Obsah (12)

§ 200§ 199§ 64§ 68§ 65§ 263§ 74§ 266§ 16§ 21§ 56§ 63

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Viru Maakohus 10. septembril 2009 Kohtla-Järve kohtumajas 1-08-15350, ühendatud kriminaalasjaga 1-08-15926 (0824

§ 200

lg 2 p 4,7,9, § 199 lg 2 p 4,7,8, § 202 lg 1 järgi, § 199 lg 2 p 4,8 järgi, Konstantin Vihrovi süüdistuses

§ 200

lg 2 p 4,7,9, § 199 lg 2 p 4 järgi ja N.E süüdistuses

§ 200

lg 2 p 4,7,9 järgi üldmenetluses Kriminaalasi Uues 08.09.2009 esitatud süüdituses: L.B –

§ 199

lg 2 p 4,8; 266 lg 2 p 1,3; 200 lg 2 p 4,7,9; Konstantin Vihrov –

§ 199

lg 2 p 4,8; 200 lg 2 p 4,7,9; N.E –

§ 200

lg 2 p 4,7,9; Prokurör Süüdistatav Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Irina Karo L.B , isikukood xxx, EV kodanik, haridus- 7 klassi, emakeel – vene keel, töökoht puudub, elukoht xxx, varem kohtu poolt karistatud:

1. 30.04.2003 Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2,3 järgi vangistusega 2 kuud. Karistuse algus 30.04.
3. 18.09.2003 Ida-Viru Maakohtu poolt

§ 200

lg 2 p 4,7,8, § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi

§ 64

lg 1 alusel 3 aastat vangistust.

§ 68

alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.10.200218.09.2003 kokku 11 kuud 3 päeva.

§ 65

lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Ida-Viru Maakohtu 30.04.2003 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa lõplik karistus 2 aastat 2 kuud vangistust. Karistuse algus 18.09.2003. 2 3. 15.01.2004 Harju Maakohtu poolt

§ 263

p 3 järgi 2 kuud vangistust.

§ 64

lg 1, § 65 lg 1 liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 18.09.2003 kohtuotsusega mõistetud karistus lõplik karistus 2 aastat 4 kuud vangistust. Liitkaristusest arvati maha Ida-Viru MK 18.09.2003 otsuse järgi ärakantud karistus 3 kuud 28 päeva. Karistuse algus 15.01.

1. Viljandi Maakohtu 28.04.2005 määrusega vabastati tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta. Vabanes 10.05.
2. Seisuga 10.05.2005 kandmata karistus 8 kuud 7 päeva.
3. 22.01.2007 Viru Maakohtu poolt

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi vangistus 30 päeva. Kr

MS § 238 lg 2 alusel 20 päeva vangistust.

§ 68

alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg kokku 3 päeva, ärakandmisele kuulus 17 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu 15.01.2004 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karitus ja lõplikuks karistuseks mõisteti 8 kuud 24 päeva vangistust. 5. 23.08.2007 Viru Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi 2 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 22.01.2007 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karitus, mõisteti liitkaristuseks 5 kuud 13 päeva vangistust. Karistuse algus 23.08.2007. Vabanes 05.02.2008 peale karistuse kandmist. 6. 30.04.2009 Viru Maakohtu poolt

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi 1 kuu 10 päeva vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel 30 päeva vangistust. Viibib vahi all alates 15.10.2008- 29.04.2009 see on 6 kuud 15 päeva, ning alates 30.05.2009-09.09.2009, see on 3 kuud 11 päeva, kokku eelvangistuses viibitus aeg 9 kuud 26 päeva KONSTANTIN VIHROV, isikukood 38608142235, EV kodanik, põhiharidus, emakeel – vene keel, töökoht puudub, elukoht xxx, varem kohtu poolt karistatud: 1. 23.01.2007 Viru Maakohtu poolt

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi 1 aasta 3 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 kohaldamisega 10 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva karistusaja hulka, lõplik karistus 9 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse algus 28.06.2006. Vabanes 24.04.2007 peale karistuse kandmist. 2. 13.05.2008 Viru Maakohtu poolt

§ 200

lg 2 p 4,7,9,10, § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi

§ 64

lg 1 alusel mõisteti vangistus 3 aastat.

§ 74lg 2 alusel kuulus koheselt ärakandmisele vangistus 9 kuud 6 päeva.

Ülejäänud osa karistusest 2 aastat 2 kuud 24 päeva vangistust tingimisi katseajaga 3 aastat. Koheselt ärakandmisele kuuluv karistus loeti kantuks eelvangistusega 08.08.08-13.05.

1. Vabastatud 3 13.05.2008 seoses osalise vangistuse ärakandmisega. Viibib vahi all alates 16.06.2008, kokku 1 aasta 2 kuud 25 päeva N.E, isikukood xxx, EV kodanik, põhiharidus, emakeel – vene keel, töökoht puudub, elukoht xxx, varem kohtu poolt karistatud:
2. 23.08.1991 Kohtla-Järve Linnakohtu poolt KrK § 88 lg 3, § 88 lg 2 p 1, § 139 lg 2 p 2,3, § 139 lg 3 alusel vabadusekaotusega 3 aastat täitmise edasilükkamisega 2 aastaks.
3. 20.11.1992 Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1 järgivabadusekaotusega 1 aasta 6 kuud katseajaga 3 aastat.
4. 13.03.1996 Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,3 järgi rahatrahv 1000 krooni.
5. 04.05.1998 Kohtla-Järve Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2 järgi rahatrahv 1400 krooni.
6. 28.04.2000 Kohtla-Järve Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1,3 järgi vabadusekaotusega 1 aasta. Karistuse algus 28.04.2000, lõpp 28.04.
8. 31.08.2000 Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1,3 järgi vabadusekaotusega 1 aasta. KrK § 40 lg 3 alusel liideti osaliselt Kohtla-Järve Linnakohtu 28.04.2000 otsusega mõistetud karistus, lõplik karistus 1 aasta 3 kuud vabadusekaotust. Karistuse algus 28.04.
9. Vabanes 27.07.2001 peale karistuse kandmist.
10. 06.10.2003 Ida-Viru Maakohtu poolt

§ 200

lg 2 p 7,9 järgi 4 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 arvati eelvangistuses viibitud aeg kokku 3 kuud 11 päeva karistusaja hulka, ärakandmisele kuulv karistus 3 aastat 8 kuud 19 päeva vangistust. Karistuse algus 06.10.2003. Vabanes 25.06.2007 peale karistuse kandmist. Tõkend elukohast lahkumise keeld alates 06.06.2008 Kaitsjad RESOLUTSIOON L.B kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev Konstantin Vihrovi kaitsja vandeadvokaat Umuršadjants N.E kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžov Artur Juhindudes KrMS § 306; 309 lg 1,3; 310 lg 1; 311; 312; 313; 314; 315; 318 lg 1; 319 lg 1,2, kohus O T S U S T A S: L.B süüdi tunnistada

§ 200lg 2 p 4,7,9 järgi.

Mõista karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. L.B süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 4,8 järgi ( OÜ Sigwar episood).

4 Mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. L.B süüdi tunnistada

§ 266lg 1 järgi ( H.

Laaneste episood). Mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. L.B talle esitatud süüdituses

§ 266

lg 2 p 1,3 järgi õigeks mõista kuriteo tõendamatuse tõttu ( T.Männi episood)

§ 64

alusel, lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõista liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust.

§ 65

lg 1 alusel, lugeda kergem Viru Maakohtu 30.04.2009 kohtuotsusega mõistetud ja täielikult ärakantud karistus 30 päeva vangistust kaetuks käesoleva kohtuotsusega mõistetud 4-aastase vangistusega ning mõista liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust. Arvata Viru Maakohtu 30.04.2009 kohtuotsusega mõistetud ja täielikult ärakantud karistus 30 päeva vangistust liitkaristusest maha. Kandmisele kuulub 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud vangistust.

§ 68alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aega 9 kuud 26 päeva.

Kandmisele kuulub 3 (kolm) aastat 1 (üks) kuu 4 (neli) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 10.09.2009. Tõkend- vahistamine L.B suhtes – jätta muutmata. KONSTANTIN VIHROV süüdi tunnistada

§ 200lg 2 p 4,7,9 järgi.

Mõista karistuseks 3 (kolm) aastat 9 (üheksa) kuud vangistust. KONSTANTIN VIHROV süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 4,8 järgi.

Mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 9 (üheksa) kuud vangistust.

§ 74

lg 5 ja 65 lg 2 alusel, pöörata Konstantin Vihrovile Viru Maakohtu 13.05.2008 kohtuotsusega mõistetud ja tingimuslikult kohaldamata jäetud karistuse osa 2 aastat 2 kuud 24 päeva vangistust täitmisele, suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust, 3 aastat 9 kuud vangistust, Viru Maakohtu 13.05.2008 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata osa, 2 aastat 2 kuud 24 päeva vangistust, võrra ning mõista liitkariostuseks 5 (viis) aastat 11 (üksteist) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust.

§ 68

alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aega 1 aasta 2 kuud 25 päeva. Kandmisele kuulub 4 (neli) aastat 8 (kaheksa) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 10.09.2009. Tõkend- vahistamine Konstantin Vihrovi suhtes – jätta muutmata. N.E süüdi tunnistada

§ 200lg 2 p 4,7,9 järgi.

Mõista karistuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 10.09.

1. Tõkend – elukohast lahkumise keeld N.E suhtes – muuta, valida N.E suhtes uueks tõkendiks vahistamine ja võtta ta vahi alla kohtusaalist. Kannatanu MxxxMxxx tsiviilhagi rahuldada summas 300 (kolmsada) krooni. 5 Välja mõista solidaarselt L.B-lt, Konstantin Vihrovilt ja N.E-lt Maie Mehide, xxx, kasuks 300 (kolmsada) krooni tsiviilhagi katteks. Kannatanu Dxxxi Šxxx tsiviilhagi rahuldada summas 1880 (üks tuhat kaheksasada kaheksakümmend) krooni. Välja mõista Konstantin Vihrovilt Dxxx Šxxx, elukoht xxx, kasuks 1880 (üks tuhat kaheksasada kaheksakümmend) krooni tsiviilhagi katteks. Kannatanu xxx tsiviilhagi rahuldada summas 1748,60 (üks tuhat seitsesada nelikümmend kaheksa krooni 60 senti) krooni. Välja mõista L.B-lt xxx, asukoht xxx, kasuks 1748,60 (üks tuhat seitsesada nelikümmend kaheksa krooni 60 senti) krooni, tsiviilhagi katteks. Välja mõista L.B-lt riigituludesse kriminaalmenetluskulud: 10875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni sundraha, 1982,40 (üks tuhat üheksasada kaheksakümmend kaks krooni 40 senti) krooni kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 4080 (neli tuhat kaheksakümmend) krooni kaitsjatasu kohtulikul artutamisel osutatud õigusabi eest, 255 (kakssada viiskümmend viis krooni 60 senti) krooni toimiku paljundamise eest. Välja mõista Konstantin Vihrovilt riigituludesse kriminaalmenetluskulud: 10875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni sundraha, 1486,80 (üks tuhat nelisada kaheksakümmend kuus krooni 80 senti) krooni kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 4080 (neli tuhat kaheksakümmend) krooni kaitsjatasu kohtulikul artutamisel osutatud õigusabi eest, 248,60 (kakssada nelikümmend kaheksa krooni 60 senti) krooni toimiku paljundamise eest. Välja mõista N.E-lt riigituludesse kriminaalmenetluskulud: 10875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni sundraha, 743,40 (seitsesada nelikümmend kolm krooni 40 senti) krooni kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 4080 (neli tuhat kaheksakümmend) krooni kaitsjatasu kohtulikul artutamisel osutatud õigusabi eest, 248,60 (kakssada nelikümmend kaheksa krooni 60 senti) krooni toimiku paljundamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB PANK või arveldusarvele nr 221023778606 SWEDBANK, viitenumber
2. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 17.09.
3. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 05.10.
4. 6 Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 21.10.2009 juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Süüdistus Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et L.B isikuna, keda on korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest, tungis ööl vastu 06.10.2008.a. xxx kuuluvasse xxx aknaklaaside lõhkumise teel ja varastas xxx 3 kg täissuitsuvorsti Sigwar (3x 158.00 krooni), 2,5 kg täissuitsuvorsti Moskva (2,5 x 158.00 krooni), 3,2kg sardelle (3,2 x 51.00 krooni), 2,5kg pipraribi (2,5 x 52.00 krooni), 3,2 kg poolsuitsugrillvorsti (3,2 x 72.00 krooni) ja 4 kg võrgusinki (4 x 89.00 krooni), tekitades vargusega xxx varalist kahju kokku 1748,60 krooni. Süüdistatava ebaseadusliku tegevusega aknaklaasi lõhkumise kohta xxx xxx tekitati kahju. Seega L.B , isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, võttes ära võõraid vallasasju nende omastamise eesmärgil ja see oli toime pandud sissetungimisega, pani toime

§ 199lg 2 p 4,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

-peale selle 2008.a. aprillikuus, täpne aeg tuvastamata, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult võõra vallasasja omastamise eesmärgil, sisenes koos Axxx Bxxx, võtme sobitamise teel xxx maja keldrisse, kus ukselukkude lõhkumise teel sisenes erinevatesse keldriboksidesse, kust pani toime L.B Mxxx kuuluva õliradiaatori, mis on väärtusetu ja elektriradiaatori, väärtusega 650 krooni; -peale selle, süüdistatakse L.B selles, et tema, võõra vallasasja omastamise eesmärgil ning koduperenaise tahte vastaselt 02.07.2008.a kella 17.00 paiku sisenes lukustamata ukse avamise teel Hxxx Lxxx korterisse aadressil xxx, kust pani toime mobiiltelefoni xxx ja selle akulaadija varguse, millega tekitas Hxxx Lxxxe varalise kahju summale 1400 krooni. Seega L.B sisenes vähemalt teist korda, isikute grupis, valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, s.o pani toime

§ 266lg 2 p 1, 3 järgi sätestatud kuriteo.

-peale selle süüdistatakse L.B selles, et tema, isikuna

§ 200

lg 2 p 4 tähenduses, olles alkoholijoobes koos Konstantin Vihrovi ja N.E-ga , kes olid samuti alkoholijoobes, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult, võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, kannatanute tahte vastaselt, kusjuures L.B korraldusel lükkasid K.Vihrov ja N.E lukustatud korteri välisust, mille tulemusena lõid korteri ukse puruks, kõik kolmekesi sisenesid 26.05.2008.a. kella 22.00 paiku JxxxMxxx korterisse, aadressil xxx, kus magamistoas peksid nad rihmadega voodis olevat J.Mxxx ja nõudsid temalt raha. Löögi sai ka magamistoas voodis lamanud Mxxx Mxxxt. Kui Jxxx Mxxx, et ennast kaitsta, tuli voodist püsti, lõpetasid süüdlased peksmise ja suundusid teise tuppa. Kannatanu läks nendele järele, et takistada süüdlaste kolamist ja asjade otsimist. L.B ja K.Vihrov kahekesi peksid kannatanut elutoas, samal ajal korjas N.E köögis kilekottidesse toiduaineid ja teisi asju. Peale näkku löögi saamist, kukkus Mxxxr maha ning L.B ja K.Vihrov jätkasid maas lamava kannatanu jalgadega peksmist keha piirkonda. Löömise ajal üks peksjatest võttis kapi otsast õmblusmasina ja hoidis seda kannatanu pea kohal, et 7 lüüa sellega Mederile vastu pead. Löögi tõrjumiseks, pani kannatanu oma käed pea kohale ning keeras peksjate poole selja. Õmblusmasina löögi sai ta vastu ribisid. Raha saamata, viisid süüdlased korterist kaasa kaks roostevabast metallist vilega veekannu, nugadekahvlite komplekti ja toiduained ning mänguauto maksumusega 500 krooni Hõivatud asjad viisid süüdlased L.B elukohta, kus toiduainetest valmistasid endale süüa. Ukse lõhkumisega tekitati kahju 2500 krooni, kokku tekitati Jxxx Mxxx varaline kahju summale 3000 krooni. Seega pani L.B toime röövimise, isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, isikute grupis ning sissetungimisega, s.o pani toime

§ 200lg 2 p 4, 7, 9 järgi sätestatud kuriteo.

Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et Konstantin Vihrov isikuna

§ 200

lg 2 p 4 tähenduses, olles alkoholijoobes koos L.B ja N.E-ga , kes olid samuti alkoholijoobes, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult, võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, kannatanute tahte vastaselt, kusjuures L.B korraldusel lükkasid K. Vihrov ja N.E lukustatud korteri välisust, mille tulemusena lõid korteri ukse puruks, kõik kolmekesi sisenesid 26.05.2008.a kella 22.00 paiku Jxxx Mxxx korterisse, aadressil xxx, kus magamistoas peksid nad rihmadega voodis olevat J.Mxxx ja nõudsid temalt raha. Löögi sai ka magamistoas voodis lamanud Mxxx Mxxx. Kui Jxxx xxx et ennast kaitsta, tuli voodist püsti, lõpetasid süüdlased peksmise ja suundusid suurde tuppa. Kannatanu läks nendele järele, et takistada süüdlaste kolamist ja asjade otsimist. Konstantin Vihrov ja L.B kahekesi peksid kannatanut elutoas, samal ajal korjas N.E köögis kilekottidesse toiduaineid ja teisi asju. Peale näkku löögi saamist, kukkus J.Mxxx maha ning Konstantin Vihrov koos L.B-ga jätkasid maas lamava kannatanu jalgadega peksmist keha piirkonda. Löömise ajal üks peksjatest võttis kapi otsast õmblusmasina ja hoidis seda kannatanu pea kohal, et lüüa sellega J.Mxxxe vastu pead. Löögi tõrjumiseks, pani kannatanu oma käed pea kohale ning keeras peksjate poole selja. Õmblusmasina löögi sai ta vastu ribisid. Raha saamata, viisid süüdlased korterist kaasa kaks roostevabast metallist vilega veekannu, nugade-kahvlite komplekti ja toiduained ning mänguauto, pakkides neid kilekottidesse. Nimetatud asjade maksumus on 500 krooni. Hõivatud asjad viisid süüdlased L.B elukohta, kus toiduainetest valmistasid endale süüa. Ukse lõhkumisega tekitati kahju 2500 krooni, kokku tekitati Jxxx Mxxxe varaline kahju summale 3000 krooni. Seega pani Konstantin Vihrov toime röövimise, isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, isikute grupis ning sissetungimisega, s.o pani toime

§ 200lg 2 p 4, 7, 9 järgi sätestatud kuriteo.

- peale selle Konstantin Vihrovi süüdistatakse selles, et tema isikuna

§ 199

lg 2 p 4 tähenduses, sisenes 11.06.2008.a kella 23.00 paiku koos Axxx xxx kes polnud teadlik K.Vihrovi kavatsusest ja oli esikus, sisenes Nxxx Šxxx korterisse, xxx xxx, pärast seda, kui 4-aastane AxxxŠxxx, arvates, et koju tulevad ema-isa, oli koputamise peale ukse avanud, kust ilma vägivalda kasutamata, pani toime mobiiltelefoni xxxmaksumusega 800 krooni,! mobiiltelefoni xxx akuladja väärtusega kokku 50 krooni, telefoni kõrvaklappide komplekti, kolme hõbesõrmuse ja ehteid maksumusega 700 krooni, mobiiltelefoni xxxmaksumusega 300 krooni, kaks mobiiltelefoni xxx kumbki maksumusega 1-100 krooni (ühe IMEI nr. 352946000635233) ja rahakoti väärtusega 100 krooni, milles oli Fxxx Šxxxa nimele Hansapanga pangakaart, Ühispanga magnetkaart Axxx Šxxx nimele ja Dxxx Šxxi EV kodaniku pass varguse, käekella xxx maksumusega 150 krooni, lisavarustus arvutile 8 maksumusega 300 krooni, millega tekitas varalise kahju summale 4850 krooni. Politseist tagastati mobiiltelefoni xxxg väärtusega 800 krooni. Seega pani Konstantin Vihrov toime võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, s.o pani toime

§ 199lg 2 p 4, 8 järgi sätestatud kuriteo.

Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et N.E olles isikuna

§ 200

lg 2 p 4 tähenduses, olles alkoholijoobes koos Konstantin Vihrovi ja L.B-ga , kes olid samuti alkoholijoobes, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult, võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, kannatanute tahte vastaselt, kusjuures L.B korraldusel lükkasid K.Vihrov ja N.E lukustatud korteri välisust, mille tulemusena lõid korteri ukse puruks, kõik kolmekesi sisenesid 26.05.2008.a. kella 22.00 paiku Jxxx Mxxxi korterisse, aadressil xxx, kus magamistoas peksid nad rihmadega voodis olevat J.Mxxxt ja nõudsid temalt raha. Löögi sai ka magamistoas voodis lamanud Mxxx xxx Kui Jxxx Mxxx, et ennast kaitsta, tuli voodist püsti, lõpetasid süüdlased peksmise ja suundusid teise tuppa. Kannatanu läks nendele järele, et takistada süüdlaste kolamist ja asjade otsimist. L.B ja K.Vihrov kahekesi peksid kannatanut elutoas, samal ajal korjas N.E köögis kilekottidesse toiduaineid ja teisi asju. Raha saamata, viisid süüdlased korterist kaasa kaks roostevabast metallist vilega veekannu, nugade-kahvlite komplekti ja toiduained ning mänguauto maksumusega 500 krooni. Hõivatud asjad viisid süüdlased L.B elukohta, kus toiduainetest valmistasid endale süüa. Ukse lõhkumisega tekitati kahju 2500 krooni, kokku tekitati Jüri Mederile varaline kahju summale 3000 krooni. Seega pani N.E toime röövimise, isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, kuritegu oli toime pandud isikute grupis ning sissetungimisega, s.o pani toime

§ 200lg 2 p 4, 7, 9 järgi sätestatud kuriteo.

Kannatanu D. Šxxxi varguse episood ( süüdistatav K. Vihrov). Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav K. Vihrov tunnistas end selles episoodis täielikult süüdi, kuigi vaidlustas vargusew esemeteks olevate asjade kogust ja nende maksumust. Süüdistatav selgitas, et korteri ukse avas väike laps ning süüdistatav ja tunnistaja A. L.B korterisse. A. xxxe jäi ootama esikus. Süüdistatav läks elutuppa, vaatas kappe ja varastas korterist kolm telefoni xxxx, samuti paar hõbesõrmust. Ta ei varastanud teist xxxtelefoni, laadijat, rahakotti, kõrvaklappe ning arvuti lisavarustust. Koos varastatuga lahkusid korterist. Kohtuistungil ülekuulatud kannatanu D. Šxxx kinnitas, et tema koos abikaaga ja lastega tegeles sel õhtul asjade üleviimisega. Kodus oli noorem 4-aastane tütas. Tagasi tulles avastasid, et uks on lahtises olekus, esikus on tool. Laps selgitas, et korterisse tuli xxx Avastati et varastatud on kokku neli mobiiltelefoni – kaks xxx, laadija, käekellad, sõrmused ja rahakott, samuti arvuti tarvikud. Kannatanu esitas tsiviilhagi summas 2030 krooni- see on 100 krooni rahakoti maksumus, 700 krooni sõrmuste maksumus, 50 krooni laadija ja 1180 krooni xxx maksumus. Ülejäänud vara on tagastatud. Rahakott oli joppe taskus, jope rippus riidepuul esikus. Kannatanu N. Šxxxa selgitas, et tema arvates tagastatud on üks xxxmobiiltelefon. Ülejäänud osas kinnitas D. Šxxxi ütlusi. Tunnistajana ülekuulatud A. L.B kohtuistungil, et koos K. Vihroviga läks ta ühte korterisse. K. Vihrov tahtis peremehega rääkida. Ukse avas laps. Nad sisenesid korterisse. 9 A. Talbre jäi oomata esikusse. K. Vihrov läks tuppa. Hiljem koos lahkusid korterist. K. Vihrovil ei ole tinnistaja mingeid asju käes näinud. Hiljem näitas K. Vihrov talle üht mobiiltelefoni, xxx, see ei olnud töökorras. Samuti tunnistaja nägi K. Vihrovil käekella. Kohus uuris järgmiseid tõendeid: K 1 lk 71-74 sündmuskoha vaatluse protokollist nähtub, et tegemist on 4-toalise korteriga asukohaga xxxx. Korteri uks on lukustatav kahe lukku. Lukud on töökorras. K 1 lk 95-100 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldud olid Hansapanga kaart, käekell, kolm telefonikaarti, mobiiltelefon Siemens hõbedat värvi ja mobiiltelefon xxx punast värvi. K 1 lk 101 kannatanu allkirjast nähtub, et kannatanu D. Šxxxi sai kätte temalt varastatud esemed. xxx, mobiiltelefon N.E, käekell, foto, kolm telefonikaarti ja pangakaart. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõenditega on kohtuliku arutamise käigus kinnitus leidnud, et K. Vihrov 11.06.2008 sisenes korterisse asukohaga xxx ja varastas kannatanu D.Šuxxx kuuluvad asjad: xxx krooni, mobiiltelefon xxx – 1188 krooni, mobiiltelefon xxx– 300 krooni, kolm hõbesõrmust – 700 krooni ja käekella – 150 krooni, tekitades kannatanule kahju summas 3138 krooni. Asjade tagastamisega on kahju hüvitatud summale 1250 krooni – telefonid xxxg, xxx ja käekellad. Tagastamata on vara summale 1888 krooni – telefon xxxa sõrmused. Kohus leiab, et puuduvad tõendid selle kohta, et K. Vihrov pani toime arvuti tarvikute, laadija, kõrvaklappide rahakoti ja teise telefoni №kia varguse. Süüdistatav eitab seda. Muid tõendeid selle kohta esitatud ei ole. Kohus nõustub sel juhul kaitsja seisukohaga, et korteri uks oli teatud ajal avatud olekus, kodus viibis ainult 4aastane laps, väiksemad asjad ( tarvikud, laadija ja kõrvaklappid) võiksid kaduma minna asjade üleviimisel. Rahakott asus joppe taskus esikus. Esikus viibis tunnistaja A. L.B. Seega ei välistatud, et kõrvaklappide, rahakoti ja arvuti tarvikute kadumisega võivad olla seotud muud isikud. K. Vihrovi tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 4,8 alusel- võõra vallaasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgiga, isikuna, kes on varem toime pannud varguse või röövimise, sissetungimisega. K. Vihrov on Viru Maakohtu 13.05.2008 kohtuotsusega süüdi tunnistatud

§ 200lg 2 p 4,7,9,10 ja 199 lg 2 p 4,7,8 järgi.

Seega, on K. Vihrov

§ 199lg 2 p 4 täheldatud isik ehk varem toime pannud varguse või röövimise.

Vargus oli toime pandud siissetungimisega, sest korterisse sisenemisel kasutas K. Vihrov 4-aastase lapse kergemeelsust, kes ilma vanemate loata avas ukse võõrastele. Saades lapselt vastuse, et isa ei ole kodus, seda enam, et kellaaega oli 23 paiku, peaks K. Vihrov peremehega rääkimisest loobuma ja tulema siis, kui täiskasvanud on kodus. Seega kohus leiab, et K. Vihrov sisenes korterisse selle elanike tahtevastaselt, ilma nende nõusolekuta. Kohus leiab, et K. Vihrov pani varguse toime tahtlikult kavatsetult.

