) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
lg 4 kohaselt, kohus menetleb kompromissilepingut käesoleva seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses käesoleva seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt. Pooled esitasid 27.11.2024 kohtule kompromissi, mida kohus ei kinnitanud. Hagiavaldusele ettenähtud vormis põhjendatud nõuet, millest nähtuksid hagi ja laenulepingute aluseks olevad asjaolud, ei ole kohtule esitatud. Kohus ei saanud maksekäsu kiirmenetluses esitatu pinnalt järeldada, et K. J.ele laenude andmisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellest tulenevalt palus kohus hagejal täpsustada kompromissi aluseks oleva väikelaenu lepingu nr xxxx sõlmimise asjaolusid ja selgitada, kuidas vastutustundliku laenamise kohustust täideti, mis tõendid koguti, kuhu päringud tehti, mis järeldused tõenditest ja päringutest tehti. Samuti palus kohus hagejal selgitada, kuidas hageja täitis makseraskustesse sattunud kliendi (kostja) osas võla restruktureerimismeetmeid (nagu on selgitatud Finantsinspektsiooni märgukirjas 02.10.2020 nr 4.11-3.1/5321 „Krediidilepingust tulenevate kohustuse restruktureerimise kohta tulenevalt krediidivõtjast võlgniku makseraskustest“). 3. Hageja esitas 20.12.2024 kohtu nõudel selgitused vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta ja 16.01.2025 laenulepingu nr xxxx. Hageja tõi välja, et kompromissisumma 3100 eurot sisaldab põhivõlga 2816,44 eurot, kõrvalnõudeid 172,68 eurot ja riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 110,88 eurot. Hageja selgitas, et kompromissilepingu sõlmimisel tehti kostjale järgmised järeleandmised: hageja võimaldas kostjale tasuta täielikku maksepuhkust, kuna nõustus kostja sooviga asuda laenumakseid tasuma alates 10.veebruarist 2025, hageja vähendas kogunenud viivist ja lõpetas viivise arvestuse, hageja vähendas igakuist laenumakset võrreldes algselt sõlmitud laenulepinguga (116,26 eurolt 100-le eurole, vt lisa 1 lk 7), maksete tasumisega võlgnevusse jäämisel lepiti kokku vähendatud viivisemäär (ei rakendata laenulepingujärgset viivist 21,9% kuus, vaid seadusejärgset viivisemäära). 3 Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kostja võla suhtes sõlmitud kokkulepe ei halvenda võlgniku olukorda ning ei ole teada, et valitud restruktureerimismeetmed oleksid sobimatud (vastavalt Finantsinspektsiooni märgukirjale 02.10.2020 nr 4.11-3.1/5321 „Krediidilepingust tulenevate kohustuse restruktureerimise kohta tulenevalt krediidivõtjast võlgniku makseraskustest“). Kohus on seega seisukohal, et esitatud kompromiss vastab
lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ning kompromissi on võimalik täita. 4. Pooled on kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise õigust kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele vastavalt
5. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
). Kooskõlas
lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissiga menetlust lõpetav määrus on täitedokument (täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1). Menetlusosalised on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada
6. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. 7.
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude jaotuses kokku leppinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Maris Juha kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.