Obsah (7)

§ 25§ 68§ 65§ 75§ 871§ 199§ 200

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-2095 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Va

§ 25

lg 2 - § 199 lg 2 p-de 4, 5, 7 järgi ning mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati I.A karistuse hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 09.02.2011 – 10.02.2011, s.o. kokku 2 päeva, ja lõplikult kuulus I.A kandmisele 5 kuud 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele 5 kuud 27 päeva vangistust Viru Maakohtu 25.09.2012 otsusega mõistetud karistus 4 aastat vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõisteti I.A-le 4 aastat vangistust, mille alguseks loeti 30.01.

1. 1.
2. Viru Vangla esitas 25.11.2015 Viru Maakohtule I.A isikliku toimiku kinnipeetava suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. 1.
3. Karistusaja algus 30.01.2012 ja karistusaja lõpp 30.01.
4. Maakohtu määrus
5. Viru Maakohtu 23.12.2015 määrusega kohaldati I.A suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga 12 kuud, kohustades I.A otsima endale elukoha hiljemalt 2 nädala jooksul pärast karistuse kandmise lõppu ja viivitamatult teatama elukoha leidmisest vastava piirkonna kriminaalhooldusosakonnale. Süüdimõistetu suhtes esinevad nii formaalsed kui ka materiaalsed eeldused käitumiskontrolli kohaldamiseks. I.A kohustati käitumiskontrolli ajal järgima lisaks

§ 75

lõikes 1 sätestatud kohustustele ka

§ 75lõikes 2 p-des 2, 21, 4, 7, 8 sätestatud kohustusi.

Maakohtu põhjendused olid järgnevad. 2.1. Maakohus asus seisukohale, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine I.A suhtes on põhjendatud ja seda vaatamata sellele, et isikul puudub vabanemisel alaline elukoht Eestis, kuivõrd elukoha puudumisel

§ 871

kohaldamata jätmine oleks vastuolus nimetatud sätte mõttega, mis seisneb eelkõige uute kuritegude ärahoidmises ja ühiskonna turvalisuse tagamises. Maakohtul puudusid dokumentaalsed tõendid selle kohta, et I.A on võimalik vabanemisjärgselt elama asuda oma venna A.B. i juurde Soome, samuti puuduvad tõendid selle kohta, et talle garanteeritakse seal töö. Isikud, kellel on alaline elukoht ning kelle suhtes kohaldatakse karistusjärgset käitumiskontrolli, ei tohiks olla halvemas seisus võrreldes nende isikutega, kes on küll ühiskonnale ohtlikud, kuid kellel puudub alaline elukoht. Kinnipeetaval on võimalus elukoha saamiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. 2.2. I.A kannab käesoleval ajal lisaks Viru Maakohtu 08.03.2013 otsusega

§ 199

lg 2 p-de 4, 5, 7 – 25 lg 2 järgi mõistetud karistusele, ka Viru Maakohtu 25.09.2012 otsusega

§ 200

lg 2 p-de 4, 7, 8, 10 järgi (kokku 5 kuriteoepisoodi), s.o esimese raskusastme varavastase kuriteo eest mõistetud 4 aastast vangistust. Kinnipeetava karistuse kandmise lõpp saabub 30.01.

