Obsah (7)

§ 1§ 10§ 45§ 50§ 18§ 53§ 54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Määruse tegemise aeg ja koht 27.01.2025.a. Tsiviilasja number 2-24-16267 Tsiviilasi Võlgniku R T’i maksejõuetusavaldus Menetlusosalised Võlgnik: R

§ 1

lg 2 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine reguleeritud pankrotiseaduses.

§ 10

kohaselt maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse vastavalt pankrotiseaduse

1. peatüki
2. jaos sätestatut, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 45

lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Käesoleva tsiviilasja materjalide kohaselt on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks võlgniku puudulik seaduskuulekus pikema aja jooksul, mistõttu on teda korduvalt karistatud väärteo- ja kriminaalkorras ja seetõttu on temalt välja mõistetud hüvitised kannatanutele, sundrahad, kaitsjatasud, kohtukulud ning teda on korduvalt trahvitud väärteokorras. Kuna võlgnik temalt väljamõistetud summasid tähtaegselt ei tasunud, siis see on põhjustanud suure hulga täitemenetluste alustamist võlgniku vastu ja tõi kaasa talle täiendavaid kohustusi täitemenetluse kulude ja täituritasude näol. Lisaks on võlgnikul ka pikema aja jooksul puudunud kindel legaalne sissetulek ja ka käesoleval ajal viibib ta kinnipidamisel xxxx. Võlgnikul on väga suur elatisraha võlgnevus oma tütre ees.

§ 50

lg 2 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus. Lähtudes võlgniku kohustuste iseloomust on pankrotimenetluse algatamine võlgniku maksejõuetusavalduse esitamise eesmärke silmas pidades käesoleval juhul perspektiivitu. Kohustustest vabastamise menetluse läbimisel võlgnik ei vabaneks kohustustest, mis on tekitatud tema poolt õigusvastase käitumisega ja oma lapsele elatisraha mittemaksmisega. Seega kokkuvõtteks antud juhul ei täidaks pankrotimenetluse läbiviimine võlgniku suhtes tema poolt silmas peetud eesmärki. Võlgnik ise on esitanud avalduse menetluse lõpetamiseks

§ 18

lg 2 p 5 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus lõpetab menetluse raugemise tõttu vastavalt pankrotiseaduse §-s 29 sätestatule. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega menetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

§ 45

lg 2 kohaselt kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse 3 algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Eeltoodut arvestades tuleb jätta algatamata võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning maksejõuetusmenetlus lõpetada. MENETLUSKULU: Usaldusisik kulutas

§ 53tulenevate ülesannete täitmiseks 13 tundi.

Võlgniku varade ja võlgade kindlaks tegemiseks, majandusliku olukorra hindamiseks tegi järgmisi toiminguid: Usaldusisiku poolt teostatud toimingud Koostas ja esitas vara- ja võlgade nimekirjad võlgnikule Koostas ja lähetas päringud erinevatesse registritesse ja krediidiasutustesse Töötles päringute tulemusena saabunud vastuseid Tutvus võlgnikuga seotud registriandmetega võimalike võlgniku varade ja kohustuste tuvastamiseks, samuti võlgnikuga seotud kriminaal- ja tsiviilkohtumenetlustega. Analüüsis kõiki saadud andmeid kogumis ning koostas vara- ja võlanimekirja Koostas usaldusisiku aruande Kokku Tunni d 0,5 0,5 1,5 3,0 4,5 3,0 13

§ 54

kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Vastavalt Pankrotiseaduse § 23 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 164 eurot (alates 01.02.

1. a. kehtiva PankrS § 23 lg 3). Juhindudes eeltoodust ja väljakujunenud kohtupraktikast palutakse kohtul määrata usaldusisiku Martin Krupp`i tasu Saneerimismenetluse OÜ, registrikood 11579994, (a/a EE092200221044428799 Swedbank AS) kasuks 13 töötunni eest 1 560 eurot (arvestusega 1tund = 120 eurot), millele lisandub käibemaks 343,20 eurot, kokku 1 903,20 eurot. 4 Taotlus tasu hüvitamiseks riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Käesoleval ajal on Vabariigi alammäär 820 eurot. Valitsuse kehtestatud kehtiv kuutasu PankrS § 23 lg 51 kohaselt antud paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.
2. a. Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 alusel, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (st 66 eurot tunnis). Ajutise halduri tasu on eeltoodut arvestades 858 eurot (13x66), millele lisandub käibemaks. Arvestades eeltoodut ja PankrS § 23 lg 4 ülemmäära palun riigi vahenditest hüvitada 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1 000,40 eurot, Saneerimismenetluse OÜ (a/a EE092200221044428799 Swedbank AS) kasuks. Tasu taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ülejäänud menetluskulud jäävad võlgniku kanda. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots 5