Obsah (19)

§ 3001§ 400§ 63§ 300§ 22§ 68§ 73§ 78§ 288§ 5§ 16§ 17§ 39§ 24§ 2§ 4§ 344§ 345§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. mai 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-1671 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Orvi Koik ja Urmas Reinola Ap

§ 3001

lg 2, § 300 lg 2, § 22 lg 2-§ 400 lg 2 p 1 , § 22 lg 2-§ 344 lg 1 , § 22 lg 2- § 345 lg 1 järgi, V.K süüdistuses

§ 400

lg 2 p 1, § 22 lg 33001 lg 2 järgi, Autsec OÜ süüdistuses

§ 400lg 4 järgi Harju Maakohtu 14.

veebruari 2019 otsus üldmenetluses Kaitsjad Prokurör Inna Ombler Süüdistatavad Indrek Süld ( ik: 36501080298), varem kriminaalkorras karistamata, viibis eelvangistuses 3 päeva, V.K ( ik: XXX), varem kriminaalkorras karistamata, viibis eelvangistuses 3 päeva, Autsec OÜ reg. kood 10051174, varem kriminaalkorras karistamata Kaitsjad Aadu Luberg, Tanel Mällas Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Kriminaalasi RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 14. veebruari 2019 otsus kriminaalasjas nr 1-18-1671 V.K

§ 3001

lg 2- § 22 lg 3 järgi süüdimõistmise ja karistamise ning

§ 63lg 2, § 64 lg 1 kohaldamise osas.

1 Uue otsusega: 1 1. Mõista V.K

§ 300lg 2 - § 22 lg 3 järgi õigeks. 2. Kr

MS § 181 lg 1 alusel välja mõista Eesti Vabariigilt V.K kasuks 1500.00 (üks tuhat viissada) eurot kohtueelses ja maakohtu menetluses õigusabi osutamisega seotud kulude katteks. Kanda eelnimetatud rahasumma Autsec OÜ arveldusarvele nr EE

1. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. V.K huvides esitatud apellatsioon rahuldada osaliselt Autsec OÜ ja Indrek Sülla huvides esitatud apellatsioonid jätta rahuldamata. KrMS § 185 lg 1 alusel välja mõista Eesti Vabariigilt V.K kasuks 500.00 ( viissada) eurot apellatsioonimenetluses õigusabi osutamise eest makstud tasu hüvitamiseks. Kanda eelnimetatud summa Autsec OÜ arveldusarvele nr EE232200001120055578 KrMS § 185 lg 2 alusel jätta Indrek Süllale ja OÜ -le Autsec apellatsioonimenetluses õi gusabi osutamisega seotud kulude hüvitamise taotlused rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS:
2. Indrek Süld pani toime

§ 300

¹ lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise eriti suures ulatuses (15.07.2013 kuni 01.01.2015 kehtinud

§ 300

¹ lg 2 sõnastuses korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise, kui see on toime pandud ulatuses üle 320 000 euro). 1.1. Indrek Süld pani toime

§ 300

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o riigihanke menetluse nõuete rikkumise menetluses osalejale eelise andmise eesmärgil, kui riigihanke maksumus või sõlmitud hankelepingu maksumus on eriti suur. 1.2. Indrek Süld pani toime

§ 22

lg 2 - § 400 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kihutas riigihankel konkureerivaid ettevõtjaid sõlmima konkurentidevahelisi kokkuleppeid ja osalema kooskõlastatud tegevuses, millega määrati otseselt või kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind. 1.3. Indrek Süld pani toime

§ 22

lg 2 - § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kihutamise dokumendi võltsimisele, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Indrek Süld pani toime

§ 22

lg 2 - § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kihutamise teadvalt võltsitud dokumendi kasutamisele eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. 2 2. V.K pani toime

§ 400

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o sõlmis riigihangetel konkurentsi kahjustavad konkurentidevahelised kokkulepped ja osales kooskõlastatud tegevustes, millega määratakse otseselt või kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind. 2.1. V.K pani toime

§ 22

lg 3 - § 300¹ lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kaasaaitamise korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadvale rikkumisele eriti suures ulatuses (15.07.2013 kuni 01.01.2015 kehtinud

§ 300

¹ lg 2 sõnastuses - korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadvale rikkumisele, kui see on toime pandud ulatuses üle 320 000 euro). 3. Autsec OÜ juriidilise isikuna pani toime

§ 400

lg 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o sõlmis riigihangetel konkurentsi kahjustavad konkurentidevahelised kokkulepped ja osales kooskõlastatud tegevustes, millega määratakse otseselt või kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind. HARJU MAAKOHTU OTSUS: 4. Maakohus tunnistas Indrek Sülla süüdi

§ 3001

lg 2 ja

§ 300

lg 2 ettenähtud kuritegude toimepanemises ja mõist is talle

§ 63

lg 1 sätteid kohaldades ja

§ 300

lg 2 alusel karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat,

§ 22

lg 2 - § 400 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõist is talle karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud,

§ 22

lg 2 - § 344 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõistis talle karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud,

§ 22

lg 2 - § 345 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõistis talle karistuseks tähtajali se vangistuse 6 (kuud) kuud.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendas üksikkaristustest raskeimat ja mõistis kuritegude kogumis liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) aastat.

§ 68

lg 1 kohaselt arvas karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 (kolm) päeva, lugedes mõistetud karistusest ära kandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. Kohaldas

§ 73

lg 1 ja 3 sätteid ja jättis karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata kui Indrek Süld temale määratud 3 (kolme) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel arvestas Indrek Süllale määratud 3-aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 14.02.2019. 4.1. Maakohus tunnistas V.K süüdi

§ 400

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõistis talle karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat,

§ 22

lg 3 - § 300 1 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõistis talle karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõist is kuritegude kogumis liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat.

§ 68

lg 1 kohaselt arvas karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 (kolm) päeva, lugedes mõistetud karistusest ära kandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. Kohaldas

§ 73

lg 1 ja 3 sätteid ja jättis karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata kui V.K temale määratud 2 (kaks) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel arvestas V.K-le määratud 2-aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 14.02.2019. 3 4.2. Maakohus tunnistas Autsec OÜ süüdi

§ 400

lg 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõistis karistuseks rahalise karistuse 45 000 (nelikümmend viis tuhat) eurot. 4.

1. Maakohus mõistis Indrek Süllalt välja KrMS § 173 lg 1 p 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg-te 1 ja 3 alusel kokku menetluskulu 1026 (tuhat kakskümmend kuus) eurot. Maakohus mõistis V.K-lt välja KrMS § 173 lg 1 p 2; § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg-te 1 ja 3 alusel kokku menetluskulu 810 (kaheksasada kümme) eurot . Autsec OÜ -lt mõist is KrMS § 173 lg 1 p 2; § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg-te 1 ja 3 alusel välja kokku menetluskulu 810 (kaheksasada kümme) eurot . APELLATSIOONID:
2. Indrek Sülla k aitsja hinnangul esinevad kaevatava otsuse apellatsiooni korras tühistamise alusena kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine ( KrMS § 338 punkt 2 ; § 338 punkt 3 läbi KrMS § 339 lg 2 ). 5.
3. Kaitsja on leidnud ja leiab jätkuvalt, et Indrek Süld AS X – ja turvanguameti juhatajana ei olnud ametiisik

§ 288

lg 1 mõttes ; korruptsioonivastase seaduse § 2 lg - s 2 esitatud ametiisiku määratlus kattub

§ -s 288 toodud ametiisiku definitsiooniga. Indrek Sülla vastutusele võtmine / süüdimõistmine

§ 300

’ lg 2 ning

§ 300

lg 2 järgi ainuüksi erisubjekti ( ametiisik ) puudumise tõttu ei ole õige ega seaduslik. Avaliku ülesande täitjana saab eraõiguslikku isikut käsitleda üksnes juhul, kui avalik ülesanne on põhiseadusega või sellega kooskõlas oleva seaduse alusel delegeeritud eraõiguslikule isikule. Kaitsja viitab jätkuvalt Põhiseaduse § - le 3 ja Riigikohtu lahenditele 3-1-1-86-07, 3-11-49-12. Delegeeriv seadus või muu õigusakt peab seejuures konkreetselt määratlema delegeeritavate ülesannete sisu, vastutuse ja järelevalve ülesannete täitmise üle. Avaliku ülesande täitmise omistamiseks eraõiguslikule isikule ei piisa vaid tõlgendamisest ja ülesannete umbmäärase sarnasuse väljatoomisest, vaid süüdistus peaks välja tooma konkreetse seaduse ja / või sellega kooskõlas oleva seadusest madalamal seisva õigusakti, millega oleks AS–le Y delegeeritud mõni süüdistusakti kohane avaliku ülesande täitmine. Sellist kvaliteeti süüdistusakt ( süüdistus ) ei oma. Kaevatavas otsuses ühtegi seadust või seadusest madalamat õigusakti, mis sellise konkreetse delegatsiooninormi sisaldaks, kaitsja parima arusaamise kohaselt ei ole kaevatavas otsuses nimetatud. Kaevatava otsuse viited Vabariigi Valitsuse seadusele ja AS Y põhikirjale seda puudust ei kõrvalda. Nõustuda võib, et avalikes huvides on, kui riigi ainuomandis asuva eraõigusliku ühingu - AS -i Y tegevus raudtee infrastruktuuri majandamisel on efektiivne, tulemuslik ja ökonoomne ; samuti sellega, et on avalik huvi, et raudtee ülesõidukohad on tehniliselt korras, neid rekonstrueeritakse, kaasajastatakse, rikked kõrvaldatakse viivitamatult, tagatud on ohutus, jne. Kuid selline avalik huvi eksisteerib nö objektiivselt, sellise avaliku huvi olemasolu või selle puudumine ei vaja kaitsja hinnangul põhiseadusega, alamalseisvate õigusaktidega kinnistamist ega kohtulahendites läbi vaidlemist. Avaliku huvi rahuldamiseks peab riik tegutsema, s.h püstitama avalikke ülesandeid riigi – ja kohaliku omavalitsuse organitele otse, või asutama nende ülesannete täitmiseks ka ainuomandis olevaid äriühinguid. 4 Üheks selliseks eraõiguslikuks äriühinguks ongi riigi asutatud AS Y, kuid eelnev ei muuda ühinguõiguslikku postulaati : aktsiaseltsi AS Y juhatuse liikmed ja nendest allpool asuvatel keskastme juhtidel ( nagu oli Indrek Süld ) on kohustused aktsiaseltsi ees, mitte aktsionäride ees ( vt lahend 3-1-1-98-15 punkt 75 ) ehk tegemist on käsundilaadse suhtega vastava juhi ja äriühingu vahel ehk teisisõnu : juhatuse liikmed ja sealt nö allapoole keskastme juhid ei täida avalikku ülesannet Riigi ja riigi osaluse valitseja valitud nõukogu liikme vahelise õigussuhte mõju ei ulatu kaugemale nõukogu liikme tegevusest ja äriühingule sellest mingeid kohustusi ei tulene ( lahend 3-1-1-98-15 punkt 80 ). Kaitsja leiab kokkuvõtteks, et Indrek Süllal oli AS X – ja turvanguameti juhatajana ehk keskastme juhina ametiseisund ( lühidalt öeldes tema ametikohale vastav õiguste ja kohustuste kogum ), kuid mitte ametiseisund avaliku ülesande täitmisel, vaid ametiseisund sisesuhtes äriühinguga. Temani „ ei ulatunud „ mistahes teenistusülesande täitmisel aktsiaseltsi avalik– õiguslik õigussuhe riigiga. Kaevatavas otsuses ( lk 72 – 73 ) esineb oluline sisemine vastuolu, vääralt on tsiteeritud nii olulisimat Riigikohtu lahendit kui ka kohtupraktikat laiemalt. Kaitsja leiab ka viidatud nn S lahendi pinnalt jätkuvalt, et nõukogu liikmest nö allpool asuvad juhid – alates juhatuse liikmetest – ei omanud ametiseisundit avalike ülesannete täitmisel ja seega ei olnud ametiisikud. Indrek Süll al esines – sõltumata tema konkreetsest üksiktegevusest keskastme juhina – ainult eraõiguslik suhe aktsiaseltsiga AS Y, mingit vahetut avalik – õiguslikku õigussuhet riigiga ega riigi osaluse valitseja poolt valitud nõukogu liikmega temal ei olnud , seega ka kaalutlusõigust selles osas, et mingi Indrek Süldi konkreetne ametiülesanne võinuks „ kanduda „ avalik – õiguslikku õigussuhtesse riigiga ja seeläbi kvalifitseeruda avaliku ülesande täitmisena, Indrek Sülla puhul ei esine. Neil kaalutlustel Indrek Süld AS X – ja turvanguameti juhatajana ei olnud ametiisik

§ 288lg 1 ja korruptsioonivastase seaduse § 2 lg 2 mõttes.

Tema vastutusele süüdimõistmine

§ 3001

lg 2 ning

§ 300lg 2 järgi on ka seetõttu väär.

Kaitsja hinnangul on maakohus kaevatavas otsuses andnud väära hinnangu asjas kogutud tõenditele, mille tulemina on jõutud ebaõige järelduseni, et Indrek Süld oli ametiisik

§ 288lg1 ja korruptsioonivastase seaduse § 2 lg 2 mõttes.

Palub nimetatud menetluslik olukord tunnistada kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 alusel, mis kokkuvõttes on viinud materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni, s.t Indrek Sülla ebaõige süüdimõistmiseni

§ 3001

lg 2 ning

§ 300lg 2 järgi.

5.

1. Indrek Sülla ja V.K inkrimineerivat normi on sisustatud viitega korruptsioonivastase seaduse redaktsioonile, mis jõustus
2. aprillil
3. Võrreldes süüdistuse ajaga eelmine, Indrek Sülla ja V.K mitte inkrimineeriv KVS redaktsioon kehtis
5. 2009 –
7. 2013 ; selle
8. ptk § 21 lg 2 kohaselt ametiisik võis saada tulu ka autoritasuna, patendituluna. Seega, Indrek Sül la poolt analoogiline käitumine aastail 2009–2014 võrreldes süüdistuses käsitletava ajaga oli lubatud, toimingupiiranguid selle suhtes ei esinenud ning seaduslikku alust selle perioodi eest Indrek Süllale etteheiteid teha ei saanudki olla. Korruptsioonivastase seaduse uue redaktsiooni jõustumisega
9. aprillil 2013 kriminaliseeriti Indrek Sül la selline järjepidev käitumine, mis eelmise ca 5 aasta vältel oli seaduslik , ehk teisisõnu,

§ 300

' blanketset sisu täitev korruptsioonivastane seadus raskendas Indrek Sülla 5 olukorda, mis automaatselt viis vajadusele selgitada, kas uut ja raskemat seadust saab Indrek Sülla suhtes rakendada (

§ 5

lg 3 ) Riigikohtu kindlalt väljakujunenud seisukoht sätestab, et karistusseaduse blanketti sisustav norm on olemuslikult blanketse süüteokoosseisu lahutamatu ja täisväärtuslik osa, millest tulenevatele koosseisutunnustele laienevad kõik karistusseadustiku üldosa sätted ja põhimõtted. Seega, blanketsest normist, s.o KVS – st tulenevatele koosseisutunnustele laienevad karistusseadustiku üldosas asuvad

§ 5põhimõtted.

Kuna korruptsioonivastase seaduse redaktsiooniga, mis jõustus 01. aprillil 2013, tunnistatakse Indrek Sül la ühetaolised ja ca 5 aastat seaduslikud olnud teod karistatavaks, ei saa kaitsja hinnangul KVS uue redaktsiooniga sisustada

§ 3001blanketset süüdistust, kuivõrd see raskendaks ebaõigesti Indrek Sülla olukorda.

5.3.

