Obsah (7)

§ 64§ 462§ 428§ 430§ 150§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Määruse tegemise aeg ja koht 07. veebruar 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-16948 Tsiviilasi X hagi Y AS, C AS vastu võlgniku vara tagasivõit

§ 64lg 2 ja § 661 lg 4); 1.30.

Mitte avalikustada käesolevas menetlusdokumendis sisalduvaid poolte taotlusi lahendavat määrust kohtulahendite andmebaasis (

§ 462lg 3, § 463 lg 2).

1. Välja maksta pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist Rahandusministeeriumi pangakontol hoiustatud 1 200 000 (üks miljon kakssada tuhat) eurot F (sünnikuupäev xxxx, Rootsi isikukood xxxx) pangakontole IBAN xxxx (panga nimi: xxxx.
2. Tagastada pool tsiviilasjades nr xxxx, nr xxxx, nr xxxx, nr 2-21 16948, nr xxxx ja nr xxxx hagide esitamisel Rahandusministeeriumi kontole tasutud riigilõivudest (3 400 eurot, 3 400 eurot, 3 400 eurot, 250 eurot, 1 540 eurot ja 5 000 eurot ehk kokku 16 990 eurot) pool, see on kokku 8 495 eurot F (sünnikuupäev xxxx, Rootsi isikukood xxxx) pangakontole IBAN xxxx (panga nimi: xxxx.
3. Tühistada tsiviilasjas nr xxxx 09.02.2022 hagi tagamise määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus arestis D OÜ ostuhinna tasumise nõude, mis tulenes 08.08.2021 sõlmitud korteriomandite võlaõiguslikust müügilepingust, mille on tõestanud notar R (notari ametitegevuse raamatu registri number xxxx), J OÜ vastu 250 000 euro ulatuses.
4. Tagastada hagi tagamise määruselt X poolt tasutud tagatis summas 12 500 eurot F (sünnikuupäev xxxx, Rootsi isikukood xxxx) pangakontole IBAN xxxx (panga nimi: xxxx.
5. Lõpetada tsiviilasja nr 2-21-16948 menetlus. 7.

§ 462

lg-te 2 ja 3 alusel kohtumääruse avalikustamisel arvutivõrgus asendada hagejate ja kostjate nimed, registrikoodid, aadressid ning muud hagejaid ja kostjaid identifitseerida võimaldavad andmed tähemärkidega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale saab esitada poolte kokkuleppest tulenevalt määruskaebuse 3 (kolme) tööpäeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. KOHTUMÄÄRUSE ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

1. X esitas 28.10.2021 hagiavalduse Harju Maakohtule, milles esitas hagi Y AS ja C AS vastu võlgniku vara tagasivõitmise nõudes (tsiviilasi nr 2-21-16948). Harju Maakohtu menetluses oli ka tsiviilasi nr xxxx, Hageja 1 hagi Kostja 1 ja Kostja 5 vastu võlgniku vara tagasivõitmise nõudes; tsiviilasi nr xxxx, Hageja 1 hagi Kostja 1, Kostja 2, Kostja 15 ja B OÜ (registrikood xxxx, kustutatud, mille üldõigusjärglane on Kostja 3 seoses äriühingute ühinemisega), vastu võlgniku vara tagasivõitmise nõudes; tsiviilasi nr xxxx, Hageja 1 hagi Kostja 1 ja Kostja 10 vastu võlgniku vara tagasivõitmise nõudes; tsiviilasi nr xxxx, Hageja 1 hagi Kostja 1, Kostja 14, Kostja 15 ja Kostja 16 vastu võlgniku vara tagasivõitmise nõudes ning tsiviilasi nr xxxx, Hageja 1 ja Hageja 2 hagi Kostja 3, Kostja 4, Kostja 5, Kostja 6, Kostja 7, Kostja 8, Kostja 9, Kostja 10, Kostja 11, Kostja 14, Kostja 15, Kostja 16, Kostja 17 ja Kostja 18 vastu kahju hüvitamise nõudes.
2. Pooled esitasid 31.12.2024 Harju Maakohtule kompromisslepingu, mille palusid kinnitada. Pooled esitasid 03.02.2025 kohtule ka kompromisslepingu täienduse. Kompromissilepingus esitasid pooled taotluse menetluste liitmiseks tsiviilasjades nr xxxx, nr xxxx, nr xxxx, nr xxxx ja nr xxxx käesoleva tsiviilasjaga. Harju Maakohus liitis vastavalt poolte ühisele taotlusele eelnimetatud tsiviilasjad ühte menetlusse, tsiviilasja nr 2-21-16948 alla.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi lg 3, 5 ja 6 järgi kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist.

