lg 1, 2 ja 3 alusel kohaldada P.N ’i suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga 12 (kaksteist) kuud. Kohustada P.N karistusjärgse käitumiskontrolli ajal järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - otsima endale elukoha hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul peale karistuse kandmise lõppu ja viivitamatult teatama elukoha leidmisest vastava piirkonna kriminaalhooldusosakonnale; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2 - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada P.N karistusjärgse käitumiskontrolli ajal järgima
lg 2 p 2,2 1,4,7,8 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - otsima endale töökoha või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 3 (kolme) nädala jooksul peale vabanemist; - mitte viibima paikades, kus tarvitatakse sõltuvusaineid ega suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega eelnevalt kriminaalhooldusametnikult luba taotlemata, v.a lähisugulased; - osalema sotsiaalprogrammis. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo CLARUS (asukoht Parda 12, 10152 Tallinn) kasuks 120 (ükssada kakskümmend eurot, s.h on käibemaks 20%, s.o 20 eurot) eurot v.-adv. abi Silver Reinsaare poolt määratud korras süüdimõistetu P.N-i kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista P.N-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 120 (ükssada kakskümmend) eurot riigituludesse v.-adv. abi Silver Reinsaare poolt osutatud õigusabi eest. P.N tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr EE891010220034796011 või Swedbankis nr EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 25.11.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.N-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. P.N kannab käesoleval ajal karistust Viru Maakohtu 08.03.2013 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud
lg 2 p 4,5,7 – 25 lg 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati P.N-i karistuse hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 09.02.2011 – 10.02.2011, s.o kokku 2 (kaks) päeva ja lõplikult kuulub P.N kandmisele 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) 3 päeva vangistust.
lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust Viru Maakohtu 25.09.2012 otsusega mõistetud karistus 4 (neli) aastat vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõisteti P.N-ile 4 (neli) aastat vangistust. P.N-i karistuse algus on 30.01.2012. P.N on kriminaalkorras karistatud 7-l korral, vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Varasemalt on isik pannud toime röövimisi, varguseid ning avaliku korra rikkumise vägivalda kasutades. Erinevat liiki kuritegude toimepanemine näitab seda, et oht ühiskonnas on suurem, kuna P.N ei vali kuritegude toimepanemisel liiki, aega ega kohta. Viimase kuriteo pani isik toime katseajal. P.N-i käitumist ja kuritegusid iseloomustab grupiviisilisus ning vägivallaga ähvardamine. Kuritegude soodusteguriks on kindla igakuise sissetuleku puudumine, puudulik majanduslik toimetulekuoskus, mõnuainete kuritarvitamine ning mõjutatavus kriminaalse tutvusri ngkonna poolt. Kuritegude toimepanemise eesmärgiks on saada majanduslikku kasu. Vangistuses olles on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammid Sotsiaalsete oskuste treening ja EQUIP, osalenud MTÜ Corrigo tugigrupi töös, omandanud riigikeele A2- ja seejärel B1-taseme ni ng olnud hõivatud tööga vanglas koristajana, köögitöölisena aga ka tootmistööl. 25.08.2014 paigutati isik edasise karistuse kandmiseks Viru Vangla avavanglaosakonda, kus ta 02.09.2014 alustas õpinguid Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses mäetöö erialal, töötades samal ajal majandustööl koristajana. 27.02.2015 paigutati kinnipeetav avavanglaosakonnast tagasi Viru Vangla kinnisesse osakonda seoses distsipliinirikkumise toimepanemisega (süütamisvahendi omamine). Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus (kartser, 5 ööpäeva, süütamisvahendi valdamise eest). Rahvastikuregistri andmetel on isiku elukohaks xxxx, kus asub isa korter, mis on kõigi mugavustega ja korralikult sisustatud. Isiku sõnul ei lähe ta mingil juhul oma isa juurde elama. P.N soovib vabanemisjärgselt Eestist lahkuda ja minna Soome. Kinnipeetav omandas põhihariduse Kohtla -Järve Ühisgümnaasiumis, alustades seejärel õpinguid IdaVirumaa Kutsehariduskeskuses, kus alguses õppis keevitajaks, siis ehitust ja seejärel elektrikuks. Kõik erialaõpingud jäid erinevatel põhjustel pooleli. Viibides Viru Vangla avavanglaosakonnas, alustas isik uuesti Ida-Virumaa KHK-s õpinguid mäetöö erialal, mis jäid aga samuti pooleli, kuna isik paigutati seoses distsipliinirikkumise toimepanemisega tagasi kinnisesse vanglasse. Madal haridustase on riskiks tööturul, kuna isi ku konkurentsivõime on madal. P.N sooritas kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil ja võlgade tasumiseks. Vabanemisel eriala, tööoskused ning kindel töökoht puudub. Isiku majandusliku toimetuleku oskus on kasin. Vabanemisel on isikut olnud nõus toetama majanduslikult isa G B. Kinnipeetav omab Täitise andmetel tasumata nõudeid umbes 9000 euro väärtuses, mille täitmine ei ole kindel. Varasemate andmete kohaselt on kinnipeetava lähedasteks isa G B, vennad A B ja I B, kellest viimane on kriminaalkorras karistatud. Pereliikmete omavaheliste suhete kohta on vanglal andmed puudulikud, kuna kinnipeetav ei ole avaldanud, millised suhted tal isaga on, ka kodukülastust ei ole teostatud, kuna isik ei soovi minna elama isa juurde. Isa kokkusaamistel ei käi, rahaliselt toetab minimaalselt, kü ll aga suhtleb P.N isaga telefoni teel. Kinnipeetav omab kriminaalset tutvusringkonda sõprade näol, kuid väidetavalt enam ta nendega ei suhtle. Isiku s enine elustiil on olnud riskiv, hoolimatu ja teisi ärakasutav. Isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus . P.N on kuritarvitanud alkohoolseid jooke ning pannud toime, alkoholijoobes olles kuritegusid. Alkoholijoobes olles on isik käitunud ka vägivaldselt. Isik ise pisendab antud probleemi tõsidust. Narkootikumide tarvitamist alustas 4 kinnipeetav 16-aastaselt, tarvitades amfetamiini, heroiini, ecstasyt ja kanepit. Diagnoositud on sõltuvus amfetamiinist ja kanepist. Vahetult enne vangistust isik enda sõnul narkootikume ei tarvitanud. Kinnipeetav on läbinud sõltuvusrehabilitatsiooni faasi vangistuses olles. Seoses varasema tarvitamisega on risk uuesti tarvitamata hakata kõrge, kuigi praegu väidab isik, et tal mingisugust sõltuvust ei ole. Isikul ei ole diagnoositud füüsilist puuet, vaimset alaarengut või psüühikahäiret, mis nõuaks eritingimusi või erikohtlemist. Kuriteod ei ole seotud tervisliku seisundiga. Kinnipeetav on kasutanud vägivalda või vägivallaga ähvardamist oma eesmärkide saavut amiseks, mistõttu puudub kindlustunne, et ta suudab vabaduses seaduskuulekalt hakkama saada. Vaenulikke hoiakuid kinnipeetav ei väljenda ja kriminaalset käitumist normiks ei pea, kuid siiani on ta oma käitumisega vastupidist näidanud. Kuritegelikule teele asus isik juba noorukieas ning sel ajal kujunenud väärtushinnangud ja ellusuhtumine on mõjutanud ka senist kuritegelikku käitumist. Praegu väidab isik, et kuna on saanud vanemaks, siis suhtub oma ellu vastutustundega ning on motiveeritud elama seaduskuulekalt. Kuna isik on olnud süstemaatiline normide rikkuja ühiskonnas, siis puudub kindlustunne, et ta on motiveeritud kuritegelikust käitumisest loobuma. Isiku poolt on ohustatud ühiskond tervikuna, nii juriidilised kui ka eraisikud. Oht seisneb kehavigastuste tekitamises, kui isik on alkoholijoobes ja tekib konfliktsituatsioon. Oht seisneb vara omastamise käigus võimalike tervisekahjustuste tekitamises ning vägivalla kasutamises. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem, kui isik on tarvitanud alkoholi või narkootilisi aineid või on soov neid hankida, kuid selleks puuduvad materiaalsed vahendid. Ohu ilmnemine on tõenäoline ka siis, kui kellegagi tekib konfliktsituatsioon. Soodusteguriks on alkoholi või narkootikumide kasutamine. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 86%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 59%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetava suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, kuigi kinnipeetav seda ise ei soovi. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava P.N-i s uhtes kohaldada pärast karistuse ärakandmist karistusjärgset käitumiskontrolli, teeb vangla ettepaneku kohaldada käitumiskontroll tähtajaga 1 (üks) aasta ning kohustada teda täitma
Kriminaalhooldaja oma arvamuses märgib, et P.N on vallaline, ülalpeetavaid tal ei ole. Ema on surnud. Varasema informatsiooni põhjal on lähedastest veel isa elukaaslane L K. Kuna kinnipeetav ei soovi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist peale vabanemist ning ei ole avaldanud oma vabanemisjärgset elukohta Eestis, vaid soovib hoopis Eestist lahkuda ja asuda elama Soome, siis on alust kahelda, kas ta oleks üldse motiveeritud täitma temale käitumiskontrolliga kaasneva katseaja nõudeid ja kohustusi. Korduvad süüteod viitavad riskivale ja hoolimatule elustiilile ning impulsiivsele käitumisele, korrarikkumisi on isik jätkanud isegi vangistuses olles, isikul on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis seab kahtluse alla võimekuse ja motivatsiooni tingimusteta alluda karistusjärgse käitumiskontrolli nõuetele vabastamise korral. P.N-i puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga isikuga, kuna ta ei soovi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kui kohus peab võimalikuks P.N-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, siis oleks kriminaalhooldaja hinnangul otstarbekas pärast karistuse ärakandmist kohaldada tema suhtes käitumiskontroll tähtajaga 1 (üks) aasta ning kohustada teda täitma
P.N kinnitas kohtuistungil, et ta ei ole nõus sellega, et tema suhtes kohaldatakse pärast karistuse kandmist käitumiskontrolli, sest kriminaalhooldaja võib keelata tal Soome sõita. Kinnipeetava väi tel elab tema vanem vend A xxxx ning on nõus võtma ta enda juurde ja 5 aitama teda. Vend töötab ehitusel ja tahab võtta teda endale abiliseks. Ta on varem töötanud abitöölisena. P.N avaldas, et Eestis on tema tuttavad kõik kriminaalse taustaga. Tal ei ole siin töökohta ja ta ei suuda siin normaalselt edasi elada. Abiprokurör Enn Pustak leidis kohtuistungil, et P.N-i suhtes on võimalik kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. P.N on karistatud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 08.03.2013 otsusega vangistusega 5 kuud 28 päeva. Mõistetud karistus liideti
lg 1 alusel Viru Maakohtu 25.09.2012 otsusega mõistetud karistusega 4 (neli) aastat vangistust ning kergem karistus loeti kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks 1 lg 2 ei eelda mõisteti P.N-ile 4 (neli) aastat vangistust. Tulenevalt
1 karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine
lg 1 p 2 sätestatud eelnevat karistust, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisu tunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega. Viru Maakohtu 25.09.2012 otsusest nähtub, et P.N tunnistati süüdi
lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mille koosseisuliseks tunnuseks on vägivald ja karistuseks mõisteti selle teo eest 4 aastat. Karistusregistri õiendist nähtub, et P.N on kriminaalkorras karistatud 5 korral, 2 varasemat karistust on arhiveeritud. P.N on kriminaalkorras karistatud 5 korral, reaalset vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Käesolevat karistust kannab
Varasemalt on pannud toime röövimisi, varguseid ning avaliku korra rikkumise vägivalda kasutades. Erinevat liiki kuritegude toimepanemine näitab seda, et oht ühiskonnas on suurem, kuna P.N ei vali kuritegude toimepanemisel liiki, aega ega kohta. Viimase kuriteo pani toime katseajal. P.N-i käitumist ja kuritegusid iseloomustab grupiviisilisus ning vägivallaga ähvardamine. Kuritegude soodusteguriks on kindla igakuise sissetuleku puudumine, puudulik majanduslik toimetulekuoskus, mõnuainete kuritarvitamine ning mõjutatavus kriminaalse tutvusringkonn a poolt. Kuritegude toimepanemise eesmärgiks on saada majanduslikku kasu. Viru Vangla ei toetanud P.N-i tingimisi enne tähtaega vabastamist seoses korduva kuriteo toimepanemise kõrge tõenäosusega. Karistuse kandmise ajal on ta toime pannud distsiplinaarrikkumise. P.N-i allutamine karistusjärgsele käitumiskontrollile võib aidata kaasa tema taasühiskonnastamisele, sest vangla esitatud materjalidest nähtub, et ta ei suuda iseseisvalt materiaalselt hakkama saada ja seetõttu paneb toime kuritegusid. Allutamisel käitumiskontrollile saaks P.N tuge kriminaalhooldajalt, kes aitaks tal kohaneda vabaduses olles. Prokurör teeb ettepaneku määrata P.N-i karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks 2 aastat. Kontrollnõueteks teeb prokurör ettepaneku määrata
lg 1 nimetatud nõuded ning täiendavate nõuetena lg 2 nimetatud nõuetest: mitte tarvitama alkoholi (p 2) ja mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid (p 21 ); asuma tööle või võtma end arvele Eesti Töötukassas vabanemisest 2 nädala jooksul( p 4); osalema kriminaalhooldusametniku poolt pakutavas sotsiaalprogrammis, mis maandab riske sõltuvusainete tarvitamises ning agressiivses käitumises. Kui P.N kuritahtlikult rikub talle pandud kontrollnõudeid, v õidakse teda vastavalt
Kaitsja leidis kohtuistungil, et alust P.N-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks ei ole. Vangla materjal on oletuslik. Sellest, et isikut on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, ei saa teha järeldust, et tema tutvusringkonnas on vaid kriminaalkorras karistatud isikud. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks peavad olema kaalukad argumendid. Isik on vangistuses töötanud köögitöölisena ja majandustöödel, läbinud sotsiaalprogramme. Isik on saanud vangistuses tunduvalt vanemaks, on muutunud selle ajaga täiskasvanulikumaks. Vangistuses viibitud aastate jooksul ei ole isik kokku puutunud alkoholi ega narkootikumidega, mistõttu sellest tulenevad riskid on suhteliselt 6 väikesed. Isik soovib minna Soome ehitusele tööle. Seal toetab teda vend, pakkudes talle ehitusel tööd abitöölisena. Eestis isikul töökoht puudub. Kaitsja arvates töötamine Soomes suudab isikut paremini hoida eemal uute kuritegude toimepanemisest kui aeg-ajalt kriminaalhooldaja külastamine Eestis. Kokkuvõtvalt leidis kaitsja, et P.N-i puhul puuduvad kaalukad argumendid karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.
lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § -s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.
peatüki 1., 2.,
lg 3 kohaselt määratakse karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks kaksteist kuud kuni kolm aastat.
1 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ja kaitsja, tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine süüdimõistetu P.N-i suhtes on põhjendatud ja seda vaatamata sellele, et isikul puudub vabanemisel alaline elukoht Eestis, kuivõrd elukoha puudumisel
kohaldamata jätmine oleks vastuolus nimetatud sätte mõttega, mis seisneb eelkõige uute kuritegude ärahoidmises ja ühiskonna turvalisuse tagamises. Kohtul puuduvad dokumentaalsed tõendid selle kohta, et P.N on võimalik vabanemisjärgselt elama asuda oma venna A B juurde xxxx, samuti puuduvad tõendid selle kohta, et talle garanteeritakse seal töö. P.N-i puhul on täidetud nii karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed kui ka materiaalsed eeldused. P.N kannab käesoleval ajal lisaks Viru Maakohtu 08.03.2013 otsusega
lg 2 p 4,5,7 – 25 lg 2 järgi mõistetud karistusele, ka Viru Maakohtu 25.09.2012 otsusega
lg 2 p 4,7,8,10 järgi (kokku 5 kuriteoepisoodi), s.o esimese raskusastme varavastase kuriteo eest mõistetud 4 aastast vangistust. Kinnipeetava karistuse kandmise lõpp saabub eelduslikult 30.01.2016. P.N on 5 kehtivat kriminaalkaristust, millised on mõistetud erinevat liiki kuritegude toimepanemise eest. Reaalset vanglakaristust kannab kinnipeetav kolmandat korda. Isik ei vali kuritegude toimepanemise liiki, aega ega kohta, mis suurendab tema ohtlikkust ühiskonnas. Kuritegude toimepanemist on soodustanud sõltuvusprobleemid, majanduslikud raskused ning mõjutatavus (kuriteod on toime pandud grupi poolt). P.N on diagnoositud alkoholi- ja narkosõltuvus, mis kahtlemata on 7 uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus (kartser, 5 ööpäeva, süütamisvahendi valdamise eest), mistõttu ta paigutati 27.02.2015 Viru Vangla avavanglaosakonnast tagasi kinnisesse osakonda. P.N puudub vabanedes garanteeritud töökoht Eestis, samuti eriala, aga ka tööoskused, mis võib raskendada tema majanduslikku toimetulekut. Kinnipeetava puhul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 86%, mis on kõrge risk ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 59%. Eeltoodust järeldub, et on olemas suur tõenäosu s, et P.N jätkab vangistusest vabanedes uute kuritegude toimepanemist. Käesoleval juhul on võimalik kõrvaldada
lg 1 p 1 alusel esinev takistus sellega, et karistuse kandmisest vabanemisel tuleb kohustada P.N leidma hiljemalt 2 nädala jooksul alates vabanemisest endale elukoht, mille alusel määratakse ta kriminaalhooldusele vastavas piirkonnas. Sellise võimaluse andmine vähendaks vabanemisel esinevaid võimalikke riske. Isikud, kellel on alaline elukoht ning kelle suhtes kohaldatakse karistusjärgset käitumiskontrolli, ei tohiks olla halvemas seisus võrreldes nende isikutega, kes on küll ühiskonnale ohtlikud, kuid kellel puudub alaline elukoht. Kinnipeetaval on võimalus elukoha saamiseks pöördu da kohaliku omavalitsuse poole. Karistusjärgne käitumiskontroll aitab muuhulgas kaasa isiku taasühiskonnastamisele, sest P.N vajab oma elu korraldamisel igakülgset abi, mida suudaks talle pakkuda kriminaalhooldaja.
lg 3 kohaselt on kohtu hinnangul põhjendatud määrata karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks P.N-ile minimaalne võimalik tähtaeg, s.o 12 kuud, mille ajal tuleb tal järgida
Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsjana v.-adv. abi Silver Reinsaar, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 120 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 4261, 432, 384,
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.