Obsah (8)

§ 121§ 199§ 263§ 64§ 68§ 69§ 74§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-6149 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlu

§ 121

lg 1 järgi 4 kuu,

§ 199

lg 2 p-de 4, 7, 8, 9 järgi 8 kuu ja

§ 263

lg 1 p 1 järgi 5 kuu pikkuste vangistustega.

§ 64

lg 1 alusel mõistis kohus tema liitkaristuseks 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel luges maakohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 päeva.

§ 69lg 6 ja Kr

MS § 202 lg 6 alusel jäi isiku lõplikuks karistuseks 6 kuud 25 päeva vangistust.

§ 74ja § 75 alusel jättis kohus K.K.

karistuse täitmisele pööramata, kui ta ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab katseajal

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p-des 2, 21, 4 ja 8 toodud kohustusi.

1. 15.02.2016 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande taotlusega pöörata K.K. karistus täitmisele, kuna süüdimõistetu on katseaja kestel rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi.
2. Viru Maakohus 26.02.2016 määrusega pikendas K.K. 13.04.
3. katseaega 2 kuu võrra, s.o kuni
4. 28.04.2016 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule uue erakorralise ettekande, taotledes ka selles K.K. karistuse täitmisele pööramist. Taotluse tingis asjaolu, et hooldusalune rikkus taas keeldu mitte tarvitada katseajal alkoholi.
5. Viru Maakohus 25.05.2016 määrusega jättis hooldusametniku taotluse K.K. karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Ametniku taotlust pidas kohus seejuures põhjendatuks, kuid leidis siiski, et K.K. le on võimalik anda veel viimane võimalus tõestada, et ta suudab teha enda jaoks vajalikud järeldused. Veel märkis kohus, et vaatamata K.K. käesoleval ajal vahi all viibimisele, saab ta täita talle kohtuotsusega määratud kontrollnõudeid. Tema suhtes on alustatud uut süüasja ning talle mõistetakse uue teo eest liitkaristus. Maakohus mõistis K.K. lt KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja menetluskuluna riigituludesse ka kaitsjatasu 162.60 eurot advokaat S. Reinsaare poolt osutatud õigusabi eest.
6. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse advokaat S. Reinsaar. Kaitsja taotleb kohtulahendi tühistamist K.K. lt kaitsjatasu väljamõistmise osas ning palub jätta menetluskulu riigi kanda. Vastavat seisukohta põhjendab kaitsja järgmiselt. Kohtulahendis ilmneb formaalloogiline vastuolu, s.o kuivõrd erakorraline ettekanne oli esitatud isiku karistuse täitmisele pööramiseks, siis ei saa sellise taotluse rahuldamata jätmise korral pidada ettekannet põhjendatuks. Lisaks ei ole tõendamist leidnud ka K.K. poolt kontrollnõuete rikkumine. Sõltumata sellest, kas erakorralise ettekande esitamist saab pidada põhjendatuks või mitte, jättis kohus ekslikult K.K. menetluskulud tema enda kanda. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-1-16 märkinud, et olukorras, kus karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse tulemina jäetakse see kontroll kohaldamata, kannab tekkinud menetluskulud riik. Käitumiskontrolli kohaldamise menetlus on sarnane erakorralise ettekande lahendamisega. Kuna kriminaalhooldusametniku ettekandes esitatud taotlus K.K. põhiõiguste riivamiseks jäeti kohtu polt rahuldamata, tulnuks menetlusõiguse analoogia korras kohaldada Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-1-16 väljendatud seisukohta ning jätta menetluskulud riigi kanda. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide, kohtumääruse ja määruskaebusega, leiab, et kaitsja väited väärivad tähelepanu ning edasikaebust saadab edu. Viru Maakohtu määrus tuleb tühistada osaliselt, s.o menetluskulu kaitsjatasu väljamõistmises K.K. lt. Vastavat otsustust põhjendab kolleegium järgmiselt.
8. Kõigepealt peab märkima, et kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri kohtuotsuse täitmise, ega kitsamalt kriminaalhoolduse läbiviimisel ilmenvate küsimuste, lahendamise menetluses tekkivate menetluskulude hüvitamise korda. Kohtuotsuse täitmisel üles kerkinud küsimustes on menetluskulusid puudutavalt KrMS § 2 p 4 alusel õigusallikaks üksnes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.02.2016 määrus nr 3-1-1-1-16, mis puudutab aga konkreetselt karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise menetluses tekkinud kulude hüvitamise regulatsiooni. Selles lahendis jõudis kassatsioonikohus seisukohale, et olukorras, kus karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse tulemina jäetakse käitumiskontroll kohaldamata, kannab tekkinud menetluskulud, sealhulgas lepingulisele kaitsjale makstud või määratud kaitsjale määratud tasu, riik.
9. Praeguses n-ö reguleerimata küsimuses seisukohta võttes peab ringkonnakohus samuti vajalikuks ja põhjendatuks jätta K.K. l tekkinud menetluskulu määratud kaitsja tasu riigi kanda. Selline otsustus on kantud järgmistest asjaoludest: 1) Viru Maakohus on jätnud kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande rahuldamata, 2) kohus ei ole vajalikuks pidanud ka teisi

§ 74

lg-s 4 toodud süüdlase rikkumisele reageerimise alternatiive ning 3) kohtulahendis on 2 K.K. rikkumine, s.o tema poolt 29.03.2016 alkoholi tarvitamine, jäänud sisuliselt kindlaks tegemata. Viimast asjaolu silmas pidades peab toonitama, et maakohus on oma põhjendustes üldsõnaliselt märkinud vaid järgmist: „Kriminaalhooldusametniku taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatult esitatud, kuid kohus annab K.K. le veel viimase võimaluse tõestada, et ta suudab teha esitatud erakorralisest ettekandest vajalikud järeldused.“ Apellatsioonikohus on seisukohal, et eelmärgitud üks lause ei ole K.K. rikkumise tuvastamiseks kindlasti mitte piisav. Seda enam, et maakohtus toimunud kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekande arutamisel on K.K. alkoholi tarvitamist eitanud.

1. Eeltoodud asjaoludel ja tulenevalt KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 25.05.2016 määruse K.K. lt menetluskulu väljamõistmise osas ja teeb uue määruse, millega jätab K.K. l kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande arutamisega seondunud menetluskulu, s.o määratud kaitsja tasu 162.60 eurot riigi kanda. Muus osas jääb esimese kohtuastme määrus muutmata. Kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada.
2. K.K. kaitsja esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamisele 30 minutit, mille eest ta soovib tasu summas 24 eurot (sealhulgas käibemaks 4 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu KrMS § 187 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau 3 Tiit Lõhmus