§ 3001

sätestatud süütegu eeldab subjektiivsete tunnuste poolest kavatsetust (

§ 16

lg 2 ) või otsest tahtlust (

§ 16

lg 3 ) kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes, sealhulgas rikkumise ulatuse suhtes; vähemalt otsene tahtlus on nõutav ka KVS § 11 lg 1 p-s 1 nimetatud otsuse või toimingu tegemise puhul ametiisiku või temaga seotud isiku kohta. Kaitsja leiab, et eeltoodud faktoloogia pinnalt ( sh 5 aastat seaduslik käitumine, misjärel 2 aastat identne käitumine väidetavalt ebaseaduslik ) ei saa rääkida ei kavatsetusest ega otsesest tahtlusest Indrek Süldi käitumises. Indrek Süld ei teadnud tõsikindlalt asjaolu, et uue KVS – i järgi muutus tema seni seaduskuulekas käitumine lausa karistusõiguslikult etteheidetavaks. Indrek Süld ei pidanud kindlasti teadma blanketse seaduse muudatustest, mis tema seni seaduskuuleka käitumise kuritegelikuks sätestas. 5.4. Tuleb hinnata, kas esineb

§ 17

lg-s 1 kirjeldatud olukord, s.o süüteokoosseisule vastava asjaolu mitteteadmine ehk koosseisueksimus Rääkides Indrek Süldi puhul koosseisueksimusest, hõlmab see ka eksimust blanketse normi suhtes. Indrek Süld võis küll eksida õigusruumi ja selle muutumise hindamisel kontekstis oma ametiülesannetega : ta võis eksida olukorra hindamisel selles, et Autsec OÜ ( V.K ) perioodilised autoritasu maksed temale samaaegselt riigihangete korraldamisega, milles Autsec OÜ oli osaline, võis vastata alates 2014 süüteokoosseisule läbi seotud isiku mõiste sissetoomise uues seaduse redaktsioonis, varasemalt lubatud autoritasude saamine muutus keelatuks uues redaktsioonis, kuid etteheide Indrek Süldile saaks olla vaid see, et ta ei näidanud ülesse piisavat tähelepanelikkust ja kohusetunnet, mis oleks võinud eksimuse, väärhinnangu välistada ehk ta ei olnud piisavalt hoolas korruptsioonivastase seaduse muudatuste järgimisel. Tegemist on aastate 2014 – 2016 suhtes kuriteotahtlust välistava eksimusega, mille õiguslik tulem on selles, et Indrek Süldi ei saa võtta vastutusele tahtliku süüteo koosseisu puudumise tõttu. 5.5.

§ 39ettenähtud eksimus teo keelatuses ( nn keelueksimus ).

Antud juhul on asjassepuutuv uues KVS- s seotud isiku mõiste kontseptsiooni loomine, ehk teisisõnu vastava mõiste ja kontseptsiooni puudumine varasemas KVS – s. Uues seaduses mõiste seotud isik on uus. Kokkuvõtteks kaitsja leiab, et eelkäsitletud seadusemuudatuse näol on tegemist kõike muud kui selgelt sõnastatud seadusega, küsimuse tõstatamine keelueksimusest on asjassepuutuv ning vajab ringkonnakohtu poolt selgitamist. 6 5.

1. Kaitsja hinnangul maakohus eksis kui leidis, et tegemist oli jätkuva süüteoga. Indrek Sülla kaasuse puhul omaks maakohti poolt viidatud Riigikohtu nimetatud seisukoht mõju siis, kui seadus oleks muutunud aastail 2014–2016, s.o ajavahemikul, mil Indrek Süld süüdistuse kohaselt jätkuva kuriteo toime pani. V õrreldes süüdistusega Indrek Sülla identsete tegudega aastail 2009-2013 ei ole jätkuvat süütegu sisustatud, mistõttu ei ole võimalik rääkida seaduse muutumisest jätkuva süüteo toimepanemise ajal. Kuna korruptsioonivastase seaduse redaktsiooniga, mis jõustus
2. aprillil 2013, tunnistatakse Indrek Sül la ühetaolised ja ca 5 aastat seaduslikud o lnud teod karistatavaks, ei saa KVS uue redaktsiooniga sisustada

§ 3001

blanketset süüdistust, kuivõrd kaitsja hinnangul see raskendaks ebaõigesti Indrek Süldi olukorda, mis oleks vastuolus

§ 5sätestatud karistusseaduse ajalise kehtivuse regulatsiooni põhimõtetega.

Eelnev kujutab endast kaevatava otsuse apellatsiooni korras tühistamise alust KrMS § 338 punkt 2 alusel. 5.7. Kaitsja hinnangul ainuüksi asjaolu, et Indrek Süld ei olnud temale inkrimineeritud tegude toimepanemise ajal

§ 24

tähenduses erilise isikutunnuse isikuks, s.o ametiisikuks, annab põhjendatud aluse väita, et Indrek Süld on süüdistuses

§ 300lg 2 järgi ebaõigesti süüdi mõistetud.

5.8. Kaitsja, tuginedes seaduse tekstile ja Riigikohtu praktikale leidis maakohtus ja leiab jätkuvalt, et neljas riigihankemenetluse episoodis on juba süüdistuses ja jätkuvalt kaevatavas otsuses vääralt kohaldatud seadusainsuse põhimõtet, mis seisneb selle õiguspõhimõtte kohaldamata jätmises.

§ 300

puhul on kaitstav õigushüve vaba ja õiglane konkurents,

§ 400

puhul on kaitstav õigushüve vaba konkurents ja vaba ettevõtlus ; seega on nende süüteokoosseisude kaitstav õigushüve osaliselt täiesti identne – vaba konkurents, osaliselt aga olulisel määral sarnane : õiglane konkurents vs vaba ettevõtlus Riigikohtu lahend ite 3-1-1-132-12 ,3-1-1-28-11, 3-1-22-11 seisukohad tähendavad kaitsja hinnangul seda, et viidatud neljas hankemenetluse episoodis on kogu väidetav ebaõigus riigihanke teostamise nõuete väidetavas rikkumises (

§ 300

lg 2 ) hõlmatud süüdistusega

§ 22

lg 2 - § 400 lg 2 p 1 järgi ja see järeldus tuleneb ainuüksi nendes episoodides süüdistuste objektiivse teokoosseisu sisuks olevate tegude võrdlemisest – need on olulisel määral kokkulangevad, olulises osas isegi identsed. Lisaks süüdistuste (

§ 300

lg 2 ,

§ 22

lg 2 - § 400 lg 2 p 1 ) objektiivse teokoosseisu sisuks olevate tegude olulisele kokkulangevusele osundab kaitsja, et vaadeldaval juhul esineb ka olukord, kus üks väidetav süütegu tervikuna (

§ 300

lg 2 ) on teise väidetava süüteo (

§ 22

lg 2 - § 400 lg 2 p 1 ) toimepanemisel kvalifitseerivaks asjaoluks, milliseks puhuks on aga Riigikohtu lahendist tulenev suunis ühene: kogu rikkumise eb aõigus on hõlmatud süüteokoosseisuga

§ 22

lg 2 - § 400 lg 2 p 1 järgi ega kuulu täiendavale kvalifitseerimisele

§ 300lg 2 järgi.

Kaevatavas otsuses ei ole maakohus kaitsja käsitlusega seadusainsuse põhimõttest täies mahus nõustunud ning on mittenõustumist põhistanud ( kaevatav otsus, lk 143 – 144 ), kuid kaitsja hinnangul ei ole kaevatava otsuse argumendid siiski mitte ainult veenvad, vaid on ka vastuolus Riigikohtu suunistega. Esineb põhistatud alus rääkida ka apellatsioonis seadusainsuse põhimõtte väärast kohaldamisest kaevatavas otsuses, mis seisneb selle õiguspõhimõtte kohaldamata jätmises. 7 5.9. Kaitsja leiab jätkuvalt, et kõikidel Indrek Süldile inkrimineeritavatel riigihangetel oli Riigihangete seaduses sätestatud seaduse eesmärk tagatud, selle seadusega kaitstavat õigushüve ei olnud rikutud. 5.10.Süüdistus

§ 300

järgi on blanketse süüdistuse sisustamisel jäädud lubamatult paljasõnaliseks ja on piirdutud viidetega, mis sisaldavad pelgalt üldsõnalisi etteheiteid. Menetlust läbivalt on seoses süüdistusega

§ 300

lg 2 järgi Indrek Süllale ette heidetud seda, et ta avaldas konfidentsiaalseid andmed riigihankes osalejatele, pakkumuste tegijatele ega kohelnud neid seetõttu võrdselt. Mistahes süüdistuses viidatud õigusaktis, s.h riigihangete seaduse uues redaktsioonis puudub hanke läbiviijal kohustus pidada andmeid konfidentsiaalsena. Eksisteerib põhimõte, et kui avaldatakse detailsemalt hanketingimusi, siis see peaks tehtama kõigile, mitte nii, et ühed teavad rohkem ja on n -ö eelisseisus võrreldes teistega. Kui kõigile on ühesugune ja samas ulatuses olnud teave kättesaadav, siis ei tohiks olla probleemi hanketingimuste avaldamise suhtes Ka neil kaalutlustel ei saa Indrek Süllale ette heita riigihangete seaduse eiramist sellisel määral, mis tooks endaga vältimatult kaasa tema käitumisele karistusõigusliku hinnangu andmise vajaduse. 5.11. Kaitsja ei nõustu Indrek Sül la süüditunnistamisega

§ 22lg 2 - § 400 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos.

Leiab jätkuvalt, et Indrek Sülla käitumises ei ole tuvastatud kihutamistegu

§ 22lg 2 mõttes.

Kaitsja hinnangul ei ole tõendatud ka § 400 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava põhiteo koosseis V.K ja OÜ Autsec käitumises. Kuna kuriteost osavõtt on täideviimise suhtes aktsessoorne, ei ole ilma täideviimiseta võimalik süüdi mõista ka osavõtjat. 5.12. Kaitsja leiab, et

§ 22

lg 2 - § 344 lg 1 ja

§ 22lg 2 – 345 lg 1 järgi on Indrek Süld ebaõigesti süüdi mõistetud.

P õhiteoks süüdistuse järgi BB poolt väidetavalt Indrek Süllalt saadud fiktiivsete andmetega hankepakkumiste koostamine ( ehk võltsimine ) ja selliste võltsitud hankepakkumiste edastamine hankemenetluses. Riigihanke 152322 osas kaitsja märgib, et hanketeade avaldati

2. 2014, s.o 2 päeva enne Indrek Süldi süüstavaid e – kirju. Indrek Süldi inkrimineerivad e - kirjad ajaliselt küll haakuvad hanke läbiviimisega, kuid kaitsja leiab, et selles episoodis on kogu väidetav ebaõigus hõlmatud konkurentsi süüdistusega

§ 22lg 2 - § 400 lg 2 p 1 järgi.

Riigih angete 154956, 167420, 168870 osas k aitsja leiab, et ei ole võimalik kihutada karistusõiguslikus mõttes hankepakkumuse võltsimisele olukorras, kus vastavat hanget ei olnud välja kuulutatud ehk hankemenetlust, kus väidetavalt võltsitud andmed pidi esitatama, ei olnud olemas. Kaitsja leiab, et kolm riigihanget - nr 154956 nr 167420 nr 168870 on selles süüdistuses ekslikult. Osundatud e – kirjadega ei saanud I. Süld kuidagi kihutada BB põhiteo ehk kuriteo toimepanemisele ( tal ei saanud olla nn osavõtutahtlust ), sest vastavat hanget ei olnud e–kirjade saatmise ajal välja kuulutatud, hankemenetlust – kuhu väidetavalt võltsitud andmed pidi esitatama - ei eksisteerinud aj puudusid ka igasugused andmed, et need hanked lähiajal välja kuulutatakse. 8 Indrek Sül lale inkrimineeritud käitumisaktid paigutatavad väidetava kuriteo ettevalmistamise staadiumi alla ning tema vastutus on välistatud ; tal ei saanud ka olla vähemalt kaudset tahtlust põhiteo toimepanemisse, sest hankemenetlust, mille raames põhitegu pidi toime pandama, ei eksisteerinud. Antud kuriteo objektiivse koosseisu vahetu realiseerimine sai alata alles peale seda, kui hanketeade oli avaldatud, BB ( OÜ Q ) oli vastu võtnud otsuse hankel osalemiseks, hankedokumendid kätte saanud, jne. Kaitsja ei taotle ringkonnakohtus suulist menetlust. Indrek Sül la senised menetluskulud taotleb kaitsja jätta riigi eelarveliste vahendite kanda. 5.13. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §§ 318, 319, 321, 337 lg 1 p 4, 338 p 2 ja p 3, 339 lg 2, 340 lg 2 p 1 palub tühistada Harju Maakohtu 14. veebruari 2019 kohtuotsus täies mahus. Teha uus otsus, millega mõista Indrek Süld õigeks kõigis temale inkrimineeritud kuritegudes. Seadusliku aluse tekkimisel Indrek Sülla senised menetluskulud ( kulud valitud kaitsjale ) nii kohtueelses menetluses kui menetluses maakohtus, aga samuti menetluses apellatsioonistaadiumis jätta riigi eelarveliste vahendite kanda. 6. V.K ja Autsec OÜ huvides esitatud apellatsioonis kaitsja leiab, et

§ 22

lg 3 - § 3001 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo puhul ei ole vaidluse all faktilised küsimused. Indrek Süld on alates

1. kuni
2. saanud perioodilisi makseid OÜ-lt Autsec, mis on seotud autoritasu maksmisega Indrek Sülla poolt väljatöötatud patendi kasutamise eest. Küll aga on vaidluse all õigusliku hinnangu andmine Indrek Sülla käitumisele, mis mõjutab ka V.K-le inkrimineeritud teole hinnangu andmist. Kaitsja märgib, et kui põhiteo ebaõigussisusse kuuluvad erilised subjektiivsed koosseisulised tunnused, peab kaasaaitaja olema neist teadlik. Seega peab ta toimingupiirangu rikkumisele kaasaaitaja teadma muu hulgas seda, et täideviija tegutseb teadvalt toimingupiirangu rikkumisel. Indrek Süld on kohtumenetluse käigus antud ütlustes selgitanud, et esmalt on ta teavitanud juhtkonda seotusest Autsec OÜ-ga ning ta ei olnud teadlik, et ta ei või osaleda hankekomisjonis, kus on pakkujaks ka Autsec OÜ. Kohus on otsuse leheküljel sedastanud, et isik kes peab töötama spetsiifilises valdkonnas, peab endale selgeks tegema vastava valdkonna õigusaktid. Seega arvestades kohtu seisukohta, siis saab järeldada, et Indrek Süllale ei olnud teada, et ta rikub mingit seadust. Kaitsjale jääb täielikult arusaamatuks, et kui Indrek Süld ei teadnud oma tegevuse õigusvastasusest, siis kuidas saab omistada kaasaaitamistegu, st, teadvalt toimingupiirangu rikkumisele kaasaaitamist V.K-le. Samuti ei nõustu kaitsja kohtu käsitlusega tagasiulatava seaduse kohaldamise osas. Nimelt on antud asjas tuvastatud, et Autsec OÜ maksis Indrek Süllale samasisulise kõrvaltegevuse eest autoritasu aastast
3. Toona kehtinud KVS § 21 lg 2 nägi ette erandina, et ametiisikul oli õigus saada tulu autoritasuna. Vastav erand kadus aga hetkel kehtiva KVS vastu võtmisel
4. aastal. Kohtu poolt viidatud Riigikohtulahend nr 1-17-4243 antud kaasuse konteksti ei sobitu. Nimelt kohtu poolt viidatud kaasuses hõlmas raskeima seaduse kohaldamise kuriteo jätkuvus, mis oli seotud kogu süüdistuse perioodiga, kuid antud juhul enne
5. seaduse jõustumist ei ole V.K-le ega ka Indrek Süllale süüdistust esitatud. Süüdistaja on seda perioodi
6. –
7. markeerinud kui informatiivset teadmist, kuid see ei asenda süüdistust, mis on kohtuvaidluse arutamise piiriks. Seega saame rääkida jätkuvusest alates
8. aastast, mille osas süüdistus on esitatud. Seega on antud juhul alust lähtuda