§ 16

lg 2 alusel, isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seabeesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. K. Vihrov sisenes võõra korterisse ja asus seal kappe vaatama ja asju otsima. Ta vaatas läbi mitu korteri tuba ja varastas mitu eset. Hiljem, viibides väljas vaatas neid asju üle ja jättis mõned endale. Sellisest tema tegevusest nähtubki, et tema tegevus oli suunatud ja eesmärgiks seatud võõra vallasasjade äravõtmine ja nende omastamine. Kannatanu xxx varguse episood ( süüdistatav L.B). L.B kasutas oma õigust kohtuliku arutamise käigus ütlusi mitte anda. Prokuröri taotlusel ja tuginedes KrMS § 294 p 1 sätestatule, avaldas kohus L.B kahtlustatavana kohtueelsel uurimisel antud ütlused k 3 lk 25-26, millest nähtub, et kahtlustatav on xxx müügiboksist toimepandud varguse omaks võtnud. Kahtlustatav selgitas, et ööl vastu 06.10.2008 läks ta xxx juurde, lõi jala ja kiviga vastu aknaklaasi ja 10 sisenes poodi. Ta varastas sealt vorsti- ja liha tooteid, ja neid võis olla sellises koguses nagu on kahtlustuses näidatud. Peale L.B endi ütluste, tema osavõtt kuriteost on kinnitatud sündmuskoha vaatluse protokolliga k 3 lk 1-5, millest nähtub, et xxx müügiboksi aknaklaas on lõhutud, sees on pakett kividega, põrandal on vorstitoode. Kahjutõendist ja sellele lisatud materjalidest k 3 lk 18-24 nähtub, et kogukahju on 1748,60 krooni, varastatud on kokku 18,4 kg liha- ja vorstitooteid, näidatud on iga toote kilogrammi hind. Ülalnäidatud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et 06.10.2008 xxx asuvast müügiboksist, aknaklaasi lõhkumise teel, varastas L.B xxx kuuluvad liha- ja vorstitooted summale 1748,60 krooni, tekitades xxx materiaalse kahju. L.B tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 4,8 alusel- võõra vallaasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgiga, isikuna, kes on varem toime pannud varguse või röövimise, sissetungimisega. L.B on varem Viru Maakohtu 23.08.2007 kohtuotsusega süüdi tunnistatud ja karistatud

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi.

Seega on L.B

§ 199lg 2 p 4 täheldatud isik ehk varem toime pannud varguse või röövimise.

Kohus leiab, et L.B pani varguse toime tahtlikult kavatsetult.

§ 16

lg 2 alusel, isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seabeesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. L.B sisenes võõra ruumi, poodi, akna lõhkumise teel ja võttis sealt toiduained, mis olid hiljem maha müüdud. Sellisest tema tegevusest nähtubki, et tema tegevus oli suunatud ja eesmärgiks seatud võõra vallasasjade äravõtmine ja nende omastamine. Kannatanu T. Mxxxepisood

§ 266lg 2 p 1,3 järgi.

L.B kasutas oma õigust kohtuliku arutamise käigus ütlusi mitte anda. Prokuröri taotlusel ja tuginedes KrMS § 294 p 1 sätestatule, avaldas kohus L.B kahtlustatavana kohtueelsel uurimisel antud ütlused k 1 lk138-139, millest nähtub, et aprillikuus 2008 tegi A. Bxxx talle ettepaneku minna ühe maja keldrisse, et Bxxxl on võti olemas. Baronovil oli võti tõesti olemas, avasid keldriukse ja sisenesid keldri ruumi. Seal Baronov lõhkus boksi ukse ja võttis sealt kipsplaate. Radiaator ja muud asjad oli Barinov L.B korterissse juba varem nädal tagasi toonud. Muid tõendeid selle episoodi kohta esitatud ei ole. Kohtule ei ole selle tõendi pinnal teada, kas A. Barinov omas keldriukse võtit seaduslikul alusel kui maja elanik või võti oleks talle usaldatud teise maja elaniku poolt. Uuritud tõendist ei nähtu, et L.B oleks teise isiku keldriboksi sisenenud ja tuleb märkida, et süüdistus oli L.B esitatud üksnes keldri ruumi sissetungimises. Uuritud tõendi alusel ei ole võimalik tuvastada, kas keldri ruumi sisenemine oli toime pandud maja omanike tahte vastaselt. Sellest tulenevalt leiab kohus, et L.B kuulub nimetatud episoodis

§ 266lg 2 p 1,3 järgi õigeksmõistmisele, kuriteo tõendamatuse tõttu.

Kannatanu H. Lxxx episood

§ 266lg 2 p 1,3 järgi.

L.B kasutas oma õigust kohtuliku arutamise käigus ütlusi mitte anda. Prokuröri taotlusel ja tuginedes KrMS § 294 p 1 sätestatule, avaldas kohus L.B kahtlustatavana kohtueelsel uurimisel antud ütlused k 1 lk 111-112, millest nähtub, et L.B võttis kannatanu H. Lxxx kuuluva mobiiltelefoni varguse toimepanemise omaks ja selgitas, et 02.07.2008 kella 17 paiku viibis ta oma maja trepikojas asukohaga xxxi xxxxx ja nägi, et naabrinaise korteri uks on avatud olekus. Sisenes korterisse. Naabrinaine 11 vaatas televiisotir ega näinud tema sisenemist korterisse. Ta võttis köögist tooli peal olnud telefoni ja lahkus koos sellega. L.B teo toimepanemine leiab oma kinnitust kannatanu ütlustega, kes selgitas kohtuliku arutamise käigus, et tõepoolest kogemata jättis ta ukse lukustamata ja jäi magama. Hiljem avastas, et kaduma on läinud mobiiltelefon xxx. Selle telefoni maksumus on 299 krooni. Mobiiltelefon on tagastatud, kahju hüvitatud. Kannatanu esitas kohtule arve nr 662732 26.10.2006, millest nähtud, et kannatanu poolt ostetud mobiiltelefoni xxxx maksumus on 299 krooni. Kahtlustatava ja kannatanu ütlused leiavad oma kinnitust sündmuskoha vaatlusprotokolliga k 1 lk 109-110, samuti asitõendi vaatluse protokolliga k 1 lk 115-116, millest nähtub, et asitõüendiks oli tunnistatud mobiiltelefon xxx, korpus halli värvi, ning kannatanu allkirjaga k 1 lk 119, millest nähtub, et kannatanu on mobiiltelefoni allkirja vastu kätte saanud. Nende tõenditega leiab kohus tõendatuks, et 02.07.2008 tungis L.B korterisse asukohaga xxx ilma korteri valdaja ( kannatanu H. Lxxx) nõusolekuta. L.B tegu tuleb kvalifitseerida

§ 266lg 1 järgi – valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseduslik tungimine.

Kohus leiab, et L.B pani teo toime tahtlikult, otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 alusel, isik pane teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, te teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. L.B nägi, et naabrinaise korteri uks on lahtises olekus, salajaselt ilma kannatanu nõusolekuta sisenes korterisse ja veel võttis sealt kannatanule kuuluva mibootelefoni maksumusega 299 krooni. Selline tegevus näitabki, et L.B sooviks oligi võõra ruumi siseneda ning talle oli arusaadav, et ta siseneb võõra ruumi ilma selle valdaja nõusolekuta, sest ta pole seda nõusolekut küsinudki. Kannatanud M. Mxxx ja J. Mxxxi episood, röövimine ( süüdistatavad K. Vihrov, L.B ja N.E). Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav L.B selgitas, et kannatanu J. Mxxx on talle varasemast ajast tuttav isik. Süüdistatav on kannatanu juures ka varemgi käinud. 26.05.2008 tegi süüdistatav N.E-le ettepaneku minna kannatanu juurde külla. Süüdistatav selgitas, et nad koputasid kannatanu korteri uksele, kannatanu ei tahtnud avada ja riidles. Süüdistatav lükkas ukse ja see avanes. Süüdistatav selgitas, et läks kannatanu korterisse seetõttu, et seal võis olla midagi alkohoolset juua. N.E samuti sisenes korterisse. K. Vihrov tuli korterisse 7 minutit hiljem siis, kui süüdistatav viibis juba magamistoas. K. Vihrov sisenes esikusse, N.E seisis aga elutoas. N.E ja K. Vihrov lahkusid koos korterist. Süüdistatav küsis kannatanult alkoholi. Magamistoas viibis L.B ise, samuti mõlemad kannatanud. Süüdistatav lükkas kannatanu Mxxxi. Süüdistatav viibis magamistoas umbes 20 minnutit ja nõudis raha. Ta nägi, et voodi taga on pudel alkoholiga. Kannatanu püüdis seda pudelit kaitsta. Süüdistatav pöördus kannatanu Mxxxpoole sõnadega, et ärge kartke, ta tahab ainult alkoholi. Kannatanu Mxxxhakks süüdistatavale vastu ja lõi süüdistatavat. Ühel hetkel kannatanu lamas juba põrandal, nägu verine. Süüdistatav võttis magamistoast pudeli. Süüdistatav läks kööki ja võttis sealt toiduaineid. Kinnitab, et ta lõi kannatanut näkku ja keha piirkonda.. Sõüüdistatav lahkus korterist, kaasas oli 3 kotti toideainetega. Prokuröri taotlusel ning tuginedes KrMS § 293 ja 289 sätestatule, avaldas kohus L.B kohtueelsel uurimisel antud ütlusi osaliselt, ilmnenud vastuolude väljaselgitamiseks, süüdistatava kohtuliku arutamise käigus antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks. K. 1 lk 18 ülekuulamisprotokollist nähtub, et kella 22 paiku läksid nad J. Mederi juurde küsida suitsu. Kannatanu ust ei avanud, mille peale N.E murdis ukse õlaga sisse ja siis ta koos Vihroviga hakkas kannatanut peksma. 12 K 1 lk 41 ülekuulamisprotokoliis nähtub, et kahtlustatav ei mäleta, kas ta ise ütles neile, Vihrovile ja Stolbivile, lõhkuda ust, aga seda nad hakkasid tegema, surusid ukse sisse ja koos kolmekesi sisenesid korterisse. Kannatanu Meder oli kohe ukse taga ja vaatas kuidas kõik koos kolmekesi korterisse sisenesid. N.E võttis kannatanul riietest kõri alt kinni ja lükkas ta elutuppa põrandale. Kannatanu oli pikale küljel. Kolmekesi hakkasid kannatanut jalgadega peksma. Siis kui T. laansalu oli köögis, siis Vihrov ja N.E olid toas, neil oli kannatanuga sõnavahetus ja nad tagusid teda jalgadega. Vihrov ja Stolbov käisid ka köögis ja küsisid, mida T. Lxxx võtab. T. Lxxx ütles neile, et hakkame korterist minema. Kohtuistungil ja kohtueelsel uurimisel antud ütluste võrdlemisest tuleneb, et nendes ütlustes on olulised vastuolud nimelt kannatanu korterisse sisenemise, samuti N.E ja Vihrovi tegevuse kohta. Süüdistatav L.B ei suutnud kohtule kuidagi selgitada, miks erinevatel aegadel antud ütlused on oma vahel ilmses vastuolus. Kohus tugineb siinjuures Riigikohtu praktikas omaksvõetud seisukohale, et kui tegemist on diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtuliku arutamise käigus antud ütlustes ning kui isik ei suuda mõistusepäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjust, tuleb nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. Kui aga isik suudab kohtule usutavalt ja arusaadavalt selgitada, miks ta on erineval ajaperioodil andnud erinevaid ütlusi, saab usaldusväärseks lugeda üksnes kohtus, mitte aga kohtueelses menetluses antud ütlused (Riigikohtu otsused 3-1-1-3-07, p 6; 3-1-1-113-06, p 17; 3-1-1-1-07, p 7.2 ). Sellest tulenevalt, tuleb kohus järeldusele, et süüdistatav L.B kohtuliku arutamise käigus antud ütlused röövimise kohta tuleb tõendite kogumist tervikuna kõrvale jätta kui ebausaldusväärne tõend. Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav N.E selgitas, et 26.05.2008 tarvitasid nad koos L.B-ga alkoholi. Tahtsid minna kannatanu korterisse, sest seal võis viibida ja alkoholi tarvitada L.B ema. Süüdistatav seal varem käinud ei ole ega teadnud, kes seal elab. T. laansalu rääkis kannatanuga suletud ukse kaudu, uks oli kinni pandud puuprussiga. Vigastusi uksel ei olnud. Ust süüdistatav ei lõhkunud ega kuulnud,et L.B olekse seda lõhkunud. Süüdistatav mäletab, et sisenes korterisse koos L.B-ga ja läks kööki, istus toolile ja jäi seal magama. Algul kuulis riidu. Istudes köögis nägi süüdistatav Vihrovit. Vihrov kutsus teda kaasa, koos lahkusid koterist. L.B tuli hiljem välja, tema käes oli kotte toiduainetega. Prokuröri taotlusel ning tuginedes KrMS § 293 ja 289 sätestatule, avaldas kohus N.E kohtueelsel uurimisel antud ütlusi osaliselt, ilmnenud vastuolude väljaselgitamiseks, süüdistatava kohtuliku arutamise käigus antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks. K 1 lk 27 ülekuulamisprotokollist nähtub, et N.E ja K. Vihrov seisid algul õues ja neile oli kõik kuulda. L.B sisse ei lastud, siis ta tuli N.E ja Vihrovi juurde ja palus, et nad talle appi tuleksid. N.E ja K. Vihrov lõhkusid ukse ja kolmekesi sisenesid korterisse. Keegi ütles talle, et võta kahvleid, ta haaras köögis olevaid kahtleid ja nuge. Kohtuistungil ja kohtueelsel uurimisel antud ütluste võrdlemisest tuleneb, et nendes ütlustes on olulised vastuolud korterisse sisenemise, samuti K. Vihrovi ja N.E enda tegevuse kohta. N.E ei selgitanud kohtule, miks on tema erinevatel aegadel antud ütlustes selliseid vastuolusid. Kohus tugineb Riigikohtu lahendites 3-1-1-3-07, p 6; 3-1-1-113-06, p 17; 3-1-1-1-07, p 7.2väljendatud praktikale, et kohtulikul arutamise anrud ütlused tuleb tõendite kogumist kõrbale jätta tervikuna, kui isik ei suuda kohtule mõistusepäraselt selgitada ütluste erineval ajaperiodil ilmnevaid erinevusi. 13 Sellest tulenevalt, tuleb kohus järeldusele, et süüdistatav N.E kohtuliku arutamise käigus antud ütlused röövimise kohta tuleb tõendite kogumist tervikuna kõrvale jätta kui ebausaldusväärne tõend. Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav K. Vihrov selgitas, et 26.05.2008 viibis ta õuses ja jõi õlut. L.B ja S. stolbov rääkisid oma vahel, et ühes trepikojas elab meesterahvas, kes on L.B-le võlgu. L.B ütles, et aita võlga kätte saada, võlgnikuga tuleb rääkida enesekaitseks. N.E oli väga purjus ja istus pingil. Tegelikult taheti võlga kätte saada et hiljem alkoholi osta. Konkreetne võlasumma oli 75 krooni. K. Vihrov ei nõustunud kannatanu korterisse minna. L.B ja N.E läksid trepikotta. K. Vihrov kuulis kuidas klaasid kõlasid. 15 minutit hiljem läks K. Vihrov trepikotta vaatama. Ta nähi, et teisel korrusel ühe korteri ukse keskmine osa oli puudu. Ta sisenes korterisse, kuulis seal eestikeelseid karjeid. Samuti oli kuulda L.B rahulikku häält. K. Vihrov seisis esikus 5-7 minutit. Ta nägi pimeduses, et väikest kavu inimene žestikuleerib. K. Vihrov astus elutuppa ja läks edasi magamistoani. L.B oli magamistoaas. Magamistoas viibisid ka üks meeste- ja üks naisterahvas. L.B selgitas midagu kannatanule, juttu sisu ei olnud kuulda. K. Vihrov läks köögi suunas, seal oli N.E. K. Vihrov nägi sel ajal ka kannatanu kes oli põlvili maas toas. N.E istus toolil köögis. . K. Vihrov ja N.E lahkusid korterist. L.B lahkus korterist hiljem. Lahkumisel kuulis K. Vihrov elutoast rüselusele viitavat müra. T. Laanasalu trepikojast väljumisel nägi K. Vihrov L.B käes olevaid pakette. Prokuröri taotlusel ning tuginedes KrMS § 293 ja 289 sätestatule, avaldas kohus K. Vihrovi kohtueelsel uurimisel antud ütlusi osaliselt, ilmnenud vastuolude väljaselgitamiseks, süüdistatava kohtuliku arutamise käigus antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks. K 1 lk 22 ülekuulamisprotokollist nähtub, et kui nad ukse lõhkunud, tuli L.B K. Vihrovi juurde ja kutsus teda kaasa. Kui ta koos L.B-ga korterisse tuli, nägi, et S. N.E vaatab köögikappe ning tal on kottidesse juba midagi valmis pandud. K. Vihrov jäi magamistoa ukse juurde, N.E viibis elutoas ja soris seal asjades. L.B nõudus kannatanutelt võlaraha, ja siis nõudis, et andke raha. Kannatanu ütles, et tal raha ei ole, siis L.B hakkas kannatanut peksma. K. Vihrov ise ei peksnud kedagi. T. L.B tagus kannatanut rusikatega vastu nägu , tiris kannatanu voodilt põrandale. Ja hakkas jalgadega peksma. Siis kutsus L.B N.E , nad võtsid kannatanu kahekesi kratist kinni ja lohistasid elutuppa kapi äärde ja panid sinna istuma. L.B ja N.E peksid kannatanut pidevalt kuhu juhtus, vastu pead, vastu keha. Kohtuistungil ja kohtueelsel uurimisel antud ütluste võrdlemisest tuleneb, et nendes ütlustes on olulised vastuolud korterisse sisenemise, samuti K. Vihrovi enda, L.B ja N.E tegevuse kohta. K. Vihrov selgitas kohtuistungil, et ta andis sellised ütlusi, kuna uurija ähvardas teda vahistamisega. Peale ülekuulamist ( 04.06.2008) ei võeti ta vahi alla, vahistati alles hiljem ( 16.06.2008). Kohus leiab, et K. Vihrovi selgitus ütluste erinevuse kohta on vähemalt inimlikus mõttes arusaadav ja loogiline, sest ei ole välistatud olukord, kus ülekuulatav püüab manipuleerida menetlejat ja annab tegelikkusele mittevastavaid ütlusi, mis on ajendatud soovist pääseda iga hinnaga vastutusest või vähemalt vahistamisest. K. Vihrovile oli kahtlustusena esitatud

