1-18-10349/20

1 Kriminaalasi nr 1-18-10349 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-10349 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Viru Vangla materjalid U.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu U.I , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 7 klassi, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 18.01.2019 ja lõpp 16.02.2020 RESOLUTSIOON Jätta U.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 12.12.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 17.01.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-10349 tunnistati U.I süüdi KarS § 329 järgi ning karistuseks mõisteti 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 25.08.2016 otsusega mõistetud karistus 3 aastat 9 kuud 24 päeva vangistust ja U.I-le mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 10 kuud 24 päeva vangistust. Alates 18.01.2019 jäi U.I-l kanda 1 aasta 29 päeva vangistust. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 14 korral, vanglas viibib ta kaheksandat korda. Peamisteks kuritegudeks on olnud vargused ja röövi mised. Käesolevat karistust kannab isik karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Soodusteguriteks on alkoholi kuritarvitamine, puudulik probleemilahendusoskus, grupi mõju. 2 Vangistuses on kinnipeetav töötanud majandustöödel koristajana ja köögitöölise/toidujagaja na. Ajavahemikul 26.06.2018-19.11.2018 avavanglaosakonnas olles on ta töötanud väljaspool vanglat xxxx OÜ-s. Alates 03.07.2019 töötab isik majandustöödel koristajana. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning selle jätkuvestlused. Ta on motiveeritud oma alkoholi probleemiga tegelema. Viimasel kohtumisel tunnistas isik, et on loobunud suitsetamisest. Kinnipeetavaga on toimunud vestlused mitmetel erinevatel teemadel. Peamiseks riskiteguriks isiku puhul on alkohol, sest kainena suudab ta oma tegusid analüüsida ning käitumist kontrollida. Karistuse kandmisest kõrvalehoidumisest rääkides oli isik kindel, et kainena ta seda teinud ei oleks. Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta ning kanda jääb tal veel vähem kui 1 kuu vangistust. Rahvastikuregistri andmetel omab kinnipeetav sissekirjutust xxxx linnas. Enne vangistust elas ta koos endise abikaasa A J ja abikaasa lapsega aadressil xxxx A J emale kuuluvas majas. Vangistusest ennetähtaegse vabanemise korral asub isik elama aadressile xxxxOÜ-le kuuluvasse majja, kus on tema jaoks broneeritud majutuskoht. U.I kohtub igakuiselt ka tugiisikuga, kes on teda nõustanud eluaseme küsimuses. Kinnipeetav on õppinud xxxx ning omandanud 7 klassi haridust . Algklassides õppis ta xxxx. Eriala ei ole isik omandanud. Kinnipeetav soovib töötada ja rahalisi nõudeid tasuda. Enne vangistust tegi ta juhutöid ning oli enda sõnul arvel Töötukassas ca 1,5 aastat. Vabaduses oli ta viimati ametli kult tööl
2. aastal AS- is xxxx, umbes 5 kuud. Lisaks on isik ametlikult töötanud avavanglas olles xxxx OÜ-s lihvija ja treppide valmistajana. Mitteametlikult on isik töötanud metsatöödel ca pool aastat ja ehitusel kokku ca 1 aasta. Töökohti on ta tihti vahetanud seoses alkoholi tarvitamise ja põhjuseta puudumistega. Vangistusest vabanedes on isikul võimalik tööle asuda xxxx OÜ-sse, mis asub xxxx. Ettevõtte omanik on kinnitanud U.I tööle võtmist. Enne vangistust elatus isik abikaasa töövõimetuspensionist ja lasterahadest. Väga suur osa sissetulekust kulus alkoholile. Majanduslik olukord oli vabaduses halb. K-Raha andmetel on isikul 26.11.2019 seisuga tasumata võlanõudeid 4873,26 eurot, vabanemisfondis on 1031,75 eurot. Käesolevalt on kinnipeetav motiveeritud nõudeid tasuma, kuid vabaduses võib sellega probleeme tekkida, sest varasemalt ei ole ta neid tasunud. Kinnipeetava päritoluperekonda kuuluvad ema E V, kaks venda - M ja A V ja kuus õde - K N , A K, S V, E V, Õ V ja I V. Isa on surnud. Pereliikmetega suhtleb isik sagedasti peamiselt telefoni teel, emaga suhtleb igapäevaselt. Õde E V on varasemalt viibinud vangistuses (kuriteokaaslased). Avavanglas viibimise ajal külastas isik lühiajalise väljasõidu raames ema, õde K N ja tema peret. 20.12.2012 abiellus kinnipeetav Tartu Vanglas viibimise ajal A J, kellega on
3. aasta septembris abielu lahutatud. Kinnipeetava sõnul esines neil pidevalt probleeme ja konflikte peamiselt alkoholi liigtarvitamise tõttu. Kinnipeetaval lapsi ei ole. Käesolevalt on kinnipeetava naissõbraks A A, kellega on suhted head ja toetavad ning kellega ta plaanib tulevikus koos elama hakat a. Suhtlusringkonda on kuulunud kriminaalse eluviisi ja mõtteviisiga isikud. Kinnipeetav on olnud oma tuttavate poolt mõjutatav. Kinnipeetav teadvustab alkoholi kuritarvitamise ja kriminaalse tutvusringkonna mõju oma käitumisele. Isik väidab, etxxxx puudub tal tutvusringkond ning vanad tuttavad on tal pigem xxxx ja xxxx . Vangla meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus. Kuriteod on toime pandud enamjaolt joobeseisundis. Isik tunnistab, et tal on suured probleemid alkoholi liigtarvitamisega. Enda sõnul on ette tulnud olukordi, kus on alkoholi 3 tarvitanud vähemalt kuu aega järjest.
4. aastal tegi isik alkoholi tarvitamist välistava süsti, misjärel jätkas tarvitamist. Avavanglaosakonnas viibides töö l olles hakkas kinnipeetav tarbima alkoholi ning peale seda otsustas põgeneda. Kuigi kohtuotsusest ei tulene, et ta oleks olnud alkoholijoobes, tunnistab ta ise, et enne põgenemist oli töö juures alkoholi tarvitanud. Sõnades on kinnipeetav motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma, kuid vangla hinnangul ei ole tal piisavalt enesekindlust ja suutlikkust seatud eesmärgi saavutamiseks. Kinnipeetav on proovinud xxxx vanglas olles mõned korrad amfetamiini teiste kaaskinnipeetavate mõjul. Sõltuvust ei ole tuva statud. Kinnipeetav põgenes avavanglast 15.11.2018 ning peeti kinni 16.11.2018 kell 21.
5. Talle tehti narkotest, mis näitas metamfetamiini tarvitamist. Seoses sellega on isikut 23.11.2018 karistatud väärteokorras NPALS § 151 lg 1 alusel. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud krooniline haigus. Varasemalt on ta saanud vanglas psühhiaatrilist ravi, käesoleval ajal ravi ei saa. Kinnipeetav tunnistab oma vigu ja kahetseb varasemat kriminaalset käitumist, ent on siiski ka avavanglas viibimise ajal alkoholi tarvitamisest tingituna toime pannud uue kuriteo. Murdeeas on toimunud eluks vajalike sotsiaalsete oskuste omandamise pidurdumine (katkendlik haridustee, kodused probleemid), mis on pärssinud hilisemas eas probleemide lahendamisoskust. Tulevikuks on isik seadnud endale eesmärkideks asuda tööle, hoiduda alkoholi kuritarvitamisest. Tööle asumise eesmärki võib pidada realistlikuks, sest kinnipeetaval on garanteeritud töökoht xxxx xxxx OÜ- s. Kuna alkoholi tarvitamisest hoidumi ne ei ole varasemalt õnnestunud, siis antud eesmärgi saavutamiseks peab isik tugevasti pingutama, et vältida tagasilangust. Osasid kuritegusid kinnipeetav ei tunnista ja leiab õigustusi toimepandud kuritegudele. Samas ei ole ta väljendanud subkultuurilisi hoiakuid. Varasemalt on isik korduvalt olnud kriminaalhooldusel: 2015-2016 kriminaalhooldus ebaõnnestus (ei ilmunud korduvalt registreerimisele, lisaks pani katseajal toime uue kuriteo); 2014 oli määratud ÜKT, tunnid sooritas nõuetekohaselt, kuid esitati kahtlustus uue kuriteo toimepanemises; 2013 -2014 kriminaalhooldus kulges edukalt; 20042005 kriminaalhooldus ebaõnnestus, karistus pöörati täitmisele, kuna ei ilmunud registreerimistele. Kinnipeetav möönab kriminaalhoolduse vajalikkust vangistusest vabanedes. Ametiisikutega suhtlemisel ei ole probleeme ilmnenud. Kinnipeetava enda sõnul on ta motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest. Vangla hinnangul peab isik oma sõnade kinnituseks väga palju pingutama ja enesekindlust säilitama, mis ei ole pigem usutav. Vangistuses on kinnipeetav regulaarselt kohtunud tugiisikuga, kelle abil loodab ta kuritegelikust käitumisest loobuda. Seejuures ei mõista kinnipeetav, et muutuste toimumiseks peab ta ise maksimaalselt pingutama, mitte lootma tugiisikule. Käesoleva kuriteo – karistuse kandmisest kõrvalehoidumise sooritas isik avavanglas viibides, mitte saabudes ettenähtud ajaks tagasi. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 70%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 56%. Eeltoodust tulenevalt ei toeta Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks U.I tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks 6 kuud alates kohtumääruse jõustumisest ning kohustada teda katseajal täitma lisaks KarS § 75 lg -s 1 toodud kontrollnõuetele ka KarS § 75 lg 2 p -des 2,4 sätestatud kohustusi. U.I kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta tahab ise, et talle pannakse katseaeg peale, et t a saaks ennast ravida, tööl käia ja võlad ära maksta , endale õige elukoht leid a. Tema suurim probleem on alkohol, mis ongi viinud teda halvale teele. Kui ta läheb enne tähtaega välja, ei lähe ta kohe vähemalt jooma, 4 sest tal on keegi, kelle juures ta peab käima märkimas ja ennast näitamas. Juua ta ei tohi, selle on ta endale selgeks teinud, sest tal on maks haige. Paljud tuttavad on tal sellega ära läinud. Ta tahab veel elada, peret luua ja lapsi saada. Uus elukaaslane elab xxxx, olles nõus tulema ka xxxx elama. Elukaaslase juurde ei tahtnud ta elama minna, sest viimasel on sotsiaalpind ja sinna ei taheta teda võtta. Ta palub , et kohus ikka kaaluks ja mõtleks selle peale, et parem on, kui ta vabaneb enne tähtaega. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa U.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, U.I ennetähtaegset vabastamist. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuul anud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu U.I ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, kuigi tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, sest ta kannab liitkaristust muuhulgas esimese astme kuriteo eest ning ta on käesolevaks ajaks ära kandnud talle mõistetud 1 aasta 29 päeva pikkusest vangistusest rohkem kui kaks kolmandikku. Kohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Kinnipeetaval on 3 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta kaheksandat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Väärib märkimist, et viimane kuritegu on toime pandud vanglas, kui isik kandes karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas ei ilmunud ettenähtud ajaks Viru Vanglasse tagasi. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3 -1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine , kuid käesoleval juhul ei ole see tingimus täid etud, sest kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Kinnipeetaval on Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud alkoholi sõltuvus ning alkoholi tarvitamise jätkamist vabaduses võib pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Kinnipeetav on küll sõnades väljendanud motivatsiooni edaspidi alkoholi tarvitamisest hoiduda, kuid samas nähtub iseloomustusest, et varasemalt ei ole see tal õnnestunud . Väga suur osa sissetulekust kulus isikul alkoholile. K-raha andmetel on kinnipeetaval 26 .11.2019 seisuga tasumata nõudeid 4873,26 eurot, mida ta on nõus tasuma, kui d mis võivad hakata mõjutama tema majanduslikku toimetulekut. Samuti väärib märkimist, et iseloomustuse kohaselt ei ole ta varasemalt oma nõudeid tasunud ning pannud varavastaseid kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. 5 Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning selle jätkuvestlused, samuti on temaga toimunud erinevad vestlused . Vangistuses on isik olnud hõivatud majandustöödel ning töötanud ka väljaspool vanglat xxxx OÜ-s. Vabanemisel on isikule garanteeritud töökoht samas kohas ja elukoht xxxx OÜ-le kuuluvas maj as. Kuigi kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on head ja toetavad vabastamist, ei saa kohtu hinnangul karistuse eesmärkide täidetust ainuüksi selle pinnalt järeldada. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine o n piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et U.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
6. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik