← Eesti

2-23-144959/11

Obsah (10)§ 402§ 1§ 4062§ 164§ 4034§ 416§ 101§ 1132§ 403§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 13. detsember 2024, Rapla Tsiviilasja number 2-23-144959 Tsiviilasi OÜ Akti

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 1

lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid COOP Finants AS ja kostja 30.07.2022 laenulepingu nr L436689, mille alusel sai kostja laenu 300 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama osamaksete kaupa ja tasuma COOP Finants AS-le intressi. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis 3

(7)lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna hagiavaldusest nähtub, et COOP Finants AS, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on kostjale andnud laenu, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. 11.

§ 4062

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta

  1. jaanuariks ja
  2. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingu sõlmimise ajal, s.o 30.07.2022, kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,30%. Seega kolmekordne määr oli 48,90%. Hagiavalduse kohaselt oli kokkulepitud krediidikulukuse määr 47,81% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvestatud laenusummat, intressimäära, lepingutasu igakuist haldustasu, laenulepingu kestust. Krediidikulukuse määr on arvutatud eeldusel, et kogu krediit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus. Lepingus on kokkulepitud, et kostja tagastab laenu ja tasub intressi maksegraafiku alusel 36 osamaksega. Krediidi kogukulu on 498,23 eurot. Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti. 12.

§ 164

lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Hagiavalduse kohaselt loovutas COOP Finants AS 28.07.2023 kõik lepingust tulenevad nõuded hagejale, millest kostjale teatati. Kohtule ei ole teada asjaolusid, miks nõude loovutamine ei ole kehtiv. 13. Vastavalt

§ 4034

lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 4034

lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma

§ 4034lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva

§ 4034

lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud ja tõendid esitada. Riigikohus on oma 24.11.2023 määruse nr 2-21-13098 p-s 18 selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peab laenuandja omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja 4

(7)regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus, tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena, tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine, tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
  1. Hageja esitas vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kohta järgmised andmed. Kostja esitas COOP Finants AS-le laenutaotluse, milles märkis, et tema igakuine sissetulek on 1000 eurot, igakuised kohustused on 200 eurot, tema tööandja on Ksenukai Digital OÜ ja ülalpeetavaid ei ole. COOP Finants AS kontrollis hageja sissetulekute suurust EMTA andmebaasi kaudu. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. COOP Finants AS ei küsinud kostjalt pangakonto väljavõtet. Arvestades eeltoodut nähtub, et COOP Finants AS jättis kontrollimata kostja esitatud andmed igakuiste kohustuste suuruse kohta, samuti ei küsinud COOP Finants AS kostjalt andmeid igakuiste majapidamiskulude ja muude rahaliste kohustuste kohta, rikkudes sellega KAVS § 50 lg-t
  2. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kostja kohta kogutud muu teave oleks olnud piisav kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. Asjaolu, et laenusumma oli võrdlemisi väike, ei võimalda jätta vastutustundliku laenamise põhimõttega seonduvad kohustused täitmata. 15.

§ 4034

lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja

§ 4034lg 6.

Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud rahuldada hageja alternatiivnõue.

§ 416

lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. COOP Finants AS ütles lepingu üles alates 27.07.2023. Lepingu ülesütlemise aluseks oli asjaolu, et kostja 5

(7)ei olnud 10.04.2023, 10.05.2023, 10.06.2023 ja 10.07.2023, olles seega võlgnevuses vähemalt 3 järjestikuse osamaksega. Laenulepingu ülesütlemise hoiatus saadeti kostjale 30.06.2023. Seega vastab lepingu ülesütlemine

§ 416lg-s 1 sätestatud formaalsetele tingimustele.

Kohtu hinnangul ei ole lepingu ülesütlemine hagiavalduses toodud asjaoludel kehtiv sisuliste eelduste puudumisel, kuivõrd arvestades alternatiivset nõuet, siis on hageja arvestanud kõik võlgniku tasutud summad laenu põhiosa katteks, millest tulenevalt ei olnud hageja lepingu ülesütlemise ajal võlgnevuses kolme järjestikuse maksega (alternatiivse nõude järgi tuleb lugeda maksed täielikult tasutuks kuni 10.10.2023 makseni ja osaliselt ka 10.11.2023 makse). Eeltoodust tulenevalt on leping kehtiv. Arvestades hageja esitatud nõude ümberarvestust, siis on käesoleva otsuse tegemise aja seisuga muutunud sissenõutavaks maksed kuni 10.12.2024 kokku 119,76 eurot, mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab. 16. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole mingiski osas oma kohustusi täitnud alates aprillist 2023, siis on põhjendatud eeldada, et kostja ei täida kohustusi ka edaspidi õigel ajal. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ka tulevikku suunatud maksed vastavalt hageja esitatud ümberarvestusele. 17.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Tallinna Ringkonnakohus on 07.10.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-119187 (p 13) asunud seisukohale, et viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse. Praegusel juhul ei ole hageja kostjale uut tagasimaksegraafikut teatanud, mistõttu ta ei ole saanud maksetega viivitusse sattuda. Seega jääb rahuldamata viivis juba sissenõutavaks muutunud maksete osas. Kuna tulevikku suunatud maksed ei ole veel sissenõutavaks muutunud, siis puudub hagejal nende osas kostja vastu viivisenõue. 18. Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt

§ 1132

lg 1 ja 2 alusel võla sissenõudmiskulu summas 30 eurot.

§ 403

4 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Tallinna Ringkonnakohus on 16.03.2023 otsuses nr 2-18-15885 (p 16.3) asunud seisukohale, et

§ 4034lg 7 teine lause hõlmab ka sissenõudmiskulusid.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja võla sissenõudmiskulude nõude summas 30 eurot. Menetluskulud 19. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised 6

(7)ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
  1. Kuna kohus rahuldas hagi 49% ulatuses, siis jäävad menetluskulud vastavas ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1) ja 51% ulatuses hageja kanda.
  2. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 527 eurot.
  3. Kohtu hinnangul on riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu vajalik ja põhjendatud kulu.
  4. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 527 eurot olulises osas ülepaisutatud. Põhjendamatu on lepingulise esindaja tehtud toimingutele kulunud aeg 3 tundi (TsMS § 175 lg 1). Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamiseks kulus rohkem kui 2 tundi. Tegemist on hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike vastu, kes ei täida lepingutest tulenevaid kohustusi. Sisuliselt muudetakse erinevate võlgnike puhul peamiselt arvandmeid ja hagi põhisisu on esitatud eelnevalt võlgnikule saadetud võlateatistes. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik ka kiiremini. Hagile on lisatud tavapärased dokumendid, millest osa pidi olema hagejal juba eelnevalt komplekteeritud – leping, võlateatised, volikiri ja haridust tõendav dokument. Praeguses asjas esitatud hagi koostamine ei nõua ka kõrget kvalifikatsiooni. Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik esindajakulu praeguses asjas 200 eurot (100 eurot x 2 tundi). Hageja on kinnitanud, et ta saab käibemaksu tagasi küsida. Seega on hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 140+20+200=360 eurot. Kostja menetluses ei osalenud, mistõttu ei saanud tal hüvitatavaid menetluskulusid tekkida.
  5. Kuna kohus rahuldas hageja hagi osaliselt, s.o 43,21% ulatuses, siis kuulub hagejale hüvitamisele menetluskulu summas 155,56 eurot (360*43,21/100), mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja.
  6. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule Ts

MS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.