§ 200

lg 2 p 4,7,9 järgi kvalifitseeritud tegu – grupiline, sissetingimisega, 26.05.2008 toimepandud röövimine. Sel ajal oli K. Vihrovil varasema röövimisega seoses määratud kehtiv katseaeg. K. Vihrovile pidi olema selge, et juhul, kui tema osavõtt röövimisest leiab kinnitust, siis uue kuriteo, röövimise, toimepanemise eest katseajal ootab teda ainult reaalne ja pikaajaline vangistus. Seega, K. Vihrovil on olnud nii 04.06.2008 ülekuulamisel kui ka kohtuliku arutamise käigus ristküsitlusel motiiv anda tegelikkusele mittevastavaid ütlusi eesmärgiga pääseda esitatud kahtlustusest ja süüditusest puhtana. Sellest tulenevalt suhtub kohus K. Vihrovi kohtuistungil antud ütlustesse kriitiliselt, sest 14 kohtul on piisavalt alust lugeda K. Vihrovi kohtuliku arutamise käigus antud ütlusi mitteusaldusväärseiks. Lisaks süüdistatava erineval ajaperioodil antud ütluste erinevusele, peab kohus silmas sedagi, et süüdistatav K. Vihrovi kohtuliku arutamise käigus antud ütlused ei ühti kannatanu M. Mxxxkohtuliku arutamise käigus antud ütlustega. Kohtuistungil ülekuulatud kannatanu M. Mxxx selgitas järgmist. 26.05.2008 öösel hakati korteri ust lõhkuma. Kannatanu M. Mxxx kuulis müra. Uks oli lukus. Kannatanu selgitas algul, et korterisse sisenesid 4 inimest, kuid hiljem täpsustas, et 2 venelast ja üks eestlane, kokku kolm inimest. Neljas mees oli tema elukaaslane – kannatanu J. xxx kes oli koos kannatanuga korteris. Kannatanu tundis ära ühe kallaletungija - L.B , väikest kasvu, ning L.B on nende korteris varemgi käinud. L.B ütles kannatanu M. Mxxxle, et ära karda, sinuga ei tehta midagi. Kallaletungijad nõudsid raha. Kõik kolmekesi tulid magamistuppa, kuigi nad väljusid magamistoast peaaegu kohe, sest kannatanu hakkas neid väja ajama ning J. Mxxx läks nende järgi. Kannatanu M. Mxxxväitis kohtuistungil, et kõik kolm kallaletungijat nõudsid neilt mõlemalt raha. Kannatanu J. Mxxxhakkas neid välja ajama. Elutos on kapp, kapuukse peal rippussid J. Mxxxpüksid koos rihmaga. Keegi nendest võttis rihma ja lõi sellega kannatanu Mxxxt. Kannatanu M. Mxxxe selgitas kohtuistungil, et kannatnu J. Mxxx peksti jalgade ja kätega, kuid mitte magamistoas. J. xxx läks nende järgi ise elutuppa, teda keegi lohistanud ei ole. Elutoast oli kuulda mingi rüselust. Kuulis, kuidas külmkapi uks avanes. Nad peksid Mxxxit, sest J. Mxxx tuli magamistuppa ja tema nägu oli verine. Samuti hiljem ta nägi, et elutoas oli verd põrandal. Hommikul avastasid, et varastatud on mänguauto, toiduaineid, kahtleid-nuge, teekann. Prokuröri taotlusel ning tuginedes KrMS § 289 avaldas kohus kannatanu M- xxx kohtueelsel uurimisel antud ütlusi osaliselt, seoses ilmnenud vastuoluga, usaldusväärsuse kontrollimiseks. K 1 lk 5 ülekuulamisprotokollist nähtub, et kui J. Mxxxütles, et tal raha ei ole, siis kõik koolmekesi lohistasid teda elutuppa. Kannatanu kohtuistungil selliseid ütlusi ei kinnitanud ja selgitanud, et vastuolu võib olla tingitud arusaamatusest uurijaga vestlusel. Kohus leiab, et kannatanu selgitus on mõistlik, seda enam, et kohtuliku arutamise käigus muid vastuolusid ja erinevusi erineval ajaperioodil antud ütlustes tuvastatud ei olnud. Ka kohtuistungil oli jälgitav ja märgatav kannatanu teatud suutmatus rääkida asjaoludest piisavalt sujuvalt ja loogiliselt. Kannatanu ülekuulamine nõudis küsitlejalt kannatlikust ja erilist oskust. Kohtul ei ole alust kannatanut mitte usaldada. Kohus ei tuvastanud ühtki põhjust ega motiivi, millel kannatanu võiks anda kohtu tegelikkusele mittevastavaid suunitlusega ütlusi. Kohtul ei ole alust kahelda, et asjaolud, mille kohta kannatanu andis ütlusi, et ta nägi neid asjaolusid, olid kannatanule reaalselt nähtavad. Viibides magamistoas, isegi kui oli pime, on suveaja õhtul ( 26.05.2008) võimalik eristada, kas toas viibivad üks, kaks või hoopis kolm isikut, seda enam, et üks isikutest sai ka ära tuntud ku tuttav – L.B . Samuti ei ole millegagi välistatud, et kannatanu võis kuulda, mis toimus kõrvalolevas elutoas – peksmine, rüselus. Kannatanu pöördus kaitseks politseisse kuriteole jägneval päeval. Kõik see annab kohtule võimaluse tulla järeldusele, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed ja sellele tõendile võib tugineda süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel. Kuna kannatanu M. Mxxx ütluste usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda, ning K. Vihrovi ütlused ei ühti kannatanu ütlustega olulistes momentides, peab kohus sedastama, et K. Vihrovi kohtuliku arutamnise käigus antud ütlustele ei saa kohus kohtuotsuse tegemisel tugineda, kuna K. Vihrovi ütlused kui tõend ei ole usaldusväärsed. 15 Prokuröri taotlusel ja tuginedes KrMS § 291 p 3 sätestatule, sesoses kannatanu J. Mxxxraske haigestumisega, avaldas kohus kannatanu J. Mxxxi kohtueelse uurimise käigus antud ütlused. Isiku raske haigestumise kohta on kohtule esitatud faksi variandis tõend kohtussemenetlustoimingule väljakutsutud isiku haigestumise kohta, kannab kuupäeva 07.09.2009. Sellest nähtub, et Jxxx Mxxx isikukood … esineb seaduslik takistus TsMS § 422 lg 1 tähenduses, mille tõttu väljakutsutud isik ei saa seoses tervisliku seisundiga ilmuda menetlustoimingule kutsel märgitud tähtajaks. Tõndis andis välja xxx abi perearst O. xxx. Tõendile on märgitud isikul diagnoositud haigused koodide abil G62.1; G81; I11.9; F01. Kohus möönab, et tõendi vormistamisel on arsti poolt tehtud möödalaskmisi, ei ole näidatud menetleja nimi, kohtu nimetus, kutse nr ja istungi kuupäeva, samuti tõendi tekstist ei ole võimalik tuvastada, kas tegemist on lühiajalise või püsiva või ravimatu haigusega. Tekstist on võimalik välja lugeda, et konkreetsel kuupäeval ei saa kannatanu kohtusse ilmuda, kuid välistatud ei ole, et muul kuupäeval võib ta kohtuistungile küll ilmuda ja selles osaleda. Samal ajal kannatanu M. Mxxx selgitas, et J. Mxxx on voodihaige ja viibib hooldekodus. Sellele arstitõendis viidatud ei ole. Kohus tugineb seejuures Riigikohtu praktikale lahend 3-1-1-45-07 15.10.2007, otsuse p 17.3, millest tuleneb, et isiku lugemine haigestunuks ei sõltu prokuratuuri ega kohtu suvast vaid eeldab tema terviseseisindile hinnangu andmist ( haiguse diagnoosimist); sellise hinnangu peab amdma tervishoiutöötaja ehk arst, hambaarst, õde või ämmaemand. Kohtule esitatud tõendist nähtub, et J. mederi terviseseisndi hinnangu on andnud perearst, kelle pädevuses kohtul kahtlust ei ole, samuti isiku haigused on diagnoositud. Kohus leiab, et kannatanu J. Mxxxraske haigestumine on tuvastatud. KrMS § 170 lg 1 p 3 alusel on see seaduslikuks takistuseks kohtuistungile ilmumisele ning KrMS § 291 p 3 kohaselt on see aluseks isiku kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamiseks. K. 1 lk 3 kannatanu J. Mxxx ülekuulamisprotokollist nähtub, et kannatanu elab koos elukaaslase M Mxxxa korteris xxx6. 26.05.2008 tarvitasid koos alkoholi. Korteri uks oli lukustatud ja veel riivi pandud. Kella 22 paiku, kui olid magama jäämas, kuulis ta suurt mürtsu ning magamistuppa ilmusid kolm noormeest, kes hakkasid kannatanut rihmadega peksma, kõik kolmekesi. Ühe noormeestest tundis ta ära- see oli Toomas, kes on varem tema korteris käinud. Kõik kolmekesi hakkasid kannatanult raha nõudma. Kannatanul õnnestus üht isikut rusikaga näkku korra lüüa. Kannatanu vastas, et tal ei ole raha. Teised kaks ründasid kannatanut tagantpooltja peksid kannatanut jalaga, kannatanu kukkus maha. See, keda kannatanu lõi, ühines teistega ja peksi kannatanut koos teistega. Kannatanu arvab, et kaotas korraks teadvuse, sest edasi ta ei mäleta. Kannatanu täpsustas protokollis, et , kui ta lõi üht isikut ja see kukkus maha, läks kannatanu teise tuppas ja seal kaks isikut hakkasid teda peksma, virutasid teda kapi ette maha. K 1 lk 35-37 kannatanu ülekuulamisest nähtub, et olles eelnevalt alkoholi tavitanud jäi kannatanu magama oma korteris. Uks oli lukustatud, uksekella tal ei ole. Koputamist ta ei kuulnud, vaid ärkas kolina peale, et keegi lõhkus ust. Siis nägi et tema ja elukaaslase voodi juures seisavad kolm noormeest, kõik rääkisid vene keeles. №ormehi ta kirjeldada ei osaka, sest korteris tuld ei põlenud, oli juba õhtune aega ja kardinad olid ees. Ühte neist tunneb ta väga hästi, hääle järgi – see on L.B. L.B peksis kannatanut koos teistega. Nende kätes olid rihmad. Kannatanu oli voodil. Nad peksid kannatanu rihmadega. T. Laansali nõudis kannatanut raha. Kas keegi teine peale L.B raha nõudis, ta ei osa öelda. Kannatanul õnnestus püsti tõusta. №ormehed lõpetasid peksmise ja suundusid elutuppa. Kannatanu nägi, et üks nendest kolas köögis ja kaks isikut elutoas. Kes mida võttis asjades, kannatanu ei näinud. Mänguauto oli tal elutoas laua peal. Köögitarbed olid köögis. Kannatanu läks nende järgi elutuppa asjade otsimistja äravõtmist takistama, siis noormehed tulid talle vastu. Kuna üks nendest toimetas köögis, siis kaks isikut üritasid kannatanut takistada. №ormehed hakkasid kannatanut jälle peksma. Üks 16 nendest oli kindlasti L.B, teisi ta ei tunne. Kannatanu kukkus maha, noormehed tagusid teda jalgadega. Kohus märgib, et kannatanu J. Mederi ütlustes esinevad mõni vastuolu. Näiteks esimesel ülekuulamisel vätis kannatanu, et kõik kolmekesi nõudsid temalt raha. Teise ülekuulamisel asus kannatanu seisukohale, et ta ei oska öelda, kes on peale L.B temalt raha nõudnud. Ülejäänud osas on kannatanu ütlused oma põhijoontes kohtueelsel uurimisel olnud järjepidevad ja loogilised. Kohus leiab, et ilmnenud vastuolu, kas kõik kolmekesi nõudsid sõnaliselt raha, või ainult L.B , ei oma kohtu arvates väga olulist tähendust, sest see asjaolu saab olla kontrollitud kannatanu M. Mxxxe kohtuliku arutamise käigus antud ütlustega. Kannatanu M. mxxxkinnitas ristküsitlusel, et kõik kolm isikut hakkasid kohe raha nõudma. Tuginedes kohtuliku arutamise käigus ristküsitlusel antud M. Mxxxe ütlustele ning kannatanu J. Mxxx kohtueelsel uurimisel antud ja kohtuliku arutamise käigus avaldatud ütlustele k 1 lk 3-5 ja 35-37, leiab kohus tuvastatuks, et raha üleandmist nõudsid kolm isikut grupis. Isegi kui sõnaline nõue oli väljendatud ühe isiku poolt, näitab teiste isikute käitumine sündmuskohal, et nende käitumine oli ühine ja vaikimisi kooskõlastaud ning suunatud kannatanult vara saamisele. Kannatanute M. Mxxxja J. Mxxx ütlustest nähtub, et kohe peale raha nõudmist löödi kannatanu Mxxxt rihma(de)ga. Kohus hindab sellise tegevuse intensiivsust ja tuleb järeldusele, et see oli suunatud kannatanu võimaliku vastupanemise mahasurumisele ja hirmutamisele. Ja selline eesmärk oligi saavutatud, sest kannatanu M. Mxxxütlustest nähtub, et rihmaga löögi sai temagi näo piirkonda ja ta kartis voodilt püsti tõusta ja elutuppa minna. Kohus märgib veel seda, et kannatanute M. Mxxxe ja J. Mxxxi ütluste vahel on vastuolu selle kohta, et kas rihmad, millega kannatanut löödi oli kolmel isikul, või keegi üks võttis rihma ja lõi sellega J. Mxxx. M. Mxxxe väitis kohtuistungil, et nad võtsid J. Mxxxpükstelt rihma ja lõid sellega, kes see oli konkreetselt, ta ei näinud. Sellest tulenevalt ei ole võimalik usaldusväärselt tuvastada, kas rihmasid oli üks või rohkem kas kõik kolmekesi lõid kannatanut rihmadega või ainult üks isik kasutas rihma peksmiseks. Kohus tõlgendab kahtlusi süüdistatavate kasuks ja leiab tuvastatuks see, et vähemalt üks isik grupist lõi kannatanu J. Mxxxrihmaga vähemalt ühe korra. Ülejäänud osas on kannatanute J. Mxxx ja M. Mxxx ütlused järjepidevad ega sisalda olulisi vastuolusi, mis võiksid kannatanute ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla seada. Kohus ei tuvastanud ühtki põhjust ega motiivi, millel võiks kannatanu J. Mxxx anda kohtueelse uurimise käigus valeütlusi või eksida asjaludes. Kannatanu ütluste sisust nähtub, et ta ei varja uurija eest seda, et tal on halb nägemine, et korteris oli küllalt pime, samal ajal kannatanu selgitab, et nende asjaoludest tingitult ei näinud ta korteris toimunut tervikuna ja üksikasjalikult. Tema ütluste sisust nähtub, et ta kirjeldab nii palju nagu tema nägi ja kuulis ning hoidub ära oletustest ja põhjendamatutest hinnangutest. Kohus peab vajalikuks puudutada kohtuotsuse tegemisel järgmist. Riigikohtu praktikas on korduvalt osundatud, et isiku süüditunnistamine ei saa kas täielikult või valdavas osas tugineda teise isiku ütlustele, keda ei olnud võimalik küsitleda kohtueelsel uurimisel ega kohtuliku arutamise käigus, sest sel juhul on tegemist EÕIK art 6 p-de 1ja 3 rikkumisega. Käesoleva kriminaalasja esemeks oleva röövimise episoodis süütõenditeks on sisuliselt kaks tõendit – J. Mxxxi kohtueelsel uurimisel antud ütlused ja M. Mxxx kohtuliku arutamise käigus ristküsetlusel antud ütlused, kusjuures on J. Mxxx ütlustel on suurem tõenduslik kaal, sest röövimise oluline osa oli toime pandud just selle kannatanu suhtes ja korteri elutoas, muda kannatanu M. Mxxxnäha ei saanuski. Riigikohtu lahend 3-1-1-63-08, p 18: „…Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on nimetatud sätet kohaldades asutud seisukohale, et süüdistuse tuginemine kas täielikult või olulises osas kohtueelses menetluses antud ütlustele, mida andnud isikut ei ole süüdistataval olnud võimalik istungil või kohtueelses menetluses küsitleda, rikub Konventsiooni art 6 garantiisid (lahend Luca v. Itaalia 27. 02. 2001). Seejuures ei tule "tunnistaja" all art 6 §-s 3(

1. d)tähenduses mõista 17 ainult tunnistajat selle mõiste otseses tähenduses, vaid ka kaassüüdistatavat, kes annab ütlusi teise kaassüüdistatava vastu. Seega võib kohus avaldada kohtulikul arutamisel ütluste andmisest keeldunud isiku ütlused, kuid süüdistatava suhtes tehtud süüdimõistev otsus ei või tugineda täielikult või määravas ulatuses sellise isiku ütlustele, keda süüdistataval ei olnud võimalik küsitleda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjas nr 3-1-1-98-02 , p 7 - RT III, 2002, 26, 300 ja asjas nr 3-1-1-127-06 p 9 - RT III 2007, 11, 86).“ Riigikohtu lahend 3-1-1-127-06, p 9: „Õigus süüdistuse tunnistajat küsitleda kuulub aga õiglase kohtumenetluse miinimumnõuete hulka, olles nimetatud Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi EIÕK) art 6 §-s 3(d).“ Riigikohtu lahend 3-1-1-98-02, p 7-8: „7. Arvestades seda, et käesoleva kriminaalasja menetlemisel on tõstatatud küsimus ka põhiõiguste väidetavast rikkumisest, peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks alustada just selle küsimuse analüüsiga - seega vastuse otsimisega küsimusele, kas tunnistajate O. U, T. N ja kannatanu M. B poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamine kohtulikul uurimisel Harju Maakohtus oli kooskõlas EÕIK art 6 p-s 3"d" ning ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 11 sätestatud nõudega või mitte. 7.1 Euroopa Inimõiguste Kohus (edaspidi: Kohus) lähtub praktikas järjekindlalt arusaamast, et EÕIK art 6 p-de 1 ja 3 "d" kohaselt peaksid üldjuhul tõendid, millele tugineb kohtuotsus, olema esitatud asja avalikul kohtulikul arutamisel kohtualuse juuresolekul ja talle võimalust tagades esitada vastuargumente igale teda süüstavale tõendile .(Vt näiteks Kohtu lahendid Delta v Prantsusmaa 19. 12. 1990; Lüdi v æveits 15. 06. 1996; Luca v Itaalia 27. 02. 2001; P. S. v Saksamaa 20. 12. 2001; S. N. v Rootsi 02. 07. 2002). 7.2 Ülalesitatud arusaama ei ole Kohus siiski käsitanud mitte absoluutse nõudena, vaid on mitmetes lahendites pidanud võimalikuks selle suhtes ka teatud reservatsioonide tegemist. Nii on kohtuasjas Delta v Prantsusmaa tehtud kohtuotsuse p-s 36 märgitud, et EÕIK art 6 p-des 1 ja 3 "d" sätestatu ei välista veel iseenesest teatud juhtudel tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel või ka varasemal kohtulikul arutamisel antud ütluste kasutamist tõendina, kui seejuures on arvestatud kaitseõigusega. Kaitseõigusega on Kohtu arvates arvestatud siis, kui kohtualusele on tagatud küllaldane ja nõuetele vastav võimalus esitada vastuväiteid ja küsitleda tunnistajat kas viimase poolt kohtueelsel uurimisel ütluste andmise ajal või ka hilisemas menetluses. 7.3 Ülalkäsitletud ulatuses mõistetavat kaitseõigust on Kohtu praktikas peetud võimalikuks piirata vaid juhtudel, mil on kaalul olnud tunnistajate või kannatanute elu, vabadus või turvalisus. (Kohtu lahendid Doorson v Holland 26.03.1996; Van Mechelen ja teised v Holland 23.04. 1997; P. S. v Saksamaa 20.12.2001). … Samas on Kohus rõhutanud, et EÕIK art 6 mõtte kohaselt saavad lubatavad olla üksnes sellised kaitseõigusi kitsendavad meetmed, mis on tõepoolest hädavajalikud, ning et kaitseõiguse piiramist tuleb maksimaalselt tasakaalustada kõigi teiste menetlusnormide väga täpse järgimisega. (P. S. v Saksamaa 20.12.2001). 7.4 M. K ja A. P süüdistusasja kontekstis tuleb märkida Kohtu poolt mitmetes lahendites rõhutatut, et juhtudel, mil kohtualuse süüdimõistmine on kas täielikult või määravas ulatuses põhinenud selle isiku ütlustel, keda süüdistatav ei saanud küsitleda ei kohtueelsel uurimisel ega kohtulikul arutamisel, on kaitse õiguste kitsendamine ületanud EÕIK art-s 6 lubatava piiri. (A. M. v Itaalia 14. 12. 1999; Luca v Itaalia 27. 02. 2001; P. S. v Saksamaa 20. 12. 2001). 8.1 … Esiteks - ja seda rikkumist möönis Riigikohtu istungil ka prokurör - ei ole maakohus kõnealuste isikute suhtes sundtoomise kohaldamata jätmisega kasutanud kõiki võimalusi EÕIK art 6 p-s 1 sätestatud ausa kohtumenetluse nõude täitmiseks. Teiseks - avaldades 18 O. U, T. N ning kannatanu M. B poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused kohtuistungil, ilma et kohtualustel oleks olnud võimalust neid isikuid eelnevalt küsitleda, on maakohus rikkunud EÕIK art 6 p-s 3 "d" sätestatud nõude täitmist.“ Tsiteeritud lahenditest tuleneb kõigepealt see, et isiku ütluste avaldamisel ja avaldatud ütluste tõendina kasutamisel tuleb arvestada süüdistatavate kaitseõigusega ja kaitseõigusega on arvestatud siis kui süüdistatavatel oli võimalus tunnistajat või kannatanut küsitleda olgu see kohtueelse uurimisel või kohtuliku arutamise käigus. Kannatanu M. Mxxx on kohtuliku arutamise käigus küsitletud ja sellega süüdistatavate kaitseõigusega täielikult arvestatud. Kannnatanu J. Mxxx ei ole kohtueelsel ega kohtuliku arutamise käigus süüdistatavate poolt küsitletud ja sellise küsitlusõiguse realiseerimiseks polnud neil reaalset võimalust. Kohtueelse uurimise käigus võiks menetleja otsustada süüdistatavate ja kannatanute vahel vastastamiste läbiviimine, mille käigus võiksid süüdistatavad ja nende kaitsjad kannatanule küsimusi esitada. Sel juhul saaks süüdistatavate küsitlusõigus realiseeritud. Samas aga võib kaitseõigusele reservatsiooni kohaldada ehk seda piirata, kui kaalul on tunnistjate ja kannatanute elu, vabadus või turvalisus ( vt p 7.3, lahend 3-1-1-98-02). Kohus leiab, et kuna kannatanu J. Mederil esineb seaduslik takistus kohtuistungile ilmumiseks seoses raske haigestumisega, võib tema kohtueelsel uurimisel antud ütlusi tõendina kasutada, sest kannatanu sundtoimetamisel kohtusse oleks tema elu (mille juurde kuulub ilmselt isiku terviseseisund) ohustatud. Kannatanu M. Mxxxe sõnul on J. Mxxx voodihaige ja viibib hooldekodus. Viimast asjaolu ei ole ükski menetlusosaline vaidlustatud. Seega kohus leiab, et süüdistatavate K. Vihrovi, L.B ja N.E kaitseõigus on käesoleva kriminaalasja arutamisel piiratud, nimelt küsitlemisõiguse piiramise näol, kuid selline piirang lähtub ausa kohtumenetluse põhimõttest, on põhjendatud ega rikku EÕIK art 6 p 1-3 sätestatut. Kohus märgib veel seda, et süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel kohus tugineb mitte ainult kannatanu J. xxx vaid olulises osas kohtuistungil küsitletud kannatanu M. Mxxxütlustele. Kannatanu J. Mxx kinnitas oma ütlusi ja näitas kuriteo toimepanemise kohta ütluste olustikuga seostamisel 24.10.2008 k 1 lk 53-60. Menetlustoiminguptorokollist nähtub, et kannatanu jääb oma varasemate ütluste juurde, kinnitab, et kolm noormeest tungisid tema korteriise ukse lõhkumise teel. Üks nendest oli L.B . Kannatanut peskti rihmadega ja L.B nõudis temalt raha. №ormehed läksid pöärast peksmise lõpetamist elutuppa ja kannatanu järgnes neile. Kannatanu nä’gi, et köögis põles tuld ja üks noormeestest vaatas kappe ja võttis midagi kapist. See noormees, kes võttis kapist midagi ei olnuid L.B , vaid teine isik. T. laansalu oli koos kolmanda isikuga elutoas. Kannatanu üritas neid takistada asju otsimisel. Need kahekesi hakkasid kannatanut peksma näkku ja keha piirkonda. Siis peksid kannatanut ka lajgadega. Kannatanu M. Mxxx kinnitas oma varasemaid ütlusi nende seostamisel olustikuga k 1 lk 61-64. Menetlustoimingu perotokolist nähtub, et kolm noormeest tungisid korterisse, haarasid kapilt rihmasid ja hakkasid J. Mxxxt peksma. L.B nõusid raha.. peale peksmist läksid nootmehed elutuppa ja J. Mxxx järgnes neile. Kannatanu M. xxxe kuulis peskmise hääli., kuid ei näinud , mis elutoas toimub. Kannatanu kinnitas, et kartis elutuppas minna, et saab ka peksa. Üks noormeestest tuli kannatanu M. xxx juurde magamistuppa ja küsis, kas neil raha on. Kohus uuris veel järgmiseid tõendeid: 19 K 1 lk 6-16, sündmuskoha vaatluse ptotokolliga, koostatud 28.05.2008, on kinnitatud, et korteri Keskpuiestee 45-6 ukse keskmine on on taastamise tunnustega, selle alumises osas on näha lahtiolekut. Koostatud skeem ja tehtud fotod, millelt on nähtav korteri sisustus ja seisukord. K 1 lk 30, perearstitõend, millest nähtub, et Jxxx Mxxxpöördus arsti poole 27.05.2008. Objektiivselt – suust alkoholilõhn, suur hematoom vasakul silmal, rinnal, selja piirkonnas, vasakul käel. Kohus märgib, et kannatanu tervisekahjustus ei olnud kohtueelsel uurimise käigus tuvastatud vastavalt seadusele ehk „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra“ kohaselt, mis on kehtestatud 13.08.2002 VV määrusega nr 266, mille kohaselt tervisekahjustuse tuvastamiseks teeb kohtuarstliku ekspertiisi kohtuarst, mille kohta koostatakse ekspertiisiakt. Perearsti tõend ei asenda tervisekahjustuse tuvastamist. Sellest tulenevalt, peab kohus sedastama, et kannatanu J. Mxxxl ei ole tuvastatud lühi-või pikaajalist tervisekahjustust. Küll aga tuleneb perearsti tõendist, et 27.05.2008 esinesid kannatanul hematoomid ehk kehavigastused näo, rinna, selja ja käe piirkonnas. Perearsti tõend on kannatanu ütlustele kinnitava tähendusega vabatõend KrMS § 63 lg 2 mõttes. K 1 lk 31-34, asitõendi vaatluse protokollist nähtub, et 12.06.2008 vaadeldud on noad, kahtlid, teekann ja mänguauto, fototabelid on olemas. K 1 lk 38, kannatanu J. Mxxxi allkiri, et ta sai kätte talle kuuluvad esemed teekann, mänguauto, noad-kahvlid-lusikad. Samuti peab kohus märkima, et asitõendite- mänguauto, teekannu ja nugade-kahvlitelusikate -ilmumine käesolevasse kriminaalasjasse ei ole selge ja kontrollitav. Kohtule ei ole teada, millal, kellelt, mis asjaoludel need asitõendid oli tuvastatud ja ära võetud. Kuna kohus ei saa kontrollida tõendi saamise seaduslikkust ( asitõendite saamise käiku), ei pea kohus võimalikuks tugineda sellele ( asitõendi vaatlusprotokollile) kui usaldusväärsele tõendile. Kohus osutab siinjuures Riigikohtu lahendis väljendatud seisukohale, et „tõend, mille saamise seaduslikkust ei saa hinnata, ei ole aga KrMS § 64 mõtte kohaselt käsitatav lubatava tõenduna“ ( lahend 3-1-1-21-09 07.05.2009, otsuse p 9.4). Veel kohus märgib, et isegi pidada asitõendi vaatlusprotokolli lubatavaks tõendiks, ka sel juhul tõendamise vaatenurgast ei ole sellel protokollil mingit sisulist tõenduslikku tähendust, sest asitõendid ei ole kuidagi seostatud süüdistatavatega- kohtule ei ole teada, kas asitõendid olid avastatud läbiotsimise käigus või muu menetlustoimingu käigus. Kannatanute M. Mxxxe, J. Mxxxütluste, nende ütluste olustikuga seostamise protokollide, perearsti tõendi ja sündmuskoha vaatluse protokolliga peab kohus tõendatuks järgmiste asjaolude esinemist. 26.05.2008 õhtusel ajal L.B , K. Vihrov ja N.E ukse lõühjumise teel, tegitsedes grupis, ehk kooskõlastatult ja ühiselt, tungisid kannatanu J. Mxxxkorterisse, kõik kolmekesi, sisenesid korteri magamistuppa ja L.B nõudis kannatanult raha, peksid kannatanu J. mederot rihmadega, mille käigus löögi sai ka kannatanu M. Mxxx. L.B ja veel üks osaline elutoas peksid jalgadega kannatanu näo ja kehapiirkonda, samal ajal kui kolmas osaline võttis köögis olevaid toiduained köögitarbed. Grupp lahkus korterist, võttes kaasa toiduaineid, köögiatrbed, mänguauto, teekannu, tekitades kannatanule materiaalse kahju. Kohus leiab, et kohtuliku aruitamise käigus leidis kinnitust süüdistatavate tegutsemine grupis. Isikute tegutsemine grupis tähendab kooskõlastatud ja ühist tegevust, mis on lõplikult suunatud kuriteo toimepanemisele. Röövimine on mitmeaktiline tegevus mis seisneb kahest põhilisest osat – võõra vallasasja äravõtmisest ja vägivallast. Kaitsja on viidanud oma kaitsekõnedes sellele, et kohtuliku arutamise käigus ei ole tuvastatud ega saa kannatanute ütlustele tuginedes tuvastada, millised teod kelle poolt olid toime pandud, 20 sest kannatanud võivad anda kindlaid ütlusi ainult L.B kohta, muu kahe isiku suhtes ei ole võimalik tuvastada, mida tegi N.E ja mida K. Vihrov, ei ole võimalik eristada, kes peksis, kes võttis asju. Kohus sellega ei nõustu. Käesoleva kriminaalasjas röövimise episoodis on kannatanute ütlustele ja teistele tõenditele tuginedes võimalik tuvastada, et röövimine oli toime pandud isikute grupis, on võimalik tuvastada L.B konkreetsemat teguviisi ning kahe isiku suhtes on võimalik tuvastada vähemalt seda, kas igaüks neist on kasutanud kannatanu(
2. te)suhtes vägivalda või võttis kannatanule kuuluvaid asju. Ja lõplikult kohus peab andma hinnangu, kas kõik kolm isikut tegutsesid ühe kuriteo toimepanemise nimel ühiselt. Jaatava vastuse juhul röövimise koosseis on täidetud igaühe süüdistatava puhul. Toetuse oma seisukohale leiab kohus Riigikohtu praktikast, kohus peab vajalikuks tuua tsitaat: Riigikohtu lahend 3-1-1-100-06, otsuse p 9: „9. Kriminaalkolleegium märgib, et süüteokoosseisu ülesehituselt kujutab

§-s 200 kirjeldatud röövimine endast liitkoosseisu ehk mitmeaktilist delikti, mis koosneb vargusest (

§ 199

lg-s 1 kirjeldatud võõra vallasasja hõivamine) ning vägivallast (vastavalt

§-des 118 ja 120-122 kirjeldatud raske tervisekahjustuse tekitamine ja vägivallateod). Viimatinimetatud koosseisude suhtes moodustab röövimine eridelikti (lex specialis). Kuna röövimine on oma olemuselt liitkoosseis, siis on

§ 21

lg 2 teises lauses sätestatu kohaselt röövimise grupiviisiline toimepanemine ehk kaastäideviimine (

§ 200

lg 2 p 7) võimalik ka selliselt, et alles mõlema kaastäideviija teod koos täidavad süüteokoosseisu. Seega võib

§ 21

lg 2 esimeses lauses sätestatud muude kaastäideviimise eelduste (kahe isiku ühine ja kooskõlastatud tegevus) täidetuse korral röövimise kaastäideviimise moodustada ka olukord, kus ainult üks täideviijatest kasutab kannatanu kallal vägivalda ja teine hõivab samas kannatanule kuuluva asja.

§ 21

lg 2 teise lause kohaselt vastutavad sel juhul mõlemad isikud röövimise kaastäideviimise eest, sõltumata sellest, et eraldi võttes kasutas üks isikutest vaid vägivalda ning teine hõivas üksnes kannatanule kuuluva vallasasja.“ Kannatanute J. Mxxx ja M. Mxxx ütlustest nähtub, et kolm isikut tungisid korterisse samaaegselt, ukse lõhkumise teel, ja kohe sisenesid magamistuppa, kus L.B hakkas kannatanult raha nõudma. Magamistoas sai kannatanu peksa, teda peksti rihmadega. Selline süüdistatavate tegevus, võttes arvesse selle intensiivsust ja vaikimisi kooskõlastamist, on hinnatav kui isikute grupi ühine tegevus. Edasine sündmuse käik ainult kinnitab seda. Kõik kolm isikut lahkusid magamistoast ja suundusid elutuppa. Kannatanu järgnes neile. Kannatanu sõnade kohaselt, ta tahtis takistada neile asjade otsimist ja äravõtmist. Kannatanu nägi, et üks isik suundus kööki ja sealt võttis kapist asju, L.B ja kolmas osaline hakkasid kannatanut peksma. Sellest nähtub kohtu arvates ilmselgelt, et T. Laansale ja teise isiku tegevus, mis seisnes peksmises, oli suunatud kannatanu vastupanu mahasurumisele, et viimane ei saaks köögis oleva isiku tegevust takistada. Kannatanu ütluste järgi, mänguauto oli elutoas, sellest võib järeldada, et üks elutoas viibinud isikutest ( L.B või teine), mitte ainult osales peksmises, vaid lisaks võttis võõra asja. L.B on isik, kes on varem röövimise toime pannud, sest ta oli Ida-Viru Maakohtu 18.09.2003 kohtuotsusega süüdi tunnistatud

§ 200lg 2 p 4,7,8 alusel ja karistusandmed ei ole kustunud.

K. Vihrov on isik, kes on varem röövimise toime pannud, sest ta oli Viru Maakohtu 13.05.2008 kohtuotsusega süüdi tunnistatud

§ 200lg 2 p 4,7,9,10 alusel.

N.E on isik, kes on varem toime panndu röövimise, sest ta oli Ida-Viru Maakohtu 06.10.2003 kohtuotsusega süüdi tunnistatud

§ 200lg 2 p 7,9 alusel.

Kohus tuleb järeldusele, et L.B pani toime röövimise, isikuna kes on varem toime pannud röövimise, grupis, sissetungimisega, s o

§ 200lg 2 p 4,7,9 järgi ettenähtud kuriteo.

21 Kohus tuleb järeldusele, et Konstantin Vihrov pani toime röövimise, isikuna kes on varem toime pannud röövimise, grupis, sissetungimisega, s o

§ 200lg 2 p 4,7,9 järgi ettenähtud kuriteo.

Kohus tuleb järeldusele, et N.E pani toime röövimise, isikuna kes on varem toime pannud röövimise, grupis, sissetungimisega, s o

§ 200lg 2 p 4,7,9 järgi ettenähtud kuriteo.

