) 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 4. Pooled saavutasid kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel tsiviilasjas 2-24-7238 lõpetada. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ja kohtuliku kompromissi kinnitamise ning tsiviilkohtumenetluse lõpetamise tagajärgedest vastavalt
menetluse lõpetamise korral ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab
Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada
5. Kohus selgitab, et
kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. 6.
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et hageja, kostja I ja kostja II kannavad endi menetluskulud ise. Kokkuleppe kohaselt hüvitab hageja kostjale III 1013,50 eurot menetluskuludena ning kõik muud kulud jäävad poolte endi kanda. Tegemist on kostja poolt tsiviilasja nr 2-24-7238 kohtumenetluses kantud kulude hüvitisega. G.V ja A.P kinnitavad, et tegemist ei ole hüvitisega mittevaralise kahju eest vaid rangelt hüvitisega kohtumenetluses kantud menetluskulude eest. 7. Hageja ja kostjad soovivad lühendada määrusele edasikaebamise tähtaega viiele kalendripäevani alates määruse menetlusosalisele kättetoimetamisest. Poolte taotlus kuulub rahuldamisele vastavalt
8.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (
Hageja palub kohtul tagastada pool tsiviilasjas tasutud riigilõivust. Hageja on käesolevas asjas tasunud 08.05.2024 riigilõivu 840 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ning hagejale tuleb tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 420 eurot hageja arvelduskontole EEXXX. (allkirjastatud digitaalselt) 3 Kaie Almere kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.