Obsah (15)

§ 200§ 120§ 65§ 199§ 263§ 424§ 214§ 64§ 73§ 68§ 83§ 320§ 121§ 122§ 118

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. veebruaril 2010.a.Tallinn Kriminaalasja number 1-09-14719 (09230107376) Kohtunik Rahvakohtunikud Julia Vernikova H

§ 200

lg 2 p 4,7, § 263 p 1, § 214 lg 2 p 1, § 320 lg 1 järgi, Gennadi Nedjuhhini ja Aleksei Kriminaalasi G.K süüdistuses

§ 200

lg 2 p 7 järgi üldmenetluses Prokurör Anneli Lumiste Süüdistatavad Dmitri Mihhailov Isikukood: 38001200320, elukoht: Xxx, EV kodakondsus, haridus 5 kl, emakeel – eesti keel, töökoht puudub; varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral: 1) 29.04.1998.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 1 järgi 3-kuulise vabadusekaotusega tingimisi katseajaga 1 aasta; 2) 28.03.2000.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 1 järgi 6-kuulise vabadusekaotusega tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud; 3) 06.11.2001.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 3, § 140 lg 2 p 1,2, § 143 lg 2 p 2, § 141 lg 2 p 3 järgi vabadusekaotusega 4 aastat 1 kuu ja rahatrahv 1840 krooni; 4) 25.04.2005.a. Tallinna Linnakohtu poolt

§ 200lg 2 p 4,5 järgi vangistusega 6 aastat 6 kuud; 5) 07.12.2007.a.

Pärnu Maakohtu poolt

§ 120

järgi 3kuulise vangistusega,

§ 65lg 2 alusel liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust; 08.07.2008.a.

Harju Maakohtu määruse alusel vabastatud karistuse kandmiselt ennetähtaegselt katseajaga 1 aasta – ärakandmata karistus 7 2 kuud 12 päeva, katseaja lõpp 07.08.2009.a. tõkend – vahistamine alates 09.05.2009.a. 08.05.2009.a.) (kinnipeetud Gennadi Nedjuhhin Isikukood: 38309080313, elukoht Xxx, kodakondsuseta, haridus 8 kl, emakeel-vene keel, töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral: 1) 11.05.2005.a. Tallinna Linnakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4,5,7,8, § 203 järgi 1-aastase vangistusega tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud; 2) 29.01.2008.a. Harju Maakohtu poolt

§ 263

p 1,4, § 199 lg 2 p 4,7,8, § 215 lg 2 p 1,2 järgi 2-aastase vangistusega, millest kuulus ärakandmisele 8 kuud vangistust ja 1 aasta 4 kuud jäetud tingimisi kohaldamata 3aastase katseajaga, katseaja lõpp 28.01.2011.a.; 3) 04.12.2008.a. Harju Maakohtu poolt

§ 424

järgi 2kuulise vangistusega ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks tõkend – vahistamine alates 04.06.2009.a. (kinnipeetud 02.06.2009.a.) G.K Isikukood: xxx, elukoht Xxx, kodakondsuseta, keskharidus, emakeel-vene keel, töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistatud 22.02.2008.a. Harju Maakohtu poolt

§ 424

järgi rahalise karistusega 12000 krooni tingimisi 3aastase katseajaga ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks, katseaja lõpp 21.02.2011.a. tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsjad Uido Truija, Kristina Suvalova, Milvi Söörd RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 309 lg.3, § 311, § 312, § 313, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, Tunnistada süüdi Dmitri Mihhailov

§ 200

lg 2 p 4,7 järgi ja karistada teda vangistusega 5 aastat,

§ 214

lg 2 p 1 järgi ja karistada vangistusega 4 aastat,

§ 263

p 1 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta 6 kuud, § 320 lg 1 järgi ja karistada vangistusega 4 kuud.

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 7 (seitse) aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise, s.o.

Pärnu Maakohtu 07.12.2007.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (ärakandmata karistus 7 kuud 12 päeva vangistust) ning liitkaristuseks mõista 7 (seitse) aastat 7 (seitse) kuud 12 (kaksteist) päeva vangistust. Karistuse kandmise algust lugeda kinnipidamise päevast 08.05.2009.a. 3 Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Tunnistada süüdi Gennadi Nedjuhhin

§ 200

lg 2 p 7 järgi ja karistada teda vangistusega 5 aastat.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise, s.o.

Harju Maakohtu 29.01.2008.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (ärakandmata karistus 1 aasta 4 kuud) ning liitkaristuseks mõista 6 (kuus) aastat 4 (neli) kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda kinnipidamise päev 02.06.2009.a. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Tunnistada süüdi G.K

§ 200

lg 2 p 7 järgi ja karistada teda vangistusega 3 (kolm) aastat.

§ 73lg 4, 65 lg 2, 64 lg 2 alusel, pöörates Harju Maakohtu 22.02.2008.a.

otsusega mõistetud karistust täitmisele, mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust ja rahaline karistus 12 000.- (kaksteist tuhat) krooni, mis vastavalt

§ 64

lg-le 2 viiakse täide iseseisvalt.

§ 68

lg 1 alusel arvata vangistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 01.06-02.06.2009.a., kokku 2 päeva. Ärakandmata karistuseks jääb 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni. Karistuse kandmise algust lugeda karistuse kandmisele asumise päevast või kinnipidamise päevast. Kannatanu JPtsiviilhagi summas 16 998 krooni jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 9 alusel. Asitõend – signaalpüstol Combat – konfiskeerida

§ 83

lg 1 alusel; jalgratas (asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) - tagastada Gennadi Nedjuhhini poolt nimetatud isikule kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista riigituludesse menetluskulud: - - - Dmitri Mihhailovilt I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 10 875.- (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 261,60 (kakssada kuuskümmend üks) krooni, tulirelva ekspertiisi teostamise eest 980.- (üheksasada kaheksakümmend) krooni ja kaitsjatasu 7 306,80 (seitse tuhat kolmsada kuus) krooni; Gennadi Nedjuhhinilt I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 10 875.- (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 261,60 (kakssada kuuskümmend üks) krooni ja kaitsjatasu 743,40 (seitsesada nelikümmend kolm) krooni; G.K-lt I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 10 875.- (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 261,60 (kakssada kuuskümmend üks) krooni ja kaitsjatasu 4140.- (neli tuhat ükssada nelikümmend) krooni. 4 Menetluskulud on võimalik tasuda 6 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Swedbankas nr

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „Ees- ja perekonnanimi, 1-09-14719, sundraha, kaitsjatasu“. Rahaline karistus tuleb tasuda 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankas nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939 ning selgitus „Ees- ja perekonnanimi, 1-09-14719, rahaline karistus“. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 03.03.2010.a. SÜÜDISTUS Dmitri Mihhailov´it süüdistatakse selles, et tema, olles eelnevalt hoiatatud kriminaalvastutusest teadvalt valeütluste andmise eest, andis 25.02.2009.a. ajavahemikul kell 10:26 kuni 11:30 ja 26.02.2009.a. ajavahemikul kell 15:02 kuni 15:58 Tallinnas, aadressil Rahumäe tee 6 asuvas Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonnas kannatanuna ülekuulamisel teadvalt valeütlusi selle kohta, et 23.02.2009.a. ajavahemikul kell 22:00 kuni 23:00 Tallinnas, Mustamäel asuva La Cucaracha baari läheduses löödi teda selja tagant kõva esemega kukla piirkonda, millest ta kaotas teadvuse ja järgmine moment, mida mäletas, oli see, et asus oma korteri ukse taga, aadressil Xxxas, kus avastas, et on kadunud tema mobiiltelefon Samsung SCH-X820, dokumendimapp, sularaha 3800 krooni, ID-kaart Dmitri Mihhailovi nimele ning Ühispanga kontokaart. Tegelikkuses Dmitri Mihhailov kukkus ise kukla peale, teda keegi ei löönud, asjad kaotas ise. Seega Dmitri Mihhailov, andes kannatanuna kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse, pani toime valeütluse andmise s o

§ 320lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, kelmuse ja röövimise, 08.05.2009.a kella 19:00 paiku Tallinnas, Kadaka tee 76f asuva Säästumarketi juures, esitas JBpõhjendamatu nõude 1000 krooni üleandmiseks väidetava võlgnevuse eest. Seejärel istusid mõlemad JB kuuluvasse sõidukisse Opel Omega reg nr XXX, kus Dmitri Mihhailov esitas nõudmise 1000 krooni üleandmiseks relvataolise esemega ähvardades ja nimelt ähvardamiseks näitas ja suunas relvataolise eseme – 8mm signaalpüstoli Combat JB kõhupiirkonda, millest kannatanu pidas relva kasutamisega ähvardamist ka reaalseks ohuks oma elule ja tervisele ja lubas raha ära maksta kui on vajaliku summa kogunud. Väljapressimise tulemuse soodustamiseks ja D.Mihhailovi poolt kannatanult nõutava rahasumma 1000 krooni üleandmise tagamiseks võttis Dmitri Mihhailov JBvastu tema tahet ära temale kuuluva sõiduauto Opel Omega reg nr XXX võtmed ning hõivas kannatanu sõiduki, nõudes sõidukist lahkumist. Seega Dmitri Mihhailov, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, kelmuse ja röövimise, nõudes varalise kasu üleandmist vägivalla kasutamisega, pani toime väljapressimise s o

§ 214lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

5 Samuti tema, 08.05.2009.a kella 21:00 paiku viibides Tallinnas, Kadaka tee 165 maja ees, rikkus avalikus kohas ja kolmandate isikute juuresolekul raskelt avalikku korda ja häiris teiste isikute rahu, tarvitades põhjendamatult vägivalda maja juurde saabunud STja RKsuhtes, järgnevalt: Dmitri Mihhailov ähvardas STja RKrelvataolise esemega - 8mm signaalpüstoliga Combat, sihtides ST rinnapiirkonda, ähvardamiseks ütles, et tulistab ST pihta ja vajutas korduvalt päästikule. Kui RK püüdis Dmitri Mihhailovit takistada ja haaras Dmitri Mihhailovi käes olnud relva torust käega kinni, Dmitri Mihhailov vajutas samal ajal korduvalt päästikule. Relvataoline ese oli STja RKselgelt märgatav ning see sarnanes väliselt tulirelvale – püstolile ning Dmitri Mihhailov väljendas nii suuliselt kui ka konkludentselt relvataolise esemega sihtides ja selle päästikule vajutades, et võib ohustada kannatanute elu või põhjustada tervisekahjustuse, mistõttu ST ja RK pidasid sellist tegevust relva kasutamisega ähvardamiseks ja reaalseks ohuks oma elule ja tervisele. Seega Dmitri Mihhailov, rikkudes avalikus kohas teiste isikute rahu ning avalikku korda vägivallaga, pani toime avaliku korra raske rikkumise, s o

§ 263p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, koos Gennadi Nedjuhhin´i ja G.K-ga , 27.04.2009.a kella 19:00 ajal Tallinnas, Sõpruse pst 238 asuva maja trepikojas, tungisid isikute grupis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kallale JP´ile, et ära võtta temale kuuluv sülearvuti, lüües teda korduvalt rusikate ja jalgadega näo ja keha piirkonda ning samal ajal Dmitri Mihhailov võttis ära JP sülearvuti HP DV9690EN maksumusega 21 998 krooni selle omastamise eesmärgil ning Gennadi Nedjuhhin ja G.K jätkasid kannatanu peksmist rusikate ja jalgadega, et vara hõivamine lõpule viia. Antud teoga tekitati kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi - marrastused randme ja oimu piirkonnas ja varalist kahju 21 998 kokku summas krooni. Seega Dmitri Mihhailov, isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja isikute grupis, pani toime

§ 200lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Gennadi Nedjuhhin ´it süüdistatakse selles, et tema, koos Dmitri Mihhailov´i ja G.K-ga , 27.04.2009.a kella 19:00 ajal Tallinnas, Sõpruse pst 238 asuva maja trepikojas, tungisid isikute grupis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kallale JP´ile, et ära võtta temale kuuluv sülearvuti, lüües teda korduvalt rusikate ja jalgadega näo ja keha piirkonda ning samal ajal Dmitri Mihhailov võttis ära JPilt sülearvuti HP DV9690EN maksumusega 21 998 krooni selle omastamise eesmärgil ning Gennadi Nedjuhhin ja G.K jätkasid kannatanu peksmist rusikate ja jalgadega, et vara hõivamine lõpule viia. Antud teoga tekitati kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi - marrastused randme ja oimu piirkonnas ja varalist kahju 21 998 kokku summas krooni. Seega Gennadi Nedjuhhin, võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja isikute grupis, pani toime

§ 200lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

G.K ´i süüdistatakse selles, et tema, koos Dmitri Mihhailov´i ja Gennadi Nedjuhhin´iga, 27.04.2009.a kella 19:00 ajal Tallinnas, Sõpruse pst 238 asuva maja trepikojas, tungisid isikute grupis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kallale JP´ile, et ära võtta temale kuuluv sülearvuti, lüües teda korduvalt rusikate ja jalgadega näo ja keha piirkonda ning samal ajal Dmitri Mihhailov võttis ära JPilt sülearvuti HP DV9690EN maksumusega 21 998 krooni selle omastamise eesmärgil ning Gennadi Nedjuhhin ja G.K jätkasid kannatanu peksmist rusikate ja jalgadega, et vara hõivamine lõpule viia. Antud teoga tekitati 6 kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi - marrastused randme ja oimu piirkonnas ja varalist kahju 21 998 kokku summas krooni. Seega G.K , võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja isikute grupis, pani toime

§ 200lg 2 p kvalifitseeritava kuriteo.

7 järgi SÜÜDISTATAVATE ÜTLUSED Süüdistatav Dmitri Mihhailov ei tunnistanud esitatud süüdistuses ennast süüdi mitte üheski kuriteos ning seletas järgmist: Seoses süüdistusega 27.04.2009.a. röövimise toimepanemises andis D.Mihhailov ütlusi, et sel päeval viibis ta koos G.Nedjuhhini, G.K ja S.V Mustamäel Vambola peatuse juures, kui kohtasid kannatanut J.P . J.P pakkus D.Mihhailovile ja S.V osta tal kaasas olnud arvuti HP Pavilion

