1-15-6661/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 13.09.2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-6661 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Tõlk Marina Davõdovitš Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali Kaitsja Vandeadvokaadi abi Kaja Kiilo määratud korras Kriminaalasi Viru Vangla materjalid U.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu U.G , isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 14.08.2012 ja lõpp 14.12.2019 Kohtuasja läbivaatamise aeg 29.08.2017, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta U.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista U.G-lt menetluskuluna riigituludesse 168,30 (ükssada kuuskümmend kaheksa eurot 30 senti) eurot kaitsjatasu adv. Kaja Kiilo poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista r iigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 168,30 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Kaja Kiilo poolt süüdimõistetu U.G kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, U.G-le, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 03.07.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 03.09.2015 otsusega tunnistati U.G süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ning KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 7 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 14.08.
2. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust , ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas ei toeta prokurör kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna kinnipeetav on kriminaalkorras seitsmel korral karistatud, oma süüd rikkumiste toimepanemises ei näe, pigem on arvamusel, et süüdi oli tema vanus ja teda provotseeritakse. Kinnipeetava poolt kuritegude toimepanemise laad on varieeruv. Enamasti on kuriteod toime pannud varalise kasu saamise eesmärgil, soodusteguriks mõnuainete tarvitamine. Läbivalt esinevad vägivallakuriteod. Eelviimane kuritegu on toime pandud vanglas, grupi mõjul. Viimane kuritegu oli vägivald võimuesindaja suhtes vanglas, mis näitab, et ta ei ole aru saanud oma käitumise tagajärgedest ning pole teinud vajalikke järeldusi. Vangla iseloomustuse põhjal on isikul 13 kehtivat distsiplinaarkaristust, tööst keeldumise, vanglas keelatud esemete hoiustamise ja vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitte allumise eest. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on aga vangistatu õiguspärane käitumine, mis ei ole käesoleval juhul täidetud. Kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks. Vabanemisel asuks ta elama elukaaslase korterisse. Lähivõrgustikku kuuluvad ema, vanaema ja abikaasa. Osa tuttavatest on kriminaalkorras karistatud. Vabanedes võimalik tööle asuda xxxx. Sõltumata sellest, et isik väidab, et soovib muutuda ja seaduskuulekal teel püsida, ei kavatse ta katkestada suhteid ei kriminaalse ringkonnaga ega ole siiani ka vanglas tööle asunud. Prokuratuur on seisukohal, et kuna isikul puudub kogemus elada iseseisvalt ja toime tulla, isikul on tasumata rahalisi nõudeid 5569,45 euro eest ning võttes arvesse ka isiku riskivat ja hoolimatut elustiili, on risk uue kuriteo toimepanekuks suur. Suure tõenäosusega ei suuda isik vabaduses olla piisavalt iseseisev ning hoiduda uute kuritegude toimepanemisest, seda toetab ka fakt, et isik on eelnevalt toime pannud kuritegusid just varalise kasu saamise eesmärgil. Isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus. Katseaja jooksul rikkus kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kinnipeetav on impulsiivne ja ettearvamatu oma käitumises, probleemide lahendamise oskus on kehv, vanglas on probleeme lahendanud vägivallaga. Vanglas rünnanud kaaskinnipeetavat ning ametnikku ja põhjustanud seetõttu ohvritele kehavigastusi. Sõltumata asjaolust, et ta on läbinud sotsiaalprogrammi "AAT", ründas valvurit. Lähtudes vangla materjalides märgitust, on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 80%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 69%, mis on kõrge retsidiivsusnäitaja. Isiku vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas ka karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uu te kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine ei ol eks isiku puhul tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse (1 aasta 4 kuud) lõpuni kandmine. Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur U.G vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et soovib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda, kuna tahab muuta oma eluviise. Tal on olemas perekond ja võimalus tööd teha. Samuti oli tal piisavalt aega, et mõelda oma elu üle järgi. Leiab, et vanglaametniku ründamine oli siis, kui oli noor ja rumal, ta solvas teda, mistõttu selline asi juhtus. Tal ei ole mingeid probleeme narkootikumidega ega alkoholiga. On läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ning nendest abi saanud. O n õppinud oma emotsioone kontrolli all hoidma. Enda sõnul on ta l ainult üks sõber ja tema ei ole varem kohtulikult karistatud. Tal on olemas töökoht ja ta saab tööd kodus teha, kui vabaneb elektroonilise valve alla. Avaldab, et see on tema esimene reaalne vangistus. Tal on abikaasa ja üks laps, kes on xxxx. Last ei ole ta veel näinud. Selgitab, et talle tehti ettekirjutus, et ta peab töötama ametnike ruumide koristajana, kuid selle eest makstakse vähe. Hetkel viibib kartseri režiimil. Kaitsja on seisukohal, et kinnipeetavale tuleks anda siiski võimalus ja vabastada teda tingimisi enne tähtaega. Isik kannab esimest korda reaalset vangistust. Ta on vangistuses viibinud juba üle 5 aasta ning ise öelnud, et ta mõtteviis ja käitumine on saanud selle ajaga täiskasvanumaks. Kinnipeetaval on elukaaslane, kellega neil on ühine laps, laps on 7 kuune ja isa ei ole üldse oma last näinud. Ainuüksi lapse sünd ja vajadus lapse eest hoolitseda on muutnud tema käitumist. Vabanemisel on kinnipeetaval olemas elukoht, kus ta hakkab koos elama oma lapse ja elukaaslasega. Samuti on tal o lemas toetav lähivõrgustik ja t öökoht. Kuna isik on nii kaua vangistuses viibinud, siis tal on katkenud suhted varem karistatud isikutega ja ta ei suhtle enam nendega. Hoiakut ja mõtlemist on muutnud ka vanglas läbitud sotsiaalprogrammid. Viimane tegu on toime pandud jaanuar is
3. aast al, taolisi tegusid ei ole enam juhtunud. Kuna tegemist on esimese reaalse vangistusega, siis võib eeldada, et tingimisi enne tähtaega vabanemise korral ei hakka isik panema toime uusi kuritegusid. Kuna isik soovib ise elektroonilise valve alla vabaneda, siis ta teab, et ta peab täitma kõiki kontrollnõudeid. Eeltoodust tulenevalt palub kaitsja vabastada U.G tingimisi enne tähtaega. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud süüdimõistetu, leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et vangistuses viibib kinnipeetav esimest korda, mistõttu peaks vanglakaristuse mõju isiku edaspidisele käitumisele olema potentsiaalselt tugev. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 7-l korral, millest nähtub, et varasemad tingimuslikud karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava poolt toimpandud kuriteod on valdavalt vägivaldsed, toimepandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on vangistuses omandanud riigikeele A1-taseme, läbinud sotsiaalprogrammid Sotsiaalsete oskuste treening, Agressiivsuse asendamise treening ja Eluviisitreening ning tal on vabanemisel kindel alaline elukoht. Samas ei saa isiku käitumist vanglas pidada rahuldavaks. Viimane kuritegu on vanglaametniku ründamine, samuti on tal 13 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest 11 on määratud tööst keeldumise ja korraldustele allumatuse eest. Kuigi kinnipeetaval on vabanemisel garanteeritud töökoht xxxx, nähtub vangla iseloomustusest, et enne vangistust oli ta töötu, töökogemus on tal minimaalne ja töösse suhtumine negatiivne, mida kinnitab ka asjaolu, et isik keeldub vanglas töötamisest, kuna pakutavas töökohas saab vähe palka. Samuti on isikul tasumata nõudeid ligikaudu 5500 euro ulatuses. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud, kellega suhtlemise katkestamisest ta huvitatud ei ole. K una on kuritegusid toime pannud grupis, siis võib järeldada, et ta on teiste poolt mõjutatav. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõ ltuvus, mida ise küll tunnistab, kuid seni ei ole tarvitamisest suutnud hoiduda . Oma süüd toimepandud kuritegudes ei näe, leiab, et teda provotseeriti. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 80% ja uue väg ivaldse kuriteo puhul 69%, milliste näol on tegemist väga kõrgete riskidega. Ko hus leiab, et isiku ennetähtaegne vabastamine on käesoleval ajal ennatlik, kuna isik on varem kriminaalhooldusele allutatuna rikkunud kontrollnõudeid, mistõttu tingimisi mõistetud vangistus pöörati täitmisele. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest ennetähtaegselt vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus U.G vabastamata. vangistusest tingimisi enne tähtaega (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 17.10.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
4. Viru Maakohtu
5. septembri 2017 määruse resolutiivosa jätta muutmata, kuid muuta kohtumääruse põhiosa, täiendades seda käesoleva määruse põhjendustega.
6. Määruskaebus rahuldada osaliselt. 13.09.2017 kohtumäärus 1-15-6661 jõustus
7. novembril
8. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent