KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets Määruse kuupäev 14.02.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-16396 Tsiviilasi Rävala Büroohoone AS

§ 659ja § 657 lg 1 p 1).

Võlgnik kannab kaebusega seotud menetluskulud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 659ja § 654 lg 6).

10. Võlausaldaja ei selgitanud, miks ta esitas vastuse ja selle lisa korduvalt.

§ 238lg 1 p 2 mõttest juhindudes tagastab kohus korduvalt esitatud dokumendid.

Võlausaldaja lisas vastusele jõustumata kohtulahendi, aga selle põhjal ei saa hinnata võlgniku maksevõimet ega muid olulisi asjaolusid. Neil kaalutlustel tuleb tõend

§ 238lg 1 ls 1 alusel tagastada.

Võlgniku 06.02.2025 seisukoha lisad saab võtta toimikusse (

§ 662

lg 3), aga 12.02.2025 taotlused jäävad menetlemata, sest tooks kaasa asja lahendamise viibimise (

§ 331lg 1).

1. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 11.
2. Maakohus põhjendas piisavalt ja asjakohaselt, miks ta ei nõustu võlgniku väidetega lisa 12 kehtivuse ja kohustuste täitmise suutlikkuse kohta. Ringkonnakohtul ei ole alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Praeguseks on ka jõustunud maa- ja ringkonnakohtu otsused tsiviilasjas nr 2-22-
3. Kuigi võlgnik tõi esile, et selle asja esemeks olnud kohustuse võib Linaleo soovida täita tasaarvestuse kaudu, ei ole kohustus praeguseks kohtule esitatud andmetel veel täidetud. Isegi kui Linaleol on võlausaldaja vastu sarnases ulatuses nõudeid (dtl 901–904), siis VÕS § 200 lg 4 tõttu ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool võib esitada vastuväiteid. Võlgnik ei põhistanud, et võlausaldaja ei saa esitada kõnealusele nõudele vastuväiteid. Lisaks ei toonud võlgnik esile, et oleks tehtud tasaarvestuse avaldus VÕS § 198 ls 1 tähenduses – praegu on esitatud üksnes tasaarvestuse ettepanek. 11.
4. Lisaks märgib ringkonnakohus, et tsiviilasjas nr 2-22-18513 jõustunud lahendite põhjal on pigem tõenäoline, et õiged on võlausaldaja väited ka aastatel 2021–2023 tasumisele kuulunud intressi sissenõutavuse kohta. Sel juhul tuleks võlgnikul tasuda veel 290 094,03 € (= 96 698,01 × 3), milleks tal likviidset vara pole. Vaatamata võlgniku ja N.N-i väidetele võlgniku nõuete sissenõutavuse muutmise kohta pole seni esitatud tõendeid sellise tegevuse tulemustest. 11.
5. Põhimõtteliselt on õige kaebuse seisukoht, et vaidlustatud määruses jäi selgelt tuvastamata võlausaldaja nõude ja võlgniku vara täpne suurus ning vahekord. Maakohus viitas ajutise halduri aruandele, mille kohaselt võlgnikul on raha 25,77 €, lühiajalisi nõudeid 1926,67 € ja pikaajalisi nõudeid 5 344 827,46 € – kokku seega 5 346 779,90 €. Pankrotiavalduse kohaselt on võlausaldaja nõue 5 327 398,27 €. Samas tuleb võtta arvesse, et vähemalt osaliselt on võlgniku varaks olevate nõuete realiseerimise tõenäosus vähene. Maakohus põhjendas, mis tuleb vähemalt 1,5 miljoni euro puhul lähtuda võimalusest, et kohustatud isikuks osutub pankrotivõlgnik. Seda järeldust kaebuse väited ei väära. Järelikult ei kata võlgniku tegelik vara tema kohustusi. 11.
6. Ringkonnakohus ei nõustu võlgniku menetluslike etteheidetega. Pankrotiavalduse sai läbi vaadata. Võlausaldaja esindaja esindusõigus nähtub äriregistrist ja kohtule ei ole esitatud veenvaid tõendeid, mis põhjustaks piisavat kahtlust. Võlausaldaja aktsionäride koosoleku kokkukutsumine ega sellel nõukogu liikmete valimine (dtl 898–900) ei mõjuta tagasiulatuvalt juhatuse liikme esindusõigust. Varasema pankrotiavalduse alusel ajutise halduri määramata jätmine ei takista uue pankrotiavalduse esitamist. Võlausaldaja tugines uues avalduses avaramale asjaolude kogumile. Lisaks on varasema pankrotiasja menetlus praeguseks jõustunud lahendiga lõppenud.
7. Kaebusega seotud menetluskulud jäävad

§ 171lg 1 alusel võlgniku kanda.

Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus edaspidi, kui selleks on vajadust (

§ 177lg 2). 4

§ 463lg 2, § 448 lg 2).

13. Pankrotimääruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule (PankrS § 5 lg 2, § 32 lg 1 ls 1). Kui vaidlustada ei saa määruse sisulist osa, siis puudub

§ 178

lg 1 ls 1 sõnastuse järgi ka võimalus vaidlustada samas määruses tehtud otsustust menetluskulude jaotuse kohta. Samuti ei ole vaidlustatavad tõenditega seotud otsustused. Järelikult jõustub kogu määrus selle teatavaks tegemisel (PankrS § 5 lg 4,

§ 466lg 3 ls 2). (allkirjastatud digitaalselt) 5