1. D.Mihhailov vaatas arvuti üle, arvas, et sobib ja andis J.P le 1000 krooni, ülejäänud 500 krooni lubas juurde maksta juhul, kui arvuti töötab, arvuti võttis kohe enda kätte. Kõik: D.Mihhailov, G.Nedjuhhin, G.K, S.V ja J.P läksid Sõpruse pst 238 maja trepikotta. D.Mihhailov läks koos arvutiga üles, teised jäid välisukse juurde. Kannatanu ja G.Nedjuhhini vahel tekkis sõnavahetus, mille käigus lõi esmalt kannatanu G.Nedjuhhinit ühel korral ja seejärel lõi vastuseks G.Nedjuhhin kannatanut. Mis toimus edasi, D.Mihhailov ei näinud, kuna läks teisele korrusele. Tahtis jätta arvuti S.V . Kui tuli trepimademele, kannatanut seal enam ei olnud. Arvuti jäi S.V korterisse ning mõne aja möödudes, kui D.Mihhailovil oli raha vaja, viis ta selle Järveotsa pandimajja, kust hiljem Ramazanov D.Mihailovi palvel ostis arvuti välja ja seejärel müüs edasi. G.Nedjuhhini ja J.P vahel tekkinud rüseluse põhjust ei tea, arvab, et üks solvas teist, nagu juhtub tihti, kui keegi on narkojoobes. Narkojoobes oli antud juhul kannatanu J.P . Ristküsitluse käigus avaldas kohus prokuröri taotlusel seoses vastuoludega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes KrMS § 289 lg 1, § 293 lg 1 alusel D.Mihhailovi kohtueelses menetluses antud ütlustest 2 k, t.l.241 alt 5.rida algusega „Gennadi ütles…“, mille kohaselt D.Mihhailov ütles järgmist: Gennadi ütles, et ma lähen arvutit müünud noormehe juurde ja ütlen, et see arvuti on minu oma ja võtan selle lihtsalt ära. Süüdistatav D.Mihhailov seletas seoses sellega kohtule, et neid ütlusi ei kinnita, kuna politseitöötajad käskisid tal nii rääkida ja dikteerisid ka teksti ette. Teadvalt valeütluste andmises esitatud süüdistuse kohta seletas D.Mihhailov, et selliseid ütlusi ta ei ole andnud. 25.02.2009.a. teda tõepoolest rööviti baari La Cucaracha juures, sai millegagi vastu pead, ärkas kodu ligidal, kui S.V ja M.S tõid ta trepikoja juurde, talt võeti ära mobiiltelefon ja dokumendid. Ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldas kohus prokuröri taotlusel KrMS § 289 lg 1, § 293 lg 1 alusel D.Mihhailovi kohtueelses menetluses antud ütlustest 1 k, t.l.28 kolm lauset lehekülje keskel algusega „25.02.2009“, mille kohaselt ütles ta järgmist: „25.02.2009.a. mina andsin teadvalt valeütlusi selle kohta, et 23.02.2009.a. mind rööviti ning varastati minu mobiiltelefon, dokumenditasku, sularaha 3800 krooni ning ID-kaardi. Mis minuga tegelikult juhtus ma ei oska öelda, kuna ma ei mäleta. Röövimise juhtumi mõtlesin ma välja, kuna see tundus usutav olevat, kuid tegelikult midagi sellist pole juhtunud“. Ütluste erinevust seletas D.Mihhailov samuti sellega, et politsei käskis niiviisi kirjutada, lubati vabaks lasta. Seoses süüdistusega väljapressimises kannatanu J.B suhtes seletas D.Mihhailov, et 08.05.2009.a. nägi kannatanu J.B , kes oli talle võlgu 2500 krooni, millest tagastas vaid 1500 krooni. Kannatanu oli autoga, D.Mihhailov läks temaga võlast rääkima, J.B andis talle ise autovõtmed ja 7 lubas pärast ka raha tuua. Relva D.Mihhailovil kaasas ei olnud. Kuigi J.B andis autovõtmed vabatahtlikult, läks ta kohe pärast juhtunut D.Mihhailovi venna juurde, et too räägiks D.Mihhailovi pehmeks anda J.B võla tagastamisele pikenduse. Ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldas kohus prokuröri taotlusel KrMS § 289 lg 1, § 293 lg 1 alusel D.Mihhailovi kohtueelses menetluses antud ütlustest 2 k, t.l.92 ülevalt 8.reast kolm lauset algusega „Gennadi ütles…“ ja kaks lauset 15.real algusega „Sõiduautos..“, mille kohaselt ütles ta järgmist: „Gennadi küsis mu käest, et kas see on Wiskasi narkodiileri auto ja kas see mees ongi Wiskasele raha võlgu. Mina ütlesin, et jah, see on selle sama J B sõiduauto. Gennadi ütles, et lähme räägime Jga“. „Sõiduautos ütlesin Jle, et inimesed tahavad tagasi saada raha selle narko eest, mille ta võlgu võttis. Jutt oli 10000.- kroonist, mis J Wiskasele võlgnes 100 grammi amfetamiini eest“. Ütluste erinevust põhjendas D.Mihhailov sellega, et seda käskisid kirjutada politseitöötajad narkotalitusest. Avaliku korra raske rikkumise toimepanemises esitatud süüdistuse kohta seletas D.Mihhailov, et samal päeval 08.05.2009.a., kui ta läks J.B autovõtmeid tagasi viima, tulid talle kallale S.T s ja R.K , hakkasid teda peksma, selle käigus kukkus ta maha, võttis kaasas olnud stardipüstoli välja, kuna see hakkas taskust välja libisema ning S.T s võttis püstoli talt ära. Süüdistatav Gennadi Nedjuhhin ei tunnistanud ennast röövimises süüdi ning seletas, et süüdistuses märgitud päeval viibis koos D.Mihhailovi, G.K ja S.V Mustamäel, trollipeatuse lähedal nägid kannatanut J.P , kes pakkus V ja D.Mihhailovile osta arvuti 1500 krooni eest. D.Mihhailov oli nõus ostma ja maksis P le 1000 krooni. Seejärel läksid kõik trepikotta arvutit vaatama. Tema ja kannatanu J.P vahel tekkis tüli selle pinnalt, et P ei lasknud G.Nedjuhhinil minna koos teistega trepikotta ning hakkas karjuma ja tõukas teda. Vastuseks lõi G.Nedjuhhin teda ka kaks korda, seejärel pani ta rahustamiseks põrandale maha, teised aga seisid kõrval. Peale seda läks J.P minema, arvuti jäi D.Mihhailvovi kätte. Mõne aja pärast G.Nedjuhhin käis koos D.Mihhailoviga arvutit Järveotsa pandimajja müümas. Ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldas kohus prokuröri taotlusel KrMS § 289 lg 1, § 293 lg 1 alusel G.Nedjuhhini kohtueelses menetluses antud ütlustest 2 k, t.l.202 ülevalt 4.rida algusega „Dmitri…“ ja 12.reast neli lauset algusega „Mina haarasin…“, mille kohaselt D.Nedjuhhin rääkis järgmist: „Dmitri Mihhailov ütles, et võtame selle sülearvuti tema käest ilma rahata ära“. „Mina haarasin sülearvutist kinni, aga tema ei lasknud arvutist lahti ja tahtis arvutiga minema joosta. G.K pidas ta enne uksest väljumist kinni – G.K haaras kinni tema õlgade piirkonnast kätega ning lõi teda rusikaga näo piirkonda. Mina lõi kannatanut rusikaga ühel korral selja piirkonda. Mina ja Aleksei surusime ta kahekesi maha ja hoidsime teda kinni ning samal ajal Dmitri Mihhailov lõi kannatanut ühel korral jalaga näo piirkonda ja haaras tema käest sülearvuti. Peale seda lõi Dmitri Mihhailov kannatanut sülearvutiga pea piirkonda ning peale seda jooksis Dmitri Mihhailov trepikojast minema koos Wiskasega“. Ütluste muutmist põhjendas D.Nedjuhhin politseitöötajate poolse survega, kes ütlesid talle vajalikud ütlused ette. Süüdistatav G.K ei tunnistanud samuti ennast röövimises süüdi ja seletas, et kannatanu J.P pakkus osta talt arvuti, kõik läksid trepikotta seda vaatama, G.K jäi postkastide juurde. Teised läksid trepist üles. G.Nedjuhhini ja kannatanu vahel tekkis rüselus, üks solvas teist, lööke ei näinud. Seejärel nad lasid kannatanul ära joosta ja arvuti jäi D.Mihhailovi kätte. Pärast juhtunut ütles D.Mihhailov, et tagastas arvuti kannatanule, kuid põhjust ei öelnud, pandimajja aga ta viis venna arvuti. Ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldas kohus prokuröri taotlusel KrMS § 289 lg 1, § 293 lg 1 alusel G.K kohtueelses menetluses antud ütlustest 2 k, t.l.232 ülevalt 6.rida pool lauset algusega „tekkis sõnavahetus..“ ja järgmine lause ja 21.reast lause algusega „kannatanu tuli…“, mille kohaselt rääkis G.K järgmist. „tekkis sõnavahetus Gennadi ja arvutit müünud noormehe vahel. Peale seda Gennadi lõi arvutit müüa soovinud noormeest käega (ma ei mäleta millisesse piirkonda)“ „Kannatanu tuli trepikojast välja ning Gennadi lõi 8 kannatanut veel paar korda rusikaga keha piirkonda ja karjus kannatanule midagi, et kannatanu meile ei järgneks“. Süüdistatav G.K kinnitas, et need ütlused on õiged. Kohtu järeldused Kuulanud üle süüdistatavad, kannatanud ja tunnistajad, uurinud kriminaalasjas kogutud teisi tõendeid ja hinnates neid kogumis oma siseveendumuse alusel jõuab kohus järgmistele järeldustele.
2. Kohus leiab, et süüdistatavate D.Mihhailovi, G.Nedjuhhini ja G.K süü 27.04.2009.a. röövimise toimepanemises kannatanu J.P suhtes on tõendamist leidnud. Kannatanu JP andis kohtuistungil ütlusi, et 27.04.2009.a. läks ta oma sülearvutiga tuttava juurde, kes elab Sõpruse pst
3. majas, arvutit näitama, üks arvuti programm ei töötanud korralikult. Trepikoja juures nägi D.Mihhailovit, keda tundis ka varem ja veel kahte noormeest, keda varem näinud ei ole. Kõik sisenesid trepikotta, üks tuli ees, teine oli kannatanu kõrval ja tema järel tuli trepikotta D.Mihhailov. Seal hakkasid kõik kolm meest teda peksma käte ja jalgadega, lõid nii külje pealt kui ka eest. S.V juures ei olnud, ta jäi hoovi prügikonteinerite juurde. D.Mihhailov võttis arvuti ära. Trepikojast väljudes peksti teda veel ja seejärel jooksid kõik laiali. Mingit jutuajamist peksjatega kannatanul ei olnud, teda hakati peksma kohe pärast trepikotta sisenemist. Enda seisundi osas tunnistas J.P , et oli joobes. Talle tekitati kehavigastusi, pea oli katki löödud ja randmekõõlused vigastatud, järgmisel päeval pöördus arsti poole. Tunnistaja VPandis kohtule ütlusi, et elab kannatanu J.P ga sama maja Sõpruse pst 238 teise trepikoja esimesel korrusel, 27.04.2009.a. oli kodus, kuulis kära, kuulda oli J.P häält, ta karjus. Tunnistaja vaatas ka aknast välja ning nägi, et J.P ümber oli kaks meest, üks neist peksis J.P jalgadega, teise kohta ei saa seda kindlalt väita, kuid näha oli, et toimub rüselus. Peale seda J.P jooksis minema ning järgmisel päeval tuli tunnistaja juurde ja rääkis, et tahtis tema juurde tulla sülearvutiga, kuid talt võeti arvuti ära. J.P l oli käsi puruks, kinni seotud, nägi välja läbipekstud. Enda kohta ütles, tunnistaja VP, et varem tegeles arvutite parandusega, nüüd enam ei tegele, J.P oli varem pöördunud tunnistaja poja poole seoses arvuti parandusega. Tunnistaja SSandis ütlusi, et kannatanu J.P ei tunne, kuid nägi teda 27.04.2009.a. Sõpruse pst 238 maja hoovis. Tunnistaja ise viibis oma korteris, mis asub vastasmajas 7-korrusel ning sündmuse momendil oli rõdul. Tunnistaja nägi, et tema kõrval oli trepikoja ees kaks meest, kellest üks lõi kannatanu J.P , ta kükitas ja seejärel jooksis minema oma trepikotta. Järgmisel päeval nägi J.P taas, tal oli käsi sidemes. Tunnistaja VKandis ütlusi, et töötab pandimajas Õismäe tee 105 a, tema poolt on koostatud leping ( 2 k, t.l.165) selle kohta, et D.Mihhailov andis pandimajale pandiks sülearvuti HP Pavilion 9000 koos laadijaga ja sai selle eest 1000 krooni. Kohus avaldas prokuröri taotlusel KrMS § 289 lg 1 alusel tunnistaja mälu värskendamiseks kohtueelses menetluses antud ütlustest 2 k, t.l.166 4-rida lause algusega „7.mail…“ , mille kohta rääkis tunnistaja, et „
4. mail 2009.a. oli sülearvuti 1125.- krooni eest välja ostetud“. Tunnistaja kinnitas, et ütlused on õiged. Tunnistaja RRandis ütlusi, et tunneb kõiki süüdistatavaid. Ühel päeval, kuupäeva ei mäleta, pakkus talle D.Mihhailov koos G.K-ga osta sülearvutit, mis väidetavalt oli D.Mihhailovi venna oma. Arvuti oli Järveotsa pandimajas. D.Mihhailov ostis arvuti pandimajast ise välja ning kaupluse juures andis R.Ramazanov talle raha üle. Paari tunni pärast müüs RRselle arvuti kõrgema hinnaga edasi. Tunnistaja Sergei V andis ütlusi, et 27.04.2009.a. viibis koos süüdistatavatega Mustamäel, kohtasid J.P , keda ta tundis ka varem. J.P pakkus D.Mihhailovile osta talt sülearvuti 1000.- 9 krooni eest, mis oli tal ka kaasas. Arvuti kohta ütles J.P , et see on alles varastatud. D.Mihhailov maksis 1000.- krooni ära ja J.P läks ära. Nad vaatasid arvuti läbi ja ca 0,5 tunni pärast läksid S.V juurde koju. Sõpruse pst 238 maja ees nägid J.P , kes sisenes koos nendega trepikotta ja hakkas arvutit tagasi nõudma, kuid raha tagasi anda ei soovinud. J.P hakkas tõuklema, lõi G.Nedjuhhinit. G.Nedjuhhin lõi samuti teda vastu näkku ja pani rahustamiseks pikali. Järgmisel päeval küsis J.P tunnistaja käest G.Nedjuhhini aadressi, et temaga rääkida. Lõpuks jäi arvuti D.Mihhailovi kätte. Ei D.Mihhailov ega G.K kannatanut ei peksnud. Seoses arutatava kuriteoepisoodiga avaldas kohus prokuröri taotlusel ja uuris kannatanu J.P tervisekaarti ( 2k, t.l.109-113), millest nähtuvalt pöördus J.P arsti poole seoses parema randme valuga, tuvastatud marrastused randme piirkonnas ja paremal oimul, pea haav, ranne pandi lahasesse; äratundmiseks esitamise protokolli (2 k, t.l.120-124), mille kohaselt tundis J.P Dmitri Mihhailovi ära kui isiku, kes 27.04.2009.a. Sõpruse pst 238 asuva maja trepikojas koos kahe võõra meesterahvaga peksis ta läbi ja võttis arvuti ära. Sellele lisas kannatanu, et kuna oli teda korduvalt varem näinud ka enne ülalmainitud intsidenti, siis on ta 100% kindel, et see on sama isik. Kohus leiab, et süüdistatavate D.Mihhailovi, G.Nedjuhhini ja G.K süü neile röövimises esitatud süüdistuses on leidnud tõendamist. Kannatanu ütluste kohaselt teda hakkasid kõik kolm süüdistatavad peksma kohe pärast trepikotta sisenemist. Kannatanu ütlustest järeldub, et mingit jutuajamist enne peksmist ei toimunud. Seega kannatanu ütlustega lükatakse ümber süüdistatava G.Nedjuhhini kaitseversioon, et hoopide jagamisele eelnes konflikt tema ja kannatanu vahel. G.Nedjuhhini ütluste kohaselt tekkis konflikt sellest, et J.P ei lasknud tal koos teistega vaadelda arvutit, kuna ei tundnud teda varem. Kohus leiab, et selline süüdistatava väide on kunstlikult väljamõeldud mitte üksnes selle tõttu, et on vastuolus kannatanu ütluste ja sündmuse käiguga, vaid on oma olemuselt ebaloogiline ja väheveenev. Nii kannatanu kui ka süüdistatavate ütlustest nähtub, et nende hulgast oli kannatanule eelnevalt tuttav vaid D.Mihhailov. Miks pidi J.P takistama arvuti vaatamist just G.Nedjuhhinil, kui näiteks G.K oli talle samuti võõras nagu G.Nedjuhhingi, jääb kohtule arusaamatuks. Peale selle, süüdistatavate versiooni kohaselt ostis D.Mihhailov kannatanu arvuti ära ja maksis talle ka raha enne trepikotta minekut. Mis tähtsust võiks olla siis asjaolul, mitu inimest läheb arvutit vaatama, kui see oli selleks ajaks juba müüdud. Ka süüdistatav G.K kinnitas enda kohtueelses menetluses antud ütlusi peale nende avaldamist selles osas, et pärast trepikojast väljumist lõi G.Nedjuhhin paar korda kannatanut rusikaga keha piirkonda, millest samuti järeldub, et vägivalla kasutamine jätkus ka siis, kui väidetav konflikt oli ammendatud ja seega ei olnud sellega seotud ka varem. Seega kohus loeb tuvastatuks, et G.Nedjuhhini poolt kasutatud vägivald oli seotud asja hõivamisega. Kannatanu ütlustest järeldub, et teda peksid kõik kolm süüdistatavat käte ja jalgadega nii külje pealt kui ka eest. Väljavõttega J.P tervisekaardist on tõsikindlalt tuvastatud, et tal esinesid kehavigastused, mis on iseloomulikud peksmisest saadud löökidele. Samuti on tervisekaardist näha, et J.P pöördus arstiabi saamiseks peksmisele järgneval päeval. Kannatanu ütlusi temale tekitatud kehavigastuste kohta kinnitasid tunnistajad VP ja S.S . Samuti ei ole põhjust kahelda kannatanu ütlustes, et tema ei kavatsenud arvutit müüa ning läks sellega VPi juurde, et P kontrolliks mingi arvutiprogrammi toimimist. Tunnistaja VP kinnitas kohtule, et tegeles arvutite parandusega ning J.P oli eelnevalt pöördunud tema poja poole samade probleemidega. Tunnistaja VPi ütlustest järeldub samuti, et järgmisel päeval rääkis talle J.P , et arvuti võeti talt ära siis, kui ta oli teel tema juurde. Kannatanu ütlusi tema peksmise kohta kinnitavad sõltumatute tunnistajate VPi ja S.S i ütlused, kes nägid, et J.P t peksis maja hoovis 10 vähemalt üks kahest meesterahvast jalgadega ning tunnistaja VP kinnitas, et kuulis ka trepikojast J.P karjeid, mis kinnitab seda, et kannatanut peksti ka trepikojas. Lähtudes eeltoodust ei soostu kohus kohtuvaidlustes süüdistatavate kaitsjate seisukohtadega, et kannatanu ütlused ei ole usaldusväärsed ning kohus ei leia põhjust kahelda kannatanu ütlustes. Ei saa nõustuda kaitsjate ja süüdistatavate seisukohaga, et kannatanu ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna ta tarvitab narkootikume ja kuriteo toimepanemise päeval tarvitas alkoholi. Kohus leiab, et kannatanu J.P ütluste hindamisel omab tähtsust asjaolu, mis on leidnud tõendamist, et kannatanu pöördus järgmisel päeval arstiabi saamiseks ning J.P tervisekaardist nähtuvalt ei ole tal alkoholi tunnuseid tuvastatud. Tunnistaja VPi ütlustest järeldub, et kannatanu rääkis talle juhtunust järgmisel päeval selgelt ja arusaadavalt. Arvestades kohtulikul uurimisel tuvastatud asjaolusid, jõuab kohus veendumusele, et kannatanu tajus tema vastu toimepandud kuriteo tehiolusid adekvaatselt, sh mitu inimest ja mis eesmärgil teda peksid. Asjaolu, et kannatanu J.P ei osanud täpsustada, kes peksjatest kuhu on teda löönud, ei anna alust kahelda kannatanu ütlustes kogu sündmuse osas. Küll aga ei saa tõsiselt suhtuda tunnistaja S.V ütlustesse nende ebaloogilisuse ja eluliselt mitteusutavuse pärast, samuti põhjusel, et need erinevad olulisel määral teistest tõenditest. S.V ütlustest järeldub, et kannatanu pakkus osta talt arvuti, mis oli tema enda sõnul alles varastatud. Kohtulikul uurimisel avaldas kohus ja uuris sülearvutiga seonduvaid dokumente ( 2 k, t.l. 114119), sh ka Onoff Eesti AS ja IGvahel sõlmitud järelmaksu müügilepingut XXXX. JP ütluste kohaselt on arvuti omanik IG, tema kasuisa, kelle loal kasutas arvutit J.P ise. Sama kinnitas ka tunnistaja VP. Kohus loeb seega nimetatud asjaolu tuvastatuks. Seoses sellega on äärmiselt kummaline ja arusaamatu, miks pidi J.P , juhul kui ta tõepoolest soovis arvutit müüa, valetama selle päritolu kohta, luues sellega võimaliku takistuse oma plaani teoks tegemiseks. Samuti lahknevad tunnistaja S.V ütlused sündmuse arengu osas. S.V rääkis kohtule, et J.P pärast arvuti eest raha saamist, lahkus nende juurest ning uuesti ilmus vaid poole tunni pärast. Kannatanu ja süüdistatavate ütlustest aga nähtub, et mingit ajalist vaheaega kannatanuga kohtumisest ja sündmuse lõpuni ei olnud. Samas ei pea kohus süüdistatavate kaitseversioone usaldusväärseteks, süüdistatavate D.Mihhailovi ja G.Nedjuhhini ütlustele ei saa kohus otsuse tegemisel tugineda ning leiab, et need tuleb kui ebausaldusväärne tõend kõrvale jätta. D.Mihhailovi ja G.Nedjuhhini ütluste näol on tegemist diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning süüdistatavad ei suutnud mõistusepäraselt ja arusaadavalt selgitada erineval perioodil antud ütluste erisuse põhjust. Süüdistatavad põhjendasid uute ütluste andmist asjaoluga, et seda nõudsid politseitöötajad ning nemad dikteerisidki ütluste teksti ette. Kohus ei pea sellist põhjendust usutavaks. Süüdistavate poolt kohtueelses menetluses antud ütlustega tutvudes, on näha, et nendes püüavad süüdistatavad oma osalust kuriteos vähendada, omistades suuremat rolli kaassüüdistatavatele. Puudub seega igasugune loogiline seletus, miks pidi menetleja olema huvitatud ütlustes, mis ei too selgust küsitletava kuriteosse panuse osas. Samuti põhjendasid D.Mihhailov ja G.Nedjuhhin uute ütluste andmist sellega, et uurija lubas neid vahi alt vabastada. Ka sellist põhjendust ei pea kohus usutavaks. Avaldatud ütlusi andis D.Mihhailov kohtueelses menetluses 01.06.2009.a.ja G.Nedjuhhin 03.06.2009.a.ning neil oli võimalus kogu edasise menetluse käigus täiendada või anda uusi ütlusi, kuid seda ei toimunud. Vastupidi, kohus avaldas prokuröri taotlusel ja uuris ütluste olustikuga seostamise protokolli (2 k, t.l. 216-220), mille kohaselt süüdistatav G.Nedjuhhin 05.06.2009.a., s.o. kaks päeva hiljem, on näidanud kuriteo toimepanemise kohta, kus ta enda sõnade järgi koos D.Mihhailovi ja G.K-ga 27.04.2009.a. võtsid vägivalda kasutades ära sülearvuti. Seega eelpool viidatud tõendite põhjal jõuab kohus järeldusele, et on tõendamist leidnud, et süüdistatavad Dmitri Mihhailov, Gennadi Nedjuhhin ja G.K kasutasid kannatanu J.P suhtes vägivalda eesmärgiga võtta talt ära tal kaasas olnud arvuti, nad kasutasid vägivalda 11 vahetult enne arvuti hõivamist kui ka pärast arvuti üleminekut nende valdusse ning kasutatud vägivald oli suunatud vara saamisele ja enda valdusse jätmisele. Samuti on tõendamist leidnud, et vägivalla kasutamine enne kannatanu arvuti hõivamist oli suunatud just vara nõudmisele, mitte aga teiste eesmärkide saavutamiseks nagu püüdsid seda näidata süüdistatavad. Kohus ei nõustu süüdistatava G.K kaitsja seisukojaga, et tema käitumises puudub röövimise koosseis üksnes juba seetõttu, et ta ei saanud mingit varalist kasu, kuna ei võtnud arvutit ära. Kohus sellega ei nõustu. Teovalitsemise teooria kohaselt kaastäideviimise puhul ei ole nõutav, et iga täideviija peab toime panema objektiivsesse teokoosseisu kuuluva teo, oluline on seejuures, et igaüks valitseb tegu oma aktiivse ja olulise panusega. Kaastäideviimise puhul pannakse süütegu toime ühiselt ja kooskõlastatult. Süüteo ühine toimepanemine tähendab, ei isikud tegutsevad koos, nad on võrdsed koostööpartnerid ja iga kaastäideviija peab andma teo lõpuleviimiseks objektiivselt oma panuse. Kohus saab uuritud tõendite pinnalt järeldada, et kannatanu vara hõivamiseks kasutasid kannatanu suhtes vägivalda kõik kolm süüdistatavat ning ei ole siinjuures oluline, et kõik kaastäideviijad peavad tegutsema võrdselt aktiivselt. Kaastäideviijaks on ka isik, kelle teopanus võib seisneda passiivses teos, nt kõrgendatud ohutunde loomises ning olukorra lootusetuse ja vastupanu mõttetuse rõhutamises kannatanule järgnemise ja tema lähedal seismise ajal, mil kaasosaline võtab kannatanult raha (Jaan Sootak „Täideviimine ja osavõtt“ Juura, 2004, lk.57). Kannatanu ütluste hindamisel on tähtis rõhutada, et ta tajus arvuti hõivamise hetkel tekkinud olukorda just selliselt, et teda ründas kolm isikut, igaüks kellest oli valmis tegutsema vägivaldselt. Seda kinnitavad ka süüdistatava G.K ütlused enda rolli kohta kuriteos, kus ta väitis, et pärast D.Mihhailovi poolt kannatanu vara hõivamist, lasi ta kannatanul sündmuskohalt lahkuda. Seega ei ole määrav mitte tegutsemine sündmuskohal, vaid teopanuse sisuline olulisus. Isikute tegevuse kooskõlastus on kaastäideviimise subjektiivne külg. Siinjuures teo kooskõlastamine kaastäideviijate vahel ei pea olema suuline ega eelnema süüteokatsele, vaid seda on võimalik saavutada ka vaikimisi ning konkludentsete tegudega juba süüteo toimepanemise käigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend 3-1-1-97-04). Kohus leiab, et uuritud tõendite pinnalt on tõendamist leidnud, et D.Mihhailov, G.Nedjuhhin ja G.K tegutsesid röövimise toimepanemisel kooskõlastatult, mis seisnes nende konkludentsetes tegudes, kui iga süüdistatav, kasutades J.P suhtes trepikojas vägivalda, nägi teise süüdistatava tegusid, D.Mihhailov võttis kannatanu arvuti ära ajal, kui G.Nedjuhhin ja G.K peksid kannatanut ja G.Nedjuhhin pani ta põrandale maha, seega oli iga kaastäideviija teadlik ka teise kaasosalise osast kuriteo toimepanemisel ja sai aru, et teo toimepanemine sõltub nii temast endast, kui ka partnerist. Röövimise subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse olemasolu objektiivse koosseisu asjaolude suhtes. Kohus leiab, et süüdistatavad tegutsesid kavatsetult nii vägivalla kasutamisel kannatanu suhtes, kui ka tema vara hõivamisel ning selle vara omastamise eesmärgil, mis ei kuulu objektiivsesse koosseisu, kuid näitab subjektiivse koosseisutunnusena kavatsetust asja äravõtmise suhtes. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et on tõendamist leidnud süüdistatavate D.Mihhailovi, G.Nedjuhhini ja G.K poolt röövimise toimepanemine isikute grupis ning nende tegevusele on antud õige juriidiline kvalifikatsioon

§ 200lg 2 p 7 järgi.

Süüdistatava D.Mihhailovi tegevus on õigesti kvalifitseeritud lisaks ka sama paragrahvi p 4 järgi, kuna tegemist on isikuga, keda on 25.04.2005.a. karistatud röövimise toimepanemise eest. Arutatavas kuriteoepisoodis esitas kannatanu JP tsiviilhagi summas 16 998.- krooni. Kannatanu ütluste kohaselt oli sülearvuti maksumus 21 998.- krooni, millest süüdistatava G.Nedjuhhini õde hüvitas talle 5000.- krooni. Vastavalt kohtulikul uurimisel uuritud müügilepingule nr 12 108/191464 oli sülearvuti ostetud IGpoolt, kes on kannatanu ütlustest lähtuvalt tema kasuisa. Seega ei tuvastanud kohus, et sülearvuti omanik oleks kannatanu JP ise ning et vara omanik oleks volitanud JPesindama teda nõudeõiguse realiseerimisel. Eeltoodu alusel leiab, kohus, et esitatud hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 9 alusel, kuna õigustatud isiku nimel hagi esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. 2. Kohus leiab, et süüdistatava D.Mihhailovi süü talle väljapressimises inkrimineeritud süüdistuses on täielikult tõendamist leidnud. Ülekuulatud selles süüdistuse osas kannatanu J B andis ütlusi, et 08.05.2009.a. nägi teda Kadaka tee Säästumarketi juures, D.Mihhailov istus kannatanu autosse ja nõudis 1000.- krooni, ütles, et ta on D.Mihhailovile võlgu. Kuna kannatanul raha ei olnud, siis võttis D.Mihhailov relva välja, surus talle rinnale ja nõudis auto üleandmist, võttis autovõtmed ära ja käskis autost välja minna. Ütles, et võtab autovõtmed võla katteks ning annab tagasi, kui raha on makstud. Kannatanu J.B andis ütlusi, et tundis D.Mihhailovi ka varem, käis ka tema juures, kunagi küsis ta käest 50.krooni suitsu ostmiseks, teisi võlgasid eitab. Samal päeval, kui kannatanu oli D.Mihhailovi vennaga läbi rääkinud, tõi D.Mihhailov talle autovõtmed tagasi, jättes need postkasti. Tunnistaja Jana B – kannatanu õde – andis kohtule ütlusi, et 08.05.2009.a. talle helistas J B ja ütles, et D.Mihhailov võttis talt auto ära, pani talle relva ribide vahele ja ütles, et J B on talle võlgu 2500.- krooni, mis aga tõele ei vasta. Tunnistaja AM– süüdistatava vend – andis kohtule ütlusi, et J B pöördus tema poole sellega, et Dmitri Mihhailov võttis talt auto panti, kuna J olevat olnud Dmitri Mihhailovile võlgu, summast ei rääkinud, palus vennaga rääkida ja aidata autovõtmed tagasi saada. Vestlusest vennaga sai AMteada, et J B oli Dmitri Mihhailovile võlgu, J B ise andis autovõtmed Dmitri Mihhailovile, relva kas utamisest J B midagi ei rääkinud. AM veenis Dmitri Mihhailovit tagastama autovõtmed, misjärel pani Dmitri Mihhailov autovõtmed kannatanule tagasi postkasti. Kannatanu ja Dmitri Mihhailovi omavaheliste suhete osas andis AM ütlusi, et nad tundsid teineteist, J B on ka varem neil kodus käinud ja võtnud tühiseid summasid võlgu, millised ka ära maksnud. Viimasest summast, mille pinnalt tekkis võla tagasi nõudmine, et tea, millal see võlg võis tekkida. Dmitri Mihhailov on talle varem näidanud J B poolt saadetud sõnumeid, kus ta kas palus raha või lubas ära maksta. Tunnistaja ™– süüdistatava Dmitri Mihhailov ema – andis kohtule ütlusi, et J B on korduvalt nende juures käinud, mingil päeval, kui tuli jutuks, et Dmitri Mihhailovil oli vaja riideid osta, ütles ta tunnistajale, et raha tal ei ole, kuna andis võlgu J B . Tunnistaja MM– süüdistatava Dmitri Mihhailov vend – andis ütlusi, et viibis AM koos, kui nende juurde tuli J B ja ütles, et Dmitri Mihhailov võttis talt autovõtmed. MM elab vennaga koos, J B on varem nende juures käinud, J B võlast Dmitri Mihhailov talle ei rääkinud. Ristküsitluse käigus tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldas kohus kaitsja taotlusel KrMS § 289 lg 1 alusel tunnistaja poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest 2 k, t.l.58 ülevalt 5.rida lause algusega „Minu arvates…“ ja alt 11.rida lause algusega „Tean ainult…“, mille kohaselt ütles tunnistaja järgmist. „Minu arvates rääkis J, et Dmitri võttis ära tema autovõtmed ning tema olevat võlgu Dmitrile“ ja „Tean ainult, et J oli Dmitrile võlgu ja Dmitri võttis J autovõtmed ära“. Tunnistaja ei kinnitanud kohtueelses menetluses antud ütlusi, seletas, et tegelikkuses ei teadnud kindlalt J B võla olemasolust Dmitri Mihhailov ees. Tunnistaja RKandis kohtule ütlusi, et viibis koos J B 08.05.2009.a. Säästumarketi juures, D.Mihhailov tuli J B auto juurde, võttis relva välja ning hoides relva J juures, nõudis talt autovõtmeid. Nende juttu ta ei kuulnud, seisis eemal, pärast rääkis J B , et D.Mihhailov nõudis 13 talt raha ja lubas autovõtmed tagasi anda, kui J B maksab talle raha tagasi. J ütles talle, et nõustus autovõtmed andma, kuna kartis relva kasutamist. Relv oli musta värvi ja kaugelt vaadates tundus talle ehtsana. J B ja D.Mihhailovi võlasuhetest teab vaid seda, et J B laenas kunagi talt vaid 50.krooni. Tunnistaja SLandis kohtule ütlusi, et 08.05.2009.a. viibis koos D.Mihhailovi, G.Nedjuhhini ja AL Kadaka Säästumarketi juures olevas tanklas. Prokurör taotlusel avaldas kohus tunnistaja mälu värskendamiseks KrMS § 289 lg 1 alusel tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest 2 k, t.l. 50 8.rida ülevalt kolm lauset algusega „Sel ajal…“, mille kohaselt tunnistaja ütles järgmist. „Sel ajal kui ma tankisin sõiduautosse bensiini, väljus sõiduautost Dmitri nimeline noormees. Nägin, et ta läks Säästumarketi juurde ning läks kaupluse ette kellegagi rääkima. Peale seda kui ma olin sõiduautosse kütust tankinud, istusin ma sõiduautosse ja liikusin Säästumarketi juures asuvale parkimisplatsile, kuna Dmitri ei olnud veel tagasi tulnud“. Tunnistaja kinnitas kohtueelses menetluses antud ütluste õigsust. Selles süüdistuse osas tunnistajana ülekuulatud Gennadi Nedjuhhin andis kohtule ütlusi, et viibis koos D.Mihhailovga Kadaka Säästumarketi juures 08.05.2009.a. ja ajal, mil tankiti autot, nägi D.Mihhailov oma võlgnikku ja läks temaga rääkima. Kui ta hiljem tagasi tuli, ütles, et raha ei saanud, kuid noormees andis talle autvõtmed ja lubas raha tagastada hiljem. Relva ta D.Mihhailovi käes sel hetkel ei näinud, kuid nägi samal päeval, kui koos viibisid Astangu tänaval, kui D.Mihhailov võttis relva ja sõitis rattaga autovõtmeid tagastama. Selles kuriteoepisoodis avaldas kohus ja uuris eksperdi arvamust tulirelva ekspertiisiaktis (2 k, t.l.29), mille kohaselt ekspertiisiks esitatud 8 mm signaalpüstol, mida ei ole ümber ehitatud, on kõlblik laskude teostamiseks 8 mm paukpadrunitega. Signaalpüstol tulirelvade hulka ei kuulu; asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga (2 k, tl.31-32), millest nähtuvalt on 8 mm signaalpüstol Combat metallist pruuni/musta värvi, relval asetseb pressitud kiri Combat 8 mm. Relv on korrapärane, nähtavaid ebakorrapärasusi ei esine. Uuritud tõendite põhjal leiab kohus, et süüdistatava Dmitri Mihhailovi süü talle inkrimineeritud väljapressimises on tõendamist leidnud. Väljapressimise objektiivne koosseis on varalise kasu üleandmise nõudmine, millega kaasneb ähvardus või vägivalla kasutamine. Kannatanu ütluste kohaselt ei olnud tal mingeid võlasuhteid D.Mihhailoviga peale ühe korra, kui laenas 50.- krooni suitsu ostmiseks. Kannatanu ütlused on kooskõlas ka tunnistajate Jana B ja RK ütlustega, kellele J B rääkis, et Dmitri Mihhailov võttis talt autovõtmed ära, nõudes raha tagastamist olematu võla katteks. Tunnistajad AM ja ™, kes kaudselt kinnitasid võla olemasolu, tunnistasid ometi, et teadsid sellest vaid süüdistatava Dmitri Mihhailov sõnul, kuid ei teadnud, millal ja millistel asjaoludel võis võlg tekkida. On märkimisväärne siinjuures asjaolu, et tunnistajate ütlustes mainitakse võla summana 2500.- krooni, süüdistuse kohaselt aga nõudis Dmitri Mihhailov kannatanult 1000.- krooni tagastamist. Samas on tunnistaja AM kinnitanud, et J B laenas kunagi vaid tühiseid summasid, mis langeb kokku kannatanu ütlustega. Peale selle, tunnistaja AMütlused selles osas, et J B oli talle väidetavalt ise tunnistanud, et oli Dmitri Mihhailovi ees võlgu, on vastuolus sündmuse arenguga. AM kinnitas, et J B palus tal rääkida vennaga, et too annaks autovõtmed tagasi, kuid tema ütlustest ei nähtu, et J B oleks palunud pikendust võla tasumiseks. Puudub igasugune loogiline põhjendus, miks pidi J B pöörduma AMpoole abipalvega saada tagasi talt võetud autovõtmed, kui Dmitri Mihhailovil oli selleks veenev põhjus. Kriminaalasjas puuduvad samuti muud tõendid J B väidetava võla olemasolu kohta Dmitri Mihhailovi ees, millisteks võiks olla näiteks võlakiri või võla tasumise lubadust sisalduvad elektroonilised kirjad, SMS-sõnumid vms. 14 Seega leiab kohus tuvastatuks asjaolu, et Dmitri Mihhailovil ei tekkinud mingit õigust nõuda JB1000.- krooni maksmist. Kannatanu J B ütlustest järeldub, et Dmitri Mihhailov nõudis relva ähvardusel auto üleandmist ja kannatanu pidas relva kasutamisega ähvardamist ka reaalseks ohuks enda elule ja tervisele. Kannatanu ütlusi kinnitas tunnistaja Jana B , kellele kannatanu vahetult pärast toimunut helistas ja rääkis, et Dmitri Mihhailov pani talle relva ribide vahele. Sama kinnitas tunnistaja R.K , kes nägi, kuidas Dmitri Mihhailov hoidis relva J B keha juures ja nõudis autovõtmeid. Dmitri Mihhailovi jutuajamist kannatanuga kinnitasid ka süüdistatavaga koos viibinud G.Nedjuhhin ja SL. Arvestades seda, et kannatanu ütlused temalt vara üleandmise nõudmise osas, millega kaasnes ka relva kasutamise ähvardus, on kooskõlas teiste kohtulikul uurimisel uuritud tõenditega ja seega ka usaldusväärsed. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ütlustes ka selles osas, et ta pidas relva kasutamisega ähvardust reaalseks. Seda kinnitas ka tunnistaja R.K , kes püstolit vahetult nägi ja pidas seda samuti ehtsaks. Tulirelva ekspertiisiaktist nähtuvalt kuigi ei ole tegemist tulirelvaga, kuid signaalpüstol on kõlblik laskude teostamiseks paukpadrunitega, seega ka kõlblik kehavigastuste tekitamiseks. Signaalpüstoli Combat vaatlusprotokollile lisatud fototabelitega tutvudes, võis ka kohus veenduda, et signaalpüstol näeb ehtsa relvana välja. Süüdistatava Dmitri Mihhailovi ütlused tuleb sarnaselt eelmise süüdistusega kui ebausaldusväärne tõend kõrvale jätta. Ka selles kuriteoepisoodis on süüdistatav andnud vastuolulisi ütlusi, kinnitades kohtueelses menetluses, et J B oli võlgu hoopis S.V (kelle hüüdnimi on Wiskas) ning ei osanud anda ütluste muutmisele mõistlikku ja usutavat põhjendust. Vägivalla mõistega on hõlmatud nii füüsiline kui ka psüühiline vägivald. Vägivald võib seisneda ähvardamises (

