lg 5 alusel allutada B.I katseaja lõpuni
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima
lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2 3. Kohaldada B.I suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt
lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda õppima või tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.
lg 2 p 1,2, § 263 lg 1 p 1, § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja mõisteti
lg 2, § 64 lg 1, § 65 lg 2, § 68 lg 1 alusel karistuseks 2 aastat 1 kuu ja 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 04.05.2016.a ja lõpp on 28.06.2018.a. B.I kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, vangistuses esmakordselt. Vangistuse ajal läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening õigusrikkujatele“ ja osales Corrigo tugigupis, on töötanud, alustas Vanglas õpinguid 10. klassis, seoses avavanglasse paigutamisega jäid õpingud pooleli, alates 02.05.2017.a töötab järelevalveta väljaspool vanglat, distsiplinaarkaristusi ei ole määratud. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist vastavalt
B.I kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et B.I soovib vabaneda Xxxx aadressil Xxxx. Kuni täisealiseks saamiseni oli B.I eestkostjaks Juuru Vallavalitsus, kes tasus ka lastekülas elamise kulud. Juuru Vallavalitsus on seisukohal, et kui B.I jätkab vabanemisel õpinguid, võimaldab Juuru Vallavalitsus B.I elamise ja ülalpidamise jätkamise xxx. Kui B.I vabanemisjärgselt siiski otsustab kooli pooleli jätta ja asuda tööle, on Juuru vald valmis pakkuma B.I-le sotsiaalkorterit xxxx vallas. Toetavaks lähedaseks vabaduses on pigem ema õde, kellega on suhted säilinud ka vangistuse ajal. Vabanemisel asub B.I elama Xxxx, kus tal on peremajas omaette tuba, mis on eakohaselt sisustatud. Ennetähtaegsel vabanemisel soovib B.I jätkata õpinguid 2017/2018 õppeaastal Pärnumaa Kutsehariduskeskuses keevituse erialal. B.I on vabanemisjärgselt riiklikul ülalpidamisel kuni jätkab õpinguid. B.I taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. 3 Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab B.I tingimisi ennetähtaegset vabastamist vastavalt
` sätestatule, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör B.I-le katseaja määramist kuni 28.06.2018 ja isiku allutamist
sätestatud käitumiskontrollile, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Prokuratuur ei soovi B.I tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest (istungil) osa võtta. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud B.I arvamuse, leiab, et B.I võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. 1 Vangla ja prokurör on toetanud B.I vabastamist tuginedes
sätestatule, mis reguleerib kuriteo alaealisena toime pannud süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
1 lg 2 kohaselt kohus vabastab katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.
1 lg 3 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ja kontrollnõuete ja kohustuste määramisel ning nende järgimata jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 76 sätestatut. Lisaks eeltoodule arvestab kohus, et kinnipeetav viibib vangistuses esimest korda ning tema käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajadust ning suudab kehtivatest reeglitest kinni pidada, neid austada. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal. Kuna esitatud materjalide kohaselt on uue kuriteo toimepanemise oht kõige tõenäolisem, kui isik on tarvitanud alkoholi, on oluline ka vangla iseloomustuses märgitu, mille kohaselt on B.I vangistuses tegelenud alkoholisõltuvusega, paiknes sõltlaste osakonnas ning läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening õigusrikkujatele“, lisaks osales Corrigo tugigrupis, mis käsitles sõltuvusteemasid. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Positiivsena käsitleb kohus ka vangla iseloomustuses märgitut, et isikul on soov muutuda, vangistuses olles on koostöö ametnikega paranenud, rikkumised puuduvad. Kohus usub, et vanglas viibimine on pannud kinnipeetava mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus usub, et tuge oma seniseid kuritegelikke hoiakuid muuta saab kinnipeetav just läbi kriminaalhoolduse. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on B.I-l olemas ka kindel elukoht ja lähedase toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest 4 oma edasise elu korraldamisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.