← Eesti

2-24-119842/8

Obsah (5)§ 62§ 444§ 177§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Otsuse tegemise aeg ja koht 03.01.2025, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-119842 Tsiviilasi AMESTIC

§ 62lg 2)..

Hagi alus Amestic OÜ esitas 29.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2195,25 euro saamiseks. Kohus tegi 30.05.2024 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 20.06.2024 aadressil XXX. Võlgnik A. U. esitas 20.06.2024 nõudele e-kirjaga vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas asjas 25.07.2024 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja menetlusemiseks edasi Harju Maakohtule. Harju Maakohus võttis asja menetlusse 08.08.

  1. Hagiavalduse kohaselt oli Amestic OÜ ning A. U. vahel 04.01.2020 sõlmitud rendileping. Nimetatud rendilepinguga rentis A. U. Amestic OÜ-lt sõidukit Toyota Corolla registrimärgiga xxxx alates 04.01.2020 kell 14.30 kuni sõiduki tagastamiseni. Sõiduki tagastamisel 10.04.2024 tuvastati sõidukil vigastused: esikaitseraud vasakult katki, auk sees ja kraabitud; taga kaitseraud tagant mõlkis; kütusepaak ¾), millised fikseeriti sõiduki vastuvõtu aktis. Rendilepingus oli poolte vahel kokku lepitud, et arved esitatakse tasumiseks Scandisteel OÜ-le. Kokku on kostja jätnud tasumata arved summas 2173,51 EUR, milline summa on hageja põhinõude suuruseks. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 2173,51 eurot, millele lisandub sissenõutavaks ja käesolevaks hetkeks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgses määras. Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte 14.08.
  2. Kostja esitas 04.09.2024 taotluse vastamise tähtaja pikendamiseks kuni 30.09.
  3. Kohus rahuldas kostja taotluse osaliselt ning pikendas vastamise tähtaega kuni 18.09.
  4. Kostja tähtaegselt ega peale seda vastust ei esitanud. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks hagilt tasutud riigilõiv summas 350 eurot ja õigusabikulu 165 eurot. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, 2 et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 350 eurot ja juhindudes

§ 175

lg-st 1 õigusabikulud summas 165 eurot, arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ning menetluse käiku.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.