) § 213 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati 1 aasta pikkuse vangistusega, mida suurendati
lg 2 alusel ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 29 päeva vangistust.
lg 5 ja § 69 alusel asendas kohus mõistetud vangistuse 719 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määras kohus 24 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus
lg-st 3, luges üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise peatunuks ja määras uueks tähtajaks esmalt
lg 6 esimene lause, mis reguleerib üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamist, kui ka sama paragrahvi lõike 3 kolmas lause, mis reguleerib tähtaja peatamist ja uue tähtaja määramist, kasutavad samasugust sõnastust, kohustades uue tähtaja määramisel arvestama üldkasuliku töö üldist tähtaega, mis on kuritegude puhul 24 kuud. S.B-le oli kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemiseks maksimaalne seaduses ettenähtud tähtaeg. Järelikult ei olnud võimalik seda pikendada. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 7. Tallinna Vangla taotleb S.B-le mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele pööramist. Kohtute praktika
lg 3 kolmanda lause kohaldamisel on diametraalselt erinev.
lg 3 lubab kohtul peatada üldkasuliku töö tegemise tähtaja ning ajal, mil isik hoiab karistuse täitmisest kõrvale, on
Kui tähtaja kulgemine on peatatud, tuleb üldkasulik töö teha kahe aasta jooksul, mil tähtaja kulgemine peatunud ei ole. Menetletavas asjas pole tähtaeg lubamatult pikaks veninud. Ringkonnakohtu tõlgendus toob kaasa selle, et isikul, kellele on karistuseks määratud üldkasuliku töö tegemine maksimumtähtaja jooksul, puudub sisuline võimalus otsuse täitmise tähtaja peatamiseks.
lg 3 sätestab, et üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kuritegude puhul 24 kuud ning väärtegude puhul 12 kuud. Kohus võib tähtaja kulgemise peatada süüdlase haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, kui süüdlane on aja-, asendus- või reservteenistuses. Tähtaja kulgemise peatamisel ning uue tähtaja määramisel tuleb kohtul arvestada vastava süüteo eest ettenähtud üldkasuliku töö üldist tähtaega. 11. Maa- ja ringkonnakohus leidsid õigesti, et seadusandja on
Viidatud normi kolmanda lause järgi ei saa tähtaja kulgemise peatumine lükata töö tegemise tähtaega kaugemale kui normi esimeses lauses sätestatud üldine tähtaeg. Teisisõnu saab kohus üldkasuliku töö tegemise tähtaega pikendada ning tähtaja kulgemise peatamise tõttu seda edasi lükata kuritegude puhul 24 kuuni ja väärtegude puhul 12 kuuni töö tegemise kohustuse tekkimisest. Kui kohus oli süüdlasele juba määranud maksimaalse võimaliku töö tegemise tähtaja, saab selle kulgemist küll peatada, aga mitte pikendada peatatud osa võrra pärast 2
12. Üldkasuliku töö tegemata jätmine sellel ajal, mil tähtaja kulgemine on peatatud, pole üldkasulikust tööst kõrvalehoidumine.
lg 6 kohaselt saab põhikaristuse täitmisele pöörata vaid juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. Juhul, kui üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on peatatud sedavõrd kaua, et süüdimõistetul pole
lg-te 2 ja 4 tingimusi järgides võimalik kõiki töötunde ära teha, ei saa süüdlasele mõistetud aresti või vangistust üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise argumendil täitmisele pöörata.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.