Tahtluse kohta märgib kohus järgmist. Röövimise subjektiivse poole analüüsimisel peab kohus tuvastama, et röövimise objektiivne koosseis – asjsa äravõtmine vägivallaga- on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, kuid asja omastamise eesmärk peab olema realiseeritud üksnes kavatsetusega. Selle kohta on Riigikohtu praktikas selgele seisukohale jõutud. Kohus tsiteerib: Riigikohtu lahend 3-1-1-141-04:. „ 10.1 Karistusseadustiku § 200 lg 1 järgi on röövimine võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga. Röövimise objektiivne koosseis koosneb seega tunnustest nagu võõras vallasasi, selle äravõtmine ehk valduse muutus ja vägivald kui valduse ülemineku vahend. Röövimise koosseis on realiseeritud, kui on tuvastatud tahtlus objektiivsete asjaolude suhtes vähemalt kaudse tahtluse tasemel. Samas tuleb tähele panna, et röövimine on olemuselt kärbitud tagajärjedelikt, st omastamine kui tagajärg ei kuulu objektiivsesse koosseisu, vaid esineb koosseisus ainult eesmärgina ja on seega süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuseks. 10.2 Seega peab nii lõpuleviidud kui ka katse staadiumi jäänud röövimise korral tuvastama, et isikul oli vägivalla abil enda valdusesse saadud vallasasja suhtes omastamise eesmärk. Omastamine kui senise valdaja kestev ilmajätmine asjast ja asja enda kasuks pööramine nõuab subjektiivsest küljest aga kavatsetust - sellele viitab

§ 200lg 1 kasutatud formulatsioon "omastamise eesmärgil".

Kavatsetus eeldab, et isik seab endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, kui mingi taotletav eesmärk ongi tema liikumapanevaks jõuks. Kavatsetusega on samas tegemist ka siis, kui tagajärje kui sellise saavutatavuse osas puudub täielik kindlus (

§ 16

lg 2 ls 1: "...ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks") (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-12404, - RT III 2005, 3, 23, p 15). …12. Riigikohtu kriminaalkolleegium möönab, et röövimise objektiivset koosseisu on võimalik realiseerida ka kaudse tahtlusega, kuid omastamise eesmärk on realiseeritav ainult kavatsetusega.“ Kohus leiab, et L.B pani röövimise toime grupis, sissetungimisega, tahtlikult, otsese tahtlusega. See tuleneb tema enda tegevusest röövimise toimepanemisel. Tungides korterisse ukse lõhkumise teel, suundus ta koos grupiga magamistuppa ja nõusdis kannatanul raha, peale seda, saades eitava vastuse, hakati kannatanut rihmadega peksma. Nõudes raha ja kasutades kannatanu suhtes vägivalda, oli L.B teadlik, et sellise tegevusega paneb toime seadusevastase teo, ja tahtis seda. Kohus leiab, et K. Vihrov pani röövimise toime grupis, sissetungimisega, tahtlikult, otsese tahtlusega. See tuleneb tema enda tegevusest röövimise toimepanemisel. Tungides korterisse ukse lõhkumise teel, suundus ta isikute grupis magamistuppa, ja vähemalt oma juuresviibimisega toetas L.B väljendatud raha nõudmist ja sellele järgnevat peksmist rihmadega. Edasi K. Vihrov suundus elutuppa. Tema edasine käitumine võib esineda kahes variandis. K. Vihrov on see isik, kes suundus kööki ja vaatas seall kappe ja võttis kapist toiduainei ja köögitarbed; või K. Vihrov on see isik, kes oli sel ajal koos L.B-ga ja peksis kannatanut elutoas eesmärgiga takistada kannatanul köögis oleva isku tegevussse sekkuda. Kohus märgib, et mõlemal juhul K. Vihrov teadis, et paneb sellega toime seadusevastase teo, ja tahtis seda. 22 Samale järeldusele tuleb kohus N.E suhtes. Kohus leiab, et N.E pani röövimise toime grupis, sissetungimisega, tahtlikult, otsese tahtlusega. See tuleneb tema enda tegevusest röövimise toimepanemisel. Tungides korterisse ukse lõhkumise teel, suundus ta isikute grupis magamistuppa, ja vähemalt oma juuresviibimisega toetas L.B väljendatud raha nõudmist ja sellele järgnevat peksmist rihmadega. Edasi N.E suundus elutuppa. Nagu K. Vihrovi puhul, ka tema edasine käitumine võib esineda kahes variandis. N.E on see isik, kes suundus kööki ja vaatas seal kappe ja võttis kapist toiduaineid ja köögitarbeid; või N.E on see isik, kes oli sel ajal koos L.B-ga ja peksis kannatanut elutoas eesmärgiga takistada kannatanul köögis oleva isku tegevussse sekkuda. Kohus märgib, et mõlemal juhul N.E teadis, et paneb sellega toime seadusevastase teo, ja tahtis seda. Hoolimata sellest, et isikute grupp ei saanud soovitud raha isegi pärast vägivalla rakendamist, võeti korterist ära köögitarbed, toiduaineid, teekannu ja mänguasja. Koos asjadega isikute grupp lahkus korterist. Sellise kuriteo pildi põhjal on kohtu arvates võimalik jõuda järeldusele, et isikute grupi ühine ja kooskõlastatud tegevuse eesmärgiks oligi kas raha või muu vara hõivamine vägivalla kasutamisega. L.B, K. Vihrovi ja N.E suhtes ei ole kohus

II peatüki 2. jaos loetletud teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid tuvastanud.

II peatüki 2. jaos loetletud süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus jõuab järeldusele: L.B tuleb süüdi tunnistada

§ 200

lg 2 p 4,7,9; 266 lg 1 ning 199 lg 2 p 4,8 alusel; Konstantin Vihrov tuleb süüdi tunnistada

§ 200

lg 2 p 4,7,9; 199 lg 2 p 4,8 alusel; N.E tuleb süüdi tunnistada

§ 200lg 2 p 4,7,9 alusel.

Tsiviilhagid VÕS ( võlaõigusseadus) § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekitamisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg ( põhjuslik seos). VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule ( kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik ( kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kannatanu M. Mxxx esitas kohtuistungil tsiviilhagi summas 300 krooni. Hagisumma põhjendamiseks on toodud väide, et need on kahe tavalise luku parandamise kulud. Süüdistatav L.B nõustus esitatud tsiviilhagi summaga. K. Vihrov ja N.E ei tunnistanud õigusevastase teo toimepanemist ja kahju tekitamist, seega puudub nende arvates hagi esitamise alus. Sündmuskoha vaatlusptotokollist k 1 lk 6-16 ei nähtu, et korteru ukse lukud oleksidkahjustatud, ei ole see tuvastatav fototabelitest k 1 lk 9-

1. kohus leiab, et tsiviilhagu summas 300 krooni kuulub rahuldamisele, kuna tegemist on üldises mõttes ukse parandamisega seoses tehtud kuludega. Kannatanu M. Mxxx ka praegu elab antud korteris, kannatanu J. Mxxx, tema elukaaslane, on hooldekodus. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et ukse keskmine osa on tegelikult taastatud ning ukseluku piirkonnas on plaadiga tugevdatud ( k 1 lk 9). Andes hinnangu ukse parandamise 23 võimalikele aja- ja rahaliste kuludele, leiab kohus, et tsiviilhagi summas 300 krooni on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilhagi summa on mõistlik ega ole põhjendamatult koormav kahju hüvitamiseks kohustatud isikutele. Summas 300 krooni tuleb välja mõista röövimises süüdlasteks tunnistatud L.B-lt , S. Stolbobilt ja K. Vihrovilt solidaatselt. Kannatanu D. Šxxxi esitas tsiviilhagi summas 2030 krooni. Hagisumma koosneb: 1180 krooni – tagastamata telefon xxx krooni – kolme hõbesõrmuse maksumus, 50 krooni laadija ja 100 krooni rahakottxxx maksumuse osas on kohtule esitatud arve LDA-07446 26.03.2004, millest nähtub, et mobiiltelefoni maksumus oli aastal 2004 1188 krooni. Süüdistatav K. Vihrov tunnistab hagi summas 800 krooni – kolme hõbesõrmuse 700 krooni ja telefoni №kia eest – 100 krooni. Telefoni №kia maksumuse osas väitis süüdistatav, et telefon oli vananenud marki ja selliseid müüakse kõikjal 100 krooni eest. Kohus märgib, et süüdistatav ei ole esitanud mingeid konkreetsemaid tõendeid kannatanu poolt esitatud tõendi vastu. Tema vastuväide on paljasõnaline ega tugine konkreetsetele üldtuntud andmetele ega tõendile. Samas kohus on tuvastanud, et K. Vihrovi puhul ei ole kindlalt tõendatud, et rahakoti ja laadfija vargus oli toime pandud just tema poolt. Seega, ei ole kohtuliku arutamise käigus tuvastatud, et K. Vihrov on see isik, kes tekitas kannatnule kahju summas 500 krooni – laadija ja 100 krooni – rahakott. Selles osas, summas 150 krooni, leiab kohus, et tsiviilhagi põhjendatud ei ole. Sõrmuste maksumuse osas vaidlust ei ole. Kohus tuleb järeldusele, et kannatanu esitatud tsiviilhagi on põhjendatud summas 1880 krooni – telefon xxx krooni ja kolm hõbesõrmust 700 krooni. Summa 1180 krooni kuulub väljamõistmisele K. Vihrovilt. Kannatanu OÜ Sigwar esindaja esitas tsiviilgagi summas 1748,60 krooni. Süüdistatav T. laansalu tsiviilhagi summat vaidlustanud ei ole, oma ütlustes võttis varguse toimepanemise ja kahju tekitamise omaks k 3 lk 25-26.. Tsiviilhagi summa kinnitamiseks on kohtule esitatud kahjutõend ning kahju tekitamist kinnitavaid materjalid, k 3 lk 18-
2. Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kahju peab hüvitama varguse toimepanemises süüditunnistatud isik – L.B. KOHTU MEE™ED Karistus

§ 56lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Karistus on tegupõhine ehk kõigepealt arvesse võetakse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas: tsitaat lahendist 3-1-1-43-06: „13.1 Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ 24 Kohus leidis, et süüdistatavad Konstantin Vihrov ja L.B on süüdi

§ 199

lg 2 p 4,8 ja L.B veel

§ 266lg 1 sätestatud tegude toimepanemises.

Et mõlema teo eest näeb

eriosa vastav paragrahv ette rahalise karistuse, tuleb kohtul kaaluda rahalise karistuse kohaldamise võimalikkust. Kohus tuvastas, et süüdistatav L.B on karistusregistri andmetel (II kd, t.l. 610) toime pannud 8 väärtegu, mille eest on teda karistatud rahatrahvidega kokku summas 19800 krooni ning kõik trahvid on tasumata. Konstantin Vihrov ona väärtegude toimepanemise eest karistustegitri andmetel ( II kd, t. l. 11-16) karistatud kokku 19 korda, trahvid on tasumata. L.B ja K. Vihrovil puudus enne vahistamist kindel sissetulek ja töökoht. Kohus jõuab järeldusele, et varalist laadi karistus, so rahatrahvid väärtegude eest ei ole süüdistatavatele vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud. Varalist laadi karistuse eesmärgiks on mõjutada süüdistatavaid varaliste vahendite vähendamise ja selle kaudu süüdistatava igapäevase tegevusvabaduse piiramisega. Väärtegude eest määratud rahatrahvidele vaatamata ei ole süüdistatavad enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ning jätkasid süütegude toimepanemist. Seega ei ole varalist laadi karistus täitnud oma eesmärki. Lisaks puudub süüdistatavatel kindel sissetulek ja töökoht ning seetõttu võib tekkida raskusi kohtuotsuse täitmisega, millest tulenevalt ei ole varalist laadi karistuse kohaldamisega süüdistatava mõjutamine võimalik. Kohus leiab, et süüdistatavate suhtes ei ole põhjendatud rahalise karistuse kohaldamine ning mõlemale tuleb karistuseks mõista vangistus.

§ 199

lg 2 p 4,8 sätestatud teo toimepanemise eest võib kohus mõista karistuseks vangistuse tähtajaga kolmkümmned päeva kuni viis aastat. Sanktsiooni keskmiseks määraks on vangistus tähtajaga kaks aastat ja kuus kuud.

§ 266lg 1 sätestatud teo eest võib kohus mõista vangistuse kuni üks aasta.

Sankstiooni keksmine määra on seega kuus kuud vangistust. Kohus leiab, et arvestades süüdistatavate süüd, karistust kergendavaid asjaolusid, üld- ja eripreventiivseid eesmärke, tuleb süüdistatavaid karistada sanktsiooni keskmisest väiksemas määras. Süüdistatav L.B süü hindamisel lähtub kohus asjaolust, et süüdistatav pani toime üheepisoodilise varguse. Kannatanule tekitati vargusega kahju summas 1748,60 krooni, mille suurus on lähedal väheväärtusliku asja piirile ning võib lugeda väikeseks kahjuks. Ka võõra ruumi sissetungimise episoodis saanunud kahju summas on väike - 299 krooni ja sedagi telefobi vargusest tingitult. Seega saab teo- ja tagajärjeebaõiguse aspektist väita, et süüdistatava süü on väike. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süüdistatava poolt oma süü tunnistamist täies ulatuses (varguse ja võõra ruumi sissetungimise episoodis). Kohus järeldab, et süüdistatav on aru saanud oma teo keelatusest ning oma süü tunnistamisega ühtlasi avaldanud ka kahetsust toimunu osas. Arvestades süüdistatava süüd ja karistust kergendavat asjaolu, peab kohus võimalikuks kohaldada karistust

§ 199

lg 2 p 4,8 ja

§ 266lg 1 sanktsiooni alammäärale läheduses määras.

Süüdistatav konstantin Vihrovi süü hindamisel lähtub kohus asjaolust, et süüdistatav pani toime üheepisoodilise varguse. Kannatanule tekitati vargusega kahju summas 3138 krooni, mille suurus on lähedal väheväärtusliku asja piirile ning võib lugeda väikeseks kahjuks. Seega saab teo- ja tagajärjeebaõiguse aspektist väita, et süüdistatava süü on väike. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süüdistatava poolt oma süü tunnistamist (varguseepisoodis). Kohus järeldab, et süüdistatav on aru saanud oma teo keelatusest ning oma süü tunnistamisega ühtlasi avaldanud ka kahetsust toimunu osas. Arvestades 25 süüdistatava süüd ja karistust kergendavat asjaolu, peab kohus võimalikuks kohaldada karistust

§ 199lg 2 p 4,8 sanktsiooni alammäärale läheduses määras.

Üldpreventiivsetel kaalutlustel tuleks süüdistatav L.B-le mõista karistuseks vangistus tähtajaga, mis jääb sanktsiooni keskmise määra ja alumise piiri vahele, so

§ 199

lg 2 p 4,8 järgi vangistus tähtajaga 6 kuud,

§ 266

lg 1 järgi – vangistus tähtajaga 2 kuud; süüdistatav Konstantin Vihrovile -

§ 199

lg 2 p 4,8 järgi – vangistust 6 kuud.

§ 200

lg 2 p 4,7,9 sätestatud teo eest võib kohus mõista karistusena ainult vangistuse tähtajaga kolm aastat kuni viisteist aastat. Seega, sanktsiooni keskmiseks määraks on üheksa aastat vangistust. Kohus leiab, et arvestades süüdistatavate L.B, K. Vihrovi ja N.E süüd, üld- ja eripreventiivseid eesmärke, tuleb süüdistatavaid karistada sanktsiooni keskmisest tunduvalt väiksemas määras. Süüdistatava L.B süü hindamisel röövimise episoodis lähtub kohus asjaolust, et süüdistatav pani toime üheepisoodilise röövimise. Kannatanutele ei ole tervisekahjustust tekitatud, samuti röövimise käigus võeti kannatanu korterist väheväärtuslikke asju, teekann, noad-kahvlid-lusikad, mänguauto ja toideaineid. Röövimise toimepanemisel ei kasutanud L.B torke-lõike vahendeid ega relvi. Samas aga tuleb arvestada, et just L.B oli see isik, kes tundis kannatanuid isiklikult ja oli teadlik nende elukohast, ja ilma L.B osavõtuta poleks grupi teised osalejad kannatanu elukohta leidnud. Just L.B on see toimepanija, kes esimesena nõudis kannatanutelt raha. Sellest tuleneb, et L.B selle kuriteo toimeopanemisel osavõtja roll oli suurema tähendusega võrreldes K. Vihrovi ja N.E omaga. Üldpreventiivsetel kaalutlustel tuleks süüdistatavale mõista karistuseks vangistus tähtajaga, mis jääb sanktsiooni keskmise määra ja alumise piiri vahele, so

§ 200lg 2 p 4,7,9 järgi vangistus 4 aastat.

Eripreventiivsetel kaalutlustel on põhjendatud sanktsiooni keskmisest määrast väiksem vangistuse määr. Süüdistatav on noor inimene, kelle elu on alles algamas (vanus 23 aastat). Röövimise sanktsiooni kesmine määr on 9 aastat. Kuigi varasemad karistused ( 5 korda karistatud) ei ole oma mõju süüdistatava käitumisele avaldanud, on kohus arvamusel, et niivõrd pikaajalise vangistusega karistamine oleks L.B ilmselt põhjendamatu ja igasugustest karistuste proportsioodidest väljas, samuti takistaks L.B võimalikku resotsialiseerumist. Süüdistatava Konstantin Vihrovi süü hindamisel röövimise episoodis lähtub kohus asjaolust, et süüdistatav osales üheepisoodilises röövimises. Ka tema poolt ei ole kannatanutele märgatavat materiaalset kahju tekitatud. Samuti ei tekitanud süüdistatav kannatanutele tervisekahjustusi. Kohus leiab, et tema roll kuriteos oli väiksem, kui L.B . K. Vihrovi roll kuriteos on võrreldav N.E osalemisega. Eripreventiivsetel kaalutlustel on põhjendatud sanktsiooni keskmisest määrast väiksem vangistuse määr. Süüdistatav K. Vihrov on samuti nagu L.B noor inimene, kelle elu on alles algamas (vanus 23 aastat). Röövimise sanktsiooni kesmine määr on 9 aastat. Kuigi K. Vihrovi varasemad karistused ( kahel korra karistatud) ei avaldanud süüdistatavale olulist mõju, on kohus arvamusel et ka K. Vihrovi puhul

§ 200

lg 2 sanktsiooni keskmise määra 9-aastase vangistuse mõistmine oleks ilmselt põhjendamatu, ja seda ka olukorras, et K. Vihrov pani toime uue röövimise kehtiva katseajal jooksul, kusjuures varasema kohtuotsusega oli ta süüdi tunnistatud ja kolmeaastase vangistusega karistatud jällegi röövimise eest. Üld- ja eripreventiivsetel kaalutlustel tuleks süüdistatavale mõista karistuseks vangistus tähtajaga, mis jääb sanktsiooni keskmise määra ja alumise piiri vahele, so

§ 200lg 2 p 4,7,9 järgi vangistus 3 aastat 9 kuud.

26 Süüdistatava N.E süü hindamisel röövimise episoodis lähtub kohus asjaolust, et süüdistatav osales üheepisoodilises röövimises. Ka tema poolt ei ole kannatanutele märgatavat materiaalset kahju tekitatud. Samuti ei tekitanud süüdistatav kannatanutele tervisekahjustusi. Kohus leiab, et tema roll kuriteos oli väiksem, kui L.B. N.E roll kuriteos on võrreldav K. Vihrovi osalemisega. Eripreventiivsetel kaalutlustel on põhjendatud sanktsiooni keskmisest määrast väiksem vangistuse määr. Röövimise sanktsiooni kesmine määr on 9 aastat. Kuigi N.E varasemad karistused (7 korda karistatud) ei avaldanud süüdistatavale olulist mõju, on kohus arvamusel et ka N.E puhul

§ 200

lg 2 sanktsiooni keskmise määra 9aastase vangistuse mõistmine oleks ilmselt põhjendamatu, ja seda ka olukorras, et N.E oli 06.10.2003 kohtuotsusega ta süüdi tunnistatud ja neljaaastase vangistusega karistatud jällegi röövimise eest. N.E on 4-aastase vangistuse täielikult ära kandnud ja vabanes 25.06.2007. Vaatamata sellele, 1 aasta jooksul alates vabanemisest pani ta toime uue röövimise. Üld- ja eripreventiivsetel kaalutlustel tuleks süüdistatavale mõista karistuseks vangistus tähtajaga, mis jääb sanktsiooni keskmise määra ja alumise piiri vahele, so

§ 200

lg 2 p 4,7,9 järgi vangistus 3 aastat 6 kuud.

§ 63

lg 2 kohaselt, kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri kuriteokoosseisule ja teda ei ole nendest ühegi eest varem karistatud, mõistetakse eraldi karistus iga teo eest ning liitkaristus

§ 64järgi.

Vastavalt

§ 64

lg 1 ja lg 3, samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Liitkaristus ei tohi ületada mõistetud üksikkaristuste summat ega käesoleva seadustiku eriosa vastavas paragrahvis sätestatud raskeima karistuse ülemmäära. Kohus on seisukohal, et L.B-le ja K. Vihrovile mitmele erikuriteokoosseisule vastavate kuritegude eest mõistetud karistuste liitmisel on põhjendatud kergema karistuse lugemine kaetuks raskemaga, sest eripreventiivsest eesmärgist lähtuvalt peab süüdistatavale olema selgelt aru saadav, et teda on karistatud kahe erineva teo eest, kuid rangema samktsiooni alusel mõistetav pikaajalise vangistuse puhul ei tohiks isiku olukorda veelgi raskendada, kui on alust arvata, et rangema sanktsiooni järgi pikaajalise vangistuse kohaldamisel saavutatakse karistamise eesmärke.

§ 64

lg 1 alusel, kuritegude kogumi eest, raskeima karistuse suurendamise teel tuleb süüdistatav L.B-le mõista liitkaristuseks neli aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, kuritegude kogumi eest, raskeima karistuse suurendamise teel tuleb süüdistatav K. Vihrovile mõista liitkaristuseks kolm aastat üheksa kuud vangistust. L.B puhul tuleb moodustada liitkaristus kohtuotsuste kogumi eest

§ 65

lg 1 alusel, sest käesoleva kriminaalasja esemeks olevad kuriteod olid toime pandud aastal 2008 ehk enne Viru Maakohtu 30.04.2009 kohtuotsuse väljakuulutamist. Lähtudes

§ 65

lg 1, tuleb Viru Maakohtu 30.04.2009 kohtuotsusega mõistetud karistust 30 päeva lugeda kaetuks raskeima, köäesoleva kohtuotsusega mõistetud 4-aastase vangistusega. K.Vihrovi puhul tuleb moodustada liitkaristus kohtuotsuste kogumi eest

§ 65

lg 2 ausel, sest käesoleva kriminaalasja esemeks olevad kuriteod olid toime pandud 11.06.2008 ja 26.05.2008 ehk Viru Maakohtu 13.05.2008 kohtuotsusega määratud 3-aastase katseaja jooksul.

§ 74

lg 5 ja 65 lg 2 alusel, pöörata süüdistatavale Viru Maakohtu 13.05.2008 kohtuotsusega mõistetud ja tingimuslikult kohaldamata jäetud karistuse osa, 2 aastat 2 kuud 24 päeva vangistust, täitmisele ja suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud 27 karistust, 3 aastat 9 kuud vangistust, Viru Maakohtu 13.05.2008 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so 2 aastat 2 kuud 24 päeva võrra, ning liitkaristuseks mõista 5 aastat 11 kuud 24 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg: L.B kokku 9 kuud 26 päeva; K. Vihrovil 1 aasta 2 kuud 25 päeva. Seega, L.B puhul kuulub kandmisele alates 10.09.2009 3 aastat 1 kuu ja 4 päeva vangistust; K Vihrovil kuulubkandmisele alates 10.09.2009 4 aastat 8 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus mõlema süüdistatava puhul - 10.september 2009. Karistusest tingimisi vabastamist ei pea kohus L.B ja N.E põhjendatuks. K. Vihrovi puhul karistusest tingimuslik vabastamine on välistatud

§ 74

lg 5 alusel, sest uus tahtlik kuritegu on toime pandud katseajal ja ta on selle eest karistatud vangistusega. Tõkend Tõkend – vahistamine – jätta L.B ja Konstantin Vihrovi suhtes muutmata. Tõkendi muutmine ei ole põhjendatud. Mõlemad süüdistatavad on süüdi tunnistatud esimese astme kuriteo toimepanemise eest, mõlemad süüdistatavad on varem korduvalt karistatud ( L.B – kuuel korral, K. Vihrov kahel korral), muuhulgas ka röövimise toimepanemise eest. K. Vihrov pani uue röövimise toime katseajal. Mõlemad süüdistatavad on karistatud pikaajalise vangistusega. Süüdistatavate puhul on jätkuvalt alust arvata, et kuni kohtuotsuse jõustumiseni vabaduses viibides võivad nad jätkata uute kuritegude toimepanemist. Seega, jätkuvalt on olemas KrMS § 130 lg 2 näidatud vahistamisalus – uute kuritegude toimepanemise võimalikkus. KrMS § 130 lg 4-1 sätestab, et kohus võib vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangiostuse täitmine. Kohus leiab, et N.E suhtes tuleb valida tõkendiks ja kohaldada vahistamine. Süüdistatav on karistatud esimese astme kuriteo toimepanemise eest pikaajalise vangistusega. Varem on ta seitsmel korral kriminaalkorras karistatud ja viimati aastal 2003 4-aastase vangistusega röövimise eest. Kandis oma karistuse täielikult ära ja vabanes 25.06.

1. Uus kuritegu toime pandud 26.05.
2. Sellest järeldab kohus, et N.E puhul ei ole enam põhjendatud tõkendina valitud elukohast lahkumise keeld, kuna see teenindab üksnes kriminaalmenetluse läbiviimise tagamise eesmärki. Kohus leiab, et süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamiseks tuleb N.E suhtes tõkendiks valida vahistamine ja vahistada N.E kohtusaalis kohtuotsuse väljakuulutamisel. Menetluskulud Antud kriminaalasja menetlemisel on tekkinud järgmised kriminaalmenetluse kulud: -kahtlustatavatele õigusabi osutamise kulud kohtueelsel menetluses –L.B-le 1982,40 krooni, Konstantin Vihrovile –1486,80 krooni, Sergeo stolbovile – 743,40 krooni; -kahtlustatavatele õigusabi osutamise kulud kohtumenetluses – L.B-le - 4080 krooni, Konstantin Vihrovile– 4080 krooni, N.E-le – 4080 krooni; - toimiku paljundamise kulud 248,60 krooni ( K. Vihrovil ja N.E, igaühel), L.B – 255 krooni. KrMS § 180 lg 1 alusel, süüdimõistva kohtuotsuse korral kannab menetluskulusid süüdimõistetu. Kuna L.B, K. Vihrov ja N.E mõistetatkse süüdi, siis peavad nad kandma ka kriminaalmenetlusega seotud kulud. 28 L.B-lt tuleb välja mõista menetluse kulud: -õigusabikulud summas 4080 krooni ja 1982,40 krooni KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel, -toimiku paljundamise kulud 255 krooni KrMS 175 lg 1 p 5, -sundraha esimese astme kuriteo puhul (2,5 miinimumpalka) summas 10875 krooni KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel. K. Vihrovilt tuleb välja mõista menetluse kulud: -õigusabikulud summas 4080 krooni ja 1486,80 krooni KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel, -toimiku paljundamise kulud 248,60 krooni KrMS 175 lg 1 p 5, -sundraha esimese astme kuriteo puhul (2,5 miinimumpalka) summas 10875 krooni KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel. N.E-lt tuleb välja mõista menetluse kulud: -õigusabikulud summas 4080 krooni ja 743,40 krooni KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel, -toimiku paljundamise kulud 248,60 krooni KrMS 175 lg 1 p 5, -sundraha esimese astme kuriteo puhul (2,5 miinimumpalka) summas 10875 krooni KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel Kohtunik Inna Kirsipuu Rahvakohtunik Kersti Tammesaar Rahvakohtunik Aime Tamm