§ 5

lg 2 põhimõttest, mille kohaselt seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab 9 isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seega leiab kaitsja, et tulenevalt eeltoodust puudub V.K käitumises temale inkrimineeritud teokoosseis. 6.1. V.K-le ja Autsec OÜ -le esitatud süüdistuses

§ 400

lg 2 p 1 ja lg 4 järgi on kohus hinnanud tõendeid ebaõigesti ja ka valikuliselt, mis on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi tegemise süüdistatavate suhtes. Maakohus on jõudnud õigele järeldusele, et käesolevas kaasuses moodustab asjaomase turu Eesti Vabariigis (s.o geograafiline turg) ER vastava valdkonnaga seotud materjalide ja montaaži hankimine (s.o toote- /teenuseturg). Apellant on jätkuvalt seisukohal, et kartelliõiguslikus mõttes ei saa üksnes asjaolust, et mõlemad ettevõtjad osalesid oma pakkumistega hankel, automaatselt teha järeldust turul osalemise kohta, vaid üksnes hüpoteetilist võimalust osaleda samal turul. Tuleb silmas pidada, et käesoleval juhul ei moodusta asjaomast turgu, mitte riigihange kui selline ega sellel osalemine, vaid Eesti Vabariigis Y vastava valdkonnaga seotud materjalide ja montaaži reaalne hankimine. Maakohus on oma järelduse rajanud Indrek Sülla ja CC ütlustele, mille kohaselt oli Q OÜ-l olemas võimekus pakkumuse edukaks tunnistamise korral hankelepingut täita. Siinkohal toob apellant välja selle, et ei Indrek Süllal ega CC-l ei olnud kummalgi reaalset arusaama ettevõtte reaalsest võimekusest ning sellele on apellant ka varem tähelepanu juhtinud. CC oli küll Q OÜ juhatuse liikmeks, kuid temal puudus igasugune pädevus raudteeautomaatika, kui väga spetsiifilise valdkonna osas, mistõttu ei saa tema poolt antud hinnanguid käesoleval ajal pidada usaldusväärseteks. Antud küsimuse puhul on maakohus aga põhjendamatult jätnud kõrvale teised kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendid, millelt nähtub muuhulgas, et Q-l puudusid hankel osalemiseks nõutavad ISO sertifikaadid ning ka varasem kogemus raudteeautomaatika hankel. Kaitsja teeb viited BB poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustele. Faktiliselt ei saanud Q OÜ ja Autsec OÜ samal asjaomasel kaubaturul osaleda, ei oleks olnud ka võimalik Autsec OÜ pakkumist Q OÜ pakkumisega asendada ning seega ei ole need ettevõtted kartelliõiguslikus mõttes käsitletavad tegelike konkurentidena. Enne 2015 suve ei olnud Q OÜ-l isegi teadmisi sellest, mida AS Y hanked endast kujutavad. Alles

1. suvel tehti Indrek Sülla poolt CC-le presentatsioon, mida endast raudteeautomaatika üldse kujutab. Kohus on leidnud, et kuivõrd Q OÜ osales pakkumisega. Q OÜ-d ei saa pidada ka Autsec OÜ võimalikuks konkurendiks, kuivõrd asjaomasele turule sisenemine tähendaks teatud lisainvesteeringute tegemist. Indrek Süld hinnangul oleks selline investeering riist-ja tarkvarasse ületanud 50 000 eurot. Samuti oleks olnud vajalik taotleda vajalikud sertifikaadid, mida aga ei tehtud. Samuti oleks pidanud Q suhteliselt lühikese ajaga omandama teatud väärtuses kogemuste pagasi antud valdkonnas (st. sõlmima ja täitma teatud maksumusega lepinguid raudteeautomaatika vallas), mis oleks aga objektiivselt olnud võimatu. Q OÜ-l puudusid ka riigihangetel nõutud varasemad referentsid, et üldse AS Y riigihangetel osaleda. Samuti pole vähetähtsad BB ütlused, et tegelikkuses ei soovinud ta ühelgi hankel osaleda ning tegi seda ainult Indrek Sülla aitamiseks. Seetõttu tuleb järeldada, et Q OÜ-l puudus reaalne võimekus Y raudteeautomaatika teenuse- ja kaubaturul osalemiseks ning seega ei ole antud juhul võimalik järeldada, et Autsec OÜ ja Q OÜ olid konkurendid. Kohtu endal poolt tuvastatud asjaoludest saame Autsec OÜ ja Q OÜ osas konkurentidest rääkida alles
2. aasta suvest, kui kohtusid Indrek Süld, BB ja CC. Seega riigihangete nr 152322 ja 154956 puhul ei ole võimalik analüüsida kokkulepete sõlmimist, kuivõrd nimetatud hangete puhul ei olnud Autsec OÜ ja Q OÜ veel ka kohtu hinnangul konkurendid. Seega saame võimalikest kokkulepetest või koostööst riigihangetel osalemisel rääkida alates 2015 sügisest. 10 Vaidluse all ei ole küsimus selles, kas Autsec OÜ esindaja ja Q OÜ töötaja omavahel riigihangete teemal suhtlesid ja e-kirju vahetasid. Kohtu poolt analüüsitud tõendite pinnalt on tuvastatud, et kõik hinnapakkumiste aluseks olevad arvutused tegi Autsec OÜ, kes siis edastas arvutustabelid Q OÜ esindajale, kes omakorda muutis Q OÜ poolt pakutavat hinda kallimaks, et mitte võita riigihanget. Samas ei nähtu tõenditest, et Autsec OÜ oleks teadnud, millise hinnaga teeb pakkumise Q OÜ. Teada oli ainult, et Q OÜ teeb kallima hinnapakkumise, et riigihange ei nurjuks, kuna teisi pakkujaid ei ole. Seega on küsitav, kas on võimalik jaatada koostööd riigihankel osalemisel, kus on teada, et üks pakkujatest ei soovigi tegelikkuses riigihankel osaleda ega veel vähem seda võita. Osalemise ainsaks põhjuseks on teene osutamine AS Y töötajale, et väljakuulutatud hanked osalejate vähesuse tõttu ei nurju. Kohus sellele hinnangut andnud ei ole, kuid kaitsja arvates ei ole siinkohal võimalik tegelikkuses mingist koostööst riigihangetel osalemisel rääkida. Selliste äriühingute vahel sõlmitud kokkulepped, kes objektiivsete tegurite alusel ei suudaks koostööga hõlmatud projekti või tegevust ellu viia iseseisvalt näiteks kokkuleppeosaliste tehniliste võimaluste tõttu, ei piiraks seega tavaliselt konkurentsi artikli 101 lõike 1 tähenduses. Konkurentsi reguleerivate seaduste ja konkurentsipoliitika peamine eesmärk on edendada ja säilitada tõhusat konkurentsi selleks, et saavutada võimalikult efektiivne ressursside jaotumine ja suurendada tarbija heaolu. Kaitsja märgib siinkohal, et olukorras, kus Q OÜ-l puudus võimekus iseseisvalt teha hinnapakkumisi hinna välja arvutamiseks, siis ei ole võimalik rääkida, et Autsec OÜ ja Q OÜ oma koostööga määrasid kindlaks hinna tarbija, s.o AS Y jaoks. Selline lähenemine oleks olnud võimalik, kui Autsec OÜ oleks kokku leppinud hinna näiteks mõne teise pakkumises varasemalt osalenud isikuga (O OÜ), kes ka reaalselt oleks olnud võimeline hangetel osalema. Tarbija jaoks oleks negatiivne tagajärg saabunud olukorras, kus Q OÜ, kes tegi näiliku hinnapakkumise madalama hinnaga kui reaalne tegija Autsec OÜ ning seejärel oleks Q OÜ osalemisest loobunud ning võitnud oleks Autsec OÜ kõrgema hinnapakkumisega. Selline tegevus kannab endast konkurentsi kahjustavat eesmärki (ja ka tagajärge). Praeguses situatsioonis osales riigihankel sisuliselt üks ettevõte, OÜ Autsec, kellel olid teadmised ja pädevus määrata kindlaks riigihangete hind ja reaalselt riigihangetega ettenähtud tööd ka teostada. Ainus eesmärk Q OÜ osalemisel oli vältida riigihangete nurjumist, kuna OÜ Autsec oli tihti ainsaks ettevõtteks, kes pakkumuse riigihankel osalemiseks esitas. Kohtumenetluse käigus on tuvastatud, et isikuid, kes oleksid reaalselt soovinud osaleda AS Y hangetel, mis puudutavad käesolevat kohtuasja, praktiliselt puudusid. Seega eeltoodust tulenvalt leiab kaitsja, et Autsec OÜ ja Q OÜ omavahelisel koostööl ei olnud konkurentsi kahjustavat eesmärki. Mõningate konkurentsi piiravate kokkulepete lubatavus võib ilmneda KonkS § 6 lg-st 1 ja ELTL art 101 lg-st
3. Riigikohus on nimetatud erandeid pidanud õigusvastasust välistavateks asjaoludeks, mille väljaselgitamine on KrMS § 211 lg 2 kohaselt kohtueelse uurimise eesmärk, kui võrd

§ 2

lg-st 2 tulenevalt on isiku vastutusele võtmise üheks eelduseks peale teo koosseisupärasuse ka õigusvastasust välistavate asjaolude puudumine. Süüdistusaktis on üksnes nenditud, et selliseid välistavaid asjaolusid käesoleval juhul ei esine, sügavam analüüs siiski puudub. Sellisena on süüdistusakt olulises mahus puudulik. PS § 22 lg 2 ja KrMS § 7 lg 2 kohaselt ei ole keegi kohustatud kriminaalmenetluses tõendama oma süütust, mistõttu peab isiku süü kriminaalmenetluses tõendama süüdistusfunktsiooni kandev prokuratuur, kes muuhulgas peab vastavate asjaolude ilmnemisel analüüsima ka õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist. Käesoleval juhul seda tehtud ei ole. 11 KonkS § 6 lg 1 ja ELTL art 101 lg 3 kriteeriumide täitmine eeldab seda, et ettevõtjate vaheline koostööga kaasneksid sellised üldise hüve jaoks olulised objektiivsed eelised, mis kaaluvad üles koostööga seonduvad negatiivsed aspektid.Käesoleval juhul on BB avaldanud, et Q OÜ osales hangetel üksnes I. Süld palvel, selleks, et hankel oleks rohkem pakkujaid, sest vastasel juhul oleksid hanked tunnistatud ebaõnnestunuks. Kuivõrd AS Y poolt korraldatud ülesõidu hangete eesmärk oli parandada turvalisust AS Y ülesõidukohtadel, mis kohtu seisukohti arvestades täidab avalikke huve, siis võib sellest järeldada, et OÜ Autsec ja Q OÜ koostöö oli suunatud üldisele hüvele ehk tarbijate turvalisuse tagamisele. Ülesõitude ohutuks muutmine aitab vältida inimkaotustega liiklusõnnetusi ning ka majanduslikku kahjusid, mis kaasnevad liiklusõnnetustega. Seega tuleb asuda seisukohale, et ühiskonna turvalisuse tagamine kaalub üles võimaliku negatiivse koostöö Autsec OÜ ja Q OÜ vahel. Kuivõrd kaitsja hinnangul on kohus asunud ebaõigele järeldus ele, et käesoleval juhul puudub KonkS § 6 lõikes 1 punktis 1 toodud esimene erand, siis kaitsja esitab analüüsi, kas konkurentsipiirang (s.o hinnakokkulepe) oli efektiivsusekasvu saavutamiseks hädavajalik (Ko nkS § 6 lg 1 p 2) ja kas esineb KonkS § 6 lg 1 p-st 3 erand, et kartellikeeld ei kohaldu koostöö suhtes, mis ei anna ettevõtjatele võimalust kõrvaldada konkurentsi kaubaturu olulise osa suhtes. Kaitsja leiab, et esinevad mõlemad erandid. 6.2. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §§ 318 lg 1; 319 lg 1 ja 2; 321; 331 lg 11; 337 lg 1 p 4, lg 2 p 2; 338 p 2 ja p 3; 339 lg 1 p 7, 12 lg 2; 340 lg 2 p1 kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 14. veebruari 2019 kohtuotsus V.K süüditunnistamises

§ 400

lg 2 p 1 ja

§ 22

lg 3 – 3001 lg 2 järgi ja Autsec OÜ süüditunnistamises

§ 400lg 4 järgi.

Teha asjas uus otsus, millega süüdistatavad V.K ja Autsec OÜ mõista kõikides neile inkrimineeritud kuritegudes õigeks. Mõista Eesti Vabariigilt välja V.K ja Autsec OÜ menetluskulud. RIIGIPROKURATUURI VASTUS:

1. Prokuratuur palub apellatsioonid jätta rahuldamata ja on seisukohal et Harju Maakohtu 14.02.2019 otsusega on kohaldatud materiaalõigust õigesti ega ole rikutud kriminaalmenetlusõigust ning kohtulahend on piisavalt põhjalikult, jälgitavalt ja veenvalt motiveeritud 7.
2. Harju Maakohtus toimunud kohtuvaidlustes on prokuratuuri seisukohad süüdistuse, selle tõendatuse ja tuvastatud asjaolude ning õiguslike argumentide osas esitatud kirjalikus süüdistuskõnes ning samuti kaitsekõnede järgselt prokuratuuri repliigis. Prokuratuur ei pea vajalikuks eelnimetatud seisukohti korrata ning märgib, et jääb nende juurde ka käesolevas menetlusstaadiumis. 7.
3. Prokurör ei nõustu V.K ja Autsec OÜ kaitsja apellatsioonis väidetuga, et maakohus on hinnanud tõendeid süüdistuses käsitletud konkurentsikuritegude osas ebaõigesti ja valikuliselt, jättes piisava põhjalikkuseta hindamata, kas käesoleval juhul olid Autsec OÜ ja Q OÜ käsitletavad konkurentidena, kes tegutsevad samal asjaomasel kaubaturul. Kaitsja märgib, et asjaomast turgu ei moodusta käesoleval juhul mitte riigihange kui selline ega sellel osalemine, vaid Eesti Vabariigis AS Y vastava valdkonnaga seotud materjalide ja montaaži hankimine. Kaitsja leiab, et faktiliselt ei saanud Q Servce OÜ ja Autsec OÜ samal asjaomasel turul osaleda ning ei oleks olnud võimalik asendada Autsec OÜ pakkumist Q OÜ pakkumisega ning seega ei olevat need ettevõtted käsitletavad kartelliõiguslikus mõttes konkurentidena. Prokurör märgib, et maakohus on otsuses (lk 120 -122) käsitlenud kohtumenetluses tuvastatud asjaolude pinnalt põhjalikult küsimust, kas Autsec OÜ ja Q OÜ kujutasid ettevõtjatena samal 12 asjaomasel turul tegelikke konkurente. Erinevalt kaitsja väidetust, justkui oleks kohus käsitlenud käesoleval juhul asjaomase turuna pelgalt riigihanget ja sellel osalemist, on nii süüdistuses kajastatud kui ka kohtu poolt uuritud tõendite analüüsi tulemusena tuvastatud, et käesolevas asjas on asjaomase teenuseturuna käsitletav raudtee ülesõidukohtade automaatikaseadmete ja materjali hankimise ja montaaži teenuste turg ning geograafiliseks turuks on käesoleval juhul Eesti Vabariik, kuna tegemist on riigi korraldatud hankemenetlustega. Seejuures lähtus kohus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 04.05.
4. otsuses nr 3-1-1-12-11 toodud suunistest, mille kohaselt asjaomase turu kindlakstegemisel tuleb lähtuda vastava tooteturu ja geograafilise turu mõistetest, millest moodustubki asjaomane turg konkurentsiõiguse tähenduses. Kokkuvõtvalt leidis kohus tõendikogumile tuginedes, et kuivõrd mõlemad ettevõtjad tegutsesid Eesti Vabariigi raudtee ülesõidukohtade automaatikaseadmete ja materjali hankimise ja montaaži teenuste turul, tuleb neid käsitleda tegelike konkurentidena. Siinjuures tuleb märkida, et kohus on otsuses käsitlenud ka V.K ja Autsec OÜ kaitsja kohtuvaidlustes esitatud vastuväiteid, mis on toodud kaitsja poolt ka käesolevas apellatsioonis. Maakohus on otsuses põhjendanud ja välja toonud argumendid, miks kohus kaitsjate seisukohtadega nõustuda ei saanud. Maakohus leidis, et kokkuleppe vorm ei ole oluline, kui see kujutab endast poolte kavatsuste tõest väljendust ning ka surve all tehtud kokkulepe (kohus tuvastas, et ettevõtjaid kallutas konkurentsialaseid kuritegusid toime panema Indrek Süld) saab täita KonkS § 4 lg 1 ja ELTS artikkel 101 lg 1 tingimused. Kohus nõustus sarnaselt prokuratuuriga, et käesoleval juhul ei viita miski sellele, et AS Y ülesõidukohtade hangetel eraldi pakkumused esitanud ettevõtjad ei oleks olnud eraldi pakkumuste esitamiseks võimelised (süüdistuskõne p-d 15-18, lk 85-87). V.K kaitsja märgib apellatsioonis, et maakohtu enda tuvastatud asjaoludest tulenevalt saavat rääkida Autsec OÜst ja Q OÜst kui konkurentidest alles alates
5. aasta suvest, kui Itaalias kohtusid nn konsultatsioonideks Indrek Süld ja Q OÜ juhtivtöötaja ja pädev esindaja BB ning juhatuse liige CC. Seetõttu ei olevat kaitsja arvates riigihangete nr 152322 ja 154956 puhul võimalik analüüsida hinnakokkulepete sõlmimist ning ettevõtjate konkurentsi kahjustavast koostööst riigihangetel saab rääkida alates
6. aasta sügisest. Prokurör ei nõustu kaitsja eeltoodud käsitlusega, justkui oleks kohus tuvastanud, et Autsec OÜ ja Q OÜ on käsitletavad kartelliõiguslikus mõttes konkurentidena alles pärast Q OÜ esindajate BB ja CC kohtumist Indrek Süllaga Itaalias. Kohtuotsuse lk 122-131 nähtub kohtu põhjalik analüüs ning on jälgitav, miks kohus jõudis järeldusele, et Autsec OÜ ja Q OÜ tegevus AS Y korraldatud raudtee ülesõidukohtade automaatikaseadmete ja materjali hankimise ja montaaži teenuste turul kujutab endast KonkS § 4 lg 1 ja ELTS artikkel 101 lg 1 käsitletud ettevõtjate vahelist kokkulepet ja kooskõlastatud tegevust. Seejuures kajastab kohtuotsuse lk 122-131 toodud käsitlus kõiki konkurentsialase kuriteo süüdistustes kajastatud hankeid. Kohtu tuvastatud asjaoludest nähtub, et OÜ Q ja Autsec OÜ sõlmisid oma esindajate BB ja V.K kaudu Indrek Sülla kihutamisel Eesti Vabariigis
7. aasta kevadest kuni
8. aasta veebruarini kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kohas konkurentsi kahjustamise eesmärgil konkurentsi kahjustavad hinnakokkulepped ja kooskõlastasid tegevusi jätkuvalt kuuel AS Y korraldatud raudteeautomaatika seadmete projekteerimise, materjalide ja montaaži riigihangetel osaledes, millega määrati hankija AS Y suhtes, kindlaks riigihanke hind: 1) AS Y lihthange nr 152322 „Tapa -Narva raudteeliini ülesõiduautomaatika montaaž ja materjalid“; 2) AS Y lihthange nr 154956 „CTC Neman seadmete montaaž ja materjalid“; 3) AS Y lihthange nr 167420 „Tamsalu, Rakke ja Betooni ülesõidukohtade automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“; 4) AS Y avatud rahvusvaheline hange nr 168870 „Tapa-Tar tu liini 13 ülesõidukoha 13 automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“; 5) AS Y lihthange nr 170303 „Raudteeülesõidukohtade automaatsignalisatsioonide projekteerimistööd 2016“ ja 6) AS Y lihthange nr 171539 „AFS seadmete montaaž ja materjalid 2016-2017 II“. Prokurör märgib, et kohtulahendi põhiosast, mis käsitleb süüdistuses etteheidetud jätkuvat konkurentsialast süütegu ja selle tõendatust, nähtub selgelt ja ühemõtteliselt (alates otsuse lk 122), et kohus on lugenud konkurentsikuriteo tõendatuks ja asjaolud tuvastatuks kogu süüdistuse mahus alates
9. aasta kevadest, hõlmates käsitluses mh ka hankeid nr 152322 ja
10. Seejuures kohtuotsuse lk 13 nähtub, et kohus loeb eelneva tõendite hindamise tulemusena tuvastatuks, et BB ja V.K leppisid Indrek Sülla kallutamisel kokku, millise hinnaga kumbki äriühing riigihankel pakkumuse esitab, tagades madalama hinnaga pakkumuse parimaks tunnistamise ja kooskõlastades tegevusi ning esitasid hangetel nr 152322, nr 154956, nr 167420, nr 168870 pakkumused vastavalt omavahel kokkulepitud tingimustele ning planeerisid selliselt kooskõlastatult esitada pakkumused ka hangetel nr 170303 ja nr
11. Prokurör leiab maakohtu lahendi põhiosas kajastatule tuginedes, et käesoleval juhul on maakohtu ebatäpsus aastaarvus kohtuotsuse lk 121 viimases lõigus käsitletav sellise pisiveana, millel puudub igasugune mõju kohtulahendi sisule või kohtu õiguslikele järeldustele konkurentsialaste süütegude osas. KrMS § 337 lg 1 p 2 kohaselt võib ringkonnakohus jätta esimese astme kohtu otsuse sisuliselt muutmata, tehes sellesse täpsustusi. Seega on ringkonnakohus käesoleval juhul pädev tegema maakohtu otsuse põhiosas vastava korrigeeriva täpsustuse, jättes esimese astme kohtu otsuse sisuliselt muutmata. Kaitsja leiab apellatsioonis, et ainus eesmärk Q OÜ osalemisel AS Y hangetes oli vältida riigihangete nurjumist, sest sageli oli Autsec OÜ ainsaks pakkujaks ja teised hankel osaleda soovivad isikud puudusid. Kaitsja leiab, et seega ei olevat Autsec OÜ ja Q OÜ omavahelisel koostööl konkurentsi kahjustavat eesmärki. Prokurör kaitsja käsitlusega ei nõustu, kuna see ei tugine kohtus tuvastatud asjaoludele. Maakohus on otsuses (lk 131-132) põhjendanud, et käesoleval juhul tõendikogum kinnitab, et V.K ja BB leppisid kokku riigihanke pakkumustes esitatava hinna ja kokkulepitu kajastus pakkumuste esitamisel hankedokumentides. Niisuguse tegevusega määrasid konkurendid Autsec OÜ ja Q OÜ kindlaks teenuse hinna ka tarbija, s.o AS Y jaoks. Järelikult oli kahe nimetatud ettevõtja koostööl konkurentsi kahjustav eesmärk. Kohus tõi välja, et hindade kooskõlastamine tähendab KonkS § 4 lg 1 p 1 ja ELTL art 101 lg 1 p (a) rikkumist ning seda tuleb pidada konkurentsi kahjustava eesmärgiga koostööks KonkS § 4 lg 1 p 1 ja ELTL art 101 lg 1 tähenduses. Kohus tõi seejuures ka õigesti välja, et konkurentsi kahjustava eesmärgi tuvastamisel ei ole vaja täiendavalt hinnata, kas kokkuleppel on ka konkurentsi kahjustav tagajärg. Seejuures on kohus asjakohaselt viidanud Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-12-11 p-des 21.1 ja 21.3 sedastatule. Prokurör ei nõustu kaitsja etteheidetega selles, et süüdistus on puudulik, kuna ei sisaldavat piisavat analüüsi õigusvastasust välistavate asjaolude esinemise osas KonkS § 6 lg-st 1 ja ELTL art 101 lg-st 3 tulenevatel alustel. Süüdistusaktis (lk 14-15) on prokuratuur käsitlenud Autsec OÜ ja Q OÜ hinnaalase koostöö mittevastavust erandtingimustele KonkS § 6 lg -s 1 sätestatud kolme kumulatiivse tingimuse kontekstis ning jõudnud järeldusele, et kuna käesolevas asjas ei ole täidetud KonkS § 6 lg -s 1 sätestatud esimene erandtingimus, puudub vajadus hinnata konkurentsi kahjustava koostöö vastavust ülejäänud kahele erandtingimusele. Prokuratuur leiab, et käesoleval juhul ei esine Autsec OÜ ja Q OÜ konkurentsi kahjustava tegevuse õigusvastasust välistavat asjaolu. Süüdistuskõne p-s 21 (lk 88-89) on prokuratuur samuti 14 kaalunud käesolevas asjas õigusvastatust välistavate asjaolude esinemist KonkS § 6 lg -s 1 ja ELTL art 101 lg-s 3 märgitu osas ning jõudnud järeldusele, et käesoleval juhul ei esine õigusvastasust välistavat asjaolu. Ka Harju Maakohus on otsuse lk 132-133 kontrollinud vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-12-11 p-des 25, 25.1 ja 25.2 osutatule, kas käesoleval juhul võiks konkurentsi piiravate kokkulepete lubatavus ilmneda KonkS § 6 lg-s 1 ja ELTL art 101 lg-s 3 toodud alustest. Analüüsides KonkS § 6 lg 1 p 1 sätestatud esimest tingimust jõudis kohus analüüsi tulemusena järeldusele, et KonkS § 6 lg 1 sätestatud esimene erandtingimus ei ole täidetud ja kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis annaksid aluse asuda teistsugusele järeldusele. Seega kohus leidis, et käesoleval juhul ei ole ettevõtjatevaheline koostöö õiguspärane. Kaitsja apellatsioonis toodud hinnangu kohaselt asus kohus ebaõigele järeldusele, et käesoleval juhul puudub KonkrS § 6 lg 1 p 1 toodud esimene erand. Prokuratuur nõustub kohtuga, et kaitsjad ei esitanud maakohtus veenvaid tõendeid, millele saaks tugineda apellatsioonis toodud väide esimese erandtingimuse esinemise kohta. Prokurör leiab, et käesolevas asjas tuvastatud asjaolusid silmas pidades, on kaitsja apellatsiooni p-s 2.2.9 asunud tarbetult analüüsima KonkS § 6 lg -s 1 p-des 2 ja 3 sätestatud erandtingimuste esinemist.

§ 400

kommentaari p 31.1 kohaselt on vastavad tingimused kumulatiivsed ehk peavad esinema samaaegselt. Ka Riigikohus on eelnevalt korduvalt viidatud lahendi nr 3-1-1-12-11 p-s 26 nimetanud, et ainult juhul kui üheaegselt esinevad kõik ELTL art 101 lg-s 3 toodud asjaolud, vabanevad isikud vastutusest ELTL art 101 lg-le 1 vastava koostöö tegemise eest nii olukorras, kus koostööl on konkurentsile kahjulik tagajärg, kui ka situatsioonis, kus koostööl on konkurentsi kahjustav eesmärk. Kuna ettevõtjatevahelisele koostööle erandi kohaldamine eeldab kõikide tingimuste kumulatiivset, ehk üheaegset täitmist, puudub käesoleval juhul vajadus hinnata koostöö vastavust kahele ülejäänud erandtingimusele ning seda ei olnud eelnimetatud põhjusel tarvis analüüsida ei süüdistuses ega kohtuotsuses. 7.3.Apellatsioonides taotletakse esimese astme otsuse tühistamist Indrek Sülla süüditunnistamises

§ 3001

lg 2 järgi ja V.K süüdimõistmises

§ 22lg 3 ja § 3001 lg 2 järgi .

Kaitsjad leiavad, et AS X- ja turvanguameti juhataja Indrek Süld ei olnud ametiisik

§ 288lg 1 ja korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) § 2 lg 2 mõttes.

Indrek Sülla kaitsja Lubergi väitel ei nähtuvat juba süüdistusaktist, miks käesoleval juhul on omistatud avaliku ülesande täitmine eraõiguslikule isikule ning süüdistuses peaks nähtuma konkreetsed seaduse ja/või sellega kooskõlas olevad seadusest madalamal seisvad õigusaktid, mille alusel see tuleneb. Seejuures kaitsja nõustub apellatsioonis, et Indrek Süldil oli side- ja turvanguameti juhina küll ametiseisund, kuid mitte avaliku ülesande täitmisel vaid ametiseisund sisesuhtes äriühinguga ja temani ei ulatunud mistahes teenistusülesande täitmisel aktsiaseltsi avalikõiguslik õigussuhe riigiga. Prokurör märgib, et käesolevas asjas ei saa nõustuda kaitsjate seisukohaga, et Indrek Süllal puudus ametiseisund avaliku ülesande täitmiseks. Prokuratuur on süüdistusaktis toonud välja käsitluse, miks eraõiguslik äriühing AS Y on käsitletav avaliku ülesande täitjana ning millistel põhjustel. Seejuures nähtub süüdistusest millistest seadustest ja õigusaktidest lähtuvalt saab prokuratuuri arvates Indrek Süld a käsitleda ametiisikuna, kes AS-s Y raudteeinfrastruktuuri majandamisega seotud ülesannete täitmisel oma ametipädevust realiseerides, sh riigihankemenetlustes otsuseid ja toiminguid tehes, täitis avalikku ülesannet. 15 Prokuratuur ei hakka käesolevas apellatsioonivastuses kordama maakohtus süüdistuskõnes käsitletut ja märgib kokkuvõtvalt, et käesoleval juhul pole ametiisikuks kvalifitseerimise otsustamisel oluline, et Indrek Süld juhtivtöötajana ei ole AS Y nõukogu liige ega ka juhatuse liige. Maakohus tuvastas, et AS Y on töölepingu ja ametijuhendi ning AS Y juhatuse otsuste alusel andnud Indrek Sül lale õiguspädevuse juhtida infrastruktuuri majandavat side - ja turvanguametit, sh tegeleda infrastruktuuri majandamise valdkonnas läbiviidavate hangetega ja hankelepingu täitmise järelevalve ning töömahtude kontrolliga, mis tagab raudtee liiklusohutuse ja avaliku raudtee taristu toimimise, olles seega otseselt seotud avalike huvidega. Prokuratuur nõustub Harju Maakohtu põhjenduste ja analüüsiga selles, miks käesolevas asjas on Indrek Süld käsitletav

§ 288

lg 1 ja KVS § 2 lg 1 mõttes ametiisikuna, kes töötades AS-s X- ja turvanguameti juhatajana ja olles infrastruktuuri valdkonna hangete komisjoni liige, omas avaliku ülesande täitmiseks ametiseisundit. Kohus on otsuse lehekülgedel 70-73 põhjalikult analüüsinud, miks käesoleva kohtuliku arutelu objektiks olevas asjas on eraõigusliku juriidilise isiku juhtivtöötaja käsitletav ametiisikuna. Seejuures on kohus käsitlenud ka kaitsjate seisukohti ja ning osutanud ja analüüsinud süüdistuses toodud seaduseid ja õigusakte, millele tugineb AS -le Y ja selle juhtivtöötaja poolt täidetav avaliku ülesande käsitlus. Maakohus jõudis süüdistusega nõustudes järeldusele ja põhjendas, mille alusel käesoleval juhul on tuvastatav, et Eesti Vabariik on delegeerinud avaliku raudtee infrastruktuuri majandamise ja liikluskorralduse raudteel AS-le Y. Kohus põhjendas samuti, et muuhulgas täidab AS Y avalikku ülesannet ka infrastruktuuri majandamiseks vajalike teenuste, tööde ja asjade hankimisel. Maakohtu põhjendustest nähtub, miks käesoleval juhul saab AS Y kui avaliku ettevõtja side - ja turvanguameti juhataja ametipädevuse kasutamist käsitleda avaliku ülesande täitmisena sellise AS Y tegevuse osas, mis on ka ise käsitatav avaliku ülesande täitmisena. Samuti analüüsis maakohus käesolevat juhtumit Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. detsembri 2015 otsuses toodud seisukohtade valguses asjas nr 3-1-1-98-15, tuues välja käesolevas kohtuasjas ning eelviidatud asjas käsitletud juhtumi kattuvused ja erisused. Seejuures käsitles maakohus ka Indrek Süldi kaitsja poolt vaidlustes esitatud seisukohti. Kaitsja on apellatsioonis (p-s 1.2.3) leidnud, et kohus on otsuses eksinud (vt otsuse lk 72 viimane tekstilõik) viidates kaitsja seisukohti käsitledes, justkui oleks kaitsja nimetanud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendi nr 3-1-1-98-15 kontekstis NS AS T juhatuse liikmeks, kuigi tegu oli nõukogu liikmega. Kaitsja teeb nimetatud ebatäpsusest omakorda järelduse, et maakohus võis eksida riigikohtu lahendi järeldustes ja just seetõttu ka ekslikult jõuda järeldusele, et Indrek Süld on erisubjektiks

§ 24tähenduses.

Prokurör leiab, et kaitsja taoline otsitud ja ainetu järeldus ei tugine maakohtu lahendi sisule. Kohtulahendi lk 70-73 toodud analüüsist nähtub arusaadavalt ja jälgitavalt kohtu seisukoha kujunemine ametiisiku ja avaliku ülesande õiguslikus küsimuses. Kui ringkonnakohus hindab maakohtu otsuses kaitsja seisukoha käsitlemisel toodud „juhatuse liige“ viidet „nõukogu liikme“ asemel ebatäpsuseks, on seda käesoleval juhul võimalik vajadusel korrigeerida KrMS § 337 lg 1 p 2 sätestatud alustel. Kaitsjad on apellatsioonides leidnud, et kohus on jätnud arvestamata, et KVS kuni 01.04.2013 kehtinud redaktsiooni kohaselt võis ametiisik saada tulu autoritasuna ja patendituluna. Kokkuvõtvalt raskendas kaitsjate arvates 01.04.2013 jõustunud KVS, mis täidab

§ 3001

blanketset sisu, Indrek Sül la ja kaasaaitaja V.K olukorda, mistõttu tuleks käesoleval juhul lähtuda

§ 5

lg 2 põhimõtetest, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab 16 karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud. Alternatiivselt pakuvad kaitsjad välja, et käesoleval juhul võib tegu olla koosseisueksimusega või keelueksimusega. Prokurör nõustub maakohtuga, et kaitsjate seisukohti

§ 5

lg 2 ning koosseisueksimuse ja keelueksimuse osas ei saa pidada käesoleva juhtumi kontekstis põhjendatuks. Maakohus on otsuse lk 88- 99 põhjalikult analüüsinud toimingupiirangu rikkumise ning sellele kaasaaitamisega seotud asjaolusid ning käsitlenud selles küsimuses ka kaitsjate seisukohti. Kohus on muuhulgas lk 88 märkinud: Maakohtu otsuse lk 88-99 kajastatud tõendikogumi analüüsist ning selle alusel tuvastatud asjaoludest nähtub, et kohus loeb tõendatuks, et üheksa hanke maksumus ilma käibemaksuta moodustas kokku 2 259 190 eurot. Samuti on tõendatud, et Indrek Süld sai Autsec OÜ juhatuse liikme V.K korraldusel nimetatud ettevõttest perioodil

1. jaanuarist kuni
2. jaanuari lõpuni tulu kokku summas 102 818 eurot. Kohus jõudis järeldusele, et seega rikkus Indrek Süld aastatel 2014.-2016 teadvalt korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu keeldu rahalises väljendus 2 362 008 euro ulatuses, s.o eriti suures ulatuses. Prokurör nõustub maakohtu käsitlusega nii Indrek Süldi teo kui ka V.K kaasaaitamisteo osas, ega pea vajalikuks seisukohti üle korrata. Samuti on maakohus V.K kaasaaitamistegu käsitledes lugenud üheselt tõendatuks, et V.K korraldas Autsec OÜ kaudu Indrek Sül lale väljaspool ametikohustusi kõrvaltegevusest laekuva varalise tulu kättesaadavaks tegemise kasutades Autsec OÜ rahalisi vahendeid ning tegi ettevõtte pangakontolt rahaülekandeid Indrek Süldi pangakontole suulise kokkuleppe alusel. Samal perioodil esitas V.K Autsec OÜ juhatuse liikmena pakkumused üheksal AS Y infrastruktuuri majandamisega seotud raudteeautomaatika seadmete projekteerimise, hankimise ja montaaži hangetel. Seejuures V.K teadis, et Indrek Süld kuulus ametiisikuna kõigil neil hangetel riigihanke komisjoni, osales dokumentide ettevalmistamises ning riigihangete menetlemisel otsuste ja toimingute tegemises ja sisulises suunamises, sh Autsec OÜga sõlmitud hankelepingute täitmise üle järelevalve teostamisel ja tööde vastuvõtmisel. Tuginedes maakohtu poolt uuritud tõendikogumi alusel tuvastatule, ei saa nõustuda kaitsjate väidetega, et Indrek Süld ja V.K ei pruukinud 2014-2016 aru saada oma tegude ebaõigussisust ja tegutseda teadvalt toimingupiirangu rikkumisel ja sellele kaasaaitamisel. Kohtu uuritud tõenditest, sh jälitustoimingutega kogutud tõenditest, tunnistajate ütlustest, vaadeldud dokumentidest ning süüdistatavate eneste ütlustest nähtub muuhulgas süüdistatavate poolt tegevuse konspireerimine seoses Autsec OÜ kontolt Indrek Süldile tehtavate ülekannetega. Näiteks ilmneb jälitustoimingutega kogutud tõenditest, et Indrek Süld ja V.K , kes kasutasid suhtlemisel väljendit “ Indrek Süldile tehtavate rahaülekannete osas, leppisid mh 27.11.2015 kokku, et muudavad pangaülekande alust, asendades selle teise lepingunumbriga, sest muretsesid, et ühe lepingunumbri kasutamine võib äratada soovimatut tähelepanu. 17 Maakohus on tuvastanud, et Indrek Süld ei teavitanud AS Y juhtkonda ega hankekomisjoni liikmeid oma varalisest ja majanduslikust seotusest Autsec OÜga. Kohus tuvastas, et Indrek Süld rikkus KVS § 11 lg-s 2 sätestatud kohustust ega teavitanud toimingupiirangu kohaldumise olukorras piirangust tingivast asjaolust oma vahetut juhti, kes oleks saanud teha toimingu või otsuse ise või andnud selle ülesandeks teisele ametiisikule. Kohus tuvastas ka, et Indrek Süld jättis AS X- ja turvanguameti juhatajana ärihuvide deklaratsioonides 15.04.2015 ja 29.02.2016 avaldamata andmed oma seotusest äriühinguga Autsec OÜ, mis tõid töökohustuste täitmisel tuua kaasa huvide konflikti, ohustas töötaja objektiivsust ja lojaalsust töösuhtes ning tõi kaasa korruptsiooniohu. Samuti tuvastas kohus, et Indrek Süld kinnitas kahel AS Y korraldatud riigihankel (nr 162014 ja nr 168870) hankekomisjoni liikmena erapooletuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsioonis, varjates tegelikku seost Autsec OÜ-ga, et tal ei ole pakkumusmenetluses osalevate pakkujatega KVS-i järgi huvide konflikti. Süüdistatavana kohtus ütlusi andes tõi Indrek Süld taolise käitumise ühe põhjendusena välja muuhulgas soovi vältida inimeste kadedust, näidates selget arusaama ja teadlikkust oma käitumisest ja selle põhjustest. Prokurör leiab, et maakohus on nii Indrek Sül la kui ka V.K puhul jõudnud õigele järeldusele, et nad mõlemad tegutsesid teadlikult ja said aru oma teo õigusvastasusest. 7.
3. Indrek Sülla kaitsja Aadu Luberg leiab apellatsioonis, et Indrek Süld on ebaõigesti süüdi mõistetud süüdistuses

§ 300

lg 2 järgi nii seetõttu, et kaitsja käsitluse kohaselt ei ole Indrek Süld käsitletav ametiisikuna, kui ka seetõttu, et kaevatavas otsuses olevat vääralt jäetud kohaldamata seadusainsuse põhimõte, kuna käesoleval juhul olevat kogu Indrek Süllale etteheidetav riigihankemenetluse nõuete rikkumise ebaõigus hõlmatud

§ 22lg 2 ja § 400 järgi.

Samuti leiab kaitsja apellatsioonis, et

§ 300

järgi esitatud süüdistuses ei ole järgitud süüteokoosseisu blanketsust ja on piirdutud paljasõnaliste viidetega, mis sisaldavad üldsõnalisi etteheiteid. Esmalt märgib prokurör, et kaitsja etteheited Indrek Sül lale

§ 300

lg 2 järgi esitatud süüdistuses konkreetsete riigihangete seaduse (edaspidi RHS) välisviidete puudumise osas ei ole õiged alljärgneval põhjusel. Indrek Sül la süüdistuses on kajastatud ja kohtus uuritud tõendite alusel tuvastatud need faktilised asjaolud, mis kinnitavad, et Indrek Süld rikkus Eesti Vabariigis ametiisikuna hankija AS Y esindajana avalikku ülesannet täites riigihanke menetluse nõudeid menetluses osalejatele OÜ-le Q ja Autsec OÜ eelise andmise eesmärgil ajavahemikul

1. september kuni
2. märts jätkuvalt viiel AS Y poolt Eesti Vabariigis korraldatud raudteeinfrastruktuuri valdkonna raudteeautomaatika seadmete projekteerimise, hankimise ja montaaži hankel: 1) AS Y lihthange nr 167420 „Tamsalu, Rakke ja Betooni ülesõidukohtade automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“; 2) AS Y avatud rahvusvaheline hange nr 168870 „Tapa-Tartu liini 13 ülesõidukoha automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“; 3) AS Y lihthange nr 170303 „Raudteeülesõidukohtade automaatsignalisatsioonide projekteerimistööd 2016“, 4) AS Y lihthange nr 170308 „AFS seadmete montaaž ja materjalid 2016 -2017“ ja 5) AS Y lihthange nr 171539 „AFS seadmete montaaž ja materjalid 2016-2017 II“. Kohus tuvastas, et viie süüdistuse riigihanke maksumus (summeeritud kogumis nimetatud hangete eeldatavad maksumused) moodustab kokku 1 258 000 eurot. Seejuures on

§ -s 300 sätestatud kuriteokoosseisu blanketsust silmas pidades kõigi viie hanke puhul nii süüdistuses kajastatud kui ka kohtu poolt analüüsitud ja tuvastatud, et Indrek Süld, olles AS Y infrastruktuuriteenistuse side- ja turvanguameti juhataja, kes tegutses ametiülesannete raames hankija AS Y korraldatud avalike ülesannete täitmise valdkonnaga seotud raudteeveo ja raudteeinfrastruktuuri hangete korraldamisel ja läbiviimisel, oli 18 kohustatud järgima RHS § 1 (alates 01.01.2017 kehtivas redaktsioonis § 2) ja KVS § 1 sätestatud põhimõtteid ning RHS § 13¹ alusel AS Y juhatuse poolt kinnitatud AS Y hankekorda ja RHS § 3 sätestatud üldpõhimõtteid ja RHS § 38 lg 1 p 6 sätestatud valeandmeid esitanud pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise kohustust (alates 01.09.2017 kehtivas redaktsioonis § 95 lg 4 p 9). Samuti on nii süüdistuses kui ka kohtuotsuses toodud ära, milliseid konkreetseid RHS § -s 3 toodud riigihanke korraldamise põhimõtteid Indrek Süld rikkus AS ER hankemenetluses osalejatele OÜ-le Q ja Autsec OÜ eelise andmise eesmärgil ajavahemikul 2015. septembrist kuni 2016. märtsini toimunud hankemenetlustes. Nimelt nähtub süüdistusest (süüdistuskõnes on

§ 300

lg 2 etteheidet riigihangete teostamise nõuete rikkumises käsitletud kõne IV osas, lk 44-67), et Indrek Süldi tegevuse osas riigihangetes nr 167420, nr 168870, nr 170308 ja nr 171539 ja nr 170303 saab kogumis ette heita järgmiste RHS sätete rikkumist: RHS § 3 p -des 2 ja 3 sätestatud läbipaistvuse, kontrollitavu se ja isikute võrdse kohtlemise põhimõtet (alates 01.09.2017 kehtivas redaktsioonis § 3 p -d 1 ja 2) ning RHS § 3 p -des 4 ja 5 sätestatud hankija poolt riigihankel olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise ja hankijana konkurentsi kahjustava huvide konflikti vältimise põhimõtet (alates 01.09.2017 kehtivas redaktsioonis § 3 p-d 3 ja 4). Lisaks riigihangetes nr 167420 ja nr 168870, mille osas on tuvastatud, et Indrek Süld kihutas BB OÜ Q esindajana teadlikult võltsima ja esitama võltsitud dokumente OÜ Q pakkumuse riigihankele kvalifitseerumise eesmärgil, on Indrek Süldile ette heidetud riigihanke menetluse rikkumist RHS § 38 lg 1 p 6 (alates 01.09.2017 kehtivas redaktsioonis § 95 lg 4 p 9) alusel seetõttu, et ta jättis kvalifikatsiooni kontrollimisel kõrvaldamata hankemenetlusest valeandmeid esitanud pakkuja, s.o OÜ Q. Harju Maakohus on kohtuotsuse osas, mis käsitleb Indrek Sülla süüdistust riigihanke menetluse nõuete rikkumises menetluses osalejale eelise andmise eesmärgil samuti toonud välja ja analüüsinud RHS § -s 3 sätestatud konkreetseid riigihanke korraldamise põhimõtete rikkumisi (otsuse lk 101-118). Seejuures on maakohus otsuse põhiosas ( leheküljel 118) lugenud tuvastatuks, et Indrek Süld rikkus riigihanke menetluse nõudeid, s.o RHS § -s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, s.o läbipaistvuse, kontrollitavuse ja isikute võrdse kohtlemise põhimõtet ning hankija poolt riigihankel olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise ja hankijana konkurentsi kahjustava huvide konflikti vältimise põhimõtet. Prokurör märgib siinkohal, et kohus on kuni 01.09.2017 kehtinud RHS §-s 3 toodud põhimõtteid tuvastatuks lugedes viidanud (otsuse lk 118) §-s 3 loetletud üldpõhimõtteid sisaldavatele punktidele trükitehnilise ebatäpsusega, märkides osaliselt RHS §-s 3 vastavates punktides loetletud riigihanke korraldamise põhimõtete ette punkti viite asemel ekslikult lõike (lg) tähistuse. Samas on kohus, käsitledes konkreetseid RHS § -s 3 sisalduvaid üldpõhimõtteid, viidanud korrektselt punkti täpsusega nende asukohale normis alates 01.09.2017 kehtivas RHS § 3 regulatsioonis. Prokurör leiab, et kohtu mõningane trükitehniline ebatäpsus RHS § 3 punktidele viitamises ei muuda kohtuotsuses kajastatud käsitluse sisulist õiguslikku tähendust ja arusaadavust, kuna kohtu põhistustest nähtub jälgitavalt (sh korrektsetest viidetest RHS § 3 käesoleval ajal kehtivatele sätetele), milliste RHS -s toodud nõuete rikkumist maakohus Indrek Süldile ette heidab. Prokurör märgib, et ebatäpne on käesoleva süüdistuse kontekstis ka kohtuotsuse lk 118 maakohtu poolt märgitu, mille kohaselt

§ 300eeldab, et teoga on tekitatud oluline varaline kahju.

Prokurör täpsustab, et käesolevas kriminaalasjas on Indrek Süllale heidetud ette riigihankemenetluse nõuete rikkumist hankemenetlustes, mis toimusid ajavahemikul 2015. septembrist kuni 2016. märtsini. Kui kuni 01.01.2015 kehtinud

§- s 300 sätestatud kuriteokoosseis eeldas olulise varalise kahju tekitamist materiaalse kuriteokoosseisuna, siis 19 käesolevas asjas on tegu kvalifitseeritud alates 01.01.2015 kehtiva

§-s 300 sätestatud koosseisu järgi, mis näeb ette vastutuse riigihanke menetluse nõuete rikkumise eest menetluses osalejale eelise andmise eesmärgil. Alates 01.01.2015 kehtivas

§-s 300 kirjeldatud teod on koosseisutüübilt formaalsed kuriteokoosseisud, ega eelda mingi kahjuliku tagajärje põhjustamist. Prokurör leiab, et eelviidatud maakohtu otsuse põhiosas sisalduvad ebatäpsused saab ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p 2 tuginedes oma otsusega korrigeerida, jättes esimese astme kohtu otsuse sisuliselt muutmata, kuna need ei ole mõjutanud maakohtu otsuse sisulist õiguslikku tähendust. Puutuvalt kaitsja Lubergi apellatsioonis toodud väitega seadusainsuse põhimõtte kohaldamata jätmisest põhjusel, et kogu Indrek Süldile etteheidetav riigihankemenetluse nõuete rikkumise ebaõigus on hõlmatud

§ 22

lg 2 ja § 400 järgi märgib prokurör, et nõustub maakohtu lahendis (otsuse lk 143-144) toodud põhjendustega , milles kohus on muuhulgas käsitlenud ka kaitsja poolt kohtuvaidlustes nimetatud küsimuses esitatud seisukohti. 7.5. Indrek Sülla kaitsja Aadu Luberg leiab apellatsioonis, et Indrek Süld on ebaõigesti süüdi mõistetud süüdistuses

§ 22

lg 2 ja 344 lg 1 ning

§ 22

lg 2 ja § 345 lg 1 järgi seetõttu, et nende süüdistuses toodud tegude väidetav ebaõigus on hõlmatud konkurentsi süüdistusega. Lisaks leiab kaitsja riigihangete nr 154956, 167420 j 168870 osas, et Indrek Süldil ei olnud võimalik kihutada karistusõiguslikus mõttes hankepakkumuste võltsimistele olukorras, kui vastavat hanget ei olnud välja kuulutatud ehk hankemenetlust, kus võltsitud andmeid pidi esitatama, ei olnud veel olemas. Prokurör leiab, et käesoleval juhul ei tugine kaitsja väited maakohtus uuritud tõendikogumi alusel tuvastatud asjaoludele. Nii süüdistuskõnes (kõne VI osa, lk 91-106) kui maakohtu otsuses (otsuse lk 135-142) on põhjalikult käsitletud nimetatud tegude tuvastatust, sh Indrek Süldi poolt Q OÜ esindaja kallutamist dokumendi võltsimisele ja võltsitud dokumendi kasutamisele süüdistuses ja kohtuotsuses kajastatud riigihankemenetlustes. Seejuures on kohus tuvastanud, et Indrek Süld oli side - ja turvanguameti juhatajana isikuks, kelle ametiülesanded ja vastutus sisaldas kõikide süüdistuses kajastatud raudtee infrastruktuuri hangete ettevalmistamist ja korraldamist, sh tehniliste ja kvalifitseerimistingimuste määratlemist. Seega ei ole asjakohane käesolevas asjas tuvastatud asjaolusid silmas pidades kaitsja käsitlus, mille kohaselt tuleks Indrek Sülla kihutamistegu siduda hanketeate avaldamisega konkreetses hankemenetluses. Samuti nõustub prokurör maakohtu käsitlusega selles, et käesolevas asjas ei ole

§ 22

lg 2 ja 344 lg 1 ning

§ 22

lg 2 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude ebaõigus hõlmatud konkurentsikuriteo süüdistusega. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

1. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, otsusega, apellatsioonidega ja prokuröri seisukohaga, leiab alljärgnevat.
2. Indrek Sülla kaitsja on leidnud, et maakohus on andnud väära hinnangu asjas kogutud tõenditele, mille tulemina on jõutud ebaõige järelduseni, et Indrek Süld on ametiisik

§ 288lg 1 ja KVS § 2 lg 2 mõttes.

Maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Kaitsja on leidnud, et süüdistusaktist ei nähtu seadust või õigusakti, millega oleks AS-le Y delegeeritud avaliku ülesande tegemine. 20 Kolleegium sellise etteheitega ei nõustu. Süüdistusakti lk. 35-39 on viidatud seadustele ja alamalseisvatele õigusaktidele, mis prokuratuuri hinnangul annavad aluse järelduseks, et AS Y täidab raudteeveo ja raudteeinfrastruktuuri majandamise valdkonnas avalikku ülesannet, et Indrek Süld, täites ametijuhendist tulenevaid ülesandeid, omas õigust ja kohustust teha avaliku ülesande täitmisel otsus ja toiming, mistõttu omas ta avaliku ülesande täitmiseks ametiseisundit ning o li ametiisikuks

§ 288lg 1 mõttes.

Kaitsja on analoogse seisukoha esitanud ka maakohtus ja kohus on otsuse lk 70- 73 põhjalikult juba kaitseväidet vaaginud. Kohus, viidates asjakohastele Riigikohtu lahenditele, on oma otsuses süüdistusaktis nimetatud seadusi ja õigusakte analüüsinud ja esitanud oma põhjendused sellest, mille alusel on võimalik järeldada, et Eesti Vabariik on delegeerinud avaliku raudtee infrastruktuuri majandamise ja liikluskorralduse raudteel AS-le Y. Samuti on kohus põhjendanud milles seisneb AS Y avaliku ülesande täitmine ja miks kohtuliku arutelu objektiks olevas asjas on eraõigusliku juriidilise isiku juhtivtöötaja käsitatav ametiisikuna. Kohtukolleegium maakohtu põhjendustega nõustub ega pea vajalikuks neid korrata ( vt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-92-11). Kaitsja on apellatsioonis viidanud Riigikohtu lahenditele. Kolleegium osutab, et viide 3-1-149 -12 p-le 33 on ekslik kuna lahend pole asjakohane. Kui kaitsja soovis viidata lahendile 3-31-49-12 p 23, siis seal on sedastatud, et avaliku ülesande täitmisega on tegu ka siis, kui eraõiguslikule isikule on pädeva asutuse poolt õigusakti või lepinguga antud volitus või pandud kohustus osutada avalikes huvides sellist teenust, mille toimimise eest vastutab seaduse järgi lõppkokkuvõttes riik või mõni muu avalik -õiguslik juriidiline isik. Kaitsja poolt viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-86-07 on käsitatud riigivõimu ühe alaliigi karistusvõimu - teostamist ja leitud, et tulenevalt PS § 3 lg 1 esimesest lausest tuleb riigivõimu, sealhulgas karistusvõimu, teostada üksnes põhiseaduse ning sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Samas on märgitud, et karistusvõimu delegeerimise keeld eraõiguslikule juriidilisele isikule puudutab otseselt ja vahetult vaid süüteomenetlusi. Kolleegiumi veendumuse kohaselt eelnimetatud lahendites sedastatu ei välista Indrek Sülla ametiisikuna käsitamist ega kummuta sellekohast maakohtu põhjendatud järeldust. Kaitsja on viidates Riigikohtu lahendile 3-1-1-98-15 leidnud, et maakohus on lahendit valesti tsiteerinud ja kohtu põhjendustes esineb sisemine vastuolu. Kolleegium vastuolu ei tuvastanud. Asjaolust, et maakohus on kaitsja poolt viidatud Riigikohtu lahendit refereerides korra ekslikult nimetanud nõukogu liiget juhatuse liikmeks, ei saa teha järeldust, et selline eksimus on viinud ebaõige järelduse tegemiseni Indrek Sülla ametiisikuna käsitamise osas. Maakohtu põhjendustest nähtub, et tegelikkuses on kohus käsi tanud isikut, kelle suhtes oli viidatud lahend tehtud, siiski äriühingu nõukogu liikmena. Samuti ei tugine maakohtu järeldus ainuüksi ja oluliselt Riigikohtu lahendis sedastatule, vaid maakohtu otsusest nähtub kõikide asjassepuutuvate seaduste ja õigusaktide analüüs, mis alusel jõudis kohus siseveendumusele, et Indrek Süld oli erisubjektiks, st. ametiisikuks

§ 288lg 1 kui ka KVS § 2 lg 1 mõistes.

Vastupidiselt kaitsja seisukohale ei tuvastanud kolleegium eeltoodud osas maakohtu poolt olulist menetlusõiguse rikkumist KrMS § 339 lg 2 tähenduses, mis oleks kaasa toonud ebaseadusliku otsuse tegemise. 10. Apellandid on leidnud, et kohus pole arvestanud, et kuni 01.04.2013 kehtinud KVS lubas ametiisikul saada tulu autoritasuna ja patendituluna. 01.04.2013 jõustunud redaktsioon raskendas

§ 3001

blanketset sisu ja sellega Indrek Sülla ja V.K olukorda, mistõttu 21 kohaldub V.K kaitsja arvates

§ 5

lg 2, Indrek Sülla kaitsja arvates

§ 5lg 3 põhimõte.

Analoogse sisuga seisukoha on kaitsjad esitanud ka maakohtus ning kohus on otsuse lk 98-99 nimetatud kaitsepositsiooni analüüsinud. Seega pole tegemist olukorraga kus kohus oleks jätnud kaitsjate väited tähelepanuta. Kohus on jõudnud kaitsjatest erinevale seisukohale ja leidnud, et antud juhul kohaldatakse seadust, mis kehtis jätkuva kuriteo toimepanemise lõpule viimise ajal, mistõttu pole vastutus välistatud. Kolleegium peab vajalikuks osutada, et nii nagu on kohus otsuses leidnud on ka V.K kaitsja apellatsioonis märkinud, et enne 2013 aastal KVS süüdistust sisustava redaktsiooni jõustumist pole isikutele süüdistust esitatud. Süüdistuse kohaselt on Indrek Süld korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise toime pannud alates 2014 aastast, millisest ajast alates on V.K-le inkrimineeritud ka kaasaaitamine. Seega on süüdistus esitatud ja kohus on isikud süüdi tunnistanud 01. aprillil 2013 jõustunud seaduse redaktsiooni alusel tegudes, millised olid toime pandud alates 2014 aastast ehk siis ligi aasta pärast seaduse jõustumist. Järelikult puudub alus rääkida süüdistatavate käitumise karistatavust välistavast seadusest

§ 5mõttes.

Samuti on kohus vastutuse eelduseks olevat suurt ulatust analüüsi nud läbi inkrimineeritud kuriteo ajalise kehtivuse ning esitanud oma põhjendused sellest, et alates 2014 aasta jaanuarist kuni käeoleva ajani kehtinud seaduste kohaselt rikkus Indrek Süld teadvalt korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu keeldu rahalises väljenduses 2 326 008 euro ulatuses, so eriti suures ulatuses, milline tahtlik tegevus on kvalifitseeritav

§ 3001lg 2 järgi.

1. V.K kaitsja on apellatsioonis leidnud, et V.K-le ei saa omistada kaasaaitamist Indrek Sülla poolt toimepandud toimingupiirangu rikkumisele. Süüdistuse kohaselt seisnes V.K füüsiline kaasabi selles, et ta juriidilise isiku Autsec OÜ juhatuse liikmena , võimaldas Indrek Süllal tegeleda väljaspool ametikohustusi kõrvategevusega ning lõi tingimused ja võimalused Indrek Süllal teenida väljaspool ametikohustusi kõrvategevusest Autsec OÜ kaudu varalist tulu. Vaimne kaasaabi seisnes Indrek Süllal teotahte tugevdamises ja soodustamises, mis seisnes selles, et ta korraldas Autsec OÜ kaudu Indrek Süllale väljaspool ametikohustusi kõrvategevusest laekuva varalise tulu kättesaadavaks tegemise Autsec OÜ kaudu, kasutades äriühingu pangakontol olevaid rahalisi vahendeid. Vaidlus puudub maakohtu poolt tuvastatus, et Indrek Sülla poolt raudtee veeremi elektroonilise pardasüsteemi( VEPS) väljatöötamine ja realisatsioon on käsitatav kõrvaltegevusena KVS § 10 tähenduses. Samuti puudub vaidlus selles, et alates 2009 aasta juulist kuni
2. jaanuarini 2016 sai Indrek Süld väljaspool ametikohustusi Autsec OÜ -lt kõrvategevusest varalist tulu kokku summas 276 312,70 eurot, sh. 2014 jaanuarist kuni 2016 jaanuarini, mil toimusid riigihanked Autsec OÜ osalusega, sai Indrek Süld Autsec OÜ-lt tulu summas 102 818 eurot. Seega on tuvastatav V.K poolt Indrek Süllale nii kõrvategevuse lubamine kui ka selle eest varalise tulu kättesaadavaks tegemine. Siinkohal kolleegium osutab, et KVS § 10 lg 1 annab ametiisikule õiguse tegeleda väljaspool ametikohustusi mis tahes muu tegevusega, kui see ei ole seadusega keelatud ja järgitakse toimingupiiranguid. Seega pole kõrvategevusega tegelemisega lubamine ja ka selle eest tasumine või süüdistuse kohaselt varalise tulu kättesaadavaks tegemine iseenesest keelatud ega too kaasa kriminaalvastutust. 22 KVS § 11 ettenähtud toimingupiirangu rikkumine seisneb selles, et ametiisik, vaatamata KVS § 11 lg 1 nimetatud asjaolude ilmnemisele, ei toimi KVS § 11 lg- s 2 nimetatud moel, ehk ei teata KVS § 11 lg 1 asjaoludest viivitamatult oma vahetule juhile, ametiisiku ametisse nimetamise õigusega isikule või organile. Kolleegium osutab, et kaasaaitaja tahtlus peab hõlmama täideviija poolt toimepandava teokoosseisu ja ulatuma kaudse tahtluse tasemel selle objektiivse ja subjektiivse ebaõiguse olulisemate joonteni. Maakohus on V.K kaasaaitamisteos süüdimõistmisel tuginenud asjaolule, et ta osales äriühinguga riigihangetes, milliste komisjonis oli oma ametikohustusi täitev Indrek Süld, millest omakorda oli V.K teadlik. Samuti oli ta teadlik hangete eriti suurest ulatusest kuna teadis nende kogumaksumust. Eelnimetatust teeb maakohus järelduse, et V.K oli teadlik, et ta osutab kaasaabi Indrek Sülla poolt toimingupiirangu teadvale rikkumisele eriti suures ulatuses. Kolleegium ei nõustu süüdistuses märgitu ega ka sisuliselt maakohtu seisukohaga, et 2009 aastast alates seaduslike võimaluste loomisega ja kokkulepitud tasu kättesaadavaks tegemisega, pidas V.K võimalikuks ja möönis, et toetab sellise tegevusega Indrek Sülla kui ametiisiku poolt 2014 aastast alates KVS § 11 lg –s 1 ettenähtud asjaoludest teatamata jätmist. Süüdistusest ega kohtuotsusest ei tulene objektiivseid asjaolusid, millega oleks tuvastatav V.K tahtlus aidata kõrvaltegevuse ja selle eest tasumise võimaldamisega kaasa ametiisiku poolt KVS toimingupiirangu teadvale rikkumisele. Kolleegium leiab, et vaid teadmine, et Indrek Süld kuulus oma ametikohustusest tulenevalt hangetel riigihanke komisjoni, osaledes sellega otsuste tegemises ja sisulises suunamises, ei piisa tuvastamaks V.K tahtlust aidata seadusliku ja aastaid kestnud kõrvategevuse lubamisega ja selle eest tasumisega 2014 aastal, kaasa Indrek Sülla kui ametiisiku poolt KVS § 11 lg 1 asjaoludest mitteteatamisele. Pole tuvastatav, et V.K olid teadmised ametiisikut puudutava korruptsioonivastase seadusega ettenähtud toimingupiirangutest ehk teadmine Indrek Sülla teo õigusvastasusest. Kui ametiisik peab teadma teda puudutavatest kohustustest ja temalt eeldatakse seaduste tundmist teataval spetsiifilisel alal tegutsemisel, siis V.K selliseid teadmisi eeldada ei saa. Kolleegium leiab, et vaid kõrvaltegevuse lubamine ja selle eest tasu maksmise võimaldami se tahtlus ei hõlma Indrek Sülla kui ametiisiku poolt riigihangetel toimingupiirangute tahtliku teatamata jätmise kui põhiteo olulist ebaõigussisu. 1 Kolleegium leiab, et V.K süüdi tunnistamisega

§ 22

lg 3- § 300 lg 2 järgi on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, mis toob kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja uue otsusega selles süüdistuses V.K õigeks mõistmise. 12. Kaitsja on leidnud, et Indrek Süld oli eksimuses blanketse normi suhtes ehk tegemist on

§ 17

lg 1 lg -s kirjeldatud olukorraga, so süüteokoosseisule vastava asjaolu mitteteadmisega. Kaitsja märgib, et talle saab vaid ette heita, et ta ei olnud piisavalt hoolikas KVS muudatuste osas. Samuti on kaitsja viidanud

§ 39

ettenähtud keelueksimusele, põhjendades seda samuti KVS muudatustega ja väärarusaamise ga keelava õigusnormi sisuks olevas keelus. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-95-05 on sedastatud, et karistusseadustikus tehakse vahet koosseisueksimuse (

§ 17

) ja keelueksimuse (

§ 39) vahel.

Koosseisueksimusega on tegemist siis, kui isik ei tea mingit süüteokoosseisule vastavat faktilist asjaolu ega pea seda isegi mitte võimalikuks. Erinevalt koosseisueksimusest ei ole keelueksimuse puhul tegemist mitte eksimusega süüteokoosseisuga hõlmatavas faktilises asjaolus, vaid mingi keelava õigusnormi sisuks oleva keelu olemasolus. Keelueksimuse puhul aktualiseerub alati küsimus sellest, kas see eksimus oli isikule välditav või mitte ehk teiste sõnadega - kui hoolikalt suhtus isik õiguskorda ja kas ta tegi kõik vajaliku ning võimaliku selgitamaks välja vastava teo keelatust. 23 Kolleegium leiab, et kaitsja on apellatsioonis viidanud mõlemal juhul vaid asjaolule, et süüdistatav ei olnud teadlik KVS ettenähtud ja süüdistust sisustava st keelunormist. Seega on põhjendustest tulenevalt tegemist keelueksimusega, mida on ka maakohus kaalunud ning jõudnud järeldusel e, et keelueksimus pole tuvastatav. Maakohus on märkinud, et juba

1. märtist 2003 aastast alates kehtestati Indrek Sülla ametijuhendi p. 6.1 kohaselt talle kohustus teavitada tööandjat töötamisest tööst vabal ajal teise tööandja juures( 2 kd. t.lk. 138). Indrek Süld oli sellest kohustusest teadlik. Hangete läbiviimisel lähtus AS Y 30.04.2013 juhatuse otsusega nr 164/3 kinnitatud hankekorrast( 1 kd. t.lk. 78-98) ja 07.
2. 2015 juhatuse otsusega nr 290/4 kinnitatud hankekorrast( 1 kd. t.lk. 143-161). Mõlemad korrad, siis vastavalt p 1.4 ja p 3.3 teevad sõnaselgelt viite huvide konfliktile ja sätestavad KVS § 11 ettenähtud toimingupiirangute sisu. Seega oli Indrek Süld 2014 aastal teadlik, et tema kui riigihangete läbiviimist korraldav ja KVS § 2 mõttes ametiseisundit omava isiku majanduslik seotus hankest osavõtva ettevõttega on korruptiivse iseloomuga. Kolleegium nõustub ka maakohtu järeldusega, et kui isik tegutseb spetsiifilises valdkonnas peab ta ametit puudutavatest ja tema töökohustusi reguleerivatest aktidest olema teadlik. Kohustus tunda huvi võimaliku keelatuse vastu tuleneb teadmisest, et tegutsetakse valdkonnas, kus kehtib eriregulatsioon ning seega kohustus seda tunda. Vastavate sätete mitteteadmine on alati välditav nende selgekstegemisega. Kaitsja on teinud viite asjaolule, et KVS on muudetud ja sisse on toodud uus mõiste mis muutis seaduse sisu halvasti mõistetavaks. Kolleegium leiab, et nimetatud uuendus kuigivõrd ei muutnud toimingupiirangute osas sätestatud keeldu vaid sellega on muudetud selgemaks ja arusaadavamaks KVS § 11 lg 1 p 1,2 ära näidatud mõiste. Kaitsja seisukoht, et kuna Indrek Süld ametii sikuna ei saanud teenistuskohustuste täitmisel tegutseda väljaspool ametiseisundit, seega pole Autsec OÜ seotud isik KVS § 7 lg 1 p 4 mõttes, on ekslik. Nimelt on maakohtu poolt tuvastatud ja seda nii kirjalike tõendite ( 1 kd. t.lk. 30-45 kui ka süüdistatava Indrek Sülla enda ütlustega, et 2014 jaanuarist kuni 2016 jaanuarini, mil toimusid riigihanked Autsec OÜ osalusega, sai ta kõrvaltegevuse eest Autsec OÜ-st tulu summas 102 818 eurot. Kohtukolleegiumil puudub alus arvamuseks, et Indrek Süld ametiisikuna sai tasu mingi soodustusena, mis oleks võimalik käsitada inkrimineerimata ametialase süüteona. Kokkuvõtvalt kolleegium märgib, et apellatsiooni väited ei anna alust kooseisueksimuse

§ 17mõttes ega keelueksimuse § 39 mõttes jaatamist.

Maakohus on piisava selgusega ja asjakohastele tõenditele tuginevalt leidnud, et Indrek Süld oli kuriteokoosseisu sisustavast keelunormist teadlik ja ta pani inkrimineeritud kuriteo toime otsese tahtlusega. 13. Kaitsja on vaidlustanud Indrek Sülla süüdimõistmise

§ 300lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Esmalt kaitsja leiab, et põhjusel, et Indrek Süld ei ole ametiisik , on ta ebaõigesti

§ 300lg 2 järgi süüdi mõistetud.

Ringkonnakohus ei tuvastanud Indrek Sülla ametiisikuna käsitamises maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist. Nõustudes järeldusega, et Indrek Süld oli ametiisikuks

§ 288

mõttes, ei too eelnev kaitsja väide kaasa ringkonnakohtu poolt maakohtu otsuse tühistamist ja Indrek Sülla õigeksmõistmist

§ 300lg 2 järgi.

Kaitsja on esitanud tõlgenduse seadusainsuse põhimõttest ja leidnud, et riigihanke teostamise nõuete väidetav rikkumine Kar S § 300 lg 2 süüdistuses, on hõlmatud süüdistusega

§ 22lg 2 - § 400 lg 2 p 1 järgi.

24 Kolleegium osutab, et eelnimetatud väite on kaitsja esitanud juba maakohtus ja kohus on otsuse lk 143-144 juba põhjendanud kaitsja tõlgenduse ekslikkust . Kolleegium maakohtu põhjenduste ja järeldustega nõustub ning leiab, et kaitsja vii datud Riigikohtu lahendites käsitatu puhul pole tegemist analoogse süüdistusega, mistõttu pole viited asjakohased. Sarnaselt maakohtuga leiab ka kolleegium, et

§ 300

ettenähtud ametiisiku poolt riigihangete teostamise nõuete rikkumine ei ole käsitatav

§ 400lg 2 p- s 1 ettenähtud kvalifitseeriva asjaoluna.

Karistusseadustiku § 400 lg 1 sätestab vastutuse kahe ettevõtja konkurentsi kahjustava kokkuleppe, otsuse ja kooskõlastatud tegevuse eest ning objektiivse koosseisu elemendiks olev kokkulepe, otsus või kooskõlastatud tegevus peab olema ettevõtjate vaheline.

§ 400

lg 2 on kohaldatav ka riigihankemenetluses tehtava ettevõtjate vahelise koostöö korral, kuid koosseisu jaoks on oluline, et ettevõtjad on omavahel konkurendid. Ametiisiku poolt riigihanke menetluse nõuete rikkumi ne ei ole eelnimetatud kooseisuga hõlmatud. Tegemist ei ole sama objektiivse koosseisuga ega üld- ja erinormi konkurentsiga, vaid iseseisva ametiisiku poolt toimepandud kuriteoga, mis on sisustatud vastavate RHS sätete rikkumisega. Kaitsjale selgituseks kolleegium märgib ka, et süüdistuse kohaselt on Indrek Süld

§ 300

järgi kvalifitseeritava kuriteo vahetu täideviija aga konkurentsialase süüteo süüdistuse kohaselt on ta kuriteole kihutaja, st viimasel juhul on tegemist teise isiku teost osavõtmise süüdistusega. Subsidiaarsuspõhimõtte järgi neeldub kihutamine täideviimises, mitte aga vastupidi. Kaitsja leiab, et

§ 300lg 2 süüdistus on paljasõnaline ja blanketsust pole piisaval määral sisustatud.

Kolleegium kordab siinkohal maakohtu poolt juba märgitut, et riigihanke menetluse nõuete all tuleb mõelda igasugust RHS võ i selle alusel antud õigusaktides reguleeritud menetlust, mille tulemuseks on riigihange RHS § 2 lg 2 mõttes. Nii süüdistuses kui ka maakohtu otsuses ( otsuse lk. 101-118) on käsitatud RHS sätteid, milliste rikkumised sisustavad blanket se koosseisu. Kohus on viidanud ja avanud nii inkrimineeritud teo toimepanemise ajal kehtinud kui ka kehtiva RHS redaktsiooni sätteid, milliseid Indrek Süld pidi järgima ja milliste rikkumist Indrek Süllale ette heidetakse. Nii on viidatud RHS § 3 p -del 2,3; RHS § 3 -dele 4,5 ning ka RHS § 38 lg 1 p-le 6. Asjaolu, et kaitsja on RHS sätteid hinnanud üldisteks , ei tähenda, et süüdistuse ja kohtuotsuse põhistusest pole arusaadav, milles Indrek Süllale inkrimineeritud rikkumine seisnes ja milliseid riigihangete seadusesätteid Indrek Süld rikkus. Kaitsja on eraldi välja toonud, et puudub täpne viide Y juhatuse poolt kinnitatud hank ekorrale kuna neid on kolm. Selles osas kolleegium selgitab, et süüdistuses avatud nõue on kõikides hankekordades sätestatud ja kõikides ka sama ( 1 kd. t.lk. 78,128, 146). Kaitsja seisukoht, et RHS § 38 lg 1 p 6 on uue, so 01.09.2017 jõustunud redaktsiooni kohustus, millel puudub tagasiulatuv jõud, on asjakohatu kuna selline kohustus kehtis juba 2014 aasta jaanuaris kehtinud seaduses ja tehtud viide kehtivale sättele seda ei muuda. Maakohus on süüdistuse kohaselt analüüsinud erinevate hangete käigus Indrek Sülla käitumist, mis andis aluse järelduseks, et Indrek Süld on rikkunud riigihangete seaduse sätteid, sh võrdse kohtlemise ja huvide konflikti vältimise põhimõtteid . Kohus on tõenditele hinnangu andmisel tuvastanud, et Indrek Süld tegutses eesmärgiga anda viies riigihanke menetluses eelise eelkõige OÜ-le Autsec. Apellatsioonis esitatud argument, et andmete konfidentsiaalsetena pidamise kohustust RHS ei tulene, on antud juhul asjakohatu ega seotud süüdistuse sisuga, mistõttu ei sea ka maakohtu põhjendatud järeldus t kahtluse alla. Kohtukolleegium ei tuvastanud Indrek Sülla süüdimõistmises

§ 300

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ega kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist. 25 Apellatsioonis esitatud väited maakohtu otsuse muutmiseks eeltoodud süüdistuse osas seaduslikku alust ei anna. 14. Kaitsja on vaidlustanud V.K ja Autsec OÜ süüdimõistmise konkurentsialase kuriteo toimepanemises. 14.1. Maakohus on ( otsuse lk. 120-122) analüüsides ka apellatsioonis esitatud kaitseväiteid, jõudnud järeldusele, et kuivõrd mõlemad ettevõtjad tegutsesid Eesti Vabariigi raudtee ülesõidukohtade automaatikaseadmete ja materjali hankimise ja montaaži teenuste turul kui samal asjaomasel turul, on nad käsitatavad konkurentidena. Kohtukolleegium maakohtu põhjendustega ja järeldustega nõustub ega pea vajalikuks põhjendust korrata. Kolleegium leiab, et sellist maakohtu järeldust ei väära kaitsja viited BB ütlustele võimekuse puudumisest hankelepingu täitmise osas . Maakohus on oma järelduses tuginenud ka CC poolt ristküsitlemisel antud ütlustele( kohtutoimik 1 t.lk. 100-103) sellest, et Q oleks kindlasti suutnud hankelepinguid täita. Kaitsja on apellatsioonis väitnud, et CC-k l puudus pädevus raudteeautomaatika valdkonnas, mistõttu ei saa hinnangut lugeda usaldusväärseks. Kolleegium märgib, et asjaolu, et äriühingu juhatuse liige ise vahetult ei oma oskusi mingil kitsal spetsiifilisel alal, ei anna alust tõdemuseks, et ta ei olnud pädev hindama juhitava äriühingu poolt hankelepingu täitmise küsimust. Kaitsja on esitanud väite nagu kohus oleks leidnud, et Autsec O Ü ja Q O Ü kui konkurentidest saab rääkida alles alates 2015 aasta kevadest, mistõttu riigihangete 152322 ja 15495 puhul pole võimalik analüüsida kokkulepete sõlmimist. Kolleegium leiab, et kaitsja on teinud otsuse põhjendustest eksliku järelduse. Nimelt on maakohus otsuse lk 122 -123 käsitanud ja andnud hinnangu tõenditele, millised näitavad juba 2014 aasta kevadest äriühingute vahelist koostööd KonkS § 4 lg 1 p 1 ja ELTL artikkel 101 lg 1 (

1. a)tähenduses. Kohtuotsusest ei nähtu tõendatuks loetud süüdistuse mahu vähendamist. Maakohus on otsuses analüüsinud tõendeid ( otsuse lk 122-131) sh. ka BB kahtlustatavana antud ütlusi, kõrvutades neid kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning tuvastanud, et Q OÜ ja Autsec OÜ kooskõlastasid enda tegevusi riigihangetel osalemisel. Nad esitasid pakkumused juba varem kokkulepitud tingimustel ning jagasid teineteisele kvalifitseerimist puudutavat informatsiooni. BB ja V.K leppisid kokku millise hinnaga kumbki äriühing riigihankel pakkumuse esitab, kokku leppides, et madalama hinna pakkumuse tegijaks on OÜ Autsec, tagamaks madalama hinnaga pakkumuse parimaks tunnistamise. Kokkulepitu kajastus ka nelja pakkumuse esitamisel hankedokumentides. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et selliselt määrati kindlaks kolmandate isikute jaoks hind, mis oli otsustavaks teguriks riigihanke võitmisel. Samas pole ka OÜ Autsec poolt tehtud pakkumuse näol tegemist vaba konkurentsi kujundatud hinnaga. Kooskõlastatult planeeriti esitada pakkumused ka veel kahel riigihankel. Kaitsja poolt viidatu, et Autsec OÜ ei teadnud täpset teise äriühingu pakkumuse hinda pole maakohtu põhjenduste alusel olulise tähtsusega, kuivõrd kokkulepe oli, et Q esitab kõrgema hinnapakkumuse. 14.2. Kaitsja on tõdenud, et OÜAutsec ja Q esindaja omavahelist e-kirja vahetust ja telefoni suhtlust võib pidada ettevõtjate vaheliseks koostööks, kuid leiab, et koostööl ei olnud konkurentsi kahjustavat eesmärki. Süüdistuse ja maakohtu otsuse järelduste kohaselt OÜ Autsec ja Q OÜ kooskõlasid ja leppisid kokku omavahel riigihankel esitatavate pakkumuste hinnad. Sellise tegevusega konkurendid määrasid omavahel kindlaks teenuse hinna tarbija jaoks. Hindade kooskõlastamine tähendab KonkS § 4 lg 1 p 1ja ELTL art. 101 lg 1 p (
2. a)rikkumist. 26 Riigikohus on nii maakohtu poolt kui ka kaitsja poolt viidatud lahendis nr 3-1-1-12-11 sedastanud, et KonkS § 4 lg 1 p 1 ja ELT L art 101 lg 1p (
3. a)hõlmab igasugust hinnaalast koostööd kuna hinnalangus lühiajalises perspektiivis võib viia ettevõtja mõju sedavõrd suure kasvuni, et pikemas perspektiivis tuleb tarbijaid siiski pidada kaotajateks. Seetõttu kolleegium leiab, et süüdistatavate vastutust ei välista kaitsja poolt apellatsioonis esitatud argumentatsioon näilikust hinnapakkumusest Q OÜ poolt. Riigikohus on sedastanud, et konkurentide vahelisel koostööl oli tulenevalt pakkumuste hinna kokkuleppimisest konkurentsi kahjustav eesmärk, mistõttu konkurentsi kahjustavat tagajärge pole vaja eraldi tuvastada. Eeltoodud juhisest on lähtunud ka maakohus. 14.3. Kaitsja on teinud etteheited süüdistusele, et õigusvastasust välistavate asjaolude puudumise süvaanalüüsi pole esitatud. Kolleegium sellise etteheitega ei nõustu kuna süüdistusakti lk. 14 -15 on prokurör esitanud oma seisukoha ja analüüsi õigusvastasust välistava te asjaolude osas. Prokurör on süüdistusaktis põhjendanud miks pole antud juhul tuvastatav KonkS § 6 lg -s 1 ettenähtud esimene erandtingimus ning on ka märkinud, et kuna koostööd lubavad tingimused peavad esinema üheaegselt, puudub seetõttu vajadus hinnata konkurentsi kahjustava koostöö vastavust KonkS § 6 lg 1 ülejäänud kahele tingimusele. Kokkuvõtvalt on prokurör süüdistusaktis märkinud, et Autsec O Ü ja Q OÜ konkurentsi kahjustava tegevuse õigusvastasust välistavat asjaolu ei esine. Kolleegium hindab prokuröri poolset süüdistusaktis esitatud põhjendust selgeks ja piisavaks, mistõttu kriminaalmenetlusõiguse rikkumine pole tuvastatav. Kaitseõigust ei ole piiratud ning KrMS § 7 lg 2 põhimõtet pole rikutud. 14.4. Kohus, lugedes kogu esitatud süüdistuse mahus

§ 400

koosseisu realiseerituks, on vastavalt Riigikohtu eelnimetatud lahendis antud suuniste le vaaginud ka õigusvastasuse küsimust. Maakohus on kontrollinud kas vaidlustatud juhul saaks hinnata koostööd lubavataks KonkS § 6 lg 1 p 1 mõttes ja esitanud oma põhjendused miks sellist lubatavuse eritingimuse täidetust alust jaatada ei ole ( otsuse lk 132 -133). Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega. Apellatsioonis ei ole viidatud tõenditele ega asjaoludele, mis annaks aluse järelduseks, et Eesti Vabariigis riigihangete pakkumuse hindade kindlaksmääramine raudteeautomaatika seadmete hankimise ja teenuste turul, aitab kaasa kaupade tootmisele või turustamisele. Samuti jääb paljasõnaliseks kaitsja väide, et selline konkurentsi kahjustavate kokkulepete sõlmimise ja kooskõlastatud tegevuse tagajärjel parandati raudtee ülesõidukohtades turvalisust. Kolleegiumi veendumuse kohaselt kaitsja ühegi tõendiga kinnitamata väited maakohtu põhistatud järeldust KonkS § 6 lg 1 p-s 1 ja ELTL art 101 lg-3 ettenähtud eelduse täidetuse eitamise osas ümber ei lükka. Nagu eelpool kolleegium juba märkis , siis ettevõtjate konkurentsi kahjustava eesmärgiga koostöö lubavataks hindamisel peavad KonkS § 6 lg-1 ja ELTL art 101 lg-s 3 sisalduvad õigusvastasust välistavad asjaolud esinema üheaegselt. Kuna analoogselt maakohtuga ei tuvastanud apellatsiooni alusel ka ringkonnakohus KonkS § 6 lg-1 p 1 ettenähtud tingimust, jääb kaitsja apellatsioonis esitatud argumentatsioon KonkS § 6 lg -1 p-des 2,3 ettenähtud tingimuste esinemisest, tagajärjetuks. 15. Kaitsja on leidnud, et Indrek Sülla käitumises ei ole tuvastatud

§ 400lg 2 p 1 - § 22 lg 2 mõttes kihutamistegu.

Kaitsja leiab, et kuna V.K ja OÜ Autsec OÜ käitumises pole tõendatud konkurentsialase kuriteo täideviimise koosseis, ei ole ilma täideviimiseta võimalik süüdi mõista ka osavõtjat. Kolleegium eelpooltoodud punktis nõustus maakohtu põhjenduste ja järeldustega, et V.K on toime pannud ja süüdi

§ 400

lg 2 p -s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja OÜ 27 Autsec juriidilise isikuna on toime pannud ja süüdi

§ 400lg 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Seega on tuvastatud konkurentsialase kuriteo täideviijad, mistõttu kaitsja poolt esitatud põhjusel Indrek Süld

§ 400 lg 2 p 1- § 22 lg 2 järgi õigeksmõistmisele ei kuulu.

Eelnimetatud süüdistuse osas pole kaitsja apellatsioonis muud põhjendust maakohtu otsuse ebaseaduslikkusese osas esitanud. Kolleegium, nõustudes p õhistatud järeldustega, peab selles osas vaid vajalikuks märkida, et maakohus on otsuse lk. 118-135 esitanud oma põhjendused sellest, milles seisnes Indrek Sülla poolt V.K ja tema kaudu äriühingu kallutamine konkurentsialase kuriteo toimepanemisele. Kohtu siseveendumuse kujunemine on otsuse lugejale jälgitav , järeldused on kooskõlas usaldusväärsete tõendite kogumi alusel tuvastatud asjaoludega. Kolleegium ei tuvastanud kriminaalmenetlusõiguse olulist r ikkumist, mis tõi või võis kaasa tuua ebaõige lahendi tegemise ega ka süüdistatava olukorda raskendavat materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis annaks aluse KrMS § 340 lg 1 sätetele tuginedes apellatsiooni piiridest väljumiseks. 16. Apellatsioonis on leitud, et Indrek Süld on ebaõigesti

§ 344

lg 1- § 22 lg 2 ja

§ 345lg 1- § 22 lg 2 järgi süüdi mõistetud.

Maakohus on otsuse lk. 135-142 esitanud nii dokumendi võltsimise kui ka võltsitud dokumendi kasutamise objektiivse koosseisu tunnused ning andnud hinnangu ka tõenditele, sh. BB kohtueelsel uurimisel antud ütlustele, millised kinnitavad Indrek Sülla tegevust eelnimetatud kuritegudele kihutamises. Kaitsja apellatsioonis esitatud seisukoht, et riigihankes 152322 osalemiseks vajalike dokumentide võltsimisele ja võltsitud dokumendi kasutamisele kihutamine on hõlmatud konkurentsialasele kuriteole kihutamisega, on ekslik kuna tegemist on eriliigiliste kuritegudega, milliste objektiivne koosseis on erinev ning erinev on ka rünnatav õigushüve. Maakohus on jälgitavalt ja ammendavalt käsitanud otsuses Indrek Süllale inkrimineeritud kuritegude tõendatuks lugemist ning kolleegium ei tuvastanud selles osas mingeid menetluslikke minetusi ega ka materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis oleks raskendatud süüdistatava olukorda. Kaitsja järeldus selles t, et dokumendi võltsimisele ja võltsitud dokumendi kasutamisele kihutamine pole võimalik olukorras, kus riigihange ei olnud veel välja kuulutatud, on ekslik. Õiguste omandamiseks kohase dokumendi v õltsimisele kihutamise aeg ei oma koosseisu tuvastamisel tähtsus t. Asjaolu, et õigusi omandava võltsitud dokumendi kasutamisele kihutamine toimub enne sellise dokumendi ehtsa pähe kasutamist, on kooskõlas

§ 22

lgs 3 ettenähtud teise isiku kuriteole kallutamisega ehk täideviijas kuriteo toimepanemiseks tahtluse tekitamisega. Seega saabki kihutamistegu toime panna enne põhiteo toimepanemist. Maakohtu järelduse osas, et Indrek Süld pani kihutamisteod toime kavatsetult, pole apellatsioonis sisulisi vastuargumente esitatud. Kolleegium maakohtu järeldusega nõustub ega korda neid. 17. Süüdistatavatele mõistetud karistusi pole kaitsjate poolt eraldi vaidlustatud. Indrek Sülla süüdimõistmise osas kolleegium mingeid muudatusi ei tee. Kontrollides Indrek Süllale mõist etud karistuste seaduslikkust ei tuvastanud kolleegium materiaal- või menetlusõiguslikku rikkumist, millel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja mis on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetu isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise. 28 Eeltoodust tulenevalt Indrek Süllale mõistetud karistuse muutmise seaduslikud alused puuduvad. 1 V.K mõistab kolleegium

§ 22

lg 3- § 300 lg 2 järgi õigeks, mis tähendab ka mõistetud karistuse osas kohtuotsuse tühistamis t. Sellisel juhul langeb ära ka V.K karistamisel alus

§ 63

lg 3, § 64 lg 1 kohaldamiseks ja liitkaristuse mõistmise osas tuleb otsus tühistada. Samas kolleegium leiab, et

§ 400

lg 2 p 1 järgi mõistetud karistus on kooskõlas

§ 56ettenähtuga ning mõistetud 2 aastane vangistus korrigeerimisele ei kuulu.

Kuivõrd maakohus liitkaristuse mõistmisel kohaldas kergema karistuse raskeimaga kaetuks lugemise põhimõtet ja mõistetud karistuseks jäi eeltoodud 2 aastane vangistus, ei too V.K osaline õigeksmõistmine kaasa otsuses

§ 68, 73 ja 78 kohaldamise osas muudatuste tegemist.

18. Riigikohtu juhistest ( nt lahend 3-1-1-93-15) tulenevalt kolleegium märgib, et KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik (v.a tsiviilhagiga seonduvad erandid). Kohtupraktika kohaselt tuleb neid norme kohaldada ka isiku osalisel õigeksmõistmisel. Süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse. Seega tuleb riigil KrMS § 181 lg 1 alusel hüvitada V.K-le kohtueelses menetluses ja esimese astme kohtu menetluses tekkinud mõistlikud kulud, mis on seotud

§ 22lg 3- § 3001 lg 2 süüdistusega.

V.K kaitsja poolt esitatud kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles süüdistatav tuleb õigeks mõista. Seega tuvastab ringkonnakohus selle asjaolu hinnanguliselt. Kolleegium arvestab, et nimetatud süüdistus pole mahukas ning juriidiliselt pole tegemist keeruka probleemiga, mistõttu V.K-le tuleb õigeksmõistmisega seonduvalt hüvitada taotletud kaitsetasust kokku 1500 eurot. Vastavalt esitatud taotlusele tuleb nimetatud summa kanda Autsec OÜ arveldusarvele. 19. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1,4, § 338 p 2, § 340 lg 2 p 2 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 14. veebruari 2019 aasta otsuse V.K süüdimõistmises ja karistamises

§ 22lg 3 - § 3001 lg 2 järgi.

Samuti

§ 63lg 3, § 64 lg 1 järgi liitkaristuse mõistmises.

Muus osas jätab kohtuotsuse muutmata. Indrek Sülla kaitsja apellatsiooni jätab rahuldamata. V.K huvides esitatud apellatsiooni rahuldab osaliselt ja OÜ Autsec huvides esitatud apellatsiooni jätab rahuldamata.

1. Apellatsioonimenetluses on valitud kaitsjad taotlenud menetluskulude hüvitamist. 20.
2. Indrek Sülla suhtes toimunud apellatsioonimenetluse tõi kaasa tema huvides esitatud kaitsja apellatsioon. Ringkonnakohus jättis Indrek Sülla osas maakohtu otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni kui põhjendamatu rahuldamata. Seega on tema apellatsioonimenetluse tulem KrMS § 337 lg-s 1 p 1 ettenähtud lahend ja kehtib KrMS § 185 lg -s 2 esitatud põhimõte, et menetluskulud jäävad selle isiku kanda, kelle huvides oli apellatsioon esitatud ning kaitsja taotlus apellatsioonimenetluses õigusabiga seotud kulude hüvitamise osas rahuldamisele ei kuulu. 20.2 Riigikohus on selgitanud, et valitud kaitsjale makstav tasu on käsitatav menetluskuluna üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulu hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada ka selle 29 hüvitamist (vt. Riigikohtu otsus nr 3-1-1-108-12 ). Seejuures on kohtul kaalutlusruum, hindamaks tehtud kaitsetoimingute ja selleks koostatud dokumentide vajalikkust, samuti nende koostamisele kulunud aega. Isikule tuleb hüvitada kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis on seotud põhjendatud kaitsetoimingutega. Kohtu poolt ebavajalikeks loetavate teenuste eest või õigusabi osutamiseks liigselt kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei hüvitata (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-11, p-d 9-12). Riigikohtu kriminaalkolleegium on väljendanud seisukoh ta, mille kohaselt on kohtul võimalus hinnata esindaja töö mahtu muu hulgas selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad. V.K ja Autsec OÜ kaitsja on taotlenud apellatsioonimenetluses 1200.00 euro, sh käibemaks, hüvitamist ja summa Autsec OÜ arveldusarvele kandmist.. Taotlusele esitatud arve kohaselt olid toiminguteks tutvumine maakohtu otsusega, juriidiline konsultatsioon, apellatsioonikaebuse koostamine. Kokku on kaitsja märkinud ajakuluks 10 tundi. Tunnihinnaks on 100.00 eurot. Kaitsja ei ole taotlusele lisatud arves eristanud kaitsealuseid ega ära näidanud iga menetlustoiminguks kulutatud aega eraldi, mistõttu on ringkonnakohtul pädevus anda toimingutele kulutatud aja mõistlikkusele ise hinnang. Kolleegium leiab, et maakohtu otsusega tutvumise mõistlikuks ajaks saab lugeda 2,5 tundi. Apellatsiooni koostamise mõistlikuks ja seadusega kooskõlas oleva aja määratlemisel arvestab ringkonnakohus sellega, et kaitsja apellatsioonis esitatu ühtib suuresti kaitsja poolt maakohtule esitatud kaitseteesidega, mistõttu apellatsiooni esitamiseks ei pidanud kaitsja läbi töötama uut materjali ega ka apellatsiooni enda koostamine polnud väga ajamahukas. Kolleegium leiab, et apellatsiooni koostamise vajalikuks ajakuluks saab hinnata 4 tundi. Seega on KrMS § 175 lg 1 p 1 kooskõlas olevaks ajakuluks 6,5 tundi ja arvestades kaitsja tunnihinda on mõistliku suurusega tasuks koos käibemaksuga 780.00 eurot. Kaitsja, vandeadvokaat Tanel Mällas on apellatsiooni koostanud ja esitanud kahe süüdistatava suhtes, so nii V.K kui ka Autsec OÜ suhtes, kusjuures V.K suhtes tehtud apellatsioon on otsusest lähtuvalt mahukam. Kolleegium tühistas maakohtu lahendi osaliselt ja mõistis V.K ühes süüdistuses õigeks . Eelneval põhjendusel ning juhindudes KrMS § 185 lg 1 kuulub V.K-le hüvitamisele apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisega seotud kulu summas 500.00 eurot. Vastavalt esitatud taotlusele tuleb hüvitamisele kuuluv summa kanda Autsec OÜ arveldusarvele. OÜ Autsec huvides esitatud apellatsiooni ringkonnakohus ei rahuldanud, mistõttu kohaldub KrMS § 185 lg 2 ning ülejäänud summas , so 280.00 eurot apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisega seotud mõistlik kulu jääb OÜ Autsec OÜ kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 30