1. Kohus kontrollis kompromissisumma olemasolu kohtu deposiitkontol ja tuvastas, et kostja D OÜ on 31.12.024 tasunud kohtudeposiiti 1 200 000 eurot. Kohus kontrollis ka kinnistusraamatut ja tuvastas, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosadesse nr xxxx ja nr xxxx kantud korteriomandite suhtes ei ole tehtud kandeid, mida ei ole kajastatud kompromissilepingule lisatud korteriomandite registriosade väljavõtetes ja kohtule ei nähtunud ka, et kinnistusosakonnale oleks esitatud avaldusi kannete tegemiseks.
2. Tulenevalt poolte taotlustest kinnitab kohus 31.12.2024 esitatud kompromisslepingu koos 03.02.2025 kompromissilepingu täiendusega ning lõpetab asja menetluse

§ 428lg 1 punkti 4 alusel.

Poolte sõlmitud kompromissid on kooskõlas heade kommete ja seadusega, need ei riku olulist avalikku huvi ning neid on võimalik täita. Kohtule esitatud kompromiss vastab

§ 430lõigetes 2 ja 3 kehtestatud nõuetele.

Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissiga kaasnevatest tagajärgedest. 6.

§ 462

lg 2 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi.

§ 462

lg 3 sätestab, et kohus avalikustab omal algatusel või andmesubjekti taotlusel arvutivõrgus üksnes otsuse resolutsiooni või ei avalikusta otsust, kui otsus sisaldab eriliiki isikuandmeid ja kui otsuse isikuandmetega avalikustamine võib ka käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut järgides oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust. 7. Pooled on kokku leppinud, et sõlmitud kompromiss on konfidentsiaalne ega kuulu kolmandatele isikutele avalikustamisele, mistõttu määrab kohus

§ 462

lg-te 2 ja 3 alusel kohtumääruse avalikustamisel arvutivõrgus asendada hageja ja kostja nimed, registrikoodid, aadressid ning muud hagejat ja kostjat identifitseerida võimaldavad andmed tähemärkidega. 8. Hagejate taotlusel ja kostjate nõusolekul ning

§ 150

lg 2 p 1 alusel tagastab kohus poole tsiviilasjade nr xxxx, nr xxxx, nr xxxx, nr 2-21-16948, nr xxxx ja nr xxxx hagide esitamisel Rahandusministeeriumi kontole tasutud riigilõivudest (3 400 eurot, 3 400 eurot, 3 400 eurot, 250 eurot, 1 540 eurot ja 5 000 eurot ehk kokku 16 990 eurot) pool, see on kokku 8 495 eurot.

1. Lisaks eelnevale on pooled kokku leppinud kompromissis (p. 3.1.2.20), et Harju Maakohtu
2. veebruari 2022 määrusega tsiviilasjas xxxx kohaldatud hagi tagamise abinõu, milleks on nõude arest, tühistatakse ning kostjal ei ole vastuväiteid selles osas. Kohus rahuldab taotluse ning tühistab tsiviilasjas nr xxxx 09.02.2022 hagi tagamise määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu ning tagastab hagi tagamise määruselt X poolt tasutud tagatise summas 12 500 eurot.
3. Kohus tagastab tagastamisele kuuluva riigilõivu ja 09.02.2022 hagi tagamise määruselt tasutud tagatise summas 12 500 eurot F (sünnikuupäev xxxx ja Rootsi isikukood xxxx) pangakontole IBAN xxxx (panga nimi: xxxx.
4. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 12. Pooled on kompromissis kokku leppinud määruskaebuse esitamise õiguse lühendamises kolmele päevale kohtumääruse kättetoimetamisest arvates. 13. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul jäävad kompromissilepingus nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik