1-15-6661/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-6661 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Juhan Sarv Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. septembri 2017 määrus, millega kinnipeetav P.G jäeti tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu P.G määruskaebus (isikukood XXX), RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu
5. septembri 2017 määruse resolutiivosa jätta muutmata, kuid muuta kohtumääruse põhiosa, täiendades seda käesoleva määruse põhjendustega. Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt saavad käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse prokuratuur ja süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohus tunnistas
7. septembri 2015 otsusega P.G süüdi ja karistas teda KarS § 274 lg 1 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega, mida KrMS § 238 lg-t 2 kohaldades vähendas kestuseni 4 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis maakohus tema liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis Viru Maakohtu
8. juuli 2014 otsusega 7 aastat 4 kuud vangistust. P.G asus karistust kandma
9. augustil 2012 ja karistusaeg lõpeb
10. detsembril
12. Viru Vangla esitas
13. augustil 2017 Viru Maakohtule materjalid P.G tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise otsustamiseks. Vangistusasutus kinnipeetava vabastamist ei toeta.
14. Prokuratuur ei toeta samuti P.G vanglast vabastamist.
15. Viru Maakohus
16. septembri 2017 määrusega jättis P.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, põhjendades oma seisukohta järgmiselt. 4.
17. P.G-d on kriminaalkorras karistatud 7 korral. Sellest nähtub, et varasemad tingimuslikud karistused (s.o vangistuses on ta esmakordselt) ei ole talle vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud. Tema kuriteod on valdavalt olnud vägivaldsed ja toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. 4.
18. Positiivne on, et kinnipeetav on vanglas omandanud riigikeele A1 taseme, läbinud sotsiaalprogrammid „Sotsiaalsete oskuste treening,“ „Agressiivsuse asendamise treening“ ja „Eluviisitreening“ ning tal on vabanemisel kindel alaline elukoht. Samas ei saa tema käitumist pidada rahuldavaks. Viimane kuritegu on vanglaametniku ründamine, samuti on tal 13 kehtivat distsiplinaarkaristust (11 on määratud tööst keeldumise ja korraldustele allumata jätmise eest). 4.
19. Vabanemisel on P.G-l töökoht, kuid vangla koostatud iseloomustusest nähtuvalt oli ta enne vangistust töötu, töökogemus on tal minimaalne ja töösse suhtumine negatiivne. Viimast kinnitab asjaolu, et ta keeldub vanglas töötamast, kuna saab selle eest vähe palka. Tasumata nõudeid on ligikaudu 5500 eurot. 4.
20. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud, kellega suhtlemise katkestamisest ta huvitatud ei ole. Kuna P.G on kuritegusid toime pannud grupis, siis võib järeldada, te ta on teiste poolt mõjutatav. Tal on diagnoositud alkoholisõltuvus, mida ta küll tunnistab, kuid seni ei ole suutnud tarvitamisest hoiduda. Oma süüd toimepandud kuritegudes kinnipeetav ei näe, vaid leiab, et teda provotseeriti. 4.
21. Kohus leiab, et isiku ennetähtaegne vabastamine on käesoleval ajal ennatlik, kuna ta on varem kriminaalhooldusele allutatuna rikkunud kontrollnõudeid, mistõttu tingimisi mõistetud vangistus pöörati täitmisele. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest ennetähtaegset vabastamist.
22. Määruse peale esitas kaebuse P.G ise, taotledes maakohtu lahendi tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist. Ta teeb kohtumäärusesse puutuvalt järgmised etteheited 5.
23. Kohus on korranud vangla iseloomustuses ja prokuröri kirjalikus ettekandes märgitut ja jätnud omapoolsed põhjendused lisamata. Samuti ei selgu, et maakohus oleks arvestanud kriminaalhooldusametniku arvamust ja muid olulisi asjaolusid. 5.
24. P.G märgib, et maakohus on talle ette heitnud distsiplinaarkaristusi. Ometi on kohtud tingimisi enne tähtaega vanglast vabastanud veel hullema minevikuga inimesi. Selline toimimisviis on ebaõiglane. 5.
25. P.G arvates ei ole maakohus arvestanud, et ta sattus vanglasse alaealisena, tal on abikaasa, jaanuaris
26. a sündis tütar ning ta on motiveeritud vabaduses elama õiguskuulekalt ja pühenduma perele. Ta hakkab seaduslikult tööl käima, vajadusel ka mitmel töökohal. Ema, abikaasa ja sugulased on valmis teda toetama. Elama hakkab ta koos perega. 5.
27. P.G tunnistab, et on noorena palju lollusi teinud, kuid tütre sünni ja abikaasast eemaloleku tõttu on temas toimunud kardinaalsed muutused, mis ei lase tal kuritegelikule teele naasta. Ta on selle nimel vanglas enda kallal palju tööde teinud. Seda kinnitab ka erinevate programmide läbimine. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
28. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise peamine sisuline eeldus on süüdimõistetu edasine õiguskuulekas käitumine. Juhul, kui kohus jätab formaalsete eelduste (tulenevad KarS § 76 lg-test 1, 2) täidetuse korral kinnipeetava vanglast vabastamata, peab kohtumäärusest selguma, miks konkreetsel juhul sellist positiivset prognoosi teha ei saa. Vaidlustatud kohtumäärusest vastavaid põhistusi ei selgu. Maakohus on küll käsitlenud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise sisulisi eeldusi, kuid jätnud siis omapoolsed järeldused tegemata. Selline asjaolude pelg loetlemine ei ole piisav. Seega ei ole Viru Maakohtu määrus nõuetekohaselt põhjendatud ja esimese astme kohus on rikkunud KrMS § 390 lg-st 1 ja § 3051 lg-st 1 tulenevat kohtumääruse põhistamise kohustust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
29. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-1-17, p-d 47 ja 72). Tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes.
30. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud rikkumine ei tingi käesoleva kohtuasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks, kuivõrd see minetus on määruskaebemenetluses kõrvaldatav (KrMS § 390 lg 1 ja § 341 lg-st 3). 2
31. Hinnates KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid kogumis, on ringkonnakohus seisukohal, et P.G tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamine ei ole põhjendatud, s.o maakohtu lõppotsustus on veatu. Täitmata on ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus – kohus ei ole veendunud, et kinnipeetav käitub edasiselt õiguskuulekalt. Taoliseks negatiivseks ennustuseks annavad aluse mitmed asjaolud. Kõigepealt selgub, et P.G-d on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Seega ei ole varasemad karistused tema käitumise muutmisel tulemuslikud olnud. Tõsi vangistuses on ta esmakordselt, kuid olulisena tuleb tähele panna, et kaks viimast kuritegu on ta sooritanud vanglas. Viru Maakohus tunnistas
32. juuli
33. a otsusega ta süüdi KarS § 121 järgi selles, et ta peksis koos teiste kinnipeetavatega sama osakonna (Viru Vangla S9 hoone S16 osakond) nelja vangi, tekitades neile füüsilist valu ja kehavigastused. Viimase, st
34. septembri 2015 otsusega mõistis Viru Maakohus P.G KarS § 274 lg 1 järgi süüdi ametikohustusi täitnud valvuri löömises. Ehk siis kinnipeetava kuritegusid ei ole ära hoidnud ka vangistusasutuse kontrollitud tingimused. Kolleegium leiab, et kuivõrd P.G on kuritegelikult käitunud vaatamata korduvatele karistamistele ja seda ka vanglas viibides, siis on sellest tuletatav ohuprognoos, mille kohaselt võib ta kuritegusid toime panna ka edasiselt.
35. P.G osas selgub veel, et tema vangistusaegset käitumist ilmestavad negatiivselt koguni 13 kehtivat distsipliinirikkumist. Korduvalt ei ole ta allunud ametnike korraldustele ja on keeldunud tööd tegemast. 9.
36. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
37. aprilli 2017 määruses nr 3-1-1-12-17 märkinud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. 9.
38. P.G korduvad distsipliinirikkumised ei sisenda ilmselgelt kuidagi veendumust sellesse, et ta on oma senistes hoiakutes põhjalikud korrektuurid teinud. Pigem on põhjust karta, et tema kuritegelik käitumismall võib korduda. 9.
39. Määruskaebuses on P.G märkinud, et ebaõiglane on temale distsiplinaarkaristusi ette heita, kuna ennetähtaegselt on vanglast vabastatud veel hullema minevikuga inimesi kui tema. Ringkonnakohus P.G sellise väite tõepärasust kontrollima ei hakka. Otsustades kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise üle hindab kohus KarS § 76 lg-s 4 nimetatud sisulisi eeldusi kogumis, konkreetset isikut silmas pidades ja oma siseveendumusele rajanevalt. Ehk siis asjaolul, kas kohus on vabastanud mõne kinnipeetava, kellel on kehtivad distsiplinaarkaristused, käesoleval juhul P.G vabastamise küsimust lahendades määravat tähendust ei ole. 9.
40. Vaadates P.G vangla-aastaid selgub veel, et ta on läbinud sotsiaalsete oskuste treeningu, agressiivsuse asendamise treeningu ja sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening.“ Samuti on ta osalenud sõltuvusprogrammis ja vestlustel inspektor-kontaktisikuga ning õppinud riigikeelt. Eeltoodu on küll vaadeldav positiivsena, kuid selle pinnalt kinnipeetava vangistusaegset käitumist heaks hinnata ei saa. Nagu juba märgitud välistavad taolise lähenemise P.G korduvad vangladistsipliini rikkumised. Lisaks tuleb tähele panna, et viimase kuriteo sooritas kinnipeetav
41. jaanuaril 2015 (s.o ründas vanglas ametikohustusi täitnud esimese üksuse valvurit rusikas käega parema põse piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ning parema põse punetuse ja paistetuse mõõtmetega 5x4 cm), kuigi oli selleks hetkeks läbinud nii agressiivsuse asendamise kui sotsiaalsete oskuste treeningu. See tähendab, et üksnes programmides ja tegevustes osalemine ei näita veel nende tegelikku mõju temale.
42. Ringkonnakohus märgib ära ka selle, et P.G kuritegeliku käitumise jätkumine on veelgi tõenäolisem siis, kui ta hakkab vabaduses taas alkoholi tarvitama. On ta ju varasemad kuriteod toime pannud alkoholijoobes. Tõsi, P.G on vanglas läbinud sõltlastele suunatud sotsiaalprogrammi, kuid vabaks saades ja vanade tuttavatega lävides ei pruugi selle mõju kestma jääda. Siinkohal on oluline tähelepanu pöörata sellelegi, et kinnipeetava suhtlusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega suhete katkestamisest ta huvitatud ei ole. 3
43. Eelnevast selguvalt annavad P.G varasemad korduvad karistamised, kuritegude sooritamised vangla tingimustes, käitumine vangistuses ja tema osas täheldatavad riskitegurid aluse järeldada, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist.
44. P.G on määruskaebuses kinnitanud, et on motiveeritud elama õiguskuulekalt, soovib käia tööl ja pühenduda perele. Murrangut oma mõtteviisis põhjendab ta sellega, et abiellus ja jaanuaris
45. a sündis tal tütar. Ringkonnakohus kinnipeetava nimetatud sündmustele nii määravat tähendust ei omista. P.G korduvad distsipliinirikkumised näitavad ilmekalt tema vähest motivatsiooni oma käitumist muuta.
46. P.G palub ka arvestada, et tal on elu- ja töökoht ning lähedased on valmis teda toetama. Kriminaalkolleegium võtab eeltoodut arvesse, kuid leiab, et olukorras, kus kohus teeb negatiivse tulevikuprognoosi (s.o võib toime panna uusi kuritegusid), ei saa kinnipeetava vabastada vaid tema vabanemisjärgsetele elutingimustele viidates.
47. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 3 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
48. septembri 2017 määruse resolutiivosa muutmata, kuid täiendab kohtumääruse põhiosa käesoleva määruse p-des 8-11 toodud põhjendustega. Kuna P.G määruskaebuses osundas maakohtu põhjenduste puudulikkusele (ja kriminaalkolleegium temaga siin ka nõustus), tuleb kaebus rahuldada osaliselt, ehkki, olgu üle toonitatud, P.G taotlus maakohtu määrus tühistada jääb tagajärjetuks (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
49. detsembri 2015 otsus asjas nr 3-1-1-98-15, p 96 ja resolutiivosa punktid 1–3). /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Juhan Sarv 4