lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik usaldusisiku hinnangul püsivalt maksejõuetu. 3 Usaldusisikule teadaolevate andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 7 185,05 eurot ning teadaolev vara puudub. Võlgniku selgituste kohaselt on makseraskused tekkinud seoses tema tervisliku seisundiga. Võlgnikul on meeleolukõikumised, millest tingitult sai võetud kiirlaenud, mida võlgnik tagasi maksta ei suutnud. Võlgnik on välja toonud, et on viibinud sundravil ja talle on määratud vallavalituse poolt ka tugiisik. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks hooletu finantskäitumine. Võlgnik on võtnud mitmeid laene, kuid ei ole arvestanud tagasimakse võimalustega ega oma majandusliku olukorraga. Võlgniku ainsaks sissetulekuks hetkel on töövõimetoetus. Pankroti väljakuulutamise korral olen nõus jätkama pankrotihaldurina. Palutakse määrata usaldusisiku tasu ja kulutused vastavalt esitatud aruandele ning menetlusabi korras mõista usaldusisiku tasu osaliselt välja riigi vahenditest Saneerimismenetluse OÜ kasuks. Arvestades eeltoodut palub usaldusisik kohtul:
Juhindudes eeltoodust ja väljakujunenud kohtupraktikast palutakse kohtul määrata usaldusisiku Martin Krupp tasu Saneerimismenetluse OÜ (a/a EE092200221044428799 Swedbank AS) kasuks 12 töötunni eest 1 440 eurot (arvestusega 1 tund = 120 eurot), millele lisandub käibemaks 316,80 eurot, kokku 1 756,80 eurot. Taotlus tasu hüvitamiseks riigi vahenditest
lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel 5 kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Käesoleval ajal on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kehtiv kuutasu alammäär 886 eurot.
lg 51 kohaselt antud paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021. a. Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 alusel, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (st 66 eurot tunnis). Ajutise halduri tasu on eeltoodut arvestades 792 eurot (12x66), millele lisandub käibemaks. Arvestades eeltoodut ja
lg 4 ülemmäära palun riigi vahenditest hüvitada 792 eurot, millele lisandub käibemaks 174,24 eurot, kokku 966,24 eurot halduri büroo Saneerimismenetluse OÜ (a/a EE092200221044428799 Swedbank AS) kasuks. Usaldusisiku Martin Krupp`i tasu on põhjendatud ja tuleb kinnitada. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.