1-15-6661/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 29.09.2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-6661 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Prokurör Elle Karm Tõlk Svetlana Tarasova Kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik Kriminaalasi Viru Vangla materjalid W .Z -i elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu W.Z , isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 14.08.2012 ja lõpp 14.12.2019 Kohtuasja läbivaatamise aeg 19.09.2016, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 75 1; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta W.Z elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista W.Z-ilt menetluskuluna riigituludesse 115,20 (ükssada viisteist eurot 20 senti) eurot kaitsjatasu v.adv . Eduard Bulattšiku poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Bulattšik kasuks 115,20 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Eduard Bulattšiku poolt süüdimõistetu W.Z-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, W.Z-ile , kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.08.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava W.Z-i elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 03.09.2015 otsusega tunnistati W.Z süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti talle 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning kandmisel e kuulus 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu 18.07.2014 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 7 aastat vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 7 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 14.08.
2. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust , ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistung Kinnipeetav soovib vabaneda enne tähtaegaelektroonilise valve alla, kuna naine ootab last. On vanglas esimest korda ning on aru saanud oma tegude tagajärgedest. Tahab vabaneda, et minna tööle ja raha teenida. Vanglas on varguste ja röövimise eest, vanglas on olnud konflikt võimuesindajatega, kuna ta ei suutnud ennast taltsutada hetkel, kui korrapidaja teda solvas. On enda sõnul hakanud rohkem vabadust hindama. Arstid ei ole isikul ühtegi sõltuvust diagnoosinud. Saab tööd teha kodus, hakkab võtma hotelli tellimusi vastu, mida saab teha kodus arvuti ja telefoniga. Varem töötas ehitusel , kuid tuttav tegi ettepaneku hotelli tööle minna. Palka saab algul 430 eurot. Hakkab elama s õbra korteris koos abikaasaga. Isikul on ka isiklik korter, kuid praegu ei saa sinna elama minna, kuna on remont. Abikaasa elab praegu oma vanemate juures. Kaitsja on seisukohal, et kinnipeetav on teinud vajalikud järeldused ja on mõelnud, mida teeb, kui ta vabastatakse. Lisaks saab ta isaks ja tal on olemas töökoht. Materjalidest nähtub, et teda on karistatud 7 korda, kuid vanglas on esimest korda. Nüüdseks on vanglas olnud rohkem kui 4 aastat, mis on väga pikk aega ja ta on saanud teha järeldused oma tegudest. Kuigi tal on 15 kehtivat distsiplinaarkaristust, siiski vangla märgib, et käitumine on rahuldav. Isikul on toetav pere, kes teda vabanedes toetab. Samuti, kui kohus leiab, et on võimalik vabastada tingimisi enne tähtaega, siis kaitsja hinnangul on vangla poolt märgitud tingimused väga rasked. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas ei toeta prokurör isiku ennetähtaega vabastamist, kuna leiab, et kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Isikut on kriminaalkorras karistatud 7-l korral, viimane kuritegu on toime pandud vanglaasutuses, isikul on ka 15 kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega on tema puhul tegemist isikuga, kel on väljakujunenud kriminaalsed hoiakud, kelle õiguskuulekust ei ole mõjutanud ei tingimisi ega reaalselt kohaldatud vangistus ja prokuratuuril puudub veendumus, et tema ohtlikkust oleks võimalik ühiskonnas alandada kriminaalhooldusega, sh käitumiskontrolli või elektroonilise valve kohaldamisega. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toimepandud vägivallaga, ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. W.Z-i puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis õigustaks kirjeldatud kuriteo eest mõistetud karistuse kandmiselt ennetähtaegse vabastamise. Vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt uue kuriteo ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 80 % ja 68%, mis on kõrge risk. Seega on süüdimõistetu puhul olemas suur uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur W.Z-i vangistusest tingimisi ennetähtajalisele vabastamisele vastu. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, lei ab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et isik viibib vanglas esimest korda, mistõttu peaks vangistuse mõju isiku edaspidisele käitumisele olema potentsiaalselt suur. Kohtu hinnangul ei kaalu W.Z-i positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus järgnevalt peatub ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg -s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Isikut on kriminaalkorras karistatud 7-l korral, mistõttu ei ole isikule varasemalt mõistetud tingimuslikud karistused vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuriteod on enamasti toime pandud materiaalse kasu saamiseks, soodusteguriks mõnuainete tarvitamine. Esinenud on vägivalda, sh röövimine. Viimane kuritegu on vägivald võimuesindaja suhtes. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks. W.Z-il on 15 kehtivat distsiplinaarkaristust, sh korrale allumatuse pärast ja vägivalla kasutamise eest ametnike suhtes, mistõttu ei ole õiguspärase käitumise kriteerium kinnipeetava puhul täidetud ning ei ole kindel, kas ta vabaduses olles suudaks õiguskuulekalt käituda, järgides etteantud nõudeid ja hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Lisaks oli isiku suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, mis samuti näitab, et tegemist on isikuga, kes ei suuda range järelevalve all viibides õiguskuulekalt käituda, kuna ta ei ole ka vanglas viibides suutnud alluda korraldustele, järgida kehtestatud nõudeid ning hoiduda uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on vanglas tegelenud erinevate sotsialiseerivate tegevustega, sh omandanud riigikeele A1-taseme, läbinud sotsiaalprogrammid Sotsiaalsete oskuste treening ja Agressiivsuse asendamise treening ning osalenud MTÜ Teekond tegevuses. Samuti on kinnipeetaval vabanemisel olemas kindel alaline elukoht oma sõbrale kuuluvas korteris, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimistele ning sõber on andnud oma nõusoleku isiku elama asumiseks korteris ja seal elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetav määrati ka tööle vangla majandustöödele, kuid ta keeldus töötamisest. Töökogemus on minimaalne, töösse suhtub negatiivselt. Tasumata rahalisi nõudeid on isikul 5000 euro ulatuses. Samas on tal vabanemisjärgselt garanteeritud töökoht xxxx xxxx. Juhataja sõnul saab isik tööd teha oma kodus olles telefoni ja arvuti vahendusel, mistõttu saab tööd teha ka elektroonilise valve kohaldamise ajal. Kinnipeetava tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid ning ta ei ole enda sõnul huvitatud nendega suhtlemise katkestamisest, suheldakse ka vanglas. On kuritegusid toime pannud alkoholijoobes, kuid enda sõnul probleem alkoholi kuritarvitamisega puudub. Enda süüd toimepandud tegudes ei näe, pigem on süüdi tema noor vanus ja teiste poolne provokatsioon. Seega võib eeldada, et isik ei ole varasematest tegudest ja nende tagajärgedest järeldusi teinud, mistõttu on põhjust arvata, et isik võib jätkata kuritegude toimepanemist vabaduses, eriti kaaslaste mõjutusel. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 80% ja uue vägivaldse kuriteo puhul 68%, milliste näol on tegem ist väga kõrge te riskiga, mistõttu on isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohtu hinnangul ei suudaks isiku kontrollnõuetele allutamine käesoleval juhul vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuna isik on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ning tingimisi mõistetud karistus pöörati täitmisele. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et W.Z-i puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu W.Z-i vabastamisega enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik