← Eesti

1-18-7273/118

Obsah (4)§ 65§ 74§ 69§ 82

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbi

) § 213 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati 1 aasta pikkuse vangistusega, mida suurendati

§ 65

lg 2 alusel ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 29 päeva vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 69 alusel asendas kohus mõistetud vangistuse 719 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määras kohus 24 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus

  1. septembril
  2. Tartu Vangla esitas kolmel korral Tartu Maakohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata erinevate kriminaalhooldusnõuete ja kohustuste rikkumiste tõttu S.B karistus täitmisele. Maakohus jättis need taotlused rahuldamata ning juhindudes

§ 69

lg-st 3, luges üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise peatunuks ja määras uueks tähtajaks esmalt

  1. novembri 2020, seejärel
  2. mai 2023 ja viimaks
  3. novembri
  4. Pärast S.B kriminaalhoolduse üleviimist Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonda esitas Tallinna Vangla
  5. aprillil 2023 Harju Maakohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata S.B karistus täitmisele, kuna S.B rikkus üldkasuliku töö tegemise ja registreerimiskohustust.
  6. Harju Maakohus jättis
  7. oktoobri
  8. a määrusega vangla taotluse rahuldamata. Kohus leidis, et vangistuse täitmisele pööramine ei ole seaduse järgi enam võimalik, sest S.B 1-18-7273 kriminaalhooldus lõppes
  9. septembril
  10. Üldkasuliku töö tegemise tähtaega on olulisel põhjusel võimalik küll peatada, kuid lõpptähtaeg ei saa olla pikem kui kaks aastat. Kuna süüdimõistetule määrati kohtuotsusega üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kaks aastat, siis ei ole seda enam võimalik pikendada.
  11. Maakohtu määruse vaidlustas Tallinna Vangla, taotledes S.B karistuse täitmisele pööramist.
  12. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  13. detsembril 2023 kaebuse rahuldamata. Varasemas menetluses tehtud kohtu vead on toonud kaasa olukorra, kus S.B karistust pole võimalik täitmisele pöörata. Nii

§ 69

lg 6 esimene lause, mis reguleerib üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamist, kui ka sama paragrahvi lõike 3 kolmas lause, mis reguleerib tähtaja peatamist ja uue tähtaja määramist, kasutavad samasugust sõnastust, kohustades uue tähtaja määramisel arvestama üldkasuliku töö üldist tähtaega, mis on kuritegude puhul 24 kuud. S.B-le oli kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemiseks maksimaalne seaduses ettenähtud tähtaeg. Järelikult ei olnud võimalik seda pikendada. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 7. Tallinna Vangla taotleb S.B-le mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele pööramist. Kohtute praktika

§ 69

lg 3 kolmanda lause kohaldamisel on diametraalselt erinev.

§ 69

lg 3 lubab kohtul peatada üldkasuliku töö tegemise tähtaja ning ajal, mil isik hoiab karistuse täitmisest kõrvale, on

§ 82lg 2 p 1 järgi ka otsuse täitmise aegumine peatatud.

Kui tähtaja kulgemine on peatatud, tuleb üldkasulik töö teha kahe aasta jooksul, mil tähtaja kulgemine peatunud ei ole. Menetletavas asjas pole tähtaeg lubamatult pikaks veninud. Ringkonnakohtu tõlgendus toob kaasa selle, et isikul, kellele on karistuseks määratud üldkasuliku töö tegemine maksimumtähtaja jooksul, puudub sisuline võimalus otsuse täitmise tähtaja peatamiseks.

  1. Kaitsja määruskaebusele ei vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Menetletavas asjas on vaidlusküsimuseks, kuidas arvestada üldkasuliku töö tegemise lõplikku tähtaega olukorras, kus kohus on tähtaja kulgemise teatud perioodiks peatanud. Selles küsimuses on erinevate kohtute praktika lahknenud (vrd nt TlnRnK 23.05.2022, 1-19-9594/31; TlnRnK 07.11.2022, 1-20-4824/37; Pärnu MK 30.11.2022, 1-21-1767/7; TrtRnK 24.01.2023, 1-20-8490/13). Seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks ja erineva praktika ühtlustamiseks märgib kolleegium järgmist. 10.

§ 69

lg 3 sätestab, et üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kuritegude puhul 24 kuud ning väärtegude puhul 12 kuud. Kohus võib tähtaja kulgemise peatada süüdlase haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, kui süüdlane on aja-, asendus- või reservteenistuses. Tähtaja kulgemise peatamisel ning uue tähtaja määramisel tuleb kohtul arvestada vastava süüteo eest ettenähtud üldkasuliku töö üldist tähtaega. 11. Maa- ja ringkonnakohus leidsid õigesti, et seadusandja on

§ 69lg 3 ls-s 1 sätestanud üldkasuliku töö tegemise maksimaalse tähtaja.

Viidatud normi kolmanda lause järgi ei saa tähtaja kulgemise peatumine lükata töö tegemise tähtaega kaugemale kui normi esimeses lauses sätestatud üldine tähtaeg. Teisisõnu saab kohus üldkasuliku töö tegemise tähtaega pikendada ning tähtaja kulgemise peatamise tõttu seda edasi lükata kuritegude puhul 24 kuuni ja väärtegude puhul 12 kuuni töö tegemise kohustuse tekkimisest. Kui kohus oli süüdlasele juba määranud maksimaalse võimaliku töö tegemise tähtaja, saab selle kulgemist küll peatada, aga mitte pikendada peatatud osa võrra pärast 2

(3)1-18-7273 üldise tähtaja saabumist. Vastupidise tõlgenduse korral muutuks

§ 69lg 3 kolmas lause sisutühjaks.

12. Üldkasuliku töö tegemata jätmine sellel ajal, mil tähtaja kulgemine on peatatud, pole üldkasulikust tööst kõrvalehoidumine.

§ 69

lg 6 kohaselt saab põhikaristuse täitmisele pöörata vaid juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. Juhul, kui üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on peatatud sedavõrd kaua, et süüdimõistetul pole

§ 69

lg-te 2 ja 4 tingimusi järgides võimalik kõiki töötunde ära teha, ei saa süüdlasele mõistetud aresti või vangistust üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise argumendil täitmisele pöörata.

  1. Maakohus ja ringkonnakohus sedastasid korrektselt, et S.B üldkasuliku töö üldine tähtaeg möödus
  2. septembril
  3. Üldkasuliku töö tegemata jätmise ja registreerimiskohustuse täitmata jätmise eest pärast nimetatud kuupäeva polnud võimalik talle mõistetud vangistust täitmisele pöörata. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ning § 361 lg 1 p-st 1, jätab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
  4. detsembri
  5. a määruse muutmata ja Tallinna Vangla määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.