← Eesti

1-20-2200/19

Obsah (11)§ 184§ 65§ 74§ 69§ 263§ 68§ 75§ 78§ 121§ 16§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2020, Võru Kriminaalasja number 1-20-2200 (kohtueelses menetluses nr 19278000431) Kohtuistungi sekretär

) § 263 lg 1 p 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav O.K . Isikukood XXX; elukoht XXX; ametlik töökoht puudub, teeb juhutöid; Eesti Vabariigi kodanik; XXX; emakeel vene keel; varem kriminaalkorras karistatud kahel korral, viimati Tartu Maakohtu 7. augusti 2018. a otsusega

§ 184

lg 1 järgi vangistusega 1 aasta,

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 25.

veebruari 2016. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust,

§ 74

lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus 720 tunni üldkasuliku tööga,

§ 69

lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta kohtuotsuse jõustumisest, üldkasulik töö sai tehtud

  1. juulil 2019; tõkendit ei kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut Kannatanu R. N. Juhindudes KrMS §-st 306 kohus otsustas RESOLUTSIOON
  2. O.K süüdi tunnistada

§ 263lg 1 p 1 järgi ja karistada teda 1 vangistusega 10 (kümme) kuud.

2.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 10.

  1. märts
  2. a, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja mõista O.K kandmisele kuuluvaks karistuseks 9 kuud ja 28 päeva vangistust. 3.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui O.K ei pane 1 aasta ja 2 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud

§ 75lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid.

O.K peab: 3.

  1. elama aadressil XXX; 3.
  2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.
  3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3.
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viiteteistkümneks päevaks; 3.
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 3.
  6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4.

§ 75lg 2 p 2 alusel keelata O.K-l käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine.

5.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada O.K-d osalema käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on hoida edaspidi ära vägivallakuritegude toimepanemine. 6.

§ 78p 1 alusel arvestada katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 14.

detsembrist 2020, välja arvatud

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist.

  1. O.K-lt KrMS § 180 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kasuks välja mõista menetluskuluna: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsekulu kohtueelses menetluses 262,80 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsekulu kohtumenetluses 529,20 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot.
  2. Juhindudes KrMS § 313 lg 1 p-st 7 ja § 180 lg 3 neljandast lausest tuleb O.K-l tasuda menetluskulud kokku 1668 eurot 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 139 eurot. Menetluskulud tuleb EE351010052031000004 tasuda Maksuja Tolliameti SEB Pank, EE502200221014193355 arveldusarvele Swedbank või 2 EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber
  3. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  4. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja toimikusse
  5. aprilli
  6. a asitõendi vaatlusprotokolli lisaks olev CD-R plaat (pakend nr HK1), millele on talletatud
  7. märtsil 2019 kell 03.10 Häirekeskuse lühinumbrile tehtud kõne salvestus.
  8. Kannatanu R. N. taotleb KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel tema teavitamist O.K ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebamise kord Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  9. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Võrus, Vabaduse tn 13) 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistus
  10. O.K-d süüdistatakse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumises vägivallaga. 10.03.2019 kella 03.10 paiku oli ta joobeseisundis XXX asuvas baaris XXX, s.o avalikus kohas. Baari töötaja R. N. palus tal süüdatud sigareti tõttu baarist lahkuda, kuna seal pole suitsetamine lubatud. O.K kasutas R. N. e suhtes vägivalda, lüües teda rusikaga näkku. Sellega põhjustas ta R. N. ele valu ja tervisekahjustusi: ülahuule limaskestal esihammaste kohal umbes 3x1 cm alal marrastuse ja turse ning alahuule limaskestal keskjoonest paremal umbes 0,5x0,5 cm alal marrastuse ja turse. O.K häiris oma tegevusega sündmuskohal viibinud kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet. Üks neist teavitas juhtunust Häirekeskust ja teine sekkus kannatanu kaitseks. O.K tegevus oli vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitas üleolevat suhtumist avalikku korda. Eeltooduga rikkus O.K korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt. Sellise tegevusega pani O.K toime

§ 263lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuotsuse põhjendused

  1. Esmalt tuvastab kohus faktilised asjaolud (I), seejärel kvalifitseerib teo (II). Järgnevalt mõistetakse süüdistatavale karistus (III). Viimasena lahendab kohus menetluskulude ja asitõenditega seonduvad küsimused (IV). I 3
  2. Kannatanu R. N. ja tunnistaja R. L. olid 09.03.2019 õhtul ja 10.03.2019 esimestel tundidel töö XXX asuvas baaris XXX . Baaris veetis aega selle püsikunde T. L. . 10.03.2019 umbes kella 02.00 paiku jõudis baari süüdistatav koos oma sõbra A. K. iga.
  3. Sündmuste käik on üldjoontes kattuv kõigi kohtuistungil üle kuulatud isikute ütlustes. O.K oli alkoholi tarvitanud, kuid igati normaalse käitumisega. Tema oli koos A. K. iga ja sõbrunes ühe baaris olnud seltskonnaga. R. N. ja R. L. teenindasid neid. R. L. mäletab seda seltskonda hästi, kuna 5 pitsi viina lauda viimine oli tavapärasest teenindamisest keerukam ja kõrvale greibi tellimine oli suhteliselt ebatavaline. Baar pakub klientidele telefoni laadimise võimalust ning O.K telefoni pani laadima R. N. . R. L. oli sellel ajal eemal ning kannatanu näitas talle, kes klientidest oli telefoni laadima andnud. Baari töötajate sõnul käitus süüdistatava seltskond viisakalt ning mingeid etteheiteid neile polnud.
  4. Vaidlust pole ka selles, et mingil hetkel läks O.K õue ja oli ära ligikaudu pool tundi. A. K. i sõnul jõudis ta sõbra pärast juba muretsema hakata. O.K sõnul ta suitsetas õues ja tal oli hakanud paha.
  5. Kella 03.10 ajal sisenes ta uuesti baari. Probleemiks sai aga see, et O.K-l oli käes põlev sigaret. Seda ei saanud lubada. Siseruumides on suitsetamine üldse keelatud, kuid baari laes olevad suitsuandurid olid tundlikud ning häire korral on kohe kohal nii turvateenistus kui ka tuletõrje. R. N. läks O.K-le vastu. Süüdistatava keelamist alustas kannatanu kindlasti verbaalselt. Kõikide isikute ütlustest nähtub see, et süüdistatav hakkas kannatanut sõimama ning ligi tulid ka teised inimesed.
  6. Kannatanu väidab, et ta pani käed ette, peopesad O.K suunas, et tema edasiliikumist takistada. Enda sõnul baari teises otsas viibinud A. K. väidab, et ta nägi, kuidas kannatanu tõukas süüdistatavat labakätega. Käed olid suunatud vastu O.K keha ja tõukamist järeldab tunnistaja sellest, et süüdistatav kaldus tahapoole. Tegelikult on olukorra kirjeldus kattuv – kannatanu takistas ette sirutatud kätega süüdistatava edasiliikumist ja oludes, kus edasiliikujal on hoog sees, kaotab ta ees oleva takistuse tõttu igal juhul mingil määral tasakaalu.
  7. Ühel hetkel käis kiire löök ja R. N. el oli nina verine. Kannatanu sõnul süüdistatav lõi teda. R. L. nägi pihtasaamisele vahetult järgnevat hetke. R. N. hakkas kätt hoidma näo ees ja R. L. sõnul see teine, vahele tulnud isik kohe kindlasti kätega ei vehkinud. T. L. otsest löömise hetke ei näinud, kuid nägi vahetult pärast seda, et kannatanu oli pihta saanud. A. K. kirjeldab oma sõbra tegevust käe ette sirutamisena.
  8. Süüdistatav O.K väitis kohtuistungil, et baari tagasi tulles hakkas ta kõndima WC poole. R. N. tuli kandikuga vastu ja hakkas karjuma, et mine välja. Ta üritas minna ümber R. N. e algul läks ta ühelt poolt ja seejärel teiselt poolt. R. N. vihastas ja pani kandikud leti peale ja tõukas täiest jõust nii, et ta kukkus tahapoole. Süüdistatava väitel ei löönud ta baaris kedagi ning ta ei rünnanud kedagi muul viisil. Ta üritas eemal hoida inimesi, et nad ei saaks teda lüüa. 4
  9. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava ütlused konflikti toimumise asjaolude kohta usaldusväärsed ja need tuleb tõendikogumist välja jätta. O.K rääkis ladusalt toimunust, kuid vastuolude tõttu avaldati tema eeluurimisel antud ütlused. Siis ta ei mäletanud toimunust midagi. Kohtu jaoks ei leidunud usutavat selgitust sellisele mälu taastumisele. Kannatanu sõnul oli süüdistatav õuest suitsetamast tulles justkui ära vahetatud, ta ei käitunud enne nii ega ka hiljem mitte. Süüdistatava enda sõnul oli tal just paar päeva varem lõppenud ravikuur XXXga. Nii süüdistava enda kui ka A. K. i ütlustest nähtub, et enne baari minekut tarvitasid nad arvestatavas koguses alkoholi, baaris joodi veel lisaks. Süüdistatav viibis õues ja suitsetas. Kas kõigi või osade nende asjaolude koosmõjus hakkas halb ja tema käitumine muutus. Sellega haakuvad loogiliselt O.K eeluurimisel antud ühtlused, et ta toimunust miskit ei mäleta. Isiku ütlustes vastuolude korral puudub võimalus tugineda eeluurimisel antud ütlustele ja seega jäävad süüdistatava ütlused tõendikogumist välja.
  10. Kohtu jaoks on väljaspool kahtlust, et O.K lõi R. N. t näkku. Seda kinnitavad kannatanu ütlused ja tegelikult ka A. K. i ütlused, kes küll nimetab oma sõbra tegevust „käe ette sirutamiseks kannatanu kaela piirkonnas“. Seejuures nägi A. K. sündmusi vaid kaugelt. Tunnistaja R. L. ütlustest nähtub, et lööjaks sai olla ainult O.K – tema nägi vahetult pärast löömist, et käed ülespoole vehkis ainult O.K . Kannatanu ja teine juures viibinud inimene kätega ei vehkinud.
  11. Kell 03.10 saabus baarist kõne Häirekeskusesse. Helistaja kirjeldab, kuidas üks noormees tuli suitsuga sisse, keeldudele ei allunud ja lõi ühel töötajal nina veriseks.
  12. Kohtuistungil üle kuulatud isikute ütlustest nähtub, et O.K asus tegutsema oma telefoni kättesaamise ja baarist lahkumise nimel. Selle käigus lõhkus ta mobiililaadija, lambipirni ja baari ukse. Süüdistatav peeti KrMS § 217 lg 4 sätestatud igaüheõigust kasutades kuni politsei saabumiseni kinni.
  13. Kannatanu vigastused on fotografeeritud (lk 22 - 25) ja fikseeritud meditsiiniasutuses ( 27 27-30). Tegemist oli ülahuule pindmise vigastusega, mis on käsitatav terviskahjustusena. Löögi tagajärjel hakkas kannatanul ninast verd voolama ja suhteliselt ilmne on ka see, et sellistel asjaoludel tunneb inimene valu.
  14. Süüdistataval tuvastati indikaatorvahendiga alkoholi tarvitamise tunnused (lk 32) ning ta toimetati kainenema (lk 33). Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli kohaselt oli ta agressiivselt meelestatud ja ebaadekvaatse käitumisega. II 16.

§ 263

lg 1 p 1 näeb ette vastuste avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, mis on toime pandud vägivallaga. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et isiku teo kvalifitseerimiseks

§ 263

järgi on nõutav teo toimepanek avalikus kohas, selle tuvastamine, kuidas või millega objektiivselt avalikku korda rikuti, selle asjasse mittepuutuva 5 füüsilise isiku olemasolu, keda teoga häiriti või ohustati, ja samuti

§ 263

lg 1 p-s-1 või 2 nimetatud kvalifitseeriva koosseisutunnuse kindlakstegemine (RKKK 1-16-10326 p 31 koos edasiste viidetega). 17. KorS § 54 kohaselt avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Baar on käsitatav avaliku kohana, sest see on ligipääsetav kõigile inimestele. KorS § 55 lg 1 p 1 kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige: teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Süüdistuses heidetakse ette füüsilise vägivalla kasutamist R. N. e suhtes ning see leidis tõendamist. 18.

§-dega 262 ja 263 kaitstavaks õigushüveks on esmajärjekorras avalik kord. Eelnev ei välista, et nende süüteokoosseisudega kaitstakse ka teisi õigushüvesid (nt inimese tervist). Eristamaks aga avaliku korra rasket rikkumist üksnes individuaalseid õigushüvesid kaitsvatest süüteokoosseisudest (nt

§ 121

lg 1), on vajalik kindlaks teha mõni täiendav tegu iseloo mustav tunnus, mis annaks aluse kõneleda just avaliku korra kahjustamisest. Ainuüksi teo toimepanek avalikus kohas selline täiendav tunnus ei ole, kuivõrd sellega iseenesest ei pruugi veel kaasneda avaliku korra kahjustamist. Nii ei saa avalikku korda rikkuda nt isiklike suhete lahendamisest ajendatud, öisel ajal ja inimtühjal tänaval toimuv kaklus, kui seda ei näe ega kuule muud isikud. Kuigi konfliktis osalevad isikud rikuvad kirjeldatud viisil käitudes KorS § 55 lg 1 p-s 1 sätestatud keeldu, mille kohaselt ei ole lubatud avalikus kohas kakelda, ei saa nende teguviis siiski häirida ega ohustada asjasse mittepuutuvaid isikuid (RKKK 3-1-1-15-17 p 23). 19. O.K tegevus häiris asjasse mittepuutuvaid isikuid. Nimetatu nähtub ainuüksi sellest,et baaris viibinud isik helistas ilma, et keegi baari töötajatest seda palunud oleks, omal algatusel Häirekeskusesse (tl 19-21). Baarikülastaja T. L. sekkus kannatanu kaitseks. Süüditunnistamise eeldusena

§ 263

järgi saab pidada piisavaks, kui süüdistuse sisus on näidatud, et avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega häiriti või ohustati rohkem või vähem kindlaksmääratud kõrvaliste isikute ringi ja selliste isikute olemasolu sündmuskohal saab tõendite kohaselt tõsikindlalt jaatada (RKKK 3-1-1-15-17 p 26 koos edasiste viidetega). 20. Kohtu hinnangul on subjektiivsest küljest tegemist kavatsetusega (

§ 16lg 2).

Sellele viitavad üheselt kannatanu ütlused, millest nähtub, et O.K tegi ühe kiire löögi talle näkku. Ka juhul, kui see vigastus oleks tekkinud kannatanu näo juures kätega vehkimise tulemusena, oleks sedastatav kaudne tahtlus. Sellega on

§ 263lg 1 p 1 süüteokoosseis täidetud.

  1. Kaitseaktis tugineti hädakaitsele. Hädakaitsest saab rääkida juhul, kui esineb hädakaitseseisund. Hädakaitseseisund tekib vahetult olemasoleva või vahetult eesseisva õigusvastase ründe tõttu. Rünne on inimese tegu, mis on sellisena käsitatav sotsiaalse arusaama järgi – tavaliselt agressiivne, seega väliselt kallaletungina võetav inimkäitumine. Kohtupraktika kohaselt ei ole ründena vaadeldav sotsiaalselt tolereeritav käitumine, mis ei ületa tavasuhtluses 6 esineda võivat ebamugavuse piiri, nt ebameeldiv pilk, trügimine rahvarohkes kohas, korralekutsuv märkus (RKKK 3-1-1-111-04 p 12). R. N. oli baari töötaja, kes algul sõnadega ning hiljem liikumisteele ette seismisega takistas süüdistatava poolset sigaretiga baaris liikumist. Kannatanu tegevus ei ole ühelgi juhul käsitatav õigusvastase ründena.
  2. O.K on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. III 23.

§ 263lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

O.K on kriminaalkorras karistatud. Tal on kaks kehtivat kriminaalkaristust, üks neist samalaadse teo eest. Sellisele isikule ei ole kergemaliigilise karistuse mõistmine põhjendatud. 24.

§ 56lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Pikaajalise kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr.

  1. Isiku teosüüle hinnangut andes tuleb tema toimepandut võrrelda teiste võimalike sama sätte alusel kvalifitseeritavate tegudega. Samad karistusraamid on ka grupiviisilisel jõhkral peksmisel, mille käigus kasutatakse telliseid ja kaikaid (näide teisest kohtuasjast). O.K lõi kannatanut ühel korral. Löögi intensiivsus oli suhteliselt väike. Kohus hindab teosüüd suhteliselt väikeseks. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. O.K on küll käinud hiljem baaris vabandamas ja kahjude hüvitamist arutamas. Kohtuistungil avaldas ta aga, et tegi teatrit natuke, et on süüdi ja vabandust palus ta selleks, et saada kannatanu silmis usaldust. Karistuse eripreventiivsele mõjule allumist ei saa mingil juhul heaks lugeda. Teda on varem mh karistatud samalaadse teo eest – ta lõi avalikus kohas kahele inimesele rusikaga näkku ja jalaga näkku ja vastu reit ( lk 39-41). Tema kohtuistungil avaldatud vabanduse palumise motiivid on küünilised. Õiguskorra kaitsmise huvid karistuse korrigeerimist ei tingi. Seda kõike arvestav on kohtu hinnangul karistus, mis vastab sanktsiooni alumisele kuuendikule.
  2. Eeltoodut arvestades tunnistab kohus O.K süüdi

§ 263lg 1 p 1 järgi ja karistab teda vangistusega 10 kuud.

  1. Täielikult nõustuda tuleb prokuröri taotletud karistuse individualiseerimise viisiga. Ka kohus ei näe vajadust süüdistatavat kohe karistuse kandmisele suunata. Kuid O.K vajab kriminaalhooldaja kontrolli ja sotsiaalprogrammi, mis aitaks tal vägivalda kasutamata toime tulla olukordades, kus asjad ei kulge talle meelepäraselt. Kuriteo toimepanemise ilmseks soodusteguriks on alkohol ning süüdistatav muutub selle toimel kaasinimestele ohtlikuks. Kohus määrab katseajaks kohustuse hoiduda alkoholi tarvitamisest. Katseaja pikkus on 1 aasta ja 2 kuud. 7 IV
  2. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 kohaselt on menetluskulud muuhulgas määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
  3. Määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses oli 262,80 eurot. O.K-le määrati kaitsja riigi õigusabi korras. Vandeadvokaat Mart Sikut esitas kohtueelses menetluses kaks taotlust tasu väljamõistmiseks. Esimese taotluse alusel mõisteti kaitsjale välja 64,80 eurot (lk 48 -50 ) ja teise taotluse alusel 198 eurot (lk 51-54). Seega maksti kaitsjale kohtueelses menetluses kokku tasu 262,80 (64,80 + 198) eurot.
  4. Määratud kaitsjale makstud tasu kohtumenetluses on 529,20 eurot. Kaitsja taotles
  5. novembril 2020 tasu väljamõistmist summas 529,20 eurot. Kohus rahuldas kaitsja taotluse täielikult ja mõistis kaitsjale välja tasu riigi õigusabi osutamise eest O.K-le kohtumenetluses 529,20 eurot.
  6. Kuna O.K tunnistatakse süüdi teise astme kuriteos, tuleb temalt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas. Vabariigi Valitsuse
  7. detsembri
  8. a määruse nr 115 Töötasu alammäära kehtestamine § 1 järgi on alates
  9. jaanuarist 2020 töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral 584 eurot kuus. Seega tuleb O.K-lt sundraha katteks välja mõista 876 (1,5 x 584) eurot.
  10. O.K menetluskulud kokku on 1668 (262,80 + 529,20 + 876) eurot.
  11. Arvestades asjaolusid, et O.K-l puudub kindel töökoht ja ühes sellega ka püsiv sissetulek ja O.K-lt välja mõistetud menetluskulud on suured, võimaldab kohus O.K-l KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
  12. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Selles kriminaalasjas on asitõendiks
  13. aprilli 2019 asitõendi vaatlusprotokolli lisaks olev CD-R plaat (tl) , millele on talletatud
  14. märtsil 2019 kell 03.10 Häirekeskuse lühinumbrile tehtud kõne salvestus. Kuna CD-R plaadil on informatsiooni selles kriminaalasjas menetletud kuriteo toimepanemise asjaolude kohta, tuleb CD-R plaat KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja toimikusse.
  15. KrMS § 38 lg 5 p 2 kohaselt on kannatanul õigus taotleda, et teda teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Süüdistusakti punktis 14 on märgitud, et kannatanu R. N. ei soovi saada teavet süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Samas süüdistuskõnes on prokurör märkinud, et kannatanu R. N. on taotlenud tema teavitamist süüdistatava ennetähtaegse vabanemise või kinnipidamisasutusest põgenemise kohta (kohtuistungi protokoll lk 28). Kannatanu R. N. pole kohtuistungil andnud ütlusi selle kohta, kas ta soovib tema teavitamist süüdistatava ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest. Arvestades asjaolusid, et kannatanu võib kriminaalmenetluse ajal muuta oma seisukohta teavitamise taotlemise suhtes, kannatanul on 8 õigus esitada taotlusi kriminaalasja kohtuliku uurimise lõpuni ja süüdistuskõne ajal on prokuröril teada kannatanu lõplik seisukoht teavitamise taotlemise suhtes, lähtub kohus prokuröri süüdistuskõnest märgitust, mille järgi taotleb R. N. tema teavitamist süüdistatava ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest.
  16. KrMS § 313 lg 1 p 101 alusel tuleb otsuse resolutsioonis märkida, et kannatanu R. N. taotleb tema teavitamist O.K ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest. O.K-le mõistetud vangistus jäetakse täitmisele pööramata tingimisi. Kui O.K paneb toime uue kuriteo või rikub talle katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi, võidakse O.K-le mõistetud vangistus täitmisele pöörata. Seega võib osutuda võimalikuks nii O.K ennetähtaegne vabastamine kui ka O.K kinnipidamisasutusest põgenemine. Kannatanu teavitamise O.K ennetähtaegsest vabastamisest otsustab kohus, kes vabastab O.K vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Kannatanu teavitamise O.K kinnipidamisasutusest põgenemisest otsustab kinnipidamisasutus, kust O.K põgeneb. (allkirjastatud digitaalselt) 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.