2-24-18349 KOHTUOTSUS /TAGASELJAOTSUS/ EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Rakvere, 08. jaanuar 2025 Tsiviilasja number 2-24-18349 Tsiviilasi K Zi hag

§ 394

ja

§ 416

) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, riigilõiv summas 280 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2. detsembril 2024 saabus Viru Maakohtusse K Zi hagiavaldus M H vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt Viru Maakohtu 03.09.2024 määrusega (jõustunud 25.09.2024) võeti ära alaealise lapse vanematelt M Hlt ja I Z ära isiku- ja varahooldusõigus K Zi suhtes. K Zi eestkostjaks määrati xxxx, vallavalitsuse kaudu. 28.10.2024 tegi eestkostja lapsevanematele ettepaneku elatise tasumiseks. Ettepaneku kohaselt tuleks mõlemal vanemal kanda lapse isiklikule arveldusarvele ülalpidamiseks elatis summas 150 eurot. Kahe vanema peale kokku 300 eurot. Peale korduvat kirja saatmist andis lapse isa teada 04.11.2024 teada, et on võimalik hetkel kanda 100 eurot. 12.11.2024 tegi isa K arveldusarvele ülekande. K ema ei ole reageerinud ühelegi kirjale ega ka kõnele. Lapse heaolu spetsialist pöördus K isa poole ning uuris, et ehk ei oska ema lihtsalt ülekannet teha ning vajab selles osas abi. Isa vastas 13.11.
3. a „Ta oskab küll aga ta ei MAKSA“. Hageja palub elatise väljamõistmist miinimumsummas alates 01.10.
5. Viru Maakohus võttis 04.12.2024 määrusega hagiavalduse menetlusse.
6. Kohtudokumendid on kostjale isiklikult kätte toimetatud 18.12.
7. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks hagiavaldusele vastust esitanud. Kohus hoiatas kostjat, et vastuse tähtaegselt esitamata jätmisel võib kohus ilma kohtuistungit pidamata rahuldada hagiavalduse tagaseljaotsusega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus. 2

§ 407

lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 6. Kostja sai kohtudokumendid kätte 18.12.2024. Kohtu määratud tähtaja jooksul, so 20 päeva jooksul kohtudokumentide kättesaamisest, kostja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. 7.

§ 444

lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

1. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja hageja ema. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohuslased). Tulenevalt PKS § 100 lg 1, 2 ja 4 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
2. Hageja palub kostjalt välja mõista elatist miinimumsummas alates 01.10.
3. PKS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Kuivõrd kostja ei esitanud vastuväiteid hagile, leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle. Sellepärast kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise alates 01.10.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuiselt summas 287.72 eurot (272.76 eurot (baassumma) + 54.96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
4. aprillil (esimest korda
5. aprillil 2022), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 10.

§ 445

lg 1 tuleneb, et kohtuotsusega tuleb kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord. Kuna PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu ette, siis kohustab kohus kohtuotsusega kostjat maksma elatist iga kuu viimaseks kuupäevaks iga kalendrikuu eest ette hageja K Zi arveldusarvele nr xxxx. MENETLUSKULUD 11.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

12.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu muuhulgas ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Et hageja seaduslikul esindajal on tekkinud menetluskulud, ei ole kohtule teada. Sellest hoolimata jätab kohus

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. 3

§-dest 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4