Obsah (9)

§ 121§ 65§ 75§ 87§ 63§ 871§ 199§ 68§ 74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. august 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-4318 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaid

§ 121

järgi 2 kuu vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 21.06.2013 otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja karistati G.J-i 3 aasta 2 kuu 6 päeva vangistusega. Karistuse kandmise aja algus 21.06.2013 ja lõpp 27.08.

2. Tartu Vangla esitas 25.05.2016 Tartu Maakohtule G.J-i isikliku toimiku kinnipeetava suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. 1
3. Tartu Maakohtu 28.06.2016 määrusega kohaldati G.J-i suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga 1 aasta, kohustades G.J-i käitumiskontrolli ajal järgima lisaks

§ 75

lõikes 1 sätestatud kohustustele (elukohaga XXX) ka

§ 75lõikes 2 p-des 2, 21 , 4, 7 sätestatud kohustusi.

3.

1. Maakohus asus seisukohale, et kuna G.J kannab praegu 3 aasta 2 kuu 6 päeva pikkust liitkaristust kuritegude eest, mille koosseisutunnus on ka vägivalla kasutamine, on täidetud formaalsed eeldused karistusjärgne käitumiskontrolli kohaldamiseks. 3.
2. G.J-i on varasemalt karistatud nii väärteo- kui kriminaalkorras. Kuritegude dünaamika on olnud vahelduv, isikuvastased kuriteod vahelduvad varavastastega. G.J-i on karistatud röövi, kehalise väärkohtlemise, omavolilise sissetungi, omandatud vara hoidmise ja turustamise ning varguste eest. Käesolevat karistust kannab G.J taas kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegusid soodustanud teguriks on varasemalt olnud majandusliku kasu saamise soov ja narkootikumide tarvitamine, viimase kuriteo puhul puudulik probleemilahendusoskus. Hinnates G.J-i varasemat elukäiku, leidis maakohus, et G.J-il on välja kujunenud kuritegelik käitumisviis. Tema valikuid ja käitumist ei ole olnud võimalik mõjutada mõistetud karistustega, milleks on olnud ka reaalne vangistus. Maakohtul oli alust arvata, et vabanemise korral võib G.J hakata taas toime panema kuritegusid. Ka karistuse kandmise ajal ei ole G.J-i käitumine olnud korrektne ja ka läbiviidud taasühiskonnastavad tegevused ei ole süüdimõistetu käitumist seaduskuulekamaks muutnud. 3.
3. Vangla esitatud materjalidest nähtub, et G.J-il puudub vabanemisel elukoht, mis välistaks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise. Tegelikult on kinnipeetaval elukoht siiski olemas, seda kinnitavad ka kinnipeetava enda ütlused, mille kohaselt plaanib ta elama asuda oma ema juurde. Kinnipeetava ema elab sotsiaalkorteris ning ka kinnipeetav elas enne vangistust seal. Maakohus nõustus prokuröri poolt väljatooduga, et kuivõrd kinnipeetav on Tartu linna elanik ja linn peab nagunii sotsiaalpinna talle leidma, on võimalik määrata isiku alaliseks elukohaks ema elukoht seni, kuni leitakse teine elamispind. Küll puudub kinnipeetaval töökoht, mis suurendab riski uute varavastaste kuritegude toimepanemiseks. Samuti puudub kinnipeetaval reaalne ettekujutus oma tulevikust, mistõttu on vajalik vabanemisjärgne igakülgne toetus. G.J-i puhul on tegemist õiguskorra süstemaatilise rikkujaga ning ta on ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Selleks, et maksimaalselt maandada G.J-ist lähtuvaid kuriteoriske, teostada tema üle järelevalvet ja aidata kaasa tema resotsialiseerumisele, on maakohtu hinnangul vajalik karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine. Määruskaebus
4. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu G.J-i kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse. Puuduvad tingimused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. G.J-il puudub vabanedes elukoht, mis on kirjas ka kinnipeetava iseloomustuses ning vabaduses ema juures sotsiaalkorteris elamine ei täida kaitsja hinnangul sanitaarmiinimumi. Sellest tulenevalt kardab süüdimõistetu, et ta ei ole võimeline kontrollnõudeid täitma ja satub tagasi vanglasse. G.J leiab, et tema tugiisik (I.J. ), lubas aidata tal korterit leida, kuid ajaliselt ei ole see teada. Ka vastavalt süüdimõistetu poolt läbitud sotsiaalprogrammi tulemuste kirjeldustele ei ole alust järeldada, et need pole G.J-ile kasulikuks osutunud. G.J , kui tal ei õnnestu Tartus elu- ja töökohta leida, asub võimalusel Soome sugulaste juurde, kus võib saada tööd maalrina. Samuti ei ole alust järeldada, et peale pika vangistuse ärakandmist isik paneb toime uusi kuritegusid. 2 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus, olles tutvunud maakohtu määruse ja esitatud kaebusega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada, kuna puuduvad formaalsed alused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. 1 lg 2 nõuded ehk
6. Maakohus asus seisukohale, et G.J-i puhul on täidetud

§ 87

G.J kannab praegu 3 aasta 2 kuu 6 päeva pikkust vangistust kuritegude eest, mille koosseisutunnuseks on vägivalla kasutamine. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik sellel alusel süüdimõistetu suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. 6.1. Karistusjärgse käitumiskontrolli lahendamiseks ei ole oluline, mis liiki kuriteo eest isik süüdi mõisteti ega ka see, kas süüdimõistmise tulemusena karistati teda vähemalt kahe aastase vangistusega ükskuriteo eest või moodustus taoline karistusmäär liitkaristuse mõistmisel

§ 63, § 64 või § 65 lg 1 alusel.

G.J-ile mõisteti liitkaristus aga

§ 65lg 2 alusel.

6.2. Maakohus on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel lähtunud formaalsete eelduse puhul vägivalla kuriteo toimepanemisest.

§ 871lg 2 kohaselt, kui isikut on karistatud 9.

peatüki 1., 2.,

1. ja
2. jaos,
3. peatüki
4. jaos või
5. peatüki
6. ja
7. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine

§ 871lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust.

6.3. G.J-i karistati käesoleva otsuse alusel

§ 121järgi, mille puhul on tegemist 9.

peatüki 2. jaos sätestatud tahtliku kuriteoga, mille koosseisutunnus on vägivald. Samuti eeldab nimetatud säte, et selle kuriteo eest on mõistetud vähemalt 2-aastane vangistust. G.J-i karistati

§ 121järgi 2 kuu vangistusega.

Kuna karistus on mõistetud

§ 65

lg 2 alusel, siis ei ole võimalik väita, et

§ 871lg 2 eeldused on täidetud.

7. G.J kannab liitkaristust kolme kohtuotsuse alusel – Viru Maakohtu 18.07.2014 (114-4318) otsus, Tartu Maakohtu 21.06.2013 (1-13-4096) otsus ja Tartu Maakohtu 26.04.2012 (1-12-3447). Seega vaatamata sellele, et

§ 871

lg 2 alusel ei ole viimase otsuse järgi võimalik karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada, tuleb tuvastada kohaldamise alused kõigi nende otsustega mõistetud kuritegude eest mõistetud karistuste alusel. 7.1. Tartu Maakohtu 21.06.2013 otsusega karistati G.J-i

§ 199

lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi 2 aasta 6 kuu vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel moodustati liitkaristus Tartu Maakohtu 26.04.2012 otsusega ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 6 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 26.04.2012 otsusega karistati G.J-i

§ 199

lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi 1 aasta 2 kuu vangistusega, millest arvestati

§ 68

lg 1 alusel maha eelvangistus ja kandmisele kuulus 1 aasta 1 kuu 25 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1, 3 alusel jäeti karistus tingimisi 3 aasta pikkuse katseajaga kohaldamata. Tartu Maakohtu 05.11.2012 määrusega pöörati G.J-ile mõistetud vangistus täitmisele. Seega, on Tartu Maakohtu 21.06.2013 otsusega täidetud

§ 871

lg 1 p-s 1 toodud nõue – isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega ning 27.08.2016 saab tal mõistetud karistus täies ulatuses kantud. 7.2. Lisaks

§ 871

lg 1 p 2 kohaselt peab olema G.J-i enne 21.06.2013 otsust olema karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega. Ka see nõue on süüdimõistetu puhul täidetud, sest G.J-i karistati Tartu Maakohtu 26.04.2012 otsusega 1 aasta 1 kuu 25 päeva vangistusega. Kuna süüdimõistetule mõistetud karistus pöörati täitmisele, siis on tegemist ka reaalse vangistusega. 1 Samuti on G.J-i puhul täidetud

§ 87

lg 1 p-st 3 tulenevad asjaolud, mida maakohus on põhjalikult oma määruses käsitlenud ja millega ringkonnakohus nõustub. Süüdimõistetu on vaatamata oma noorele eale korduvalt kriminaalkorras karistatud ning 3 mõistetud karistused ei ole talle mõju avaldanud. Nagu märgib ka maakohus, siis süüdimõistetu käitumine vanglas ei ole olnud korrektne ehk isikut on distsiplinaarkorras karistatud. Ehk esineb oht, et süüdimõistetu jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist.

1. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üheks eelduseks on kindla elukoha olemasolu. Nii Tartu Vangla kui ka kriminaalhooldusametniku koostatud iseloomustusest nähtub, et G.J-il puudub elukoht. Süüdimõistetu ise on maakohtu istungil väljendanud, et ta alguses läheb nädalaks ema juurde ja siis aitab tugiisik tal ilmselt elukoha otsida või ta läheb Soome sugulaste juurde. Maakohus on sellest tulenevalt välja lugenud, et G.J-il siiski on elukoht olemas. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ning ütluste pinnalt, kus isik ütleb, et ta läheb nädalaks ema juurde ja järgmises lauses väidab, et võib ka Soome minna, ei saa järeldada kindla elukoha olemasolu. Ka tulevikus võib-olla saadavat elukohta ei saa käsitleda elukoha olemasoluna. Kuna ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et G.J-il on elukoht, siis puudub käitumiskontrolli kohaldamise eeldus. Riigikohus on oma määruses nr 3-1-1-45-16 asunud seisukohale, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel pole võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. Vangistusseaduse § 76 lg 6 teise lause kohaselt valmistab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle otsustamiseks vajalikud materjalid ette vangla. Juhul, kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb järelikult riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida. (RKKKm nr 3-1-1-45-16, p 7) Kuna käesolevaks ajaks see elukoht teada ei ole, siis ringkonnakohtu hinnangul puudub G.J-il elukoht, mistõttu ei ole võimalik tema suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada.
2. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotleb kaitsjatasu summas 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsjatasu taotlus on põhjendatud ja rahuldab taotluse täies ulatuses. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 1 alusel jäävad menetluskulud riigi kanda.
3. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 tuleb Tartu Maakohtu
4. juuni 2016 määrus tühistada ja jätta G.J-i suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Määruskaebus rahuldada. /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Maarika Kuusk 4 Mati Kartau