KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 13.01.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-21-8447 Kohtuasi K.B ava

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb

§ 657

lg 1 p 2 1 (koosmõjus §-ga 659) alusel jätta vaidlustatud osas muutmata, kuid täiendada tuleb määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata. 10. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja vaidlustab maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis sissenõudjalt avaldaja kasuks välja mõistmata menetluskulud 2694,80 euro (2777,60 – 82,80) ulatuses. Sissenõudja maakohtu määruse peale määruskaebust ei esitanud. Seega ei ole maakohtu määrust vaidlustatud osas, milles maakohus määras kindlaks ja mõistis sissenõudjalt avaldaja kasuks välja 3 2-21-8447 menetluskulud summas 82,80 eurot, samuti osas, milles maakohus jättis avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamata 2777,60 eurot ületavas ulatuses. Vastavas osas on määrus jõustunud (

§ 456

lg 4 teine lause koosmõjus

§ 463lgga 2).

1. Maakohus määras vaidlustatud määrusega kindlaks avaldaja menetluskulud, jättes sealjuures menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata osas, mis puudutas avaldaja kulusid õigusalasele tööle. Määruskaebuses leiab avaldaja, et tema enda tehtud töö tuleb hüvitada samadel alustel nagu seda tehtaks juhul, kui avaldajal oleks advokaadist lepinguline esindaja.
2. Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et avaldajal ei ole tekkinud lepingulise esindaja kulusid, kuivõrd avaldaja esindas end ise. Riigikohus on selgitanud, et tsiviilkohtumenetluses hüvitatakse õigusabikulud üksnes juhul, kui tegemist on seaduses sätestatud hüvitatavate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (RKTKm 16.10.2019, 2-15-12032, p 13; 12.10.2011, 3-2-1-80-11, p 23). Kui isikul menetluses lepingulist esindajat ei ole, ei ole alust õigusabikulusid teiselt menetlusosaliselt välja mõista. Avaldajal ei tekkinud kohustust õigusabi eest tasuda, mistõttu ei saa kulusid, mida ei ole tekkinud, ka hüvitada. Menetlusosalise enda ajakulu menetluses toimingute tegemisele ja dokumentide koostamisele ei ole kindlaks määratav

§ 175lg-s 1 ettenähtud lepingulise esindaja kulude hüvitamise regulatsiooni alusel.

Ringkonnakohus märgib, et isegi juhul, kui menetlusosaline on elukutselt advokaat, s.o vastab

§ 218

lg 1 p 1 lepingulise esindaja kvalifikatsioonile, ei ole peetud võimalikuks määrata menetluskulusid kindlaks lepingulise esindaja menetluskulude hüvitamist reguleeriva

§ 175lg 1 alusel (vt RKTKm 16.10.2019, 2-15-12032, p 12).

Seega ei saa ringkonnakohus nõustuda ka avaldaja seisukohaga, et kuna ta pidi ilma juriidilise kõrghariduseta tegema sisuliselt juristi tööd, siis tuleks talle see ajakulu hüvitada samadel tingimustel nagu advokaadile. 13. Ringkonnakohus leiab, et maakohus oleks praegusel juhul pidanud avaldajale, kes taotles oma menetluskulude kindlaksmääramist, selgitama, milliseid kulusid on tal võimalik menetluskulude hüvitisena nõuda olukorras, kus avaldajal ei olnud menetluses lepingulist esindajat. Arvestades avaldaja 04.03.2022 menetluskulude nimekirja, võiks selleks olla eelkõige menetlusega seotud avaldaja sõidukulud (

§ 144

p 2) ja saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek (

§ 144p 3).

Sõidukulud määras maakohus kindlaks ja seda ei ole vaidlustatud. Saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku kohta maakohus avaldajale selgitusi ei jaganud ega tõendeid ei küsinud. Kuigi asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks eelnimetatuga seoses selgitamiskohustust täitnud, ei ole tegemist sellise rikkumisega, mis muudaks vaidlustatud määruse lõpptulemuse ebaõigeks. Ringkonnakohus saab selle vea ise parandada (vt nt RKTKo 28.02.2017, 3-2-1-143-16, p 30). Vaidlustatud määruse põhjendusi tuleb seetõttu täiendada järgneva punktiga. 14. Praeguses olukorras, kus avaldaja osales menetluses ilma lepingulise esindajata ja avaldaja palub kindlaks määrata menetluskulud tema enda toimingutele kulunud aja eest, võib kõne alla tulla avaldaja saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku hüvitamine (

§ 172

lg 8 ja § 144 p 3).

§ 144

p 3 alusel menetluskuluna hüvitatavat saamata jäänud töötasu või muu püsivat sissetulekut taotlev menetlusosaline peab põhistama sissetuleku saamise võimaluse kaotamise menetluse tõttu, samuti tõendama oma kaotatud sissetuleku suuruse (vt

I komm

§ 172lg 8 ja § 144 p 3 järgi hüvitatavaid kulusid.

Seetõttu ei saa avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise taotlust materjalidega tutvumise, dokumentide koostamise ja istungil osalemise osas ka osaliselt rahuldada.

1. Ringkonnakohus jätab käsitlemata avaldaja etteheited sissenõudja lepingulise esindaja kuludele. Maakohus määras kindlaks ja mõistis välja avaldaja, mitte sissenõudja menetluskulud. Samuti jäävad käsitlemata sissenõudja vastuväited avaldaja sõidukulude osas, kuna sissenõudja vaidlustatud määruse peale määruskaebust ei esitanud.
2. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta vaidlustatud määrus lõppjärelduses muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 17.

§ 178lg 4 järgi kulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

18.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 5