Obsah (6)

§ 101§ 102§ 2172§ 99§ 105§ 217

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 9. jaanuar 2025, Tartu Tsiviilasja number 2-21-

) § 102 lg-ga 3 ja § 105 lg-ga

2. Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Kostja on nõus tasuma elatist vastavalt elatiskalkulaatorile. Selliselt on kostja elatist ka tasunud. Hagejate kulutused on tõendamata. Hagejate vajadused saab rahuldada

§-s 101 sätestatud elatisega. Kostja ei ole nõus kandma hagejate kuludest ⅔. Kostja on teinud lisaks elatise tasumisele lastele ka suures ulatuses muid kulutusi. MAAKOHTU LAHEND

1. Tartu Maakohus rahuldas
2. detsembri 2023 otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt välja: hageja I kasuks elatise 919 eurot 16 senti perioodil
3. detsember 2021 kuni
4. november 2023; hageja II kasuks elatise 516 eurot 9 senti perioodil
5. detsember 2021 kuni
6. november 2023; hageja III kasuks elatise 216 eurot 4 senti perioodil
7. detsember 2021 kuni
8. november 2023; hageja I kasuks igakuise elatise 109 eurot 95 senti alates
9. detsembrist 2023 kuni hageja I täisealiseks saamiseni; hageja II kasuks igakuise elatise 93 eurot 46 senti alates
10. detsembrist 2023 kuni hageja II täisealiseks saamiseni; hageja III kasuks igakuise elatise 85 eurot 94 senti alates
11. detsembrist 2023 kuni hageja III täisealiseks saamiseni. Maakohus mõistis igakuised elatised välja viisil, et elatis muutub iga aasta
12. aprillil (esimest korda
13. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus käsitles hagejate elatise nõuet perioodil
14. detsember 2021 kuni
15. detsember 2021 enne
16. jaanuari 2022 kehtinud

sätete alusel. Hagejad taotlesid miinimumist suurema elatise väljamõistmist, mistõttu tuli hagejatel tõendada oma vajadusi ja kulutusi. Maakohus jõudis seisukohale, et hagejad ei tõendanud miinimummäärast suuremas ulatuses elatise väljamõistmist põhjendavaid vajadusi ja kulutusi. Maakohus jättis rahuldamata hagejate taotluse panna kostjale kohustus anda hagejatele ülalpidamist ⅔ ulatuses ning hagejate emale ⅓ ulatuses, sest mõlemad vanemad on suutelised teenima sissetulekut, mis võimaldab täita laste ülalpidamiskohustust vähemalt miinimummääras. Maakohus arvestas lapsetoetuse ning lasterikka pere toetusega. Kohus mõistis kostjalt perioodi 3. detsember 2021 kuni 31. detsember 2021 eest hageja I kasuks välja elatise 198 eurot 32 senti, hageja II kasuks 198 eurot 32 senti ja hageja III kasuks 179 eurot 61 senti. Alates 1. jaanuarist 2022 kuni hagejate täisealiseks saamiseni nõutava elatise suuruse määramisel leidis maakohus samuti, et hagejad ei tõendanud vajadusi ja kulutusi, mis annaks aluse

§ 101alusel arvutatuga võrreldes suurema elatise väljamõistmiseks.

Samuti ei saa

§ 102lg 3 alusel kõrvale kalduda ülalpidamiskohustuse jaotuse võrdsuse põhimõttest.

Elatis tuleb välja mõista

§ 101alusel arvutatud miinimummääras.

Maakohus leidis, et ka enne 1. veebruarit 2023 arvestatud elatise puhul saab lapse vajadused rahuldada poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Seega tuleb lapsetoetus jagada kahega (kummagi vanema osa) ning lasterikka pere toetus kahega (pool toetusest), kolmega (laste arv) ja seejärel veelkord kahega (kummagi vanema osa) (kokku 1/6). Hagejate I ja II ning hagejate II ja III vanusevahe on väiksem kui kolm aastat. Hageja II ja hageja III kasuks väljamõistetavat elatist tuleb seega

§ 101lg 7 alusel vähendada 15% võrreldes hageja I kasuks väljamõistetava elatisega.

4 Perioodil

1. jaanuarist 2022 kuni
2. märtsini 2022 ei olnud kostja ja hagejate suhtluskord kohtulahendiga reguleeritud. Pooled ei ole tuginenud sellele, et nimetatud perioodil oleks hagejad viibinud kostja juures vähemalt seitse ööpäeva kuus. Hagejad viibisid kostja juures kohtu määratud suhtluskorra alusel keskmiselt seitse päeva kuus alates
3. a aprillist. Maakohus vähendas seetõttu elatise suurust

§ 101lg 6 alusel alates 1.

aprillist 2022. Kostjalt tuleb

§ 101lg 6 alusel välja mõista miinimumelatisest 53,33%.

Maakohus mõistis kostjalt välja perioodi

1. aprill 2022 kuni
2. jaanuar 2023 eest hageja I kasuks elatise 1070 eurot (107 x 10), hageja II kasuks 909 eurot 50 senti (90,95 x 10) ja hageja III kasuks 802 eurot 90 senti (80,29 x 10). Perioodi
3. veebruar 2023 kuni
4. märts 2023 eest mõistis maakohus kostjalt hageja I kasuks välja elatise 172 eurot 24 senti (86,12 x 2), hageja II kasuks 146 eurot 40 senti (73,20 x 2) ja hageja III kasuks 135 eurot 72 senti (67,86 x 2). Perioodi
5. aprill 2023 kuni
6. november 2023 eest mõistis maakohus kostjalt hageja I kasuks välja elatise 879 eurot 60 senti (109,95 x 8), hageja II kasuks 747 eurot 68 senti (93,46 x 8) ja hageja III kasuks 687 eurot 52 senti (85,94 x 8). Maakohus arvestas sissenõutavaks muutunud elatise välja järgmiselt: hageja I kasuks 2885 eurot 48 senti, hageja II kasuks 2482 eurot 41 senti ja hageja III kasuks 2226 eurot 36 senti. Maakohus liitis hagejate kasuks väljamõistetava ajavahemiku
7. detsember 2021 kuni
8. november 2023 elatise kokku ning arvestas sellest maha kostja maksed. Kuivõrd kohtule ei olnud teada
9. a detsembris tehtud maksete suurus, siis arvestas kohus elatise seisuga
10. november
11. Maakohus arvestas menetluse kestel elatise katteks tasutuks 5898 eurot 87 senti. Kohus eeldas, et kostja tasus igale hagejale 1966 eurot 32 senti (5898,87:3). Kostja võlgnevus hagejale I on 919 eurot 16 senti (2885,48 – 1966,32), hagejale II 516 eurot 9 senti (2482,41 – 1966,32) ja hagejale III 260 eurot 4 senti (2226,36 – 1966,32). Alates
12. detsembrist 2023 kuni hagejate täisealiseks saamiseni mõistis maakohus kostjalt hagejate kasuks välja elatise

§ 101alusel arvutatud ulatuses, mis muutub iga aasta 1.

aprillil ning lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, milles kohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja elatise võlgnevuse. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt maksis kostja hagejatele elatist vastavalt elatiskalkulaatorile. Seda tõendavad kostja esitatud pangaväljavõtted. Kostja tasus elatist nii ette kui tagantjärgi, kuid kogu perioodi ulatuses elatisvõlg puudub. Maakohus rakendas lahendis

§ 2172lg-t 11.

Kostja hinnangul on

§ 2172mõtteks enne 2023.

aasta

1. veebruari tehtud kohtulahendite puhul tagada olukord, kus märkimisväärsest lasterikka peretoetuse tõusust ei saaks eelkõige kasu elatist maksev vanem, vaid lapsed. Säte võeti vastu, et välistada massilist kohtusse pöördumist. Tartu maakohus rakendas sätet
2. detsembri 2023 kohtuotsuses, kus olid antud asjaolud juba teada. Kohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja elatise võlgnevuse, kuigi kostja maksis elatist vastavalt elatiskalkulaatorile. Kohus sai lahendis arvesse võtta kõiki elatist puudutavaid seadusemuudatusi. Kostja ei saanud võtta elatise tasumisel arvesse, et kohus tõlgendab hiljem seadust erinevalt maksmise hetkel kehtinud seadusest. Maakohtu arvutused on ebakorrektsed. Enne
3. veebruarit
4. a kehtinud

§ 101

lg 5 kohaselt sai lasterikka pere toetuse arvestada elatisest maha täies ulatuses. Õige arvutuskäik on kasutusel justiitsministeeriumi elatiskalkulaatoris, kus perioodil

1. jaanuar 2022 kuni
2. jaanuar 2023 on lasterikka pere toetuse mahaarvamise arvutuskäik elatisest 300:2:3=50 eurot. Maakohtu arvestus on õige alates
3. veebruarist 2023 kuni otsuse tegemiseni. 5 Maakohus ei võtnud arvesse kostja ühte 724 eurot 40 sendi suurust elatise makset põhjendusega, et makse selgituseks ei olnud elatis ning makse oli tavapärasest suurem. Kostja maksis laste emale
4. märtsil 2022 erakorraliselt suurema elatise, kuna tänu lastele sai kostja suurema tulumaksu tagastuse ning otsustas seda lastega jagada. Kostjal puudus põhjus teha laste emale kingitus. Laste ema ei toonud välja ega tõendanud muud põhjust ülekandeks ega tagastanud raha kostjale. Maakohus jättis välja selgitamata, kui palju viibis kostja lastega koos perioodil
5. detsember 2021 kuni
6. märts
7. Maakohus väitis, et pooled pole sel perioodil laste kostja juures viibimisele tuginenud. Kostja väitis menetluses, et lapsed on regulaarselt isa juures viibinud vanemate lahkuminekust saadik
8. a novembris.
9. Hagejad vaidlesid kostja apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Maakohus tõlgendas

§ 2172

lg-t 11 õigesti.

-i seletuskirja kohaselt ei ole suurenevate peretoetuste mõte võtta elatist maksma kohustatud vanemalt ülalpidamiskohustust üle, vaid tagada parem toimetulek ja suurem osa toetustest lapsi kasvatavale vanemale. Seega rakendas maakohus sätet tervikuna vaidluse ajale õigesti. Kostja sai eeldada, et tasudes hagejatele elatist näitliku abivahendi abil (elatiskalkulaator), mille automaatsesse valemisse kuuluvad lähteandmed sisestab kostja vastavalt oma subjektiivsele nägemusele, siis võib elatis, mida seadus tegelikult kostjat hagejate eest tasuma kohustab, olla erinev. Kostja selgitas

1. märtsil 2022 tehtud 724 euro 40 sendi suuruse makse kohta, et laste ema ei toonud maakohtus välja ega tõendanud ülekande muud põhjust. See väide ei vasta tõele. Hagejad selgitasid
2. septembri 2023 menetlusdokumendi p-s 2.12, et pooltel oli sõnumivahetus, milles kostja küsib hagejate emalt nõusolekut esitada ühine tuludeklaratsioon, sest kostja sissetulekud on suuremad ja tema saaks lastega seoses riigilt rohkem raha tagasi, ent kannaks poole sellest laste emale. Seega ei ole tegemist elatisega, vaid riigi tagastatud tulumaksuga, mis laekus kostja kontole ja mille ta omakorda hüvitas hagejate emale.
3. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega mõista elatis välja väljamõistetust suuremas ulatuses. Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda või alternatiivselt 50% kummagi poole kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda. Maakohus analüüsis otsuses hagejate kulusid, ent jättis need kindlaks määramata, s.t asjas tähtsust omavad asjaolud tuvastamata. Maakohus nentis, et hagejate kulud ei ületa keskmisi kulusid. Maakohus ei põhjendanud, mida keskmised kulud oma sisult tähendavad, s.t millega võrreldes on hagejate kulude suurused keskmised. Säärane käsitlus on vastuolus

§ 99lõigetega 1 ja 2.

Kui ei eksisteeri ühtset miinimumelatist, ei saa olla abstraktseid keskmisi kulusid, millele maakohus oma otsuses viitas. Kindlaks tuleb teha hagejate vajadused, millest lähtuvalt kujuneb iga hageja vajaduspõhine elatis. Maakohus ei tuvastanud ega teinud kindlaks hagejate mitte ühtegi kulu ning viitas üldiselt, et need on kas keskmised või ei anna alust miinimumist suurema elatise väljamõistmiseks. Maakohus ei põhjendanud, millise skaalaga on nn keskmiseid kulusid võrreldud, keskmisi kulusid pole üheski õigusaktis sätestatud. Iga lapse kulud tuleb teha kindlaks juhtumipõhiselt. Maakohus ei võtnud otsuse tegemisel arvesse laste varasemat elatusstandardit ning seda, et kostja majanduslik olukord on lahkumineku järgselt paranenud. Hagejate kulud on miinimumelatisest kõrgemad ka seetõttu, et ajal kui nende vanemad elasid perena koos, oli nende elustandard kõrgem. Elatise määramisel tuleb

§ 105lg 3 alusel kõrvale kalduda osavõlgnike osade võrdusest.

Hagejate ema hooldab kolme alaealist last sisuliselt üksinda. See tähendab, et kui lapsed on 6 haiged, tuleb hagejate emal viibida lastega hoolduslehel, millisel ajal ta kaotab oluliselt oma sissetulekutes. Hagejate ema töötab omale võimetekohasel tööl, lasteaias abiõpetajana, saades sealt igakuist töötasu ca 900 eurot, samal ajal kui kostja igakuine töötasu on enam kui 4000 eurot ning oli sarnases suurusjärgus ka kooselu ajal. Pole eluliselt usutav, et üle 4000 eurost kuupalka teenivad vanemad tagaksid ühistele lastele elustandardit, mis vastab nn miinimumile. Kohtul on võimalik rakendada asjas

§ 102

lg-t 3 mh siis, kui kohus tuvastab, et vanemate varaline seis on oluliselt erinev ning lastega seotud kulud ei ole jaotatud vanemate vahel võrdselt. Sätte mõte on teha erisused juhuks, kui üks vanem panustab laste kasvatamisse oluliselt rohkem aega, mistõttu võib tema rahaline panus olla väiksem, ning kui vanemate varanduslik olukord on väga erinev. Mõlemad eeldused on käesolevas asjas täidetud. Asjas tuleb määrata, et laste igakuistest vajadustest ⅔ tuleb jätta kostja kanda ning ⅓ hagejate ema kanda. Hagejate menetluskulud tuleb jätta TsMS § 164 lg 2 alusel kostja kanda. Kohtumenetlusele eelnevalt ja selle ajal on kostja järjepidevalt ähvardanud hagejate ema, et kavatseb protsessida laste hooldusõiguse ja suhtluskorra üle mh ainult seetõttu, et ta ei peaks lastele elatist maksma. Kostja maksis vaidluse vältel elatist vaid marginaalses ulatuses. Kostja andis teadlikult lastele ülalpidamist väiksemas ulatuses kui on mõistlik. Kostja ei tasunud menetluse kestel 7 kuud hagejatele elatist. Kostja esitas kohtule põhjendamatult pikki menetlusdokumente tõenditega ilma, et kohus oleks kohustanud kostjat vastavaid seisukohti ja tõendeid esitama. Kostja paisutas sellega teadlikult menetluskulusid. Hagejate nõuetekohase elatise väljamõistmiseks vältimatute menetluskulude hagejate kanda jätmine ei ole õiglane.

1. Kostja vaidleb hagejate apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Kostja ei nõustu, et maakohus ei arvestanud laste tegelike vajadustega. Hagejad ei tõendanud, et nende vajadusi tuleks katta miinimumelatisest suurema elatisega. Lisaks elatisele tasus kostja suurema osa laste huvitegevuse, meelelahutuse, riiete, elektroonika, spordivarustuse jms kuludest. Hagejad ei tõendanud, et laste kulud on võrreldes kooseluga tõusnud. Hagejad viitavad, et kostja tegi karjääri, kui laste ema oli lastega kodus ja seetõttu on laste emal sissetuleku teenimine tänasel päeval piiratud. Laste isa oli kõige noorema lapsega pea poolteist aastat vanemapuhkusel. Kuigi vanematel oli kokkulepe, et laste ema naaseb tööle, siis ta seda ei teinud. Maakohus hindas hagejate igakuiseid kulusid ning kulud arutati kohtuistungitel ükshaaval läbi. Hagejad on menetluses korduvalt viidanud uuringule „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ ning tuginenud peamiselt uuringus leitule. Hagejad ei ole muid suuremaid kulusid tõendanud. Suuremaid kulutusi on laste ema asemel pidanud tegema kostja ning on neid kulutusi ka tõendanud. Hagejad on viidanud ühe lapse prillidele ja eakohastele logopeedi külastustele. Lastel puuduvad kroonilised haigused. Hagejad ei väitnud istungitel, et soovivad esitada teisi tõendeid. Lastel puuduvad erivajadused, mis põhjendaks miinimumelatisest suurema elatise maksmist. Hagejad heidavad ette, et kohus ei arvestanud laste varasemat elustandardit. Samas ei ole laste elustandard võrreldes kooseluga halvemaks muutunud, see on kohane tavalisele keskklassi perele. Hagejad toovad välja kostja igakuise palgana enam kui 4000 eurot. Maakohtule esitatud kostja sissetuleku väljavõttest ilmneb, et kostja sissetulek kuus jääb 2000–2800 euro vahele, millele lisandub tulemustasu ca 200 eurot kuus. Laste ema varaline seis on kostjaga sisuliselt võrdne, sest kostja panustab lastesse ka lisaks elatisele. Laste ema ei ole kasutanud 7 peretoetusi ja elatist sihipäraselt. Kostja on lastega koos ca 1/4 ajast ja kasutab kõik oma puhkused lastega koosolemiseks. Seega ei panusta laste ema oluliselt rohkem kui kostja. Menetluse algatamise põhjuseks ei olnud elatise tasumata jätmine. Menetluse algatas laste ema kostja teadmata seetõttu, et polnud rahul elatise suurusega. Kostja arvutas elatise suuruse riikliku elatiskalkulaatori alusel, kuna ühtegi pädevamat alust selleks ei olnud. Kostja tasus elatist korrektselt ja elatisvõlg puudub. Samuti pole maakohus kostjale ette heitnud põhjendamatute dokumentide esitamist. Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja I kasuks välja elatise perioodi
3. detsember 2021 kuni
4. november 2023 eest rohkem kui 710 eurot 89 senti, hageja II kasuks välja elatise perioodi
5. detsember 2021 kuni
6. november 2023 eest rohkem kui 339 eurot 17 senti, hageja III kasuks välja elatise perioodi
7. detsember 2021 kuni
8. november 2023 eest rohkem kui 107 eurot 82 senti. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega jätab hagejate nõuded eeltoodust suuremas ulatuses rahuldamata. Hagejate apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
9. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja elatise perioodil
10. detsember 2021 kuni
11. november
12. Hagejad vaidlustasid apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse täies ulatuses.
13. Mõlemad pooled on esitanud kohtule apellatsioonimenetluses uusi tõendeid. Hagejad esitasid tõendina puitkütte tasumist tõendava kviitungi, millele viidati hagejate
14. juuni 2023 menetlusdokumendis, kuid jäeti ekslikult esitamata. Kostja esitas tõendina pildid lastega koosviibimistest
15. a detsembris. Ringkonnakohus võttis tõendid
16. detsembri 2024 kohtuistungil vastu.
17. Praeguses asjas on hagejad nõudnud kostjalt elatise väljamõistmist

§-s 101 sätestatud miinimumelatist ületavas määras. Maakohus mõistis elatise välja

§-s 101 sätestatud miinimummääras.

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 101

sätestatud määrast suurema elatise väljamõistmiseks tuleb tuvastada, et lapse vajadused on suuremad kui on võimalik katta miinimumelatisega. Eelduslikult on hädavajalik elatis

§ 101alusel arvutatud miinimumelatis (RKTKo 07.12.2022, 2-20-3353/34, p 10.5).

Vaidluse korral on vajaduste suuruse tõendamiskoormis hagejatel.

1. Hagejad heidavad maakohtule ette, et maakohus jättis tuvastamata hagejate igakuiste kulude suuruse ning sellest tulenevalt põhineb kohtuotsus eeldusel, et hagejate igakuised kulud vastavad miinimumelatisele. Elatise väljamõistmisel ei arvestatud hagejate tegelike eluvajadustega ja varasema elustandardiga. Hagejate hinnangul on nende igakuised kulud, mille maakohus tuvastamata ja kindlaks määramata jättis, oluliselt kõrgemad nn miinimumelatisest ning seega ei ole hagejate seaduslik esindaja võimeline andma oma võimetekohase hariduse ja elukorralduse juures hagejatele ülalpidamist samas proportsioonis nagu kostja. Ringkonnakohus nõustub hagejatega, et maakohus jättis tuvastamata hagejate igakuiste põhjendatud kulude suuruse. Ringkonnakohus tuvastab hagejate igakuised vajalikud kulud.
2. Alates
3. jaanuarist 2022 kehtima hakanud

-i redaktsioonis võeti

§ 101

lg-s 3 sätestatud baassumma aluseks „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise“ uuringus (RAKE uuring) väljaselgitatud pool lapse keskmisest ülalpidamiskulust kuus (181 eurot), mis 8 ümardati 200 euroni, kuna eelnõu jõustumise hetkeks olid uuringu aluseks olnud algandmed mõnevõrra vananenud. Baassummat indekseeritakse iga aasta 1. aprillil eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega (

§ 101lg 3 III lause).

Hagejad tuginesid toidu, riiete, jalanõude ning meelelahutuse ja majapidamisvahendite kulude tõendamisel RAKE uuringule, millele arvestati juurde tarbijahinnaindeksi muutus. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et RAKE uuringutele tuginemine näitab, et hagejate vajadused vastavad nö keskmiste laste vajadustele, mida eelduslikult katab miinimumelatis. Kuna miinimumelatise baassumma on välja arvestatud vastavalt RAKE uuringule, siis on laste täpsete kulude arvestamine vajalik vaid juhul, kui tõendatakse laste kulud, mis ületavad RAKE uuringus leitud ja tarbijahinnaindeksiga (THI) kohandatud kulutusi. Seejuures tuleb arvestada, et vastavalt

§ 101

lg-le 4 lisandub baassummale ka 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Seega jääb kulude vähene ületamine RAKE uuringus leitud kulutustega võrreldes siiski miinimumelatise piiresse. Võttes arvesse

§ 101

lg-t 3 ja 4 oleks elatis ilma

§-s 101 sätestatud mahaarvamisi tegemata

1. aprillist 2023 –
2. märtsini 2024 300 eurot 33 senti. Eeltoodut kahekordistades saame kulu, mida miinimumelatis eelduslikult katab, st 600 eurot 66 senti. Hagejad põhistasid oma vajadusi ja kulutusi
3. juuni 2023,
4. septembri 2023 ja
5. oktoobri 2023 menetlusdokumentides ning rakendasid seejuures perioodi
6. a kuni
7. a THI muutust. Hagejad tõendasid ja põhistasid kulusid
8. a suvel ja sügisel, mistõttu on kohane võrrelda hagejate kulutusi
9. aprillist 2023 kehtiva miinimumelatisega. Vajalik on leida, kas hagejate vajalikud kulud ületasid 600 eurot 66 senti. Kui vajalikud kulud 600 eurot 66 senti ei ületa, saab eeldada, et põhjendatud kulutused ei ületanud ka varasemate perioodide minimaalset elatise määra.

§ 101

lg-t 7 arvestades vähendatakse käesolevas asjas teise ja kolmanda lapse elatist 15% võrra. Samas ei ole põhjendatud seda vähendamist arvestada kulude arvutamisel, sest hagejad valdavalt oma kulusid ei tõendanud, vaid tõid välja RAKE uuringus leitud kulud ilma mastaabisäästuta. Arvutuste selguse ja lihtsuse huvides jätab ka ringkonnakohus üksikkuludelt mastaabisäästu arvestamata.

1. Maakohus tõi välja, et olukorras, kus vanavanemad annavad enda kasutuses oleva talu oma lastelaste kasutusse, ei tähenda see, et vanemad peaks oma ülalpidamiskohustusest vabanema. Sealjuures on hagejad toonud kasutuseelisena välja lapse kohta 50 eurot, arvestades hinnanguliselt 300 eurot maja üüriks ning maja elanike arvuks
2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud jagada eluasemekulusid vaid inimeste arvuga, sest kulud ei suurene võrdeliselt iga lapse leibkonda lisandumisega. Arvestades, et uue elatise määramise korra sätestamisel tugineti RAKE uuringule, tuleb ka laste kasutuseelise suurus leida RAKE uuringuga sama meetodit kasutades. Lapsed elasid ühes majapidamises koos ema ja vanavanematega, seetõttu tuleb arvestada lapsed koos vanavanemate ja emaga ühte leibkonda. RAKE uuringus on eluasemekulude arvestamisel võetud laste kulude tarbimiskaaluks 0,3 vanema kuludest. Lapse kulu arvutamisel tuleb RAKE uuringu kohaselt tarbimiskaalu arvestades välja selgitada lapse osa leibkonnaliikmete kogukulust, sh on esimese leibkonna liikme kulude väärtus 1 ning iga järgneva täiskasvanu kulude väärtus 0,
3. Leibkonna tarbimiskaalude summa on 2,9 (1+0,5+0,5+0,3+0,3+0,3). Ühe lapse osa eluasemekuludest on seega 10,34% (0,3/2,9x100). Eluruumi kasutuseelise suurus on lapse kohta seega 31 eurot 2 senti. Hagejad on eluaseme küttekulude katmist tõendanud maksekorraldusega, mille kohaselt tasus hagejate ema küttepuude eest 500 eurot. Arvestades, et hagejad on tõendanud ema ja laste eest 500 euro tasumist, tuleb küttekuluks ühe lapse kohta kuus vastavalt laste tarbimiskaalule (0,3/1,9x100 = 15,79%) 6 eurot 58 senti (500x15,79%/12).
4. Hagejad on elektrikulu tõendanud Eesti Energia AS-i arvetega (dtl 275–291). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arvestades arvete suurust ning arvete esitamist XX 9 OÜ-le on elektrikulu seotud ka piimafarmiga XX OÜ. Hagejad ei tõendanud, et tootmisettevõte ei ole elektriarvega seotud. Samuti ei ole arvete suurus elumaja kohta, mis kasutab puukütet, eluliselt usutav. Lisaks on arved esitatud valikuliselt vaid kuude kohta, mil elektrihind on kallim, st perioodil oktoober kuni mai, mistõttu ei ole võimalik arvestada aasta keskmist elektrikulu. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuses vastuväite, et kui kohus ei nõustunud tõendatud kuludega, oli kohtul siiski võimalik tuvastada mõistlikud ja vajalikud laste ülalpidamiskulud. Ringkonnakohtu hinnangul on laste põhjendatud ja vajalikud kulud elektrile laste tarbimiskaale arvestades 5 eurot kuus. Laste eluasemekulud on kokku seega 42 eurot 60 senti (31,02 + 6,58 + 5).
5. Hagejad väidavad, et RAKE uuringu kohaselt oli
6. a 7-
7. a laste igakuine toidukulu 134 eurot 20 senti ja 3–
8. a lastel 98 eurot 60 senti. Hagejate väide on eksitav. RAKE uuringu lk-l 22 on tõesti 2000 kcal sisaldava ostukorvi hinnaks märgitud 134 eurot 20 senti ning 1400 kcal sisalda ostukorvi hinnaks 98 eurot 60 senti, kuid selle juures ei ole arvestatud, et koolilapsed saavad koolipäevadel u 30% päevasest energiavajadusest koolitoidust ning lasteaialapsed lasteaiapäevadel u 80% päevasest energiavajadusest lasteaiatoidust. Seda võeti arvesse RAKE uuringu standardeelarvetes (lk 38–39), mille kohaselt 3–6-aastaste laste toidukulu oli 46 eurot ning 7–12-aastastel lastel 107 eurot. Nimetatud kulusid THI kasvuga (2020–
9. a 33%) suurendades saame vastavalt 61 eurot 18 senti ja 142 eurot 31 senti.
10. Hageja I transpordikuluks märgiti 85 eurot 40 senti, hageja II transpordikuluks 129 eurot ja hageja III transpordikuluks 74 eurot. Transpordikulude põhjendustena tõid hagejad välja transpordi kooli ja lasteaeda, huviringidesse, logopeedi ning arsti juurde. Hagejad esitasid tõendid logopeedi ning müofunktsionaalse ravi vajaduse kohta, kuid ei esitanud tõendeid transpordikulude kandmise kohta. Logopeedi ning ravivajadus on muutuv, mitte kestev. Hagejate väljatoodud keskmine kütusekulu 8,7 l/100 km kohta ei ole tõendatud ning on eluliselt ebausutav, arvestades, et maapiirkonnas elades sõidutatakse hagejaid enamasti maanteel, mitte linnas. Kostja tõi välja, et hagejatel on võimalik kasutada ka ühistransporti. Samuti on hagejad käesoleva lahendi tegemise ajaks muutnud oma elukohta. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole seetõttu põhjendatud transpordikulusid arvestada hüpoteetiliste arvutuste põhjal. Tulenevalt hagejate esindaja selgitustest ei ole hagejate transpordikulud siiski eeldatavalt tavapärasest väiksemad. Hagejate I ja II transpordikuluks tuleb vastavalt RAKE uuringu THI-ga kohandatud standardeelarvele arvestada 53 eurot 20 senti ning hageja III kuluks 73 eurot 15 senti.
11. Hageja I sidekuluks on märgitud 28 eurot 60 senti, mis koosneb kulust telefonipaketile 19 eurot 30 senti ning leibkonnaliikmete vahel jaotatud TV- ja internetikulust 9 eurot 30 senti. Hageja II sidekuluks märgiti 26 eurot 50 senti, mis koosneb kulust telefonipaketile 17 eurot 20 senti ning TV- ja internetikulust 9 eurot 30 senti. Hageja III sidekuluks märgiti 9 eurot 30 senti, mis koosneb TV- ja internetikulust. Ringkonnakohtu hinnangul tõendas kostja Tele2 sidekulude väljavõttega (dtl 488), et hagejad saaksid kasutada odavamaid telefonipakette hinnaga 12 eurot kuus. Samuti oli hagejate esitatud arvetel (dtl 267–274) multimeediasõnumite (MMS) kulu, mis ei ole vajalik sidekulu. TV-paketi kulu ei ole sidekulu, vaid tuleb arvata meelelahutuskulude hulka. Internetikulu lapse kohta on 4 eurot 66 senti (27,99/6). Hagejate I ja II põhjendatud sidekulud on seega 16 eurot 66 senti ja hagejal III 4 eurot 66 senti.
12. Hageja I ei põhistanud ega tõendanud, et tema tervishoiukulu erineks märgatavalt keskmisest lapsest. Kõõm ja tundlik nahk ei ole seisundid, millele tuleks teha märkimisväärselt rohkem kulutusi kui tavapärastele hügieenivahenditele. Seega tuleb vastavalt RAKE uuringu THI-ga kohandatud standardeelarvele arvestada hageja I 10 tervishoiukuluks 7 eurot 98 senti (6x1,33). Hageja II suhtes on veenvalt põhistatud, et tema tavapärastele tervishoiukuludele lisandub igakuine kulu prillidele 9 eurot 80 senti. Kulu prillidele on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Hageja II suhtes ei tõendatud müofunktsionaalse ravi kestvat iseloomu ega ravil käimist, mistõttu ei ole põhjendatud arvestada seda püsiva tervishoiukuluna. Samuti ei põhjendatud, miks ei kompenseeri ravi tervisekassa. Hageja II põhjendatud kulud tervishoiule on seega 17 eurot 78 senti kuus. Hageja III tervishoiukulud ei erine tavapärasest lapsest, seega tuleb kuludeks arvestada kooskõlas RAKE uuringuga 7 eurot 98 senti.
13. Hagejad ei tõendanud ega põhistanud tavapärasest suuremaid kulutusi hügieenitarvetele, mistõttu keskmiseks kuluks kuus tuleb arvestada vastavalt THI-iga kohendatud RAKE uuringu standardeelarvele igale hagejale 10 eurot 64 senti (8x1,33). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vastavalt hagejate märgitule tuleb hageja I haridusja huvihariduse kuludeks arvestada 55 eurot, hageja II hariduskuludeks 35 eurot ning hageja III haridus- ja huvihariduse kuludeks 124 eurot. Hagejad on jalatsite ja riiete kulude arvestamisel vastavalt RAKE uuringule THI-ga kohandamisel eksinud. Õige kulu riietele ja jalatsitele on RAKE uuringu standardeelarvet THI-ga kohandades hagejatel I ja II 83 eurot 79 senti (63x1,33) hagejal III 90 eurot 44 senti (68x1,33).
14. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hagejate I ja II kulu elektroonikale osaliselt põhjendatud. Koolitöödeks vajalik arvuti ei pea olema võimas ega kallis. Tavakasutajale mõeldud sülearvuteid saab käesolevalt laias valikus osta 500 euro eest. Samuti ei ole põhjendatud arvestada arvuti elueaks 3, vaid 5 aastat. Põhjendatud kulu arvutile on seega 8 eurot 33 senti kuus. Lihtsam telefon on võimalik soetada 150 euro eest. Jagatuna kahe aasta peale teeb see 6 eurot 25 senti. Hagejate I ja II põhjendatud kulu elektroonikale on seega 14 eurot 58 senti kuus.
15. Meelelahutuse ja taskuraha kulu on vastavalt THI-ga kohandatud RAKE uuringule hagejatel I ja II 65 eurot 17 senti ning hagejal III 37 eurot 20 senti. Kodusele majapidamisele kulub vastavalt THI-ga kohandatud RAKE uuringule hagejatel I ja II 15 eurot 96 senti ning hagejal III 13 eurot 30 senti.
16. Hageja I põhjendatud kulud kokku on seega 507 eurot 89 senti (eluasemekulu 42,60 + toidukulu 142,31 + transport 53,20 + sidekulud 16,66 + tervishoid 7,98 + hügieenitarbed 10,64 + haridus ja huviharidus 55 + riided 83,79 + elektroonika 14,58 + meelelahutus ja taskuraha 65,17 + majapidamisvahendid 15,96). Hageja II põhjendatud kulud kokku on 497 eurot 69 senti (eluasemekulu 42,60 + toidukulu 142,31 + transport 53,20 + sidekulud 16,66 + tervishoid 17,78 + hügieenitarbed 10,64 + haridus ja huviharidus 35 + riided 83,79 + elektroonika 14,58 + meelelahutus ja taskuraha 65,17 + majapidamisvahendid 15,96). Hageja III põhjendatud kulud kokku on 445 eurot 20 senti (eluasemekulu 42,60 + toidukulu 61,18 + transport 53,20 + sidekulud 4,66 + tervishoid 7,98 + hügieenitarbed 10,64 + haridus ja huviharidus 124 + riided 90,44 + elektroonika 0 + meelelahutus ja taskuraha 37,20 + majapidamisvahendid 13,30).
17. Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hagejad ei ole tõendanud vajadusi, mis annaks aluse miinimummäärast suuremas ulatuses elatise väljamõistmiseks. Ühegi hageja põhjendatud ja vajalikud kulutused ei ületa 600 eurot 66 senti, mis oli
18. aprillist 2023 –
19. märtsini 2024 piiriks, mille ületamisel oleks põhjendatud välja mõista miinimumist 11 suurem elatis. Hagejate
20. a kulud ei ületa ka enne
21. jaanuarit 2022 kehtinud perekonnaseaduse §-s 101 sätestatud kahekordset miinimumelatist 584 eurot.
22. Hagejad on palunud kalduda kõrvale vanemate võrdsuse põhimõttest ning määrata, et kostjal lasub kohustus anda hagejatele ülalpidamist ⅔ ning hagejate emal ⅓ ulatuses hagejate igakuistest kohtu määratud vajadustest. Kuni
23. detsembrini 2021 kehtinud

-s annab selleks aluse § 105 lg 3 ja alates 1. jaanuarist 2022 kehtivas

-s § 102 lg

1. Vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike (vt nt RKTKo 19.04.2017, 3-2-1-15-17, p 12). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vanemate sissetuleku erinevus ei too käesolevas asjas kaasa vajadust kalduda kõrvale vanemate võrdsuse põhimõttest. Mõlemad vanemad on terved ja töövõimelised, s.t suutelised teenima sissetulekut, mis võimaldab täita laste ülalpidamiskohustust vähemalt miinimummääras. Laste tavapärast eluviisi ja vajadusi ei saa tuvastada vaid lähtudes ühe või mõlema vanema kõrgest palgast. Ka kõrgepalgalised inimesed ja nende pered võivad elada tagasihoidlikult. Samuti ei saa olla eeldust, et kogu palk tuleb kulutada enda ja pere igapäevavajaduste katteks.
2. Kostja heidab maakohtule ette

§ 217

2 lg 11 valet tõlgendamist.

§ 2172lg 11 kohaselt juhul, kui enne 2023.

aasta

1. veebruari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist muutuva suurusena ja elatise suurus sõltub lasterikka pere toetuse suuruse muutumisest, arvutatakse kohtulahendi alusel väljamõistetud elatise suurust perekonnaseaduse alates
2. aasta
3. veebruarist kehtiva redaktsiooni § 101 lõike 5 alusel. Maakohus leidis, et kuigi rakendussäte käsitleb üksnes olukorda, kus enne
4. aasta
5. veebruari on tehtud kohtulahend, on sama põhimõte kohaldatav ka olukorras, kus kohus ei ole veel lahendit teinud. Lasterikka pere toetuse arvestamine ei saa täies või pooles ulatuses sõltuda sellest, kas kohus on jõudnud asjas lahendi teha või mitte. Maakohus arvestas ka enne
6. veebruarit 2023 arvestatud elatise puhul, et lapse vajadused saab rahuldada poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Maakohus jagas lasterikka pere toetus kahega (pool toetusest), kolmega (laste arv) ja seejärel veelkord kahega (kummagi vanema osa) (kokku seega 1/6 lasterikka pere toetusest). Ringkonnakohus maakohtu tõlgendusega ei nõustu.

§ 2171 lg-t 11 ei saa rakendada tagasiulatuvalt enne sätte kehtima hakkamist 1.

veebruaril 2023 eelnenud perioodi eest arvestatud elatisele. Sätte mõtteks oli, et lasterikka peretoetuse tõusust, mis tõusis

1. veebruaril 2023 tagasiulatuvalt alates
2. jaanuarist 2023 kolme lapse puhul 300 eurolt 650 eurole, ei saaks juba kohtulahendiga väljamõistetud elatise tasumisel eelkõige kasu elatist maksev vanem, vaid lapsed. Põhjendatud ei ole laiendada sätte rakendamine perioodile, kui lasterikka pere toetus oli väiksem. Perioodil
3. jaanuar 2022 kuni
4. jaanuar 2023 maakohtu väljamõistetud elatist tuleb seega vastavalt muuta.
5. Kuni
6. märtsini 2022 kehtinud PHS § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100 eurot. PHS § 21 lg 2 kohaselt on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 300 eurot. Eelneva tõttu saab hageja I ja hageja II puhul ühe lapse kohta maha arvata 80 eurot (60:2 + 300:2:3) ning hageja III puhul 100 eurot (100:2 + 300:2:3).
7. Riigikohus on leidnud, et

§ 101

lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt

§ 101

alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast 12 kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära

§ 102lg 2 mõttes (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160/42, p 14.7).

Maakohus arvestas elatise arvutamisel õigesti, et perioodil

1. jaanuarist 2022 kuni
2. märtsini 2022 ei olnud kostja ja hagejate suhtluskord reguleeritud kohtulahendiga ning pooled ei olnud laste kostja juures viibimise aja suhtes ühel meelel, mistõttu ei olnud alust elatise vähendamiseks

§ 101

lg 6 alusel.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Kostja ei toonud välja

§ 102

lg 2 alusel elatise vähendamiseks muid kaalukaid asjaolusid – enda rasket varalist seisu või laste miinimummäärast väiksemaid vajadusi. Menetluses avaldatu ning tõendite põhjal on kostja varaline seis hea. Seetõttu ei ole elatise vähendamine alla miinimummäära perioodil 1. jaanuarist 2022 kuni 31. märtsini 2022

§ 102lg 2 mõttes põhjendatud.

Kostja tõendas ringkonnakohtule esitatud fotoga koosviibimist lastega 2021. a detsembris, kuid mitte lastega koos viibimise täpset aega. Samuti ei toonud kostja välja muid kaalukaid asjaolusid elatise vähendamiseks. Hagejad vähendasid hagi esitamisel juba kõnealuse perioodi elatist lapsetoetuse ning lasterikka pere toetuse võrra. Arvestades, et analoogne

§ 102

lg 2 säte kehtis

-s ka enne

1. a
2. jaanuari, ei ole põhjendatud vähendada ka
3. a detsembri eest välja mõistetud elatist.
4. Maakohus leidis õigesti, et hageja II ja hageja III kasuks väljamõistetavat elatist tuleb vähendada

§ 101lg 7 alusel 15% võrra võrreldes hageja I kasuks väljamõistetava elatisega.

