Obsah (4)

§ 175§ 180§ 432§ 426

1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-6617 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Marina Da

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista R.M-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 102,36 (ükssada kaks eurot ja 36 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Kaido Kooga poolt osutatud õigusabi eest.

§ 180lg 3 ja Kar

S § 66 lg 3 alusel võimaldada R.M-il tasuda kaitsjatasu summas 102,36 eurot ositi 4 kuu jooksul, tasudes alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 25,59 eurot. Menetluskulu tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700042623 ning selgitus: „ R.M , 1-18-6617, kaitsjatasu osamakse“. Kui kaitsjatasu osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 09.12.2019 Viru Maakohtule materjal id kinnipeetava R.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 22.08.2018 otsusega nr 1-18-6617 tunnistati R.M süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu 03.08.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuu 29 päeva vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 3 1 aasta 11 kuud 29 päeva vangistust. R.M-i arvestatakse alates 21.08.
2. karistuse kandmise algust Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5 korral, millest kaks karistust on arhiveeritud. Kolm viimast kuritegu on olnud keh alised väärkohtlemised. Reaalset vangistust kannab isik esimest korda. Kuriteod on toime pandud joobeseisundis. Kinnipeetav on vanglas omandanud riigikeele A2-taseme ja läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitree ning. Isik on töötanud majandustöödel koristajana. Alates 16.09.2019 on isik paigutatud Viru Vangla avavanglaosakonda ning alates 26.09.2019 töötab ta majandustöödel toidujagajana. Kinnipeetavat ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 5 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 6 kuud vangistust. Enne vangistust elas R.M üksinda oma 2-toalises korteris aadressil xxxx. Isik soovib vabanedes elama asuda samale aadressile, kus tal on ka kehtiv sissekirjutus. Praegusel hetkel elab korteris kinnipeetava sõber A S. Peale vabanemist hakkab kinnipeetav oma korteris elama üksinda. Korteris on o lemas kõik eluks vajalik. Oma elukohas on isik toime pannud vägivallakuriteo endise elukaaslase suhtes, kellega väidetavalt suhtleb siiani. Samuti on ta kuriteo toime pannud oma endise elukaaslase korteris aadressil xxxx. Kinnipeetava vanemad elavad pojale kuuluvast korterist paar maja eemal. Riigikeelest saab kinnipeetav mingil määral aru, kuid eelistab rääkida vene ke eles. Isik on keskharidusega. Ta lõpetas xxxx humanitaarharu
3. aastal , jätkates õpinguid xxxx tehnikavaldkonna erialal, mis jäid pooleli. Isik on õppinud xxxx ning omandanud ehituspuusepa I kutsekvalifikatsiooni. Kinnipeetav suhtub positiivselt nii haridusse kui ka tööalasesse enesetäiendamisse. Isik töötas Xxxx OÜ- s xxxx alates 07.05.
4. Varasemalt on ta töötanud muuhulgas OÜ-s Xxxx ja ASs Xxxx. Toimetulekut mõjutas alkoholi tarbimine, kuid enne vangistust sai ta vabaduses majanduslikult hakkama. R.M soovib vabanemise korral asuda tööle ettevõttesse Xxxx OÜ. Ametnikul ei õnnestunud vestelda tööandjaga telefoni teel, sest viimane ei vastanud telefonikõnedele. Juhul, kui kinnipeetavalei õnnestu tööle asuda , siis on tal võimalik ennast registreerida Töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed garantiid Töötukassa poolt pakutavate teenu ste näol. K-raha andmetel on isikul tasumata nõudeid 11.11.2019 seisuga 186,09 eurot. Kinnipeetava päritoluperekonda kuuluvad ema M M, isa G M ja õde J M. Isik on lahutatud ja tal on poeg M M. Alaealise poja ema elab koos pojaga xxxx. Väidetavalt suheldakse telefoni teel, kuid kriminaalhooldaja arvamusest selgub, et G M sõnul ei luba lapse ema lapsega suhelda. Suhted lähedaste pereliikmetega on head ning toetavad. Kinnipeetav on korduvalt toime pann ud vägivallakuritegusid oma endise elukaaslase R K suhtes, kellega koos ei ela. Praegune kuritegu on toime pandud elukaaslase ema suhtes. Vestluses on isik püüdnud oma käitumist vabandada sellega, et teda provotseeriti. Isiku sõnul ei ole ta mõjutatav. Kriminaalset suhtlusringkonda ei nähtu. Kuriteod on isik toime pannud üksinda, olles alkoholijoobes. Sõltuvust ei ole diagnoositud. Viimati tarbis isik alkoholi 20.08.
5. Senimaani pole isik suutnud alkoholi tarbimisest loobuda ega sellega seonduvaid probleeme teadvustada. Alkoholi vastast kodeeringut proovis isik 26- aastaselt ja suutis enda sõnul olla kaine umbes 2 aastat. Kinnipeetav tunnistab, et joobes olles toime pandud tegusid ei mäleta üldse ja joobes olles ei suuda oma käitumist mitte kuidagi kontrollida. Enda sõnul tekivad kontrollimatud olukorrad isegi lahjat alkoholi tarbides. Narkootikumide proovimist alustas isik keskkoolis. Viimati suitsetas isik kanepit
6. a suvel. Sõltuvust ei ole diagnoositud. 4 Kinnipeetav põeb kroon ilist haigust ja saab ravi. Igapäevases käitumises puuduvad vägivalla ilmingud. Provokatiivses olukorras ja alkoholijoobes võib isik käituda agressiivselt. Isikul on realistlikud eesmärgid toetada oma vanemaid ja minna tagasi tööle. Kinnipeetav ei poolda kuritegevust, kuid samas on toime pannud korduva lt kuritegusid, mida osaliselt õigustab. Ametnikega suhtleb isik korrektselt ja viisakalt. Isikule oli määratud käitumiskontroll ajavahemikus 16.05.2018-15.05.2019, kuid ta pani k äitumiskontrolli ajal toime uue kuriteo. Vanglas pole subkultuurseid hoiakuid ilmnenud. Taasühiskonnastavates tegevustes on kinnipeetav nõus osalema, olles valmis koostööks. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 31%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosu s sama aja jooksul on 47 %. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava R.M-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus otsustab R.M-i tingimisi enne tähtaega vabastada ning allutada käitumiskontrollile, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, s.o 19.08.
7. Katseajaks on otstarbekas määrata isikule KarS § 75 lg 2 p -des 2,4 sätestatud kohustused. R.M kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on ming il määral sellega nõus, et tema suurimaks probleemiks on alkohol. Probleemsed olukorrad tekkisid ka siis, kui ta oli tarvitanud lahjat alkoholi. Probleemid tekkisid sellepäras t, et isiklik elu ei laabunud. Tal ei ole garanteeritud töökohta Xxxx OÜ-s, aga ta teab, et teda võetakse sinna tööle. Ta suhtleb oma endise elukaaslase R K, helistades viimasele keskmiselt üks kord kahe nädala jooksul selleks, et saada teada, millega ta tegeleb ja kuidas lapsed hakkama saavad. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes

§ 432

lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa R.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, R.M-i ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja v.-adv. Kaido Kooga leidis kohtuistungil, et R.M -i ennetähtaegne vangistusest vabastamine on põhjendatud. Kaitsja rõhutas seda , et R.M on esimest korda vangistuses. S ee võiks olla tema jaoks küllaldaseks õppetunniks, et mitte panna tulevikus toime uusi kuritegusid. Kõik need asjaolud, mis iseloomustavad R.M-i vangistuses, on positiivsed. Riigikohus ka loeb ikkagi kõige tähtsamaks eelduseks isiku ennetähtaegse l vabastamisel just seda, kuidas ta on käitunud vangistuses. Kaitsja l eidis, et vabaduses on tal olemas kõik võimalused seaduskuulekaks eluks, tal on olemas oma eluruum, ta on kindel, et saab kohe tööle ja tal on olemas toetav sotsiaalne võrgustik, sisuliselt tal ei ole võlgnevusi. Kuigi Viru Vangla, andes sellise positiivse iseloomustuse, leidis siiski, et ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist, leidis kaitsja , et selline seisukoht ei ole põhjendatud. Selles arvamuses on viidatud isiku ohtlikkuse tasemele ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele, kuid iseloomustusest tegelikult ei selgu, millistest asjaoludest lähtudes loetakse R.M kõrgohtlikuks ja leitakse, et tema poolt uute kuritegude toimepanemise risk on kõrge. Vabastades R.M -i enne tähtaega, on positiivne see, et ta jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla. Uue kuriteo toimepanemine toob kaasa kindlasti uue reaalse vangistuse, kuid olles katseajal, harjudes uuesti eluga vabas ühiskonnas, on tema poolt uute kuritegude toimepanemise risk väiksem. Kaitsja palus R.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. 5 Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu R.M-i võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kinnipeetav kannab liitkaristust teise astme kuritegude eest ning on käesolevaks ajaks talle mõistetud 1 aasta 11 kuu 29 päeva pikkusest vangistusest ära kandnud rohkem kui poole, seega on täidetud tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused. Karistusregistri andmetel on R.M-il 3 kehtivat kriminaalkaristust, kuid tegemist on tema esimese reaalse vangistusega, mistõttu on selle mõju potentsiaalselt tugev . Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane, millele viitab see, et teda ei ole distsiplinaarkorras karistatud ning alates 16.09.2019 kannab ta karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas. Isik on töötanud majandustöödel koristajana ning alates 26.09.2019 töötab ta majandustöödel toidujagajana. Lisaks on isik vangistuses omandanud riigikeele A2-ta seme. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Kuna kuriteod on toime pandud joobeseisundis, siis võib alkoholi tarvitamise jätkamist vabaduses pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Samas nähtub vangla iseloomustusest, et sõltuvust kinnipeetaval diagnoositud ei ole ning ta o n läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Eeltoodust võib järeldada, et isik on motiveeritud edaspidi hoiduma alkoholi tarvitamisest. Ka kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on head ning toetavad ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetaval on oma korter, kuhu ta asub elama. Suhted lähedaste pereliikmetega on head ja toetavad. Kinnipeetava vabanemisjärgsed eesmärgid - asuda tööle ja toetada oma vanemaid, on realistlikud ja saavutatavad. Peale vabanemist loodab isik saada tagasi tööle oma endisesse töökohta Xxxx OÜ-s. Kui isikul ei õnnestu endisesse töökohta tööle asuda, siis on tal võimalik võtta ennast arvele Eesti Töötukassas , et oleksid tagatud riigipoolsed garantiid seal pakutavate teenuste näol. Kohus leiab, et R.M-ile tuleks anda võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja, mis on enam kui 1 aasta 5 kuud, jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus R.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. Kohus määrab R.M-ile katseaja ja käitumiskontrolli kuni tema karistusaja lõpuni, s.o 19.08.2020 alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest ning paneb talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p-des 2,4 sätestatud kohustused. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Kaido Kooga, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 102,36 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kaitsjatasu summas 102,36 eurot kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt.

§ 180lg 3 ja Kar

S § 66 lg 3 alusel võimaldab kohus R.M-il 6 tasuda kaitsjatasu ositi 4 kuu jooksul selliselt, et alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust tuleb igakuiselt tasuda 25,59 eurot. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, 75;

§ 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik