Obsah (4)

§ 173§ 174§ 184§ 180

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 13.01.2025, Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-24-6502 A. B. hagi T

) § 177¹ lg 1 sätestab, et osanike otsus on tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. 14.

§ 173

lg 1 sätestab, et osanikel on õigus vastu võtta otsuseid osanike koosolekut kokku kutsumata.

§ 173

lg 2 näeb ette, et juhatus saadab otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile osanikele, määrates tähtaja, mille jooksul osanik peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

1. Kohus nõustub kostjaga, et hagejale anti otsuse tegemiseks mõistlik tähtaeg – 5 kalendripäeva. Ka kohtupraktikas (vt nt ringkonnakohtu lahend 2-17-13650, p 17) on leitud, et sellise otsuse, kus otsustatakse juhatuse liikme tagasikutsumine, poolt või vastu hääletamise otsustamiseks on piisavaks isegi lühem tähtaeg, kui see, mis käesoleval juhul määrati hääletamiseks. Hageja ei ole põhjendanud otsustamiseks pikema tähtaja vajadust. Hageja esitas seisukoha advokaadist esindaja vahendusel juba 01.04.2024, s.t päev enne tähtpäeva saabumist. Kohus nõustub kostjaga, et vaidlusaluse otsuse tegemisel ei ole otsuse tegemise korda rikutud ning otsus ei ole seetõttu tühine. Asjaolu, et hageja esitas 01.04.2024 seisukohas kostja juhatusele nõude koosoleku kokkukutsumiseks erikontrolli läbiviimise otsustamiseks, ei anna alust järeldada, et otsuse tegemise korda oleks rikutud.
2. Kui otsus tehakse

§ 173

lg-s 2 sätestatud korras, on otsus

§ 174

lg 2 järgi vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole osanike häältest, kui seaduses või põhikirjas ei 4 ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kostja põhikiri suuremat häälteenamuse nõuet ette ei näe (dtl 24). Otsus võeti vastu 51,61% osanike häältega, s.t kooskõlas

§ 174lg-ga 2.

Kostjas suuremat osalust omava osaniku poolthäältega tehtud otsus juhatuse liikme tagasikutsumise ja valimise kohta ei saa olla heade kommetega vastuolus põhjusel, et kostja enamusosanik hääletas otsuse poolt, millega osutus juhatuse liikmeks valituks isik, keda enamusosanik eelistab. Kostja on välja toonud, et hageja ei teinud ühtlasi ka ühtegi alternatiivset ettepanekut ega esitanud teist kandidaati. Riigikohus on oma lahendis kinnitanud, et asjaolu, et juhatuse liikme kandidaadil oli enamusosaniku usaldus ja toetus, ei saa olla heade kommete vastane (vt selle kohta RKTKo 2-18-2243, p 23). Ka on Riigikohus mitmel korral märkinud, et osaühingus suuremat osa omava isiku otsused juhatuse liikme valimise ja tagasikutsumise kohta ei ole heade kommetega vastuolus. Vastupidisel juhul saaks(id) väiksema osalusega isik(ud) pahatahtlikult takistada äriühingu normaalset majandustegevust (vt selle kohta RKTKo 3-2-1-92-08, p 14; RKTKo 3-2-1-65-08, p 31; RKTKo 3-2-1-145-08, p 12). 17. Riigikohus on järeldanud, et juhatuse liikme valimise otsuse tühisust ei saa tuua kaasa juhatuse liikme kandidaadi väidetav ebakompetentsus, juhtimiskogemuse puudumine või suur töökoormus (vt selle kohta RKTKo 2-18-2243, p 23). 18. Osaühingu juhatuse liikmete valimine on

§ 184lg 1 esimese lause kohaselt osanike pädevuses.

Juhatuse liikmeks võib

§ 180

lg 2 järgi valida teovõimelise füüsilise isiku, kes ei ole samal ajal nõukogu liige ja kelle juhatuse liikmeks valimine ei ole põhikirjaga välistatud (

§ 180lg 3).

Lisaks ei või juhatuse liikmeks

§ 180

lg 3 1 järgi valida isikut, kelle suhtes on kohaldatud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isikut, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb osaühing, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel.

1. Hageja ei ole väitnud ega kohtule tõendanud, et P. A. kostja juhatuse liikmeks valimise välistaks mõni eelpool nimetatud asjaolu.
2. Enamusosanik ei pea juhatuse liikme väljavahetamise otsuste poolt hääletamisel põhjendama ega selgitama, miks tagasikutsutav juhatuse liige on kaotanud usalduse, sest see ei oma mingit õiguslikku tähtsust otsuse kehtivusele.
3. Menetluskulud 21.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. 21.
5. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. 21.
6. Taotluse järgi on kostjale osutatud õigusabi 9,90 tundi, hinnaga 170, 260 ja 295 eurot tund ilma km, summas 2148 eurot. Kostja esindajatena on tegutsenud kaks advokaati, kuid see ei ole toonud kaasa õigusabi osutamiseks kulunud aja dubleerimist. Käesolevas asjas on ettevalmistavaid ja abistavaid toiminguid teinud ka esindajana mitte osalenud advokaat. 21.
7. Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindajate teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindajate kvalifikatsiooni, leiab, et antud juhul on kostja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 9,90 tunni ulatuses. Kuigi kostjal on olnud menetluses esindajatena kaks advokaati, ei tuvastanud maakohus, et õigusabi osutamisel oleks esinenud dubleerimist. 21.
8. Kostja on välja toonud, et talle on menetluses osutatud õigusabi erineva tunnihinnaga – vahemikus 170-295 eurot tund. Kohus peab asja keerukust ja mahukust ning esindajate kvalifikatsiooni arvestades põhjendatud tunnitasu suuruseks 170 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohus on keskmisest mõnevõrra keerukama ja mahukama asja puhul pidanud põhjendatud tunnitasu suuruseks 200 eurot ilma käibemaksuta (vt Riigikohtu lahend 2-16- 5 3785). Praegune õigusvaidlus ei olnud tavapärasest keerukam ega ka mahukas, mis põhjendaks 260 või 295 euro suuruse tunnitasu hüvitamist vastaspoole poolt. Kohtupraktikas on põhjendatuks peetud, et hüvitatavad on ka lepinguliseks esindajaks olnud advokaati aidanud advokaadi või juristi abistavad toimingud (vt Riigikohtu lahend 2-17124505). Maakohus leiab, et praegusel juhul mitteesindajast abilise (advokaadi) toimingute tunnihind ei saa ületada lepinguliste esindajate tunnitasu suurust. Abilise kasutamine ei tohi tekitada lisakulusid. Seega peab hageja hüvitama kostja menetluskuluna 1683 eurot (9,90 x 170). 21.
9. Kostja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. 21.
10. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik