← Eesti

1-18-10349/10

Obsah (4)§ 76§ 329§ 65§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. juuni 2019 Narva kohtumajas Kohtuasja number 1-18-10349 Kohtunik Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Kohtua

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 määras: Jätta J.E vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vai dlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Maakohtu 17.01.2019 otsusega tunnistati J.E süüdi

§ 329

järgi ning mõisteti talle karistuseks 1 kuu vangistust.

§ 65

lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 25.08 .2016 otsusega mõistetud karistus 3 aastat 9 kuud 24 päeva vangistust ja mõist eti J.E-le liitkaristuseks 3 aastat 10 kuud 24 päeva vangistust. Alates 18.01.2019 jä eti J.E-l kanda 1 aasta 29 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 05.02.

  1. Viru Vangla esitas 22.05.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. Karistuse kandmise algus 18.01.2019 ja lõpp 16.02.
  2. 1

(6)Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 02.08.
  1. Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 27.05.
  2. J.E andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipidamisasutusest J.E kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et J.E kannab vanglas seitsmendat korda karistust. Tal on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Peamisteks kuritegudeks on olnud vargused ja röövid, lisaks sellele on teda karistatud mootorsõiduki ärandamise, kehalise väärkohtlemise, kelmuse eest. Viimased kuriteod olid röövimine, vargus ja omavoliline sissetung. Käesolevat karistust kannab karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Vägivaldsuse raskusaste on muutunud, kuna käesoleval kuriteol puudub vägivaldne komponent. Samuti J.E käitumine ei ole sarnane varasema käitumisega, kuna see ei olnud tal etteplaneeritud. Varasemate kuritegude muster kordub, laad ning käitumine on sarnased. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. J.E osales vanglas sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening “, töötas majandustöödel koristajana, toidujagajana, köögitöölisena ning töötas järelvalveta väljaspool vanglat x OÜ-s. J.E ei täitnud avavanglaosakonnas teavitamiskohustust ning karistuseks oli noomitus. J.E elas enne vangistust koos abikaasa ja abikaasa lapsega aadressil x, x , x. Tegemist oli isiku abikaasa emale kuuluva majaga. Kinnipeetav on avaldanud soovi elama asuda MTÜ-sse Lootuse Küla. 04.04.2019 andis MTÜ Lootuse Küla volitatud isik teada, et neil on sõlmitud kinnipeetavaga kokkulepe majutus- ja nõustamisteenuse osas ning 10-kuulise alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmi läbimise osas. Isikul on vaid 7 klassi haridus. Eriala ei ole omandanud. Eelistab töötamist õppimisele, seega ei ole motiveeritud vangistuse ajal ennast täiendama. Põhiharidust ei ole motiveeritud omandama, kuna
  3. aasta veebruaris vabaneb ning ei näe enam mõtet end harida. Soovib rahalisi nõudeid tasuda ja töötada vanglas. Enne vangistust tegeles juhutöödega ning oli enda sõnul arvel Töötukassas. Viimati oli isik oma sõnul ametlikult tööl
  4. aastal AS x. Peale seda rohkem ametlikult töötanud ei ole. Töökohti on tihti vahetanud, seoses alkoholi tarvitamise ja põhjuseta puudumiste tõttu. Eriala ning pikaajaline töökogemus puudub. Vangistuses on olnud tööga hõivatud ja motiveeritud töötama. Vabanedes töökohta ei ole, kuid MTÜ -s Lootuse Küla on võimalik kohapeal töötada, kuid tulenevalt kodukorrast ei ole võimalik töötada väljaspool Lootuse Küla territooriumi. K-raha andmetel on 06.05 .2019 seisuga tasumata võlanõudeid 5086, 20 euro ulatuses. Vabanemisfondis on 852,65 eurot. Kinnises vanglas töötab juba alates 30.11.2018 toidujagajana, on motiveeritud töötama. Lähedasteks on ema, kaks venda ja kuus õde . Isa on surnud. Emaga toimub enda sõnul suhtlus telefonitsi. Enda sõnul vangistuse jooksul õdede -vendadega ei suhtle, vabanedes jätkab aga suhtlust. Hetkel abikaasaga ei suhtle ja vabaduses on plaanis abielu lahutada. Sõbrad on kriminaalkorras karistatud, aga isiku sõnul ei suhtle enam nendega. On olnud kuritegude toime panemisel mõjutatav teiste poolt. Riskiva ja hoolimatu elustiili märgiks on pidev seaduse rikkumine, alkoholi kuritarvitamine ja hoolimatus oma tegude tagajärgedest. Kuriteod on toime pandud enamjaolt joobeseisundis, et saada materiaalset kasu. Tunnistab, et on suured probleemid alkoholiga ja on sõnades motiveeritud ka alkoholi tarbimisest loobuma. Olles joobes, ei suuda isik realistlikult mõelda ning käitub ettearvamatult. On käitunud ka vägivaldselt mitmeid kordi. Võib kuu aega järjest juua, kui tsüklisse satub. Tunnistab, et kõik probleemid oleks 2
(6)olemata, kui ei tarvitaks alkoholi, kuid seni ei ole suutnud loobuda. Plaanib vabanedes abi ja tuge otsida, ravi näol. Isik on karistatud narkootikumide tarvitamise eest Ämari vanglas 2006 -
  1. aastal. Sel perioodil mõned korrad proovis amfetamiini teiste kaaskinnipeetavate mõjul. Sõltuvust ei ole ning peale Ämari vanglat ei ole isik oma sõnul rohkem narkootikume tarvitanud. Kuid 23.11.2018 karistatud väärteokorras NPALS § 15 1 lg 1 alusel. Kinnipeetaval on isikut tõendav dokument, mis kehtib kuni 29.05.
  2. Varasemast riskihindamisest tulenevalt on isikul meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud krooniline haigus ja alkoholisõltuvus. Hetkel hindab tervist heaks ja kaebused puuduvad. Isiku sõnul töövõimetust diagnoositud ei ole. Kinnipeetava suhtlemisoskused vastavad oma vanusele ja elutingimustele. Isiku mitmekordsed kriminaalsed teod ja mõjutatavus viitavad impulsiivsusele. Tunnetab oma probleeme ja oskab neid ära tunda, kuid käitub teadlikult vastupidiselt probleemilahendusele ja hiljem eirab tagajärgedega tegelemist. Isiku sõnul on tal kannatanutest kahju, kellele vastu on kuritegusid sooritanud. Isik on korranud samu vigu ning pole nendest õppust võtnud. Ka käesolev karistus viitab sellele, et ei suuda oma probleeme õigesti lahendada. J.E on püst itanud nii lühiajalisi eesmärke (töötamine, võlgade tasumine) ning ka pikaajalisi eesmärke (isikliku elamispinna leidmine, välismaale tööle asumine). Osasid kuritegusid isik ei tunnista ja leiab õigustusi toimepandud kuritegudele. Samas ei ole väljendanud subkultuurilisi hoiakuid. Varasemalt korduvalt olnud kriminaalhooldusel: 2015-2016 kriminaalhooldus ebaõnnestus (ei ilmunud korduvalt registreerimisele, lisaks pani katseajal toime uue kuriteo); 2014 oli määratud ÜKT, tunnid sooritas nõuetekohaselt, kuid katseajal esitati kahtlustus uue kuriteo toimepanemises; 2013-2014 kriminaalhooldus kulges edukalt; 2004-2005 kriminaalhooldus ebaõnnestus, karistus pöörati täitmisele, kuna ei ilmunud registreerimistele. Negatiivset suhtumist ühiskonda näitab korduv kriminaalkorras karistatus. Isiku sõnul on ta motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest, on liialt palju oma elust raisanud ning peab vajalikuks elus muutuseid teha. Käesolevalt on isikul ka tugiisik, kelle abil loodab lõplikult kuritegelikust käitumisest loobuda. Käesolev karistus on karistusest eemal hoidumise eest, mistõttu sooritas uue kuriteo ning saabus tagasi kinnisesse vanglasse. Soovib väga väljaspool vanglat töötada, et maksta oma rahalised nõuded ära, samuti on nõus Lootuse külas läbima ettenähtud sotsiaalprogramme. Ohustatud on ühiskond. Oht seisneb röövimises, kehavigastuste tekitamises, varguste toimepanemises ja erirežiimist põgenemises. Oht on kõige tõenäolisem siis, kui isik on tarvitanud alkoholi, võib muutuda vägivaldseks ja majandusliku kasu saamise eesmärgil toime panna röövimise ja kasutada vägivalda. Viru Vangla, arvestades J.E ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta J.E tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt juhul, kui kohus peab otstarbekaks J.E vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata J.E-le katseaeg kuni 16.02.
  3. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata J.E-le järgmised kohustused:

§ 75

lg 2 p 2 – mitte tarvitada alkoholi;

§ 75

lg 4 – läbima MTÜ- s Lootuse Küla 10-kuulise uimastisõltuvusest taastumise programmi;

§ 75lg 2 p 9 – alluda elektroonilisele valvele.

Elektroonilise valve pikkuseks 1 kuu. Elukoht, kuhu soovib J.E elama asuda, vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele ning MTÜ Lootuse Küla volitatud isik nõustaja Erko Subi on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. 3

(6)Kohtuistung 04.06.2019 toimunud kohtuistungil taotles kinnipeetav enda ennetähtaegset vabastamist elektroonilisele järelevalvele kohaldamisega. Kinnipeetav kinnitas, et vabanemise korral ta hakkab elama MTÜ Lootuse Küla aadressil: x Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, J.E ennetähtaegset vabastamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et J.E tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Vastavalt

§ 76

lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on 3 kehtivat kriminaalkaristatust. Ta on karistatud erinevate kuritegude toimepanemise eest, peamiselt varavastaste süütegude eest . Vanglakaristust kannab seitsmendat korda. Ta on vangistuse karistuse kandmise kestel kriminaalkorras karistatud, nimelt kinnipidamiskohast lahkuda lubatud kinnipeetava poolt karistuse kandmise jätkamisest teadliku kõrvalehoidmise eest, mis eriti näitab tema suhtumist karistuse täitmise le. Isikul on olemas üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kohus hindab neid kui asjaolusid, et vangistus ei mõju talle piisavalt distsiplineerivalt ning kohus ei ole veendunud, et vabaduses viibimine osutab J.E käitumisele paremat mõju. Süüdimõi stetul on 7 klassi haridus, omandatud erialasid tal ei ole. Isik ametlikult töö tas umbes 5 kuud. Peale seda enam ta ei ole kuskil ametlikult töötanud. Andmeid selle kohta, et isikul on toetav lähivõrgustik , ei ole. Kinnipeetaval on tasumata võlgasid 5 086 eurot ja 20 senti. Isikul on kehtiv distsiplinaarkaristus ja ta on alkoholisõltlane. Kohus arvestab nimetatud asjaolusid, mis teatud määral suurendavad uue kuriteo toimepanemise riske. Samas tuleb positiivseks lugeda, et J.E on läbinud “Eluviisitreening“ sotsiaalprogrammi. Vähetähtis pole ka asjaolu, et isik on vanglas töötanud koristajana, köögitöölisena ja toidujagajana. 4

(6)Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda rehabilitatsioonikeskusse MTÜ Lootuse Küla aadressil: x. MTÜ Lootuse Küla volitatud isik on nõus, et J.E vanglast vabanemisel rehabilitatsioonikeskusse elama asub. Toasse on võimalik paigutada elektroonilise järelevalve seadmed. Kohus arvestab nimetatud asjaolusid kuna need maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Aga arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja suhtumist karistuse täitmisele, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (viimane kuritegu on toimepandud vangistuse kandmise ajal) ning kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu, ei ole kohtu hinnangul käesoleval ajal kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Seega oleks kergemeelne arvata, et varasemalt kriminaalkorras mitmel korral karistatud isik hakkaks nüüd vabaduses uut, seadusekuulekat elu, alustama. Kohus on seisukohal, et J.E vabastamine tingimisi enne tähtaega on liiga ennatlik. Kohus leiab, et mõned kuriteod on võimalik toime panna ka elektroonilise järelevalve all viibides ehk elektrooniline järele valve ei taga uute kuritegude toimepanemise vältimist samas ulatuses nagu seda kinnipidamise puhul. Kohus rõhutab, et ennetähtaegse vabastamise kohaldamisel on esikohal toimepandud kuriteo asjaolud (

§ 76lg 4).

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. K äesoleval hetkel ei kaalu J.E isiksust iseloomutavad positiivsed asjaolud (elukoha olemasolu, vanglas töötamine , sotsiaalprogrammis osalemine, soov vabaneda sõltuvusest) üle negatiivseid argumente (korduv karistatus, uue tahtliku kuriteo toimepanemine kinnipidamisasutuses, kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu ). Kohtul puudub alus arvata, et taolise käitumisega isik sobib käesoleval ajal kriminaalhooldusele. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Seda argumenti toetab ka asjaolu, et nii on teiste inimeste elu, tervis ja ohutus paremini kaitstud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu J.E Viru Maakohtu 17.01.2019 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. 5

(6)/allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.