) 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p-s 4 on sätestatud, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt
Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus selles nõudes lõpetatakse. Kohus märgib, et on muutnud kompromissi sõnastust selliselt, et seda saaks kinnitada, muutmata sealjuures kokkuleppe sisu. Nimelt sisaldub poolte kompromisslepingu punktis 1.1 ekslik viide sellele, justkui oleks praeguses menetluses esitatud kostjate vastu rahaline nõue, mida kostjad olevat kompromisslepinguga tunnistanud. Tegelikult oli kohtu menetluses ühisvara jagamise nõue. Kompromisslepinguga on kostja II sisuliselt ühinenud kostja I kohustusega, s.o astunud võlasuhtesse senise võlgniku kõrvale (VÕS § 178). Kohus kõrvaldab viite ekslikule nõudele ning sõnastab tingimuse ümber selliselt, et kostjad tasuvad solidaarselt varasemast kohtulahendist tuleneva nõude, samuti praeguse menetluse menetluskulud. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
sätestab, et hageja ei saa menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele 2 2-24-17278 tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Tulenevalt
lg-st 5 kehtib kompromiss täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Hageja on taotlenud seoses kompromissi sõlmimisega ühisvara jagamise nõudelt tasutud riigilõivust poole tagastamist kontole, millelt riigilõiv tasuti. Vastavalt
lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Ühisvara jagamise hagilt on tasutud riigilõivu 420 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks.
lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud menetluskulude jaotuses.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on lühendanud määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevale. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.