← Eesti

2-24-131801/12

Obsah (6)§ 113§ 100§ 101§ 271§ 82§ 8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 13.12.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-131801 Tsiviilasi, hind Citybee Eesti OÜ hagi sissen

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja arvestab viiviseid alates nõudekirjade tasumise tähtajale järgnevast päevast, s.o 28.12.2023 kuni arve tasumiseni CITYBEE teenuste kasutamise tingimuste punkti 8.19 järgi 0,05% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Viivis on perioodi 28.12.2023-15.09.2024 eest võlalt 45,42 eurot vastavalt 5,97 eurot. Lisaks soovib hageja saada kostjalt ka sissenõudmiskulusid

§ 113,2 lg 2 p1 järgi 30 eurot.

Sissenõudekulud on 30,00 eurot:

  1. a)14.02.2024 võlateatis maksumusega 15 eurot; 17.06.204 võlateatis maksumusega 5 eurot; 27.07.2024 võlateatis maksumusega 5 eurot;
  2. b)muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsing ja päringu kulud; võlgnikule tehtavate SMS-de ja kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. 2

(5)Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõudmiskulud 30 eurot, viivist perioodi 28.12.2023 kuni 15.09.2024 eest 5,97 eurot, menetluskulud ja viivist võlgnetavatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (04.10.2024, dtl 34, 06.11.2024, dtl 121). Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Põhisumma on tasutud, ei selgu, milles seisneb inkassofirma teenus, ühtegi arvet pole selle kohta esitatud, kostja pole inkassofirmaga ise lepingut sõlminud, kulud alusetult suured. Kostja on nõus viivisega perioodi eest 25.12.2023 kuni 04.09.2024 5,77 eurot (04.10.24, dtl 85, 15.10.2024, dtl 91, maksekorraldus 16.09.24, dtl 95, 17.10.2024 dtl 104). Kohtu põhjendused I Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuivõrd tegemist on lihtmenetluse vaidlusega, siis on otsus lihtsustatud vormis TsMS § 444 lg 2 järgi. II Võlaõigusseaduse (

) § 76 lg 1, § 8 lg 1, 2 järgi tuleb lepingut täita vastavalt lepingus ja seaduses kokkulepitule. Kohutuse rikkumine on kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine

§ 100järgi.

Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, viivist

§ 101

lg 1 p 1, 6 § 108 lg 1.

§ 271

järgi kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

§ 82

lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, lg 7 1. lause sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.

§ 113

lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult lepingus kokkulepitud viivist.

§ 113

lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: 1) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. III Pooled ei vaielnud selle üle, kostja tegi endale Citybee rakenduse kaudu konto ja konto kaudu üüris hagejalt sõidukit registrimärgiga xxxx 17.12.2023 ning pidi tasuma sõiduki kasutamise eest tasu 46,71 eurot. Hageja on tõendanud kohtule esitatud arvega nr 584066 12.17.2023, et kostja pidi arve järgi tasuma teenuse eest hiljemalt 24.12.2023 (dtl 65)

§ 82lg 1, lg 7 1.

lause järgi. Ka eeltoodu üle pooled ei vaielnud. Seega oli poolte vahel 17.12.2023 sõlmitud

§ 8

lg 1, § 271 järgi sõiduki üürileping, millest tuleneva üüri tasumise kohustus tuli kostjal täita

§ 82lg 1, lg 7 1.

lause järgi arves märgitud kuupäeval ehk 24.12.2023. Vaidlus puudus selles, et kostja maksis tasu ära 16.09.2024, mis on kinnitust leidnud ka kostja maksedokumendiga 16.09.2024 (dtl 95). Seega on kostja rikkunud

§ 100

mõttes

§ 271

tulenevat asja kasutamise tasu maksmise kohustust ja oli kuni tasu maksmisega oma üüri maksmise kohustusega viivituses. Hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist

§ 101lg 1 p 6, § 113 lg 1 järgi alates 28.12.2024 (hageja ei nõua viivist kohe alates 25.12.2023 ja mis pole kostja õiguste rikkumist) kuni 3

(5)kohustuse täitmiseni. Hageja nõuab viivist kuni 15.09.2023 (kaasa arvatud), millega ei ole hageja rikkunud kostja õigusi. Kostja lõpetas kohustuse rikkumise 16.09.2024 kui ta tasus ära asja kasutamise tasu. Kostja väide, et viivist saab nõuda kuni 04.09.2024, ei ole seega põhjendatud. Hageja väitis, et kostja ei saanud sõidukit üürida enne kui kostja oli teinud vastava konto, kuid kontot saab teha vaid nii, et kostja nõustub kontot tehes lepingu tingimustega. Kostja pole väitnud seda, et ta oleks saanud teha konto ja sõiduki rentida ilma, et ta poleks nõustunud lepingu tingimustega. Kohtu arvates on hageja väited usutavad, et kostja tegi konto ja nõustus kontot tehes lepingu tingimustega. Hageja on tõendanud kohtule esitatud lepinguga, et kostja kohustub

§ 8

lg 2, § 76 lg 1, 2, § 113 lg 1 ja lepingu p 8.19 järgi maksma võlalt viivist 0,05% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Seega on viivis hagetava perioodi 28.12.2023 -15.09.2024 eest 5,97 eurot. Hageja viivisenõue on tõendatud ja põhjendatud. Kostja pole väitnud, et ta oleks viivise ära maksnud, seega on hagejal õigus nõuda kostjalt

§ 101

lg 1 p 6, § 113 lg 1 järgi viivist 5,97 eurot ja märgitud summa tuleb kostjalt välja mõista. Hageja on tõendanud kohtule esitatud hageja e-kirjaga 01.01.2024, et hageja nõudis ise kostjalt võla tasumist (hagi lisa 3, dtl 66). Hageja on tõendanud kohtule esitatud Julianus Inkasso OÜ meeldetuletuskirjadega 14.09.2024, 17.06.2024, 27.07.2024, 02.09.2024, 29.08.2024, 17.08.2023, 12.08.23, 23.12.2023, et palus kostjal võla tasuda, milles on viidatud ka sissenõudmiskuludele 30 eurot (hagi lisa 6-8, dtl 71-75, 06.11.2024 lisa, dtl 126, dtl 129, 130). Kostja väide, et ta ei pea maksma mingeid inkassofirma kulusid, kuna pole esitatud arvet ja pole sõlminud mingit lepingut Julianus Inkasso OÜ, võib-olla õige. Samas pole sellel tähtsust. Hagejal on õigus kasutada oma nõuete maksmapanemiseks kostja vastu esindajat, millega kaasnevate kulude hüvitamine on kostja kohustus

§ 113.2 järgi, kui ta on oma lepingust tulenevaid kohustusi hageja ees rikkunud.

Kohus tuvastas, et kostja rikkus lepingust tulenevat asja kasutamise tasu maksmise kohustust, kuna jättis selle tähtaegselt maksmata ja viivitas tasumisega enam kui 8 kuud. Seega on hagejal õigus nõuda pärast kostjaga lepingu lõppemist (kostja kasutas sõidukit vaid 17.12.2023) sissenõudmiskulusid

§ 113.2 lg 2 p 1 järgi.

Käesoleval juhul on hageja tõendanud, et hageja on ise esitanud kostjale 1 nõudekirja auto kasutamise tasu maksmiseks, ülejäänud nõudekirjad on koostanud ja esitanud Julianus Inkasso OÜ. Seega on põhjendatud hageja sissenõudmiskulud

§ 113.2 lg 2 p 1 järgi 30 eurot, mis teeb 1.

kirja eest 15 eurot, järgmise kahe kirja eest kokku 10 eurot ning teiste kõikide nõudekirjade eest kokku 5 eurot. Kuna kostja pole väitnud, et sissenõudmiskulud on hagejale hüvitatud, rikub ta

§ 100

mõttes sissenõudmiskulude hüvitamise kohustust ja hagejal on õigus nõuda kostjalt

§ 101

lg 1 p 1, § 108 lg 2, § 113.2 lg 2 p 1 järgi sissenõudmiskulusid 30 eurot, mis tuleb kostjalt hagejale välja mõista. Hagi kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista

§ 101

lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 271, § 76 lg 1, 2, § 113 lg 1, § 113.2 lg 2 p 1 viivist 5,97 eurot, sissenõudmiskulusid 30 eurot. Menetluskulude jaotus, rahaline suurus 4

(5)TsMS § 162 lg 1, 2 alusel jäävad poolte menetluskulud selle pole kanda, kelle kahjuks on tehtud otsus. Hagi kuulub rahuldamisele ja poolte menetluskulud jäävad kostja kanda. Kohus ei määra kindlaks kostja kulude rahalist suurust (kostja kulude nimekirja ei esitanud). Menetluskuluks on TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, § 144 p 1, § 175 lg 1 järgi riigilõiv, lepingulise esindaja põhjendatud kulud ning maksekäsu kiirmenetluse muud kulud TsMS § 144 p 7, § 484.2 järgi 20 eurot. Hageja 06.11.2024 esitatud menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud 14.11.2024. Kostja ei ole kuludele vastuväiteid esitanud (tähtaeg 25.11.2024), kuid hagi vastustest on aru saada, et ta pole nõus inkassofirma kuludega. Hageja on märkinud, et tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel lõivu kokku 100 eurot. See nähtub asja materjalidest. Esindaja kulud on nimekirja järgi 3 tunni eest 507 eurot (hagi koostamine, lisade komplekteerimine, kohtule esitamine, kostja vastusele vastamine, vastusega tutvumine), tasu määr 169 eurot tunnis. Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja 04.09.2024 kohtule eelnevalt maksekäsu kiirmenetluse avaluse, millele kostja esitas vastuväite ja vaidlus läks üle hagimenetlusse. Seega on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu kui seadusjärgne kulu TsMS § 484.2, § 144 p 7 järgi 20 eurot ja TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1 järgi asjas kokku tasutud riigilõiv 100 eurot. Kohus hindab hageja esindaja tehtud töö vajalikkust ja põhjendatust TsMS § 175 lg 1 järgi. Kohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 järgi on hageja esindaja tööaeg 3 tunni eest põhjendatud. Vaidlus oli lihtne, hagiavaldus trafaretne, kostja ei esitanud palju vastuväiteid, tõendina esitas vaid maksekorralduse võla tasumise kohta. Hagejat ei esindanud vandeadvokaat. Kohus leiab, et käesoleva hagi menetlemisel poole esindaja tasu 169 eurot tunnis ei ole kooskõlas kohtupraktikaga ehk on ebamõistlikult suur. Kui hagejale osutati esindusteenust viidatud tasumääraga, ei pidanud kostja vaidluse puhul sellist tasu ette nägema. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja väited, et kulud on liiga suured, on õiged. Kohus leiab, et hageja põhjendatud lepingulise esindaja kulud kokku on TsMS § 175 lg 1 järgi 220 eurot, mille kostja peab hagejale hüvitama. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks kokku 340 € (100 +20+220). TsMS § 177 lg 4 järgi tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.