1-06-7743\7

(06240100177)Kohtukoosseis Eesistuja Vladimir Rozalka, liikmed Eeva Levina ja Mihhail Komtšatnikov Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 05.06.2006 vahistamismääruse Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kahtlustatava T.O kaitsja vandeadvokaat B.Y Politševi määruskaebus Kohtuistungil osalesid: Prokurör Rita Hlebnikova Istungisekretär Mare Kannikka kaitsja Vandeadvokaat B.Y Politšev RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu 05.06.2006 määrus, millega kohaldati kahtlustatava T.O suhtes tõkendit vahistamine, muutmata, määruskaebus rahuldamata. Ringkonnkohtu määrus on kättesaadav Viru Ringkonnakohtu kantseleis 29.06.2006 peale kella 16.

1. Ringkonnakohtu määrus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Asjaolud ja menetluse käik
2. Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 05.06.2006 määrusega võeti vahi alla kahtlustatav T.O.
3. Ida Politseiprefektuuri kriminaalosakonna narkokuritegude talitus alustas 03.06.2006.a menetlust KarS § 214 lg 2 p 4 tunnustel selles, et alates 02.05.2006 T.O 1-06-7743 koos U.X -iga pressivad Karina Jakovlevalt välja raha narkootiliste ainete müügi eest raha summas 2100 krooni talle kehavigastuste korduva tekitamise teel. T.O peeti kahtlustatavana kinni 03.06.2006.a. ja talle esitati süüdistus KarS § 214 lg 2 p 4, § 121 ja § 184 lg 2 p 1 alusel selles, et korduvalt on välja pressinud grupis U. X-iga kannatanu Jakovlevalt raha, tekitades kannatanule kehavigastusi, samuti narkootiliste ainete levitamises suures koguses. Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör esitas 05.06.2006 taotluse kahtlustatava T.O vahistamiseks. Prokurör põhjendas oma taotlust sellega, et T.O kahtlustatakse esimese raskusastme kuritegudes, teda on eelnevalt kahel korral karistatud väärteokorras narkootiliste ainete ebaseadusliku tarvitamise eest ilma arsti ettekirjutuseta, mis näitab, et T.O vabaduses viibides jätkab narkootiliste ainete tarvitamist ja levitamist. Prokurör leiab, et on olemas põhjendatud kahtlused, et T.O on toime pannud rea õigusrikkumisi, samuti on küllaldane alus arvata, et D.S Pärn jätkab kuritegude toimepanemist. T.O vahistamata jätmine võib tuua kaasa kriminaalmenetlusest kõrvale hoidumise ning ta võib hakata takistama tõe tuvastamist käesolevas kriminaalasjas, kõrvaldades või muutes seni fikseerimata tõendeid. Arvestades antud kriminaalasja omapära on olemas samuti põhjendatud oht tunnistajate mõjutamise võimalikkusest ja õigusemõistmist kahjustavatest kokkulepetest. Maakohtu kohtunik leidis, et prokuröri esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele prokuröri näidatud alustel. Kohus tegi kindlaks, et A.. T.O suhtes on olemas põhjendatud kuriteokahtlus vähemalt ühe esimese astme kuriteos. Lisaks kannatanu ütlustele on kriminaalasjas saadud ka muid tõendeid. Kohus nõustub kaitsjaga, et antud asjas pole alust eeldada, et kahtlustatav hakkab uurimisest kõrvale hoiduma, kuna tal on kindel elukoht ja peresidemed Eestis. Kohus leiab, et on olemas KrMS § 130 ettenähtud vahistamisalus – uue kuriteo toimepanemise võimalikkus. Kahtlustatav on mitu korda kohtulikult karistatud tingimisi. Samuti kuriteo asjaolud osutavad sellele, et kahtlustatav võib mõjutada kannatanut ja tunnistajaid. Menetlus Viru Ringkonnakohtus Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja vahistamismääruse peale määruskaebuse esitanud T.O kaitsja B .Y Politšev palub tühistada Viru Maakohtu 05.06.2006 vahistamismäärus ning jätta rahuldamata ringkonnaprokuröri taotlus kahtlustatava T.O vahistamise kohta. Apellant selgitab, et kohtumäärus on vastuoluline, kuna kohus nõustus nii prokuröri kui ka kaitsega tõkendi valikul, mis oma sisult olid aga vastuolulised. Sama puudutab ka asjaolu T.O kahtlustuses esimese astme kuriteo toimepanemises. Kohus ei motiveerinud, mil moel kuriteo asjaolud osutavad sellele, et T.O võib mõjutada kannatanut ja tunnistajaid. Väärtegude toimepanemine ja trahvide tasumata jätmine, sealhulgas Liikluseeskirjade rikkumise eest, ei oma tähtsust tõkendi valimisel kriminaalmenetluses. Asjaolu, et T.O on varem kohtu poolt karistatud ei kaasa endaga automaatselt tema suhtes tõkendi vahistamine kohaldamist. Ringkonnakohtu istungil süüdistatava T.O kaitsja advokaat S.Politšev jäi oma määruskaebuse ja kaebuses toodud põhjenduste juurde, prokurör leidis, et määruskaebus ei kuulu rahuldamisele ja lähtus maakohtu määruses toodud põhjendustest. 2

(3)1-06-7743 Viru Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus tutvunud määruskaebuse ja kaebusele lisatud materjalidega, leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks, määruskaebuses toodud põhjendustel, puudub alus. Oma arvamuses ringkonnakohus lähtub järgmisest :

1. Ringkonnakohus nõustub kaitsja arvamusega, et maakohtu määrus on vastuoluline, kuna ühelt poolt kohus leiab, et prokuröri esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele prokuröri poolt näidatud alusel, teiselt poolt kohus ei nõustu prokuröri väitega, et kahtlustatav hakkab uurimisest kõrvale hoiduma, kuna tal on kindel elukoht ja peresidemed Eestis /lk 4, pöörde/. Samal ajal ei anna see alust määruse tühistamiseks, kuna maakohtu määruses on esitatud seaduslikud põhjendused, mis olidki vahistamise aluseks.
2. Kaitsja leiab, et kohtu järeldus, T.O võimalusest mõjutada kannatanud ja tunnistajaid, ei ole motiveeritud ja seepärast paljasõnaline. Kohus ei näidanud millistest asjaoludest ta lähtus tehes sellise järelduse. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja arvamusega, et kohus oleks pidanud näitama oma määruses asjaolud, millistest ta lähtus tehes antud järelduse, kuna see oleks tähendanud kriminaalasja materjalidega osalist tutvumist menetlusosaliste poolt. KrMS § 223 lg 3 sätestab, et kaitsja saab tutvuda kriminaaltoimikuga vaid siis, kui prokuratuur on tunnistanud kohtueelse menetluse lõpuleviiduks ja andnud kriminaaltoimiku koopia kaitsjale tutvumiseks.
3. Kaitsja väide, et väärtegude toimepanemine ja trahvide tasumata jätmine, sealhulgas Liikluseeskirjade rikkumiste eest, ei oma tähtsust tõkendi valimisel kriminaalmenetluses, on ekslik. Väärtegude toimepanemine tõepoolest ei ole vahistamise alus KrMS § 130 lg 2 mõttes. Samal ajal KrMS § 127 sätted kohustavad tõkendi valimisel arvestama kahtlustatava isikut. Ja kui kahtlustatav, näiteks T.O, on süstemaatiliselt toime pannud väärtegusid ja jätnud trahvid tasumata, siis see näitab, et ta ei ole seadusekuulelik inimene.
4. Maakohus, lähtudes sellest, et T.O on varem korduvalt kohtu poolt karistatud, tegi õige järelduse, et on olemas oht, et viibides vabaduses võib ta panna toime uue kuriteo. Ja see ongi vahistamise seaduslikuks aluseks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §§ 390 lg 1,2,3,4 ; 391 ringkonnakohus leiab, et määruskaebus rahuldamisele ei kuulu. Vladimir Rozalka Mihhail Komtšatnikov 3

(3)Eeva Levina