KOHTUOTSUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Brigitta Mõttus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. jaanuar 2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-24-14691 Tsiviilasi J. I. hagiavaldus G. I. vastu abielu lahutamise nõ

) § 550 lg 2 alusel ning kõik menetluskulud jäävad J. I. kanda.

1. Kohus eraldas oma 27.11.2024 kohtumäärusega tsiviilasjast nr 2-24-14691 iseseisvaks menetluseks G. I. avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja L. I. hagi J. I. vastu elatise väljamõistmise nõudes.
2. Kohus määras abielu lahutuse nõudes istungi XXX. Istungil jäi hageja enda nõude juurde. Kostja oli nõus abielu lahutama, kuid taotles menetluskulude jätmist hageja kanda, kuna hageja on põhjustanud enda pahatahtlikku käitumisega kohtumenetluse. Kostja oli nõus juba varasemalt abielu lahutama, pigem hageja ei nõustunud. Kostja märgib, et hageja hagis väljatoodud asjaolud on ebatäpsed. Kostja oli pikka aega hageja mõjuvõimu all. Hagejale on ka kehtestatud lähenemiskeeld.
3. Kostja esitas menetluskulude nimekirja 19.12.
4. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kandnud kostja õigusabikulusid seoses antud menetlusega (abielu lahutuse nõue) 623,33 eurot (sisaldab km). Õigusbaikulud koosnevad: õigusnõustamine 11.11.2024.a. enne ja pärast hagiavalduse kättesaamist kostja poolt, hagiga tutvumine, kostjalt selgituste saamine ja olukorra läbiarutamine (1 tund), hagile vastuse koostamine (1 tund), maakohtu 27.11.2024.a. määruse selgitamine kostjale, kostja esindus kohtus XXX.a. koos ettevalmistusega 50 minutit. Kokku 2h 50 min. Õigusabi tunnihinnaks on 220 eurot, sisaldab km 22%,
5. Hageja esitas enda menetluskulude nimekirja 20.12.
6. Hageja märgib, et hagi esitamisel ei taotlenud hageja enda menetluskulude väljamõistmist kostjalt, kuid seoses kostja poolse menetluskulude taotlusega ja kostja poolt ebaõigete väidete esitamisega, taotleb ka hageja enda menetluskulude väljamõistmist teiselt poolelt, ehk kostjalt. Hageja on kandnud menetluskulusid kokku 1015 eurot (sisaldab riigilõivu 100 eurot ning õigusabikulusid 915 eurot). Tunnihind 183 eurot (sisaldab km). Õigusabi sisaldab: hagi koostamisega seotud tööaeg koos nõupidamisega 1 h = 183 eurot; Kostja vastusega tutvumise kulu (sisaldab kliendiga nõupidamist) 0,5 h = 91,50 eurot; Kohtuistungiga seotud kulu (sisaldab nõupidamist) 1 h = 183 eurot; Käesoleva vastuväitega seotult (leitud tõendid) nõupidamise ja seisukoha koostamise kulu on 2,5 h = 457,50 eurot, kokku 5h. 2-24-14691
7. Koos 20.12.2024 menetluskulude nimekirjaga esitas hageja vastuväite kostja menetluskuludele ja täiendavad tõendid, mille palus võtta kohtul asja juurde. Hageja väitel oli hageja leidnud vastava kirjavahetuse enda telefonist, kuigi istungil oli hageja väitnud, et tal tõendeid selle kohta, et kostja on keeldunud abielu kohtuväliselt lahutamast, ei ole.
8. Kostja esitas 03.01.2025 vastuväite, kus palus jätta kohtul täiendavad tõendid asja juurde võtmata, kuna need on esitatud hilinenult.
9. 07.01.2025 teavitas kostja kohut kohtu taotlusel, et soovib pärast abielulahutust võtta tagasi endale perekonnanime K. . KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Sama paragrahvi
11. lõike järgi lahutatakse abielu kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
12. Kohus leiab, et abielu lahutamise nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Mõlemad pooled leiavad, et abielulisi suhteid ei saa päästa ega taastada. Kostja on abielulahutusega nõus.
13. Rahavastikuregistri päringust nähtub, et poolte abielu on registreeritud XXX.a Pärnu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnas.
14. Kohus jõudis hageja ja kostja esitatu põhjal veendumusele, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, sest nende abielu ei ole toiminud enam väga pika aja jooksul. Hageja on kolinud kostjast lahku 2024 septembrist ning on alust arvata, et pooled kooselu ei taasta. Hagejale on ka kostja suhtes kohaldatud lähenemiskeeld, mis ilmselgelt takistab abieluliste suhete toimimist. Seega tuleb kohtuotsusega lahutada poolte vahel sõlmitud abielu. Kostja taotlusel jätab kohus lahutamisjärgselt tema perekonnanimeks K. .
15. Kohus selgitab, et ei anna siinkohal hinnanguid, kelle tõttu abielulised suhted on lõppenud, kuna see ei oma asja sisulisel lahendamisel tähtsust. Kohus peab tuvastama, et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning seda ka kohus on asjas esitatu põhjal teinud. Hageja 20.12.2024 esitatud tõendite vastuvõtmise taotluse lahendamine
16. Kohus jätab hageja 20.12.2024 taotluse täiendavate tõendite asja juurde võtmiseks rahuldamata.
17. Sisuline kohtumenetlus lõppes XXX toimunud kohtuistungil. Seega on esitatud tõendid hilinenult. Kohus küsis hagejalt istungil, kas hagejal on esitada tõendeid oma väidete kohta, et kostja on keeldunud kohtuväliselt lahutama. Hageja vastas, et ei ole. 2-24-14691 Pooled ei vaielnud vastu, et kohus lõpetab asja arutamise, määrab menetluskulude nimekirja esitamise tähtaja ja lahendi kuulutamise aja. 18.

§ 66

sätestab, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet

§ 331lõikes 1 sätestatud juhul.

19. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendite esitamise tähtaja ennistamise ega pikendamise taotlust

§ 66tähenduses.

Kohus märgib ka seda, et hagejale ei saanud tulla kostja menetluskulude taotlus XXX istungil üllatusena, kuna kostja vastuses hagile oli märgitud, et kostja taotleb enda menetluskulude jätmist hageja kanda, kuna kostja seisukohast oli hageja kohtusse pöördunud pahauskselt. Seega oli ka hagejal piisav aeg otsida asjakohaseid tõendeid ja need kohtule hiljemalt XXX istungil esitada. Menetluskulud 20. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. 21.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. 22.

§ 164

lg 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt

§ 164

lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abikaasade või registreeritud elukaaslaste varasuhtega seotud vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa või registreeritud elukaaslase olulisi vajadusi. 23. Kostja on seisukohal, et kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda

§ 164lg 2 alusel.

Hageja on põhjustanud oma pahatahtliku ja vägivaldse käitumisega kostja suhtes käesoleva kohtuasja ja takistanud kostjat varasemalt abielu lahutamast, mistõttu ei ole õige ega õiglane jätta menetluskulusid poolte endi kanda. 24. Hageja taotleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja leiab, et kuivõrd kohtumenetlus on siiski seotud kostja pahauskse käitumisega, sh on kostja teadlikult ja tahtlikult asjaolusid moonutanud, siis on praegusel juhul hageja arvates tegemist

§ 164lg 2 olukorraga, sest hageja kulude enda kanda jätmine tekitaks ebaõiglust.

25. Kohus, tutvunud poolte poolt esitatud menetluskulude nimekirjadega ja taotlustega kulud

§ 164

lg 1 erinevalt jagada, leiab, et käesolevas asjas ei esine selliseid erandlikke asjaolusid ei kostja ega hageja poolel, mis tingiks kulude jätmist ühe või teise poole kanda. 26. Hageja seisukohtadest tuleneb, et hageja muutis oma menetluskulude taotlust ja taotleb kulude väljamõistmist kostjalt eelkõige selle pärast, et kostja pool on taotlenud enda kulude väljamõistmist hagejalt. Seda, et kostja ei nõustunud hageja väidetel abielu lahutama, teadis hageja hagi esitamisel ja sellele vaatamata ei taotlenud hagis kulude väljamõistmist kostjalt. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hageja menetluskulusid kostjalt välja mõista vaid selle tõttu, et kostja on omalt poolt menetluses esitanud taotluse jagada menetluskulud

§ 164lg 1 sätestatult erinevalt ning viidanud hageja pahatahtlikkusele.

2-24-14691 27. Kohus on seisukohal, et kostja pole tõendanud, et hageja on pahauskselt keeldunud abielu kohtuväliselt lahutamast ja kostja on seda hagejalt taotlenud. Väited asjaolule, et kostja oli hageja mõjuvõimu all, tal ei olnud võimalik oma tahet väljendada, on paljasõnalised. Kohus lisab, et kui ka oleks tõendatud, et hageja keeldus abielu lahutamast, siis seoses abielu lahutuse nõudega ei näe kohus, et lepingulise esindaja palkamine oleks antud asja ilmtingimata vajalik, eriti olukorras, kus kostja väidab, et sooviski ise abielu lahutada ning on abielu lahutusega nõus. Hagiavaldus on konkreetne ja selge, kostjal oleks piisanud kohtule e-kirja saatmisest, et ta on hagiavaldusega nõus. Loomulikult on igal menetlusosalisel õigus endale lepinguline esindaja võtta, kuid selle juures peab arvestama, et kantud kulud võivad jääda poole enda kanda. Kohus ei näe antud asjas erakordseid asjaolusi, mis tingiks kostja menetluskulude väljamõistmise hagejalt. 28.

§ 164lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Sellest lähtuvalt jätab kohus kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra ega hinda menetluskulude suuruse põhjendatust. (digitaalselt allkirjastatud) Brigitta Mõttus kohtunik