lg 2 p 1 ja § 199 lg 2 p 4 järgi ning
lg 2 ja § 64 lg 1 kohaldamisega mõisteti liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 10 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning kohus luges Q.J-ile lõplikuks karistuseks 9 kuud 27 päeva vangistust.
lg 2, § 74 lg 5 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 27.04.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning kohus mõistis Q.J-ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest 3 aastat 9 kuud 24 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning kohus luges Q.J i karistuse kandmise alguseks 23.03.
tunnustel kriminaalmenetlust nr 18922700145 selle kohta, et 15.11.2018 kell 20.00 ei ilmunud Viru Vangla avavanglaosakonda tagasi tööl käimiseks väljapoole vanglat liikuma lubatud Viru Vangla avavanglaosakonna kinnipeetav Q.J . Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohasrokurör, teatas pet ei soovi osa võtta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Q.J-i Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Q.J-i ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 21.11.2018 kohtuistungil täpsustas Q.J
) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu hinnangul saab Q.J-i vabanemisjärgseid elutingimusi hinnata heaks. Q.J-il on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, mis on kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise vältimatuks eelduseks ning tal olemas ka vabanemisjärgne garanteeritud töökoht. Kohtule on esitatud xxxx garantiikiri, millest selgub, et kõnealune ettevõte garanteerib Q.J-ile vabanemisjärgse töökoha ning kõnealune ettevõte tagaks isikule ka kindla üüripinna xxxx. Kinnipeetava iseloomustusest saab teha järelduse, et Q.J on vangistuse jooksul käitunud hästi. Q.J-il puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning isik paigutati alates 23.03.2018 avavanglaosakonda. Kohtu hinnangul viitab eeltoodu isiku käitumises toimunud positiivsetele muutustele. Positiivseks tuleb pidada sedagi, et kinnipeetav on täitnud temale individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi. Q.J on töötanud, läbinud sõltuvuskäitumist muutva sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning ta on osalenud vestlustel kriminaalhooldusametnikuga. Lisaks on kinnipeetaval võimaldatud väljaspool vanglat töötada, külastada Politsei -ja Piirivalveameti Ida prefektuuri, Töötukassa Jõhvi bürood, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Jõhvi Mihkli kogudust ning tal on võimaldatud käia lühiajalistel väljasõitudel, mille raames rikkumisi ei esinenud. Kinnipeetava muidu positiivset iseloomustust varjutab aga peale vangla materjalide saatmist koostatud õiend selle kohta, et Q.J ei ilmunud 15.11.2018 kell 20.00 Viru Vangla avavanglaosakonda tagasi. Kinnipeetav põhjendas 21.11.2018 toimunud istungil avavanglasse mitteilmumist asjaoluga, et tema töökaaslane pakkus talle alkoholi ning ta otsustas peale seda korraks minna xxxx külastama ühte naisterahvast. Kohtu hinnangul viitab avavanglasse mitteilmumine, et kinnipeetav ei ole vaatamata senistele jõupingutustele teinud endale piisavaid järeldusi temale mõistetud karistusest. Q.J-i näol on tegemist isikuga, keda on kordu valt kriminaalkorras karistatud (käesoleval ajal 2 kehtivat kriminaalkaristust) ning ka vanglakaristust ei kanna isik esimest korda (vanglas viibib isik juba seitsmendat korda). Kohus rõhutab, et Tartu Maakohtu 27.04.2015 otsusega anti Q.J-ile võimalus kanda temale mõistetud karistust vabaduses, kuid k aristusest tingimisi vabastamine allutamisega käitumiskontrollile ei osutunud piisavaks, sest Q.J tunnistati 25.08.2016 süüdi juba uute kuritegude toimepanemises. Väärib märkimist, et kõnealused kuriteod pani Q.J toime katseajal. Korduvkaristatus ning katseajal uute kuritegude toimepanemine viitab, et isik ei suuda vabaduses elada seaduskuulekat elu. Hiljutine avavanglasse mitteilmumine annab kinnitust aga selle kohta, et isik ei ole ka käesolevaks ajaks suutnud oma mõttemaailma õiguskuulekuse suunas korrigeerida selliselt, et suudaks järgida kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ning vabaduses ilma kuritegusid toime panemata hakkama saada. Vangla materjalidest nähtub, et uute kuritegude toimepanemist soodustab lisaks alkoholi tarvitamine ning grupi mõju. Q.J on avaldanud, et ei suhtle enam kriminaalkorras karistatud isikutega ning ta soovib elada edaspidi alkoholivaba elu. Kohus hindab positiivselt, et isik tunnistab alkoholiprobleemi ning on valmis kõnealuse probleemiga tegelema, kuid kui võtta arvesse Q.J-i varasemat elukäiku (kuritegude toimepanemine joobeseisundis) ning mõjutatavust, siis ei saa kohus välistada riski, et isik vabaduses alkoholi tarvitamist siiski jätkab. Märkimist väärib ka kinnipeetava iseloomustuses kajastatud asjaolu, et kinnipeetav osasid kuritegusid ei tunnista ja leiab õigustusi toimepandud kuritegudele. Kohus, hinnanud kõiki
lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis, leiab, et käesoleval juhul ei kaalu Q.J-i iseloomustavad positiivsed asjaolud üle negatiivseid, kuna need ei pisenda 3 tema osas tehtavat uue kuriteo ohuprognoosi sel määral, et ta vangistusest vabastada. Järgnevat vangistuse aega saabki Q.J kasutada tehtud positiivsete muudatuste kinnistamiseks. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387. /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.