Eelneva tõttu on perioodi

1. jaanuar 2022 kuni
2. märts 2022 eest elatise suurus järgmine. Hageja I kasuks tuleb kostjalt mõista välja elatis 163 eurot 44 senti kuus [200 (baassumma) + 43,44 (kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast) – 80 (toetuste osa)]. Hageja II kasuks tuleb kostjalt mõista välja elatis 138 eurot 92 senti kuus [200 (baassumma) + 43,44 (kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast) – 80 (toetuste osa) x 0,85 (15% hageja I elatisega võrreldes)]. Hageja III kasuks tuleb kostjalt mõista välja elatis 121 eurot 92 senti [200 (baassumma) + 43,44 (kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast) – 100 (toetuste osa) x 0,85 (15% hageja I elatisega võrreldes)]. Kostjalt tuleb mõista perioodi
3. jaanuar 2022 kuni
4. märts 2022 eest hageja I kasuks välja elatis 490 eurot 32 senti (163,44 x 3), hageja II kasuks 416 eurot 76 senti (138,92 x 3) ja hageja III kasuks 365 eurot 76 senti (121,92 x 3).
5. Maakohus tuvastas õigesti, et alates aprillist 2022 on hagejad keskmiselt seitse ööpäeva kuus kostja juures. Seega tuleb eeldada, et kostja täidab sellel ajal hagejate ülalpidamiskohustust vahetult. Ülejäänud kaheksa päeva eest tuleb kostjal täita ülalpidamiskohustus elatise maksmise teel. Kostja katab vahetult 46,67% elatise kohustusest [(7 päeva x 100%) / 15 päeva] ning selle võrra tuleb väljamõistetavat elatist vähendada. Kostjalt tuleb mõista välja 53,33% miinimumelatisest (100%–46,67%). 13
6. Perioodi
7. aprill 2022 kuni
8. jaanuar 2022 elatise suurus on järgmine. Hageja I kasuks tuleb kostjalt mõista välja 93 eurot 67 senti [209 eurot 20 senti (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 80 eurot (toetuste osa) – 46,67% (7 päeva eest, mil hageja I on kostja juures, rahaliselt 81 eurot 97 senti]. Hageja II kasuks tuleb kostjalt välja mõista 79 eurot 62 senti [209 eurot 20 senti (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 80 eurot (toetuste osa) – 46,67% (7 päeva eest, mil hageja II on kostja juures, rahaliselt 81 eurot 97 senti) x 0,85 (15% hageja I elatisega võrreldes)]. Hageja III kasuks tuleb kostjalt välja mõista 70 eurot 55 senti [209 eurot 20 senti (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 100 eurot (toetuste osa) – 46,67% (7 päeva eest, mil hageja III on kostja juures, rahaliselt 72 eurot 64 senti) x 0,85 (15% hageja I elatisega võrreldes)]. Eelneva tõttu tuleb kostjalt mõista perioodi
9. aprill 2022 kuni
10. jaanuarini 2023 eest hageja I kasuks välja elatis kokku 936 eurot 70 senti (93,67 x 10), hageja II kasuks 796 eurot 20 senti (79,62 x 10) ja hageja III kasuks 705 eurot 50 senti (70,55 x 10).
11. Perioodide
12. veebruar 2023 kuni
13. märts 2023 ning
14. aprill 2023 kuni
15. november 2023 eest on maakohus elatise arvestanud õigesti. Kostjalt tuleb mõista perioodi
16. veebruar 2023 kuni
17. märts 2023 eest hageja I kasuks välja elatis 172 eurot 24 senti (86,12 x 2), hageja II kasuks 146 eurot 40 senti (73,20 x 2) ja hageja III kasuks 135 eurot 72 senti (67,86 x 2). Kostjalt tuleb mõista perioodi
18. aprill 2023 kuni
19. november 2023 eest hageja I kasuks välja elatis 879 eurot 60 senti (109,95 x 8), hageja II kasuks 747 eurot 68 senti (93,46 x 8) ja hageja III kasuks 687 eurot 52 senti (85,94 x 8). Maakohus arvestas õigesti ka elatise perioodi
20. detsember 2021 kuni
21. detsember 2021 eest. Kostjalt tuleb välja mõista perioodi
22. detsember 2021 kuni
23. detsember 2021 eest hageja I kasuks elatis 198 eurot 32 senti, hageja II kasuks 198 eurot 32 senti ja hageja III kasuks 179 eurot 61 senti.
24. Kohtupraktikas on leitud, et selleks, et tagada lahendi täidetavus ning vältida olukorda, kus isik peab kohtulahendi resolutsiooni ebaselguse tõttu täiendavalt kohtusse pöörduma, tuleb tagasiulatuv elatis ning elatis kuni
25. detsembrini 2021 välja mõista kindla summana, mitte muutuva suurusena (vt nt RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160/42, p 27). Kostjalt tuleb hageja I kasuks välja mõista elatis 2677 eurot 18 senti (198,32 + 490,32 + 936,70 + 172,24 + 879,60), hageja II kasuks 2305 eurot 46 senti (198,32 + 416,76 + 796,20 + 146,40 + 747,78) ja hageja III kasuks 2074 eurot 11 senti (179,61 + 365,76 + 705,50 + 135,72 + 687,52).
26. Ringkonnakohtu hinnangul arvestas maakohus õigesti kostja kuni
27. a novembrini tehtud elatise makseid. Seejuures leidis maakohus õigesti, et
28. märtsi 2022 724 euro 50 sendi suurust makset ei saa käsitleda elatise katteks tehtud maksena. Vaidlusaluse makse selgituseks on märgitud „makse“, mitte elatis. Kohtule jääb arusaamatuks kostja apellatsioonkaebuses esitatud selgitus, et ta tasus
29. märtsil
30. a erakorraliselt suurema elatise laste heaks, kuna tänu lastele sai laste isa sel hetkel suurema tulumaksu tagastuse. Kuna kostja soovib nimetatud makset arvestada ka teiste kuude elatise katteks, ei saa vastavat käitumist lugeda tehtuks laste heaks. Samuti on hagejad hagejate ema ja kostja vahelise vestluse kuvatõmmisega (dtl 394) tõendanud, et kostja tegi hagejate emale ettepaneku esitada ühine tuludeklaratsioon, mille tulemusena saaks kostja kanda tänu lastele saadava suurema 14 tulumaksu tagastuse vahe hagejate emale. Kostja ei tõendanud ega põhistanud veenvalt, et nimetatud skeemi tulemusena saadud raha suhtes oli kokkulepe selle arvestamiseks elatisena.
31. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja tasus maakohtu menetluse kestel hagejatele elatisena kokku 5898 eurot 87 senti. Maakohus sai lähtuda eeldusest, et kostja tasus igale hagejale kokku 1966 eurot 29 senti (5898,87:3). Hageja I kasuks mõistab kohus kostjalt välja kokku 2677 eurot 18 senti. Seega on kostja võlgnevus hageja I ees 710 eurot 89 senti (2885,48 – 1966,29). Hageja II kasuks mõistab kohus kostjalt välja kokku 2305 eurot 46 senti. Seega on kostja võlgnevus hageja II ees 339 eurot 17 senti (2305,46 – 1966,29). Hageja III kasuks mõistis kohus välja kokku 2074 eurot 11 senti. Seega on kostja võlgnevus hageja III ees 107 eurot 82 senti (2074,11 – 1966,29). Elatise alates
32. detsembrist 2023 kuni hagejate täisealiseks saamiseni mõistis maakohus kostjalt välja korrektselt.
33. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1). TsMS § 164 lg-s 3 sätestatud olukorda ei esine. Hagejate avaldatust ei nähtu asjaolusid, mis muudaks menetluskulude poolte endi kanda jätmist hagejate suhtes TsMS § 162 lg 4 mõttes äärmiselt ebaõiglaseks. Elatis mõisteti välja lähedaselt kostja taotletule. Kostja ei jätnud hagejatele elatist maksmata, vaid poolte vahel oli vaidlus elatise täpse suuruse üle. Hagejate kantud suured õigusabikulud ei olnud elatise väljamõistmiseks vältimatud, seejuures osales kostja menetluses valdavas osas ilma esindajata. Ringkonnakohus nõustub menetluskulude jaotuse osas maakohtu põhjendustega. (allkirjastatud digitaalselt) 15