1. I.A on 5 kehtivat kriminaalkaristust, millised on mõistetud erinevat liiki kuritegude toimepanemise eest, tegemist on kolmanda reaalse vanglakaristusega. Isik ei vali kuritegude toimepanemise liiki, aega ega kohta, mis suurendab tema ohtlikkust ühiskonnas. Kuritegude toimepanemist on soodustanud sõltuvusprobleemid (diagnoositud alkoholi- ja narkosõltuvus), majanduslikud raskused ning mõjutatavus (kuriteod on toime pandud grupis). Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus (kartser 5 ööpäeva, süütamisvahendi valdamise eest), mistõttu ta paigutati 27.02.2015 Viru Vangla avavangla osakonnast tagasi kinnisesse osakonda. Kinnipeetava puhul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 86%, mis on kõrge risk ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 59%. Maakohtu hinnangul on olemas suur tõenäosus, et I.A jätkab vangistusest vabanedes uute kuritegude toimepanemist. Määruskaebus
2. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist. Kaitsja hinnangul ei ole maakohus selgitanud I.A-le, et tal tuleb esitada tõendeid garanteeritud elu- ja töökoha osas. Lisaks leitakse määruskaebuses, et tuleks analüüsida, millist positiivset ning negatiivset mõju avaldaks karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamine võrreldes selle mittekohaldamisega. I.A on ise kinnitanud, et tal on Eestis tuttavaid, kes võivad teda kallutada halvale teele. Isik soovib väljuda siinsest keskkonnast ning alustada uut elu väljaspool Eestit. Isik on vangistuses töötanud köögitöölisena ja majandustöödel, läbinud sotsiaalprogramme edukalt, mis viitab sellele, et isik on suunatud õiguskuulekusele. Kuriteod on toime pandud kaua aega tagasi ning süüdimõistetu on vangistuse jooksul saanud täiskasvanulikumaks ning probleemid alkoholi ja narkootikumidega ei ole uue kuriteo toimepanemise riskiks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohus, olles tutvunud maakohtu määruse ja esitatud kaebusega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ning põhjendatud ning puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuses toodu alustel. 5.

§ 871lg 1 sätestab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise eeldused.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et I.A suhtes esinevad formaalsed alused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega, s.o

§ 871lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatu.

Sisuliselt nõustub sellega ka kaitsja, kuna määruskaebuses ei ole sellele tähelepanu pööratud. 6. Määruskaebuse põhiseisukohad on, et süüdimõistetul on olemas garanteeritud elu- ja töökoht Soomes ning puuduvad

§ 871lg 1 p-s 3 sätestatud asjaolud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

Ringkonnakohus ei nõustu kummagi seisukohaga. Väidet, et süüdimõistetul on olemas nii garanteeritud elu- kui ka töökoht, ei kinnita määruskaebuse esitamise ajaks ükski tõend, sest ka vaatamata sellele, et kaitsja leidis, et maakohus oleks võinud teha vaheaja ja anda kaitsjale aega kinnituste saamiseks, ei ole määruskaebusega koos esitatud tõendeid, mis kinnitaksid nimetatud väiteid. Seega on kohus jätkuvalt seisukohal, et süüdimõistetul puuduvad garanteeritud elu- ja töökoht. Samuti ei nõustu kohtukolleegium, et I.A suhtes esinevad positiivsed asjaolud kaaluvad üles negatiivsed asjaolud ja riskid, mis kaasnevad süüdimõistetu vabanemisel pärast karistuse ärakandmist. Maakohus on põhjalikult selgitanud, millised riskid esinevad ning kuidas süüdimõistetu varasem käitumine mõjutab I.A edasist käitumist. Vastupidiselt kaitsjale leiab ringkonnakohus, et I.A on märkimisväärne karistusregister arvestades tema noort iga. Lisaks on kinnipeetava puhul uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 86% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 59%. Tegemist on oluliselt kõrgete tõenäosustega. Kohtukolleegiumi hinnangul on täidetud ka

§ 871

lg 1 p-st 3 tulenevad materiaalsed eeldused ning määruskaebuses ei ole toodud välja põhjuseid, mis annaksid aluse teistsugusele seisukohale jõudmiseks.

1. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotleb kaitsjatasu summas 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsjatasu taotlus on põhjendatud ja rahuldab taotluse täies ulatuses. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb I.A hüvitada vandeadvokaadi abi S. Reinsaare kaitsjatasu 48 eurot.
2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb Viru Maakohtu
3. detsembri 2015 määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Aarne Sarjas