§ 120

), kehalises väärkohtlemises (

§ 121

), piinamises (

§ 122

) kui ka raske tervisekahjustuse tekitamises (

§ 118

). Kõik need teod on väljapressimise koosseisust hõlmatud ega moodusta kuritegude kogumit. Samuti ei ole oluline, kas ähvardus viiakse täide või mitte, määrav on see, et ähvardus on objektiivselt tõsine ja seda peab tõsiseks ka isik, kellele ähvardus on suunatud. Eelpool viidatud tõendite põhjal leiab kohus, et väljapressimise toimepanemisel tegutses Dmitri Mihhailov kavatsetult ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 214lg 2 p 1 järgi.

3. Kohus leiab, et süüdistatava D.Mihhailovi süü talle avaliku korra raskes rikkumises esitatud süüdistuses on tõendamist leidnud järgmiste tõenditega. Kannatanu RKandis kohtule ütlusi, et 08.05.2009.a. oli koos sõpradega, kui sai teada, et JB relva ähvardusel võeti autovõtmed ära. Kadaka tee 165 maja ees, kus viibisid ka ST, J B ja KK, nägi ta Dmitri Mihhailovit, keda varem ei tundnud. Dmitri Mihhailov rääkis AGja RK ga. ST tuli Dmitri Mihhailovi juurde, küsis, miks ta J B relvaga ähvardas. Selle peale muutus D.Mihhailov agressiivseks, võttis välja relva, sihtis S.T keha piirkonda ja karjus, et laseb ta maha. Kannatanu R.K , kasutades füüsilist jõudu, võttis Dmitri Mihhailovilt relva ära ja pani ta pikali maha. Enne relva väljavõtmist ei ole keegi Dmitri Mihhailovi suhtes vägivalda kasutanud. Kui D.Mihhailov tõusis püsti ja rahunes maha, andis R.K relva D.Mihhailovile tagasi. Kannatanu ST andis ütlusi, et, kuuldes, et JB võeti auto ära, läks koos teistega Kadaka tee 165 maja ette, kus seisis Dmitri Mihhailov koos A.Gladõševi ja R.K ga. ST hakkas D.Mihhailoviga rääkima, miks oli tal vaja relvaga vehkida ja inimesi paanikasse heita. Selle peale võttis järsku D.Mihhailov põuest relva välja, kuid ei jõudnud rohkem midagi teha, kuna S.T s surus ta kohe 15 pikali ja lõi paar korda rusikaga ja korra ka jalaga. D.Mihhailov hoidis relva kannatanu kõhu peal ja plõksutas sellega. Kannatanu arvas, et temeist on pärisrelvaga, mistõttu tundis ohtu endale ja kõrval seisnud inimestele. RKvõttis D.Mihhailovilt relva ära. Konflikt lõppes siis, kui tuli politsei kohale. Tunnistaja J B andis kohtule ütlusi, et Kadaka tee 165 maja ees viibisid peale tema KK, ST, AG, RK , RK , TK. Dmitri Mihhailovil oli relv käes, ta sihtis inimeste peale, sellest sai rüselus alguse. Kui tunnistaja relva nägi, ehmus, võttis lapse ja läks tuppa, kutsus politsei, kuna olukord tundus talle ohtlik. R.K ja S.T s võtsid relva D.Mihhailovilt ära. Enne juhtunut võtsid R.K ja S.T s mõned õlled. Tunnistaja KKandis kohtule ütlusi, et kähmlus sai alguse siis, kui S.T s küsis D.Mihhailovi käest, mis enne toimus. D.Mihhailov võttis relva välja ja suunas S.T kõhtu, S.T s surus D.Mihhailovi maha. Kuid nad olid maas, palus tunnistaja R.K il relva ära tuua ja rüselus lakkas iseenesest. Enne relva väljavõtmist ei ole keegi D.Mihhailovi suhtes vägivalda kasutanud. Ristküsitluse käigus tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldas kohus kaitsja taotlusel KrMS § 289 lg 1 alusel tunnistaja poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest 2 k, t.l.37 ülevalt 15.rida lause algusega „ Sviskas…“, mille kohaselt tunnistaja on andnud kohtueelses menetluses järgimisi ütlusi: „ Sviskas pudeliga teda ähvardava meesterahva suunas, pudel seda meest ei tabanud ja kukkus asfaldile katki“ Pärast avaldamist kinnitas tunnistaja nende ütluste õigsust. Tunnistaja RK andis ütlusi, et K ja T tulid D.Mihhailovi juurde, D.Mihhailov võttis relva välja, sihtis nende poole. K ja T s võtsid talt relva ära, panid pikali maha ja lõid mitu korda käte ja jalgadega. Enne seda D.Mihhailovi suhtes vägivalda ei kasutatud, keegi võis teda tõugata. Politsei kutsuti, kuna D.Mihhailov ähvardas relvaga. Tunnistaja AG andis ütlusi, et viibis koos R.K ja D.Mihhailoviga Kadaka tee 165 maja ees, kui tuli sinna K ja T s ja T s küsis, kes on siin relvakangelane. D.Mihhailov haaras relva ja sihtis T poole, tekkis rüselus, S.T s ja R.K lõid D.Mihhailovit. Kõrval oli umbes 10 inimest. Tunnistaja läks pärast seda ära. Lähtudes selles kuriteoepisoodis kogutud ja uuritud tõenditest, asub kohus seisukohale, et Dmitri Mihhailovi tegevus on õigesti kvalifitseeritud avaliku korra raske rikkumisena, mis oli toime pandud vägivallaga. Kannatanute RK i ja ST ütlustest nähtub, et olukord Kadaka tee 165 maja ees oli rahulik nii kaua, kuni Dmitri Mihhailov võttis relva välja ja hakkas sellega neid ähvardama, sihtides kannatanute elutähtsate organite piirkonda ja karjudes, et laseb nad maha. Sellises olukorras ei ole mingit kahtlust, et Dmitri Mihhailov seadis sellega ohtu mitte üksnes kannatanute, vaid ka teiste kõrvalvaatajate elu ja tervise. Kannatanu ütlused riimuvad täiel määral tunnistajate ütlustega, kes kõik, sh ka süüdistatavaga koos viibinud tunnistajad kinnitasid, et enne D.Mihhailovi poolt relva väljavõtmist olukord oli rahumeelne, keegi vägivalda ei kasutanud, avalikku korda ei rikkunud. Seoses sellega ei nõustu kohus süüdistatava kaitseversiooniga, et tema ei ole avalikku korda rikkunud, vaid RKja STtulid talle kallale, kui ta tõi J B autovõtmed tagasi ning et ta võttis püstoli välja ainult siis, kui see hakkas rüseluse käigus taskust välja libisema. Selline süüdistatava versioon on eelpool toodud kannatanute ja tunnistajate ütlustega täielikult kummutatud. Kannatanute ja tunnistajate ütlustest nähtuvalt oli selles kuriteoepisoodis tegemist sama relvaga, mis oli uurimise objektiks eelmises süüdistuse osas. Selles on kohus varem tuvastanud, et signaalpüstoliga, millega süüdistatav ähvardas kannatanuid on võimalik tekitada kehavigastusi ja oma välimuselt on ta väga sarnane ehtsa relvaga. Sellest lähtuvalt ei ole alust kahelda kannatanute ja tunnistajate ütlustes ka selles osas, et pärast Dmitri Mihhailovi poolt relva välja võtmist muutus olukord ohtlikuks ja neil oli alust karta enda elu ja tervise pärast. 16 Kohus leiab, et arutatavas kuriteoepisoodis puudub vaidlus selle üle, et tegemist oli avaliku kohaga. Uuritud tõenditega on tuvastatud, et kõik toimus elurajoonis asuva hulgakorterilise maja ees, kuriteo toimepanemise ajal oli peale süüdistatava ja kannatanute veel ca 10 inimest, kelle rahu oli Dmitri Mihhailovi tegevusega vaieldamatult rikutud. Tunnistajad J B i, KKi, RK kinnitasid, et olid süüdistatava käitumise pärast ehmunud, J B il oli ka laps kaasas ning politsei sai kohale kutsutud vahetult selle tõttu, et Dmitri Mihhailov ohustas nende turvalisust ja häiris nende rahu. Eeltoodu alusel leiab kohus, et on üheselt tõendamist leidnud, et Dmitri Mihhailov on rikkunud avaliku korra. Avaliku korra rikkumine on toime pandud vägivallaga, kui selle käigus pannakse toime mõni vägivallategu

§ 120-122 mõttes.

Seega analoogselt väljapressimise kuriteoepisoodiga vägivalla all tuleb ka selles süüdistuses mõista nii füüsiline kui ka psüühiline vägivald. Kuriteo toimepanemisel teadis süüdistatav kindlasti, et kasutades vägivalda, läks ta vastuollu üldtunnustatud suhtlemiskorraga ning ühiskonnas kehtestatud tavade ja kommetega, oli teadlik samuti sellest, et viibib avalikus kohas, kuhu on juurdepääs kõrvalistel isikutel ja pidi vähemalt kaudse tahtluse tasemel pidama võimalikuks, et tema käitumine võib olulisel määral rikkuda teiste inimeste õigusrahu. Seega pani arutatava kuriteo toime tahtlikult. Kohus leiab, et süüdistatava tegevuse hindamisel ei oma tähtsust asjaolu, et kannatanud olid eelnevalt alkoholi tarvitanud. Kannatanud seda ise ei eita. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt ei olnud tarvitatud alkoholi kogus ülisuur. Kannatanute käitumine sündmuskohal oli algusest peale rahulik ja adekvaatne, nad ei olnud konflikti algatajateks ning seega kohus leiab, et antud asjaolu ei muuda süüdistatava Dmitri Mihhailovi tegevust õiguspäraseks.

1. Seoses valeütluste andmises esitatud süüdistusega andis Dmitri Mihhailov kohtus ütlusi, et sellist kuritegu ta toime ei pannud. Kuna kohtulikul uurimisel antud ütlused olid diametraalselt vastupidised kohtueelses uurimises antud ütlustele, avaldas kohus prokuröri taotlusel kohtueelses menetluses antud ütlusi ning süüdistatav tunnistas, et kohtueelses uurimises valetas uurijale, tuues sama põhjenduse nagu ka teisi kuriteoepisoode puudutavate ütluste muutmisel. Analoogselt eelpool kohtuotsuses arutatud kuriteoepisoodidega ei pea kohus ka arutatavat süüdistust puudutavalt süüdistatava põhjendust ütluste muutmisele tõepäraseks ja usutavaks. Sellest põhjendusest ei selgu, kuidas pidi uurija lubama D.Mihhailovi vabastada, kui nende ütluste andmise ajal 21.04.2009.a. ei olnud D.Mihhailov ei kinnipeetu ega vahistatu. Kohus ei pea võimalikuks tugineda süüdistatava ütlustele olukorras, kus ta avaldab politseile enda röövimisest, seejärel väidab, et see on välja mõeldud algusest lõpuni ja lõpuks taas avaldab, et teda ometi rööviti. Kohus ei pea D.Mihhailovi poolt kohtule antud ütlusi seega usaldusväärseteks ja leiab, et nimetatud tõend tuleb kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. Peale selle, ei leidnud süüdistatava versioon tõendamist ka kohtulikul uurimisel teiste uuritud tõenditega. Kohus avaldas prokuröri taotlusel Dmitri Mihhailovi poolt 26.02.2009.a. kannatanuna antud ütlusi (1 k, t.l.2-4 ja 5-7), mille kohaselt toibudes enda maja juures Mustamäe teel 173, olid tema juures kaks sõpra – S , kelle hüüdnimi on Wiskas ja M , kes ütlesid talle, et leidsid ta baari La Cucaracha juurest ja toimetasid koju, samuti väitis D.Mihhailov, et mobiiltelefoni Samsung SCH-X820, mis talt väidetavalt rööviti, kasutas ta viimati 23.02.2009.a. umbes kella 19.0020.
2. 17 Tunnistaja S V on seoses sellega kohtule antud ütlustes seda ei kinnitanud ning ütles, et 2009.aasta veebruaris käis küll Dmitri Mihhailovi ja M.S iga koos Bamba baaris, kuid pärast baarist lahkumist läksid nad laiali, kuhu läks D.Mihhailov, ei tea ja koju nad teda saatnud ei ole. Samuti nähtub jälitusprotokollist (1 k, t.l.23-24), et ajavahemikul 23.02.2009 kuni 21.04.2009.a. ei kasutatud mobiiltelefoni D.Mihhailovi poolt osutatud IMEI koodiga üheski mobiiltelefoni võrgus. Seega esitatud ja vahetult uuritud tõendite pinnalt asub kohus seisukohale, et on tõendamist leidnud, et, andes 25.
3. ja 26.02.2009.a. kannatanuna kriminaalmenetluses ütlusi enda röövimise kohta, avaldas Dmitri Mihhailov tahtlikult tegelikkusele mittevastavaid asjaolusid, s.o. andis teadvalt valeütlusi, mistõttu tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 320lg 1 järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatavate süü suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavaid edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel samuti tuleb paratamatult arvestada ka süüdlase isikut, mida ei ole võimalik vältida eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks. Dmitri Mihhailovi on varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral. Kaks viimast karistust on ta saanud kuritegude toimepanemise eest, mis olid seotud vägivalla kasutamisega. Arutatavas kriminaalasjas pani ta toime neli kuritegu, millest kolm on samuti seotud vägivalla kasutamisega. Selline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, et Dmitri Mihhailov ei teinud varasematest karistustest õigeid järeldusi ning osutudes vabaduses, jätkas samade kuritegude toimepanemist. Samuti tuleb arvestada Dmitri Mihhailovi puhul, et 08.07.2008.a. vabastati teda karistuse kandmiselt ennetähtaegselt tingimisi ning uued kuriteod pani ta toime katseajal. Dmitri Mihhailovile karistuse mõistmisel omab tähtsust ka asjaolu, et talle inkrimineeritud kuritegudest kuulub kaks esimese astme kuritegude hulka. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Dmitri Mihhailov ei ole mitte ainult vabandanud kannatanute ees, vaid püüdis neid kohtus üksnes laimata, ennast aga õigustada nende võimalike pattude arvelt. Kohus leiab, et arvestades Dmitri Mihhailovile inkrimineeritud süüdistuse mahtu, tema isikut ja kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, on võimalik saavutada karistuse eesmärk, mõistes talle reaalse karistuse. Lähtudes võimalusest mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest, tuleb liitkaristuse moodustamisel juhinduda üksikkaristuste liitmise põhimõttest. Gennadi Nedjuhhin on samuti varem kriminaalkorras karistatud isik, teda on varem karistatud 3-l korral. Arutatavas kriminaalasjas on ta toime pannud ühe kuriteo, mis kuulub esimese astme kuritegude hulka. Kuid kuriteo pani ta toime katseajal, mis on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, millest saab järeldada, et ta ei ole aru saanud varem mõistetud karistuste tähendusest. Seega Gennadi Nedjuhhinile varasemalt mõistetud karistused ei ole oma eesmärki saavutanud ning tema puhul karistuse eri- ja üldpreventiivseid põhimõtteid silmas pidades, tuleb karistada teda reaalse vangistusega, kuid mitte sanktsiooni alammääras. Karistust kergendavaks asjaoluks on Gennadi Nedjuhhini kahetsus, mida ta avaldas kannatanu peksmise osas. G.K näol on tegemist varem kriminaalkorras karistatud isikuga, teda on varem karistatud ühel korral mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes rahalise karistusega 12000.krooni tingimisi katseajaga 3 aastat. Kohus tunnistab positiivse tulemusena asjaolu, et G.K on pärast eelmist kohtuotsust oma elu muutnud positiivses mõttes, sai kõrgema kategooria juhiload, kuid ei saa mööda minna sellest, et G.K pani toime röövimise ning et see kuritegu on tema poolt toime pandud katseaja kestel. Röövimine on esimese astme kuritegu, mille toimepanemise eest on karistusena ette nähtud vaid vangistus kolmest kuni 18 viieteistkümne aastani. Arvestades G.K isikut, tema osaluse astet kuriteo toimepanemisel, leiab kohus, et mõistetav vangistus võib olla miinimumi lähedane.

§ 73

lg 4 esimese lause kohaselt kui isik paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt § 65 lg-s 2 sätestatule ning sama paragrahvi teisest lausest juhindudes on isiku poolt uue tahtliku kuriteo toimepanemise puhul karistusest tingimisi uuesti vabastamine võimatu. Kohtunik Rahvakohtunikud