Obsah (6)

§ 477§ 430§ 561§ 645§ 466§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-7823 Kohtuasi F

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

1. Vanemad esitasid 03.01.2025 ringkonnakohtule kinnitamiseks nende vahel sõlmitud kompromissilepingu. Kompromissis leppisid vanemad kokku, et neil on puudutatud isiku I suhtes ühine hooldusõigus, sh otsustusõigus puudutatud isiku I hariduse- ja viibimiskohaga (sh elukohaga) seonduvates küsimustes. Vanemad märkisid, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja kohtumenetluse lõpetamise tagajärgedest ning loobuvad kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise õigusest. Vanemad palusid jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Vanemad täpsustasid 16.01.2025 ja 17.01.2025 seisukohtades, et kompromiss ei hõlma maakohtu määruse jõustunud osa (s.o osa, milles maakohus rahuldas ema avalduse ning andis emale otsustusõiguse puudutatud isikutega I ja II reisimiseks väljaspool Eesti Vabariiki ilma laste isa nõusolekuta).
2. Eestkosteasutus tõi esile, et XXX Keskkoolis 28.11.2024 toimunud võrgustikukohtumisel tõi lapse klassijuhataja välja, et lapsel esineb endiselt probleeme. Jätkuvalt puuduvad lapsel vahetusjalanõud ja õppevahendid. Lapse ema ei ole lapse koolikoti sisu iga päev kontrollinud ja lapsel puudub endiselt Stuudiumi konto. Laps hakkab õppetööga tegelema siis, kui ema töölt koju jõuab. Laps on palju telefonis ning tema telefon heliseb ja väriseb tundide ajal, segades õppetööd. Eeltoodust tulenevalt ei saa laps koduses keskkonnas sellist tuge, mida ta toimetulemiseks ja arengu toetamiseks vajab.
3. Puudutatud isikule I määratud esindaja leidis, et vanemate rahumeelne kokkulepe otsustada ühiselt lapse elukorraldust puudutavat on lapse huvides, mistõttu tuleks kompromiss kinnitada ning menetlus asjas lõpetada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vanemate poolt kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada, maakohtu määrus tuleb kompromissi kinnitamise tõttu vaidlustatud osas tühistada ja tsiviilasja menetlus tühistatud osas lõpetada. 12.

§ 477

lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 561

lg-st 1 tuleneb, et last puudutavas menetluses peab kohus nii vara kui võimalik ja igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama. 3 13.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Arvestades kohtuasja asjaolusid, on kolleegiumi hinnangul puudutatud isiku I huvidega kooskõlas lahendada vanemate vaidlus kokkuleppel ning asjas ei esine kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid. Kokkuleppe sisu ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ega riku avalikku huvi. Kohtul ei ole alust arvata, et hooldusõiguse ühine teostamine oleks puudutatud isiku I huvidega vastuolus. Puudutatud isikule I määratud esindaja on kompromissi kinnitamist toetanud. 14. Vastavalt

§ 645

lg-le 1 apellatsioonimenetluses hagist loobumise vastuvõtmisel või kompromissi kinnitamisel tühistab ringkonnakohus määrusega esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse. Ema on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus andis isale otsustusõiguse puudutatud isiku I hariduse ja viibimiskohaga (sh elukohaga) seonduvates küsimustes. Pooled on avaldanud, et kompromiss ei hõlma maakohtu määruse vaidlustamata osa (s.o osa, millega maakohus andis emale otsustusõiguse lastega reisimiseks väljaspool Eesti Vabariiki ilma laste isa nõusolekuta). Seega tuleb vastavalt

§ 645

lg-le 1 (koosmõjus

§-ga 659) maakohtu määrus vaidlustatud osas tühistada (s.o resolutsiooni punktid 1-2) ja menetlus selles osas lõpetada. Maakohtu määruse resolutsiooni punktide 3 ja 4 osas on maakohtu määrus jõustunud (

§ 466lg 3, § 463 lg 2, § 456 lg 4).

1. Puudutatud isiku I vanemad on kohtule kompromissilepingus kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest.
2. Määruskaebemenetluse menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda, v.a puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda. 17.

§ 661

lg-st 4 tulenevalt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada hagimenetluses. Kuna tegemist on hagita asjaga, siis ei saa praegusel juhul kokkuleppega määruskaebuse esitamise õigust välistada. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 4