Obsah (7)

§ 423§ 209§ 64§ 74§ 68§ 4231§ 75

1-20-8990 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. detsembril 2020.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-20-8990 (20231500922) Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistu

§ 423

¹, § 209 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Marika Kreutzberg Süüdistatav D.D – isikukood XXX, elukoht xxx, xxx keel, xxx kodanik, xxx haridus, töökoht xxx, tõkend elukohast lahkumise keeld, varem kriminaalkorras karistatud. RESOLUTSIOON 1 Süüdi tunnistada D.D

§ 423järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 kuud.

Süüdi tunnistada D.D

§ 209

lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 kuud.

§ 64

lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ning mõista liitkaristus vangistus 6 kuud.

§ 74

ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele kui D.D ei pane 1 aasta 2 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks

§ 74ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.

elab aadressil xxx; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks; 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 74

lg 1 alusel määrata D.D katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.08.2019 ja 23.02.2020, s.o 2 päeva. Tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista D.D-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 876 eurot riigituludesse. Kohustada D.D tasuma väljamõistetud sundraha 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 73 eurot. Sundraha summas 876 eurot tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber

1. Selgitusena võib märkida: „D.D , kriminaalasi 1-20-8990, menetluskulud.“ Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav etoimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu summas 146.40 eurot riigi kanda. Välja mõista D.D-lt kannatanu xxx (xxx Swedbank AS) kasuks 699 eurot. Asitõendid – CD- ja DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
2. peatüki
3. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud 2 D.D süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varasemalt korduvalt : 26.04.2019 ja 06.07.2019 juhtinud mootorsõidukit omamata mootorsõiduki juhtimsõigust ning keda on nende tegude eest karistatud väärteomenetluse korras LS § 201 lg 2 alusel rahatrahvidega, uuesti juhtis mootorsõidukit omamata mootorsõiduki juhtimisõigust: - 20.08.2019 kella 03.14 ajal Tallinnas, Tammsaare tee, Retke tee ja Sõpruse pst vahelisel lõigul suunaga Sõpruse pst poole mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, - 23.02.2020 kella 05.41 paiku Tallinnas, Viru 18 maja juures mo otorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx Rikkudes süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 nõudeid. LS § 94 lg 1 – mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud Sel moel D.D juhtides süstemaatiliselt mootorsõidukit isikuna kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus pani toime

§ 423¹ järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, 06.04.2020 varalise kasu saamise eesmärgil kasutas xxx internetikaupluse vahendusel kampaaniapakkumist xxx, mille kohaselt oli võimalik soetada endale uus mobiiltelefon soodsamalt xxx-le üleantava kasustatud mobiiltelefoni väärtuse võrra, mille käigus esitas tellimuse ja edaspidi sooritas ostutehingu soetades endale uue mobiiltelefoni Samsung Galaxy S20 imeikoodiga xxx väärtusega 699 eurot, pakkudes kampaaniatingimuste kohaselt omalt poolt vastu kasutatud mobiiltelefoni iPhone 11 Pro Max väärtusega 732 eurot. Mobiiltelefoni Samsung S20 sai D.D pakiautomaadist kätte 09.04.2020, vahetuskaubana lubatud telefoni iPhone 11 Pro Max ei ole xxx-le üle andnud. Samuti ei ole ta tasunud xxx poolt kampaaniatingimuste kohaselt esitatud arvet summas 699 eurot. Sel moel D.D varalise kasu saamise eesmärgil luues tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse tekitas teisele isikule varalise kahju s.o pani toime

§ 209lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Men etlu skäi k ja ko ht uots use põ hj en dus ed Süüdistatav D.D , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 07.12.2020.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör D.D süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 4231

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 4 (neli) kuud ning

§ 209

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 4 (neli) kuud.

§ 64

lg 1 alusel suurendades üksikkaristustest raskeimat taotleb prokurör liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka ja karistusest kantuks 2 päeva mil D.D oli kahtlustatavana kinni peetud : 20.08.2019 ja 23.02.2020. Seega kandmata karistus on vangistus 5 kuud ja 28 päeva.

§ 74

sätete kohaselt jätta vangistus tingimisi kohaldamata katseajaga 1 aasta 2 kuud allutades D.D käitumiskontrollile ja määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane katseaja toime uut kuritegu ja järgib

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ettenähtud kontrollnõudeid: elama oma alalises elukohas xxx ; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite 3 kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid – CD- ja DVDplaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab süüdistatavalt välja KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 876 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades süüdistatava majanduslikku seisundit ning kohustusi, jätab kohus kaitsjatasu summas 146.40 eurot riigi kanda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3 -1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates 4 kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 5