1-18-6617/16

1 Kriminaalasi nr 1-18-6617 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-6617 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid M.E elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu M.E , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 21.08.2018 ja lõpp 19.08.2020 Kaitsja v.-adv. Robert Sprengk määratud korras RESOLUTSIOON Jätta M.E elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Barrister Narva osakonna (asukoht Võidu 2 , 21006 Narva) kasuks 202,80 (kakssada kaks eurot ja 80 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 33,80 eurot) eurot v.-adv. Robert Sprengki poolt määratud korras süüdimõistetu M.E kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista M.E-lt menetluskuluna kaitsjatasu 202,80 (kakssada kaks eurot ja 80 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Robert Sprengki poolt osutatud õigusabi eest. Kaitsjatasu summas 202,80 eurot tuleb M.E-l tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr 2 EE
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700042623 ning selgitus: „M.E , 1-18-6617 , kaitsjatasu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 12.04.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.E elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. M.E kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 22.08.2018 kohtuotsusega nr 1-186617 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu 03.08.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuu 29 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 29 päeva vangistust. M.E-le mõistetud karistuse kandmise algust arvestatakse alates 21.08.
3. M.E-d on kriminaalkorras karistatud 5 korral, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Kolm kuritegu on olnud kehalised väärkohtlemised ja ülejäänud mootorsõiduki juhtimised joobeseisundis. Kuriteod on toime pandud joobeseisundis, käitumise muster kordub ja on sarnane varasema käitumisega. Viimased kuriteod on raskemate tagajärgedega. Alates 29.11.2018 on kinnipeetav hõivatud tööga vangla majandustöödel koristajana. 21.01.2019 alustas isik eesti keele õpinguid A2 tasemel ning alates 27.02.2019 osaleb ta sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristus ed vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 9 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 2 kuud vangistust. M.E elas enne vangistust üksinda 2-toalises korteris aadressil xxxx . Rahvastikuregistri järgi omab ta eelnimetatud aadressil ka sissekirjutust ja korter kuulub temale. Isa sõnul elab käesoleval hetkel seal sõber, korter vabaneb eeldatavasti sügisel. Oma elukohas on kinnipeetav toime pannud kuriteo endaga lähisuhtes oleva isiku suhtes. Samuti on ta kuriteo toime pannud oma endise elukaaslase korteris aadressil xxxx. Isiku vanemad elavad kinnipeetavale kuuluvast korterist paar maja eemal. Vabanemise korral asub isik elama isale kuuluvasse suvilasse, mis asub aadressil xxxx. Isa G M andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. 25.02.2019 toimunud kriminaalhooldaja kodukülastuse käigus selgus, et tegemist on suvilaga, milles on kaks korrust ja kaks tuba. Hetkel ei ela seal kedagi. Tualett ja saun asuvad suvilast umbes 50 m kaugusel. Majas on olemas koht elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Riigikeelest saab isik mingil määral aru, kuid eelistab rääkida vene keeles. 09.01.2019 on kinnipeetava eesti keele oskus hinnatud A1 tasemele. Kinnipeetav on keskharidusega, olles lõpetanud xxxx humanitaarharu
4. aastal ning jätkanud õpinguid xxxx tehnikavaldkonna erialal, mis jäid pooleli. Ajavahemikul 03.05.2004-03.11.2005 õppis isik xxxx ning omandas ehituspuusepa I kutsekvalifikatsiooni. 3 Kinnipeetav suhtub positiivselt nii haridusse kui ka tööalasesse enesetäiendamisse. Isik töötas xxxx OÜ-s ehitaja ametikohal alates 07.05.
5. Varasemalt on ta töötanud muuhulgas OÜ-s xxxx ja AS-s xxxx. On motiveeritud vanglas töötama. Toimetulekut mõjutas alkoholi tarbimine, kuid samas sai enne vangistust vabaduses majanduslikult hakkama. M.E esitas andmed võimaliku töökoha kohta peale vabanemist, milleks on xxxx OÜ. Telefonivestluses kinnitas J S, et M.E töötas ettevõttes enne kinnipidamist, kuid praeguse seisuga nad isikule töökohta lubada ei saa, kuna hetkel ei ole paljud objektid ehitustöödega seotud. Vaatamata sellele ütles J S, et M.E on hea töötaja ja lisas, et kui lähitulevikus on vaja lisa tööjõudu, on ta nõus isiku tööle tagasi võtma. K-raha andmetel on isikul jooksvaid nõudeid 263,51 eurot ja vabanemisfondis on 29,87 eurot. Kinnipeetava päritoluperekonda kuuluvad ema M M, isa G M ja õde J M. Isik on lahutatud ja tal on poeg M M, kellele maksab alimente. Poja ema elab koos pojaga xxxx. Väidetavalt suheldakse telefoni teel, kuid kriminaalhooldaja arvamusest selgub, et G M sõnul ei luba lapse ema lapsega suhelda. Suhted lähedaste pereliikmetega on head. Kuritegu on toime pandud endise elukaaslase R K suhtes, kellega koos ei ela, kuid kellega omavahel suheldakse. Elukaaslase suhtes on isik korduvalt kuritegusid toime pannud. Samuti on isik toime pannud kuriteo elukaaslase ema suhtes. Vestluses on isik püüdnud oma käitumist vabandada sellega, et teda provotseer iti. Isiku sõnul ei ole ta mõjutatav. Korduvad kuriteod viitavad isiku riskivale ja hoolimatule elustiilile. Oma varasematest vigadest pole isik õppinud ning on jätkanud nende kordamist, süüdistades oma tegudes teisi. Kriminaalset suhtlusringkonda ei nähtu. Kuriteod on toime pannud üksinda ja alkoholi mõjul. Isik on kõik oma kuriteod toime pannud alkoholijoobes. Viimati tarbis ta alkoholi 20.08.
6. Senimaani pole ta suutnud alkoholi tarbimisest loobuda. Alkoholivastast kodeeringut proovis 26-aastaselt, olles suuteline olema kaine umbes 2 aastat. Tunnistab, et alkoholijoobes toime pandud tegusid ei mäleta üldse ja joobes olles ei suuda oma käitumist mitte kuidagi kontrollida. Enda sõnul tekivad kontrollimatud olukorrad isegi lahjat alkoholi (nagu õlu) tarbides. Isikul on alkoholisõltuvus. Narkootikume isik ei tarvita. Isik põeb kroonilist haigust ja saab ravi. Igapäevases käitumises vägivalla ilmingud puuduvad. Isikul on realistlikud eesmärgid toetada oma va nemaid ja minna tagasi tööle. Isik ei poolda kuritegevust, kuid samas on ise korduvalt toime pannud kuritegusi d, mida osaliselt õigustab endast sõltumatute asjaoludega, mis viisid teda sellise käitumiseni. Ametnikega suhtleb korrektselt ja viisakalt. Isikule oli määratud käitumiskontroll ajavahemikus 16.05.2018-15.05.2019, mil ta pani toime uue kuriteo. Vanglas pole subkultuurseid hoiakuid veel ilmnenud. Oht uue kuriteo toimepanemiseks on kõige tõenäolisem, kui isik ei muuda oma mõtlemist ja käitumist ning tarbib alkoholi. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 31%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 51%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla M.E ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks M.E vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamist, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle, tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest katseaeg ja k äitumiskontroll kuni 19.08.
7. Katseajaks määrata isikule KarS § 75 lg 2 p-des 2,4,9 sätestatu d kohustused. Elektroonilise valve tähtajaks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 2 kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest. M.E kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda. Tal on oma korter xxxx, aga see on antud tuttavale üürile. Elukaaslase kaudu ta kontrollib seda üürilist, kes seal korteris elab. Tal on 4 elukaaslane R K, kellega ta vanglas olles suhtleb. Tunnistab, et on kuriteo R K ja ka tema ema suhtes toime pannud. Ka elukaaslase emaga on tal head suhted. Tal on 8-aastane poeg, kuid poja ja poja emaga ta ei suhtle. Tulevikus tahab ta pojaga suhelda. Praegu tal garanteeritud töökohta ei ole . Ta on arvamusel, et talle ei saa praegu keegi töökohta garanteerida, kuna ta on vanglas. Kunagi laskis ta ennast kodeerida alkoholi vastu. Kui ta joob palju, siis ei mäleta ta oma tegusid. Ta on arvamusel, et kodeerimine pole ravi, kui inimene ise ei otsusta joomist maha jätta. Tema on otsustanud väga kõvasti vähendada alkoholi tarbimist, et tarvitab vaid 12 korda kuus. Ta saab aru, et kui kohus ta vabastab, siis pannakse talle alkoholi tarvitamise keeld ja ta ei tohi üldse alkoholi tarbida kuni katseaja lõpuni ning ta on selleks valmis. Leiab, et kõik tema probleemid on tekkinud alkoholi tarvitamisest. Kui ta ei oleks tarvitanud alkoholi, siis poleks ta neid kuritegusid sooritanud. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa M.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, M.E ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja v.-adv. Robert Sprengk oli seisukohal , et M.E väärib vabastamist elektroonilise valve alla. Kõigepealt juhtis kaitsja tähelepanu asjaolule, et M.E-l on 3 kehtivat karistust, mis nähtub ka viimase kohtuotsuse sissejuhatusest. Liikluskuriteod, millele on viidatud, on arhiveeritud. Kuriteod on toime pandud väga lühikese aja jooksul ja nende läbivaks jooneks on olnud alkoholi tarvitamine. M.E ise istungil kinnitas, et ta soovib alkoholi probleemist vabaneda ja saab aru, et juhul, kui kohus ta vabastab, siis katseajal ta ei tohi alkoholi tarvitada. Kaitsja oli seisukohal, et kui M.E saab jagu alkoholi probleemist, siis on usutav, et enam ta uusi kuritegusid toime ei pane. Ta on ennast vanglas eeskujulikult üleval pidanud, tal ei ole distsiplinaarkaristusi, ta on läbinud määratud programme, tal on positiivsed väljavaated tulevikuks. Vanglast vabanemisel tal on elukoht, tõenäoliselt saab ta endale ka töö ja tal on olemas ka lähituttavad. Arvestades vanglas käitumist ja positiivseid väljavaateid tulevikuks, oli kaitsja seisukohal, et M.E väärib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Ka elektro oniline valve on piisav meede selleks, et vältida kuritegude toimepanemist. Kaitsja palus arvestada ka seda, et M.E kannab vangistust esimest korda ning esimene vangistus avaldab kindlasti väga suurt mõju. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu M.E ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele ja seda olenemata asjaolust, et reaalset vangistust kannab ta esimest korda, mistõttu võiks vangistuse mõju isiku edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 3 kehtivat kriminaalkaristust. Sealjuures väärib märkimist, et isikut on lühikese ajavahemiku jooksul korduvalt karistatud kehalise väärkohtlemise eest. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud analoogsete kuritegude toimepanemist. Kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. 5 Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav alustas 21.01.2019 vangistuses riigikeele õpinguid A2 tasemel, osaleb alates 27.02.2019 sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ning töötab alates 29.11.2018 van gla majandustöödel koristajana. Isikul puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Kinnipeetaval on vabanemisel alaline elukoht isale kuuluvas suvilas. Enne vangistust kinnipeetav töötas ja omas sissetulekut, kuid tema majanduslikku toimetulekut mõjutas alkoholi tar bimine. Käesolevalt vabanemisel isikul garanteeritud töökoht puudub. Samas ei ole kuriteod seotud isiku majandusliku toimetulekuga. Käesolevad kuriteod on toime pandud endise elukaaslase ja tema ema suhtes. Kuriteod pani isik toime suuresti alkoholi mõjul. Kinnipeetav ei suutnud alkoholi tarbimisest hoiduda ega endale alkoholi kuritarvitamisega seotud probleeme teadvustada. Enda sõnul ei suuda isik joobes olles oma käitumist kontrollida ning võib käituda agressiivselt, mida kinnitavad ka isiku poolt alkoholijoobes toimepandud kehalised väärkohtlemised. Kohtul puudub kindlus selles, et isik on aru saanud alkoholi kuritarvitamise ja sellega kaasnevate tagajärgede tõsidusest ning on edaspidi motiveeritud tarvitamisest täielikult loobuma, et vähendada uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetav on seadnud endale eesmärgiks vanemate toetamise ja tööle asumise, kuid mitte alkoholisõltuvusega tegelemise, mis võib viia alkoholi tarvitamise järgselt uue vägivaldse kuriteo toimepanemiseni. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Väärib märkimist, et 03.08.2018 Viru Maakohtu otsus, millega M.E määrati üldkasuliku töö tegemise ajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile , ei olnud veel jõustunud, kui ta pani juba 20.08.2018 toime uue kuriteo. Arvestades eeltoodut puudub kohtul kindlus selles, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on sel korral piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu M.E vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Robert Sprengk, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 202,80 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kaitsjatasu summas 202,80 eurot kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
8. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik