lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Doris Abe Süüdistatav John Kukin – isikukood 39505112732, xxxx kodanik, elukoht xxxx, emakeel xxxx, xxxx, töökoht B OÜ, W OÜ (xxxx), e-post: xxxx, telefon xxxx, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada John Kukin
lg 1 järgi ning mõista karistuseks vangistus 1 aasta 3 kuud.
ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele kui John Kukin ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks
elab aadressil xxxx;
lg 1 alusel määrata John Kukin katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista John Kukinilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu 237 eurot ning määratud kaitsjale makstud tasu 241,56 eurot riigituludesse. Kohustada John Kukinit tasuma väljamõistetud sundraha, joobeseisundi tuvastamise kulu ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 150,63 eurot. Menetluskulud, kogusummas 1807,56 eurot, tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99925700001149. Selgitusse võib märkida: „John Kukin, kriminaalasi 1-2518, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Jätta kaitsetasu summas 43,92 eurot riigi kanda.
lg 1 p 1 alusel võtta ära John Kukinilt mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on John Kukin kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Asitõend – DVD-plaat (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava John Kukini, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 03.01.2025 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör John Kukini süüdi tunnistamist
lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 1 aasta 3 kuud.
lg 1 ja 3 alusel jätta kandmata karistus 1 aasta 3 kuud vangistust täielikult täitmisele pööramata, kui John Kukin ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all talle
lg 1 p-des 1–6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks ning 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2¹ alusel kohustada süüdistatavat käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, välja arvatud vastava vajaduse ilmnemisel arsti ettekirjutusel ainult isiklikuks kasutamiseks arsti poolt raviotstarbel määratud kogustes ja regulaarsusega.
lg 2 p 8 alusel kohustada süüdistatavat käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Lisakaristusena võtta
lg 3 ja
MS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. 3 Juhindudes eeltoodust, otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi – DVD-plaadi, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu 237 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 241,56 eurot riigituludesse. Jätta kaitsetasu summas 43,92 eurot riigi kanda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.