Obsah (7)

§ 74§ 215§ 199§ 213§ 63§ 75§ 200

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-743 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, F.K Kartau, Aarne Sarjas Vaidlust

§ 74lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu A.J.

i (isikukood XXX) vandeadvokaat Nikolai Kõiv, määruskaebus kaitsja RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu
2. mai 2016 määrus jätta muutmata.
3. Süüdimõistetu A.J. i kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõivu määruskaebus jätta rahuldamata.
4. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Nikolai Kõiv kaudu 188 (ükssada kaheksakümmend kaheksa) eurot 40 senti, sealhulgas käibemaks 31 (kolmkümmend üks) eurot 40 senti, vandeadvokaat Nikolai Kõivule määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
5. KrMS § 187 lg 2 alusel mõista punktis 3 nimetatud menetluskulu välja A.J. ilt või A.J. il rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt L.J. ilt (isikukood 47106094918). A.J. il või A.J. il rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikul esindajal L.J. il tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE
6. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700014572 ja selgitus „A.J. , 1-16-743 menetluskulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Pärnu Maakohtu 25.02.2016 otsusega karistati A.J. it: -

§ 215

lg 2 p-de 1, 2 järgi karistusega 6 kuud vangistust; 1 -

§ 199

lg 2 p-de 4, 7 järgi karistusega 8 kuud vangistust;

§ 213

lg 2 p-de 1, 4 järgi karistusega 1 aasta vangistust.

§ 63

lg 2, § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõistes A.J. ile liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

§ 74

lg-te 1, 3 alusel jäeti mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui A.J. ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all.

Lisaks määrati A.J. ile lisakohustused:

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustus mitte tarvitada alkoholi;

§ 75lg 2 p 4 alusel kohustus lõpetada 8.

klass 31.08.2016;

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustus osaleda sotsiaalprogrammis (MDFTpereteraapia);

§ 75

lg 2 p 7 alusel kohustus mitte suhelda käesolevas kriminaalasjas süüdistatavate isikutega.

1. 16.05.2016 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule erakorralise ettekande A.J. i kohta karistuse täitmisele pööramiseks, kuna süüdimõistetu ei täida talle määratud lisakohustust ega järgi kontrollnõudeid. Maakohtu määrus
2. Tartu Maakohtu 27.05.2016 määrusega pöörati

§ 74lg 4 alusel täitmisele A.J.

ile 25.02.2016 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 1 aasta vangistust. 3.1. Maakohus on seisukohal, et nähtuvalt kriminaalhooldaja poolt kohtule esitatud erakorralises ettekandes toodud asjaoludest ja kohtuistungil uuritud tõenditest, mh A.J. i ütlustest, ei ole A.J. süstemaatiliselt täitnud käitumiskontrolli ajaks temale pandud kohustusi. A.J. ei ole ilmunud alates 20.04.2016 kriminaalhooldusosakonda kriminaalhooldajaga kokkulepitud aegadel (s.o 20.04.2016 ja 27.04.2016) registreerimisele. Lisaks eeltoodule on A.J. rikkunud

§ 75lg 2 p 2 järgi pandud kohustust - mitte tarvitada alkoholi (A.J.

tarvitas koos A.R. ega 18.03.2016 ja 20.03.2016 alkoholi) ning on rikkunud

§ 75

lg 2 p 7 alusel määratud kohustust – mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega (s.o kriminaalasjas nr 1-16-743 Pärnu Maakohtu 25.02.2016 kohtuotsusega määratud kohustust mitte suhelda süüdistatavate isikutega). 3.2. Hoolimata eelmärgitust, on A.J. peale Pärnu Maakohtu 25.02.2016 kohtuotsuse jõustumist suhelnud A.R. ega ja A.T. iga, milline asjaolu nähtub PPA Lõuna prefektuuri 31.03.2016 vastusest päringule A.J. i kohta (tl 20) ning Pärnu Maakohtu 05.05.2016 määrusest kriminaalasjas nr 1-16-3870 A.J. i vahistamise kohta. Vahistamismäärusest selgub, et A.J. it kahtlustatakse uute kuritegude toimepanemises koos isikutega, kellega on temal keelatud suhelda. A.J. ile on esitatud kahtlustused

§ 200

lg 2 p 7;

§ 215

lg 2 p 1, 2 ja § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises (tl 25). 3.

1. A.J. käitumiskontrolli nõuete rikkumist põhjendada ei oska. Samuti ei oska ta kohtule selgitada, miks ta koolikohustust ei täida ning ligemale kuu aja jooksul ei ole koolis käinud. Eeltoodust nähtuvalt leidis maakohus, et senise kriminaalhoolduse jooksul ei ole süüdimõistetu suhtunud lugupidavalt ja tõsiselt kriminaalhooldusesse. Põhjendatud on Pärnu Maakohtu 25.02.2016 otsusega A.J. ile mõistetud kandmata vangistuse täitmisele pööramine. Määruskaebuse sisu
2. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu A.J. i kaitsja, kes palub maakohtu määruse tühistada, jätta tingimuslik vangistus täitmisele pööramata ning menetluskulud riigi kanda. Määruskaebuses leitakse, et maakohus on rikkunud kaalutluskohustust, jättes arvestamata vangistust välistavad asjaolud nagu süüdimõistetu nooruse ja isikuomadused. Süüdimõistetu jätkab sotsiaalprogrammi ning tal on esinenud tugev depressioon, mis on jätnud jälje psüühikale. A.J. ei hinnanud kõiki oma tegevuse tagajärgi, mida ta nüüd kahetseb. Olles vahi all alates 05.05.2016, on süüdimõistetul olnud aega järele mõelda, ta soovib lõpetada 82 ndat klassi, minna õppima kutseõppeasutusse ja tööle. A.J. oli mõjutatud kuritegelikest isikutest ning soovib veel ühte võimalust. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus, nõustudes maakohtu määruses toodud põhistustega.
4. Kuigi

§ 74

lg 4 kohaselt ei too katseaja tingimuste rikkumine obligatoorselt kaasa karistuse täitmisele pööramist, vaid annab nii kriminaalhooldusametnikule kui kohtule kaalutlusõiguse, leiab kolleegium, et A.J. i puhul on vangistuse täitmisele pööramine põhjendatud. Kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohaselt ei ole süüdimõistetu täitnud kohustusi ega kontrollnõudeid. Kriminaalhooldusalune oli teadlik talle määratud kohustustest, mõistetud karistusest ning teadlik, mis saab siis, kui ta ei täida talle määratud kohustusi ja kontrollnõudeid. Ka A.J. ise on tunnistanud rikkumisi ning maakohtu istungil leidnud, et karistus tuleb täitmisele pöörata. Kohtukolleegium nõustub maakohtu poolt avaldatuga, et ei ole usutav, et just nüüd on A.J. valmis on käitumist muutma ning on aru saanud rikkumiste tagajärgedest. Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetule on antud võimalus kanda karistust vabaduses, kuid A.J. ei ole sellest vastavaid järeldusi teinud ega ole allunud korrale.

1. Ringkonnakohus leiab, et A.J. i suhtes katseaja pikendamine või täiendavate kohustuste määramine ei oleks otstarbekas, kuna isik teadlikult rikub käitumiskontrolli nõudeid ja ei ole võimeline alluma kriminaalhooldusele. Ringkonnakohus nõustub, et tegemist on noore isikuga, kuid arvestades toimepandud kuritegusid ning süstemaatiliselt kriminaalhoolduse nõuete rikkumisi, siis ei ole kohus veendunud, et täiendava võimaluse andmine muudaks olukorda. Süüdimõistetu on teadlik, millised tagajärjed saabuvad, kui ta ei täida talle kohtuotsusega määratud kohustusi. Pannes toime rikkumise, peab isik saama aru, et sellele järgnevad ka tagajärjed. Määruskaebuses väljatoodu ei anna alust maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks.
2. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu kokku summas 236,4 eurot, sh käibemaks 39,40 eurot. Tasu koosneb maakohtu määrusega tutvumisest 1 pooltunni ulatuses, kohtumääruse tutvustamisest süüdimõistetule ja seisukoha ärakuulamisest 2 pooltunni ulatuses, määruskaebuse koostamisest ja esitamisest 4 pooltunni ulatuses ning sõidukuludest Viljandi-Pärnu-Viljandi 190 km (57 eurot, millele lisandub käibemaks 11,40 eurot). Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus määruskaebuse koostamise ja esitamise eest tulenevalt määruskaebuse mahust ja faktiliste asjaolude ümberkirjutamisest sellises suuruses ei ole põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o 2 pooltunni ulatuses. Seega määratud kaitse eest kuulub väljamõistmisele tasu summas 120 eurot, sh käibemaks 20 eurot. Sõidukulude arvestus jääb muutmata ning on põhjendatud. Kokku kuulub rahuldamisele tasutaotlus summas 188,40 eurot, sh käibemaks 31,40 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb A.J. il hüvitada N. Kõivu kaitsjatasu 188,40 eurot. Kui A.J. il puuduvad rahalised vahendid, siis tuleb hüvitada menetluskulud tema seaduslikul esindajal. Kohustuse täitmise eest vastutab seaduslik esindaja alaealise isiku täisealiseks saamiseni.
3. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu 27.05.2016 määrus tuleb jätta muutmata ja süüdimõistetu kaitsja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus F.K Kartau Aarne Sarjas 3