KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Määruse tegemise aeg ja koht 30.01.2025.a. kell 16.00 Rakvere Kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-18844 Tsiviilasi Võlgniku K T’i maksejõuetusavaldus

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik usaldusisiku hinnangul püsivalt maksejõuetu. Usaldusisikule teadaolevate andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 14 547,54 eurot ning teadaolev vara puudub. Võlgniku selgituste kohaselt on makseraskused tekkinud

1. a oktoobris, mil võlgnik kolis xxxx. Selgituste kohaselt võttis võlgnik tuttavate soovil autolaenu Inbank Finance AS-ilt oktoober
2. a. Tegelikkuses autot ei ostetud ning saadud laen anti tuttavatele. Võlgniku töösuhe lõppes ning tagasimakseid Inbank Finance AS-ile ei olnud võimalik teha. Usaldusisik märgib, et võlgniku Swedbank AS arvelduskontolt nähtub, et võlgnik on saanud töötasu perioodil detsember
3. a kuni august ja november
4. a Osaühingult xxxx. August
5. a on saanud töötasu xxxx AS-ilt ja september
6. a AS-ilt xxxx. Enne autolaenulepingu sõlmimist on võlgnik sõlminud ka teised laenulepingud: Modena Estonia OÜ-ga 13.09.
7. a., Inbank Finance ASiga 12.10.
8. a., TF Bank AB (publ.) Eesti filiaaliga 15.10.
9. a., PLACET GROUP OÜ-ga 20.03.
10. a ja 25.03.
11. a., Bondora AS-iga 04.08.
12. a. 4 Võlgniku poolt välja toodud autolaenu osas nähtub laenu saamine 11.10.
13. a summas 5 000 eurot, millest 1 500 eurot on võlgnik kandnud selgitusega „auto eest“ J P´ile, 2 000 eurot selgitusega „kingitus“ K E´ile, sularahas on välja võetud kokku 500 eurot ja ülejäänu on kulunud muudeks kuludeks. Teiste laenude osas nähtub, et võlgnik on need võtnud kas sularahas välja või kandnud teistele eraisikutele erinevate selgitustega. Nende osas on võlgnik märkinud, et on võetud enda tarbeks. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks hooletu finantskäitumine. Võlgnik on võtnud mitmeid laene, kuid ei ole arvestanud tagasimakse võimalustega ega oma majandusliku olukorraga. Võlgniku ainsaks sissetulekuks hetkel on töövõimetoetus ja töötuskindlustushüvitis. Pankroti väljakuulutamise korral olen nõus jätkama pankrotihaldurina. Palun määrata usaldusisiku tasu ja kulutused vastavalt esitatud aruandele ning menetlusabi korras mõista usaldusisiku tasu osaliselt välja riigi vahenditest Saneerimismenetluse OÜ kasuks. Arvestades eeltoodut palub usaldusisik kohtul: -kuulutada välja K T, isikukood xxxx, pankrot; -määrata esimese võlausaldajate aeg ja koht; -algatada K T kohustustest vabastamise menetlus; -määrata usaldusisiku tasu ja kulutused vastavalt esitatud aruandele; -usaldusisiku Martin Krupp tasu määrata Saneerimismenetluse OÜ (a/a EE092200221044428799 Swedbank AS) kasuks 12 töötunni eest 1 440 eurot (arvestusega 1 tund = 120 eurot), millele lisandub käibemaks 316,80 eurot, kokku 1 756,80 eurot; -anda halduri tasu maksmiseks menetlusabi; -riigi vahenditest hüvitada halduri tasu 792 eurot, millele lisandub käibemaks 174,24 eurot, kokku 966,24 eurot halduri büroo Saneerimismenetluse OÜ (a/a EE092200221044428799 Swedbank AS) kasuks; -halduri tasu 648 eurot, millele lisandub käibemaks 142,56 eurot, kokku 790,56 eurot mõista välja võlgnikult K Tilt Maakohtu seisukoht: 5
14. Maakohus tutvunud pankrotitoimikuga, ajutise pankrotihalduri ettekandega ja lisadega ning kuulanud ära võlgniku leiab, et füüsilisest isikust võlgniku K T’i pankrot tuleb välja kuulutada ja seoses pankroti väljakuulutamisega algatada ka K T’i kohustustest vabastamise menetlus. Kohus selgitab võlgnik K T’ile, et pankrotimenetluse läbiviimisega kaasnevad täiendavad kulud ning võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Pankrotihaldurina tegutsemiseks on nõusoleku andnud senine usaldusisik pankrotihaldur Martin Krupp.
15. Menetluskulu: Usaldusisik kulutas FIMS § 53 tulenevate ülesannete täitmiseks 12 tundi. Võlgniku varade ja võlgade kindlaks tegemiseks, majandusliku olukorra hindamiseks tegi järgmisi toiminguid: Usaldusisiku poolt teostatud toimingud Koostas ja esitas teabenõude võlgnikule Koostas ja lähetas päringud erinevatesse registritesse ja krediidiasutustesse Töötles päringute tulemusena saabunud vastuseid Tegi täiendavad päringud, suhtles võlausaldajatega Analüüsis kõiki saadud andmeid kogumis ning koostas vara- ja võlanimekirja Kokku Tunnid 0,5 0,5 4 1 6 12 FIMS § 54 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Vastavalt Pankrotiseaduse § 23 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 177,20 eurot (alates 01.01.
16. a. kehtiva

§ 23lg 3).

Juhindudes eeltoodust ja väljakujunenud kohtupraktikast palutakse kohtul määrata usaldusisiku Martin Krupp tasu Saneerimismenetluse OÜ (a/a EE092200221044428799 Swedbank AS) kasuks 12 töötunni eest 1 440 eurot (arvestusega 1 tund = 120 eurot), millele lisandub käibemaks 316,80 eurot, kokku 1 756,80 eurot. Taotlus tasu hüvitamiseks riigi vahenditest

§ 23

lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus 6 ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

§ 23

lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Käesoleval ajal on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kehtiv kuutasu alammäär 886 eurot.

§ 23

lg 51 kohaselt antud paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021. a. Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 alusel, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (st 66 eurot tunnis). Ajutise halduri tasu on eeltoodut arvestades 792 eurot (12x66), millele lisandub käibemaks. Arvestades eeltoodut ja

§ 23

lg 4 ülemmäära palun riigi vahenditest hüvitada 792 eurot, millele lisandub käibemaks 174,24 eurot, kokku 966,24 eurot halduri büroo Saneerimismenetluse OÜ (a/a EE092200221044428799 Swedbank AS) kasuks. Usaldusisiku Martin Krupp`i tasu on põhjendatud ja tuleb kinnitada. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots 7