← Eesti

2-24-11333/12

Obsah (6)§ 4§ 56§ 57§ 133§ 62§ 67

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Otsuse tegemise aeg ja koht 07.01.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-11333 Tsiviilasi M. A. hagi

§ 4lg 1 järgi läheb pärand üle pärijale pärandi avanemisel.

T. V. pärand avanes xxxx.a. ja T. V. testamendi järgseks ainupärijaks on kostja, T. V., pärandaja poeg.

§ 56

lg 1 kohaselt kui testaator ei ole määranud isikule kogu oma vara ega selle mõttelist osa, vaid üksnes teatud varalise hüve, pidamata hüve saajat oma õigusjärglaseks, loetakse hüve annakuks ja hüve saaja annakusaajaks. Annaku määramise korraldus annab annakusaajale õiguse nõuda annakutäitjalt annakuks määratud eseme üleandmist.

§ 56

lg 2 kohaselt annakuks võib olla asi, rahasumma, õigus, nõue, kohustusest vabastamine või muu üle antav hüve.

§ 57

lg 1 kohaselt testaator võib annaku täitmise teha kohustuseks pärijale või teisele annakusaajale (edaspidi kumbki annakutäitja). Kui testaator ei ole annakutäitjat määranud, on annakutäitjaks pärija, kes on pärandi vastuvõtmise korral

§ 133järgi kohustatud täitma testamendiga ettenähtud annaku.

40.

§ 62lg 1 esimese lause kohaselt annaku täitmise nõue tekib pärandi avanemisel.

Kui annakuks on määratud õigus, tuleb annakusaajale anda ka selle õiguse alusel saadu (

§ 67lg 2).

Kui pärija ei täida annakusaaja nõuet, s.o rikub annakuks määratud eseme üleandmise kohustust, saab annakusaaja kasutada pärija vastu VÕS § 101 lg s 1 sätestatud 7/9 õiguskaitsevahendeid (vt ka T. Mikk. Annak pärandvarast eseme omandamise alusena. Magistritöö. 2010, lk 76–77). Eelkõige on annakusaajal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 ja VÕS § 108 lg 2 I lause alusel annaku täitmist.

  1. Käesoleval juhul annakutäitjaks on kostja, kelle kohustuseks on hagejale annakuna määratud õigus (hüpoteek väärtuses 500 000 eurot kinnistule asukohaga Xxxx, registriosa nr on xxxx) üle anda. Kohtule esitatud vastuses on kostja väitnud, et ta ei vaidle vastu annaku täitmise nõudele. Seega tuleb kostjat kohustada annakut hagejale üle andma.
  2. Testamendis määratud annaku täitmiseks tuleb kostjal ja hagejal sõlmida vastavasisuline notariaalselt tõestatud leping hüpoteegi üleandmiseks ning esitada kinnistamisavaldus. TsÜS § 68 lg-st 5 tuleneb, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Nõude rahuldamise eelduseks on viidatud sätte kohaselt see, et isikul (kostjal) on tekkinud lepingu või seaduse alusel kohustus täpselt kindlaks määratava sisuga tahteavalduse tegemiseks. Kuivõrd kostja ei ole andnud hagejale annakut üle, siis asendab kohus kohtuotsusega kostja tahteavaldused hagejale testamendiga määratud annaku üleandmiseks ja kinnistusraamatus kande tegemiseks. Menetluskulude jaotus
  3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. kohus
  4. TSMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
  5. Kohus leiab, et TsMS § 168 lg 6 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Käeoleval juhul 30.10.2024 vastuses hagile on kostja selgitanud, et hageja ei ole avaldanud kostjale soovi annak kätte saada. Hageja ei ole kostjaga ühendust võtnud ei telefoni, meili ega kirja teel, et kokku leppida annaku üleandmine. Kostja ei ole keeldunud annakut üle andmast. Kostja ei ole olnud teadlik hageja soovist annak ümber vormistada. Seega on kostja sisuliselt hagi kohe kohtule esitatud vastuses õigeks võtnud.
  6. Kohus leiab, et käesoleva juhul ei ole kostja oma käitumisega andnud hagejale põhjust hagi esitamiseks. Enne kohtumenetluse algust on hageja üksnes nõudnud kostjalt raha väljamaksmist, mitte hüpoteegi üleandmist. Hageja poolt 12.12.2023 saadetud vastuse punkti 40 järgi kohustas hageja kostjat annak suuruses 500000.- eurot välja maksta hiljemalt 30.04.2024 (dtl 42-48). Samas puudus kostjal kohustus välja maksta hagejale 500 000 eurot. Hageja ei ole pöördunud kostja poole kirjaliku nõudega anda üle annak, so hüpoteek summas 500 000 eurot kinnistule asukohaga Xxxx. Samuti ei ole hageja pöördunud notari poole, et sõlmida kostjaga annaku üleandmise leping. Asja materjalidest nähtuval on kostja taotlusel Tallinna notar M. V. büroos 17.07.2023 ettevalmistatud võlaõiguslik hüpoteegi muutmise kokkulepe, mis jäi poolte vahel sõlmimata. Samas asjaolust, et kostja taotlusel on notari poolt ette valmistatud võlaõiguslik hüpoteegi muutmise kokkulepe ei saa järeldada, et kostja oleks keeldunud hagejale annaku üleandmisest. Asjaolu, et hageja sooviks oli, et kostja maksaks hagejale välja 500 000 eurot, kinnitab ka hageja poolt 25.07.2024 kohtule esitatud hagi, milles hageja palub kostjal välja mõista annak 500 000 eurot. Alles pärast kohtu poolset selgitamist, et hageja saab nõuda hüpoteegi üleandmist, mitte raha väljamõistmist ja hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmist, esitas hageja kohtule hagi, milles palus kohustada kostjat andma hagejale üle kinnistule asukohaga Xxxx, registriosa nr xxxx seatud hüpoteek. Seega on põhjendatud jätta menetluskulud hageja kanda. 8/9
  7. Kostjal on 01.12.2024 lõplikuks seisukohas kinnitanud, et kostjal menetluskulud puuduvad. Seega puudub vajadus kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 9/9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.