RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-17-2233 Määruse kuupäev Tartu, 17. veebruar 2025 Kohtukoosseis Eesistuja Vahur-Peeter Liin, liikmed Kaupo Paal ja Kalev Saare Kohtuasi QULAM

) § 158 alusel, ning täpsustas seda ettekannet

1. märtsil
2. Pankrotivara koosnes Tallinna Äripank AS aktsiate võõrandamisest saadud 7000 eurost ja Hando Hanschmidti pankrotimenetluses kompromissi tõttu võlgnikule välja makstud 4500 eurost. 2-17-2233 Võlgnikule kuulusid ka nõudeõigused K. Kesneri, V. Jaroševitsi ja OÜ Trionordik (pankrotis) vastu, kuid pankrotihalduri hinnangul oli nende nõuete rahuldamine ebatõenäoline või välistatud. Pankrotivara jääk oli
3. mai 2023 seisuga 1380 eurot 4 senti ja
4. novembri 2023 seisuga 72 senti. Pankrotitoimkonna ja võlausaldajate üldkoosolekuga kooskõlastatult tasuti pankrotimenetluse kuludena 8640 eurot raamatupidamisteenuse, 2478 eurot õigusteenuse ja 1122 eurot pangateenuste ning riigilõivude eest. Pankrotihaldurilt mõisteti tsiviilasjas 2-19-4951 jõustunud kohtulahendiga välja apellatsioonkaebuselt tasumata riigilõiv 3400 eurot ning Natalja Romanova (võlausaldaja) menetluskulude katteks 9013 eurot 20 senti. Pärast
5. mai
6. a ettekannet oli pankrotivarast tehtud väljamakse 1309 eurot 88 senti tsiviilasjas 2-19-4951 pankrotihaldurilt välja mõistetud riigilõivu tasumiseks. Pankrotimenetluse kuluna on välja maksmata halduri tasu miinimummääras 2361 eurot 85 senti.
7. Võlausaldaja esitas
8. detsembril 2023 kohtule taotluse, et kohus keelduks pankrotihaldurile deposiidist väljamakse tegemisest enne, kui massikohustus on võlausaldajale täidetud. Võlausaldaja palus talle deposiidist välja maksta 9013 eurot 20 senti või kohustada haldurit sellist väljamakset tegema. Võlausaldaja esitas
9. detsembril 2023 kohtule taotluse, et kohus kohustaks võlgniku võlausaldajaid tasuma kohtu deposiiti raha võlgniku massikohustuste täitmiseks ning pankrotihaldurit tasuma võlausaldajale 9013 eurot 20 senti.
10. Pankrotihaldur vaidles võlausaldaja
11. detsembri
12. a taotlustele vastu. Pankrotihaldur leidis, et deposiiti kantud raha sihtotstarve on pankrotihalduri kulude katmine. Samuti on seaduses sätestatud juhtudel võimalik deposiiti kantud raha maksjale tagastada. Võlausaldajate nõudeid selle arvel rahuldada ei saa. Kohtu deposiiti tasutud raha on võlgnikule välja makstud ning sellest on tasutud menetluskulusid.
13. Harju Maakohus jättis
14. aprilli
15. a määrusega võlausaldaja
16. detsembri
17. a ja
18. detsembri
19. a taotlused läbi vaatamata ning lõpetas võlgniku pankrotimenetluse raugemisega. Kohus määras pankrotihalduri tasuks 2881 eurot 46 senti ja kinnitas pankrotimenetluse kulud 12 240 eurot. Maakohus leidis, et võlausaldaja taotluste esitamiseks ei olnud õiguslikku alust. Vaatamata kohtu ettepanekule ei tasutud võlgniku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks kohtu deposiiti 22 000 eurot. Ka maksejõuetuse teenistus ei esitanud ettepanekut korraldada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena. Kuna pankrotivarast ei jätkunud massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, lõpetas maakohus pankrotimenetluse raugemise tõttu. Maakohtu hinnangul vastas pankrotihalduri tasu suurus

§ 651

järgsetele piirmääradele ning selle kinnitamine ei rikkunud võlausaldajate ja võlgniku huve, oli mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Maakohus pidas pankrotimenetluse kulusid 12 240 eurot põhjendatuks. 6. Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega tunnustada võlausaldaja menetluskulude hüvitamise nõuet 9013 eurot 20 senti massikohustusena, kohustada pankrotihaldurit kandma võlausaldaja nõue massikohustusena lõpparuandesse, keelata pankrotihalduril deposiidist väljamaksete tegemine enne võlausaldaja nõude täitmist ning maksta võlausaldajale deposiidist välja 9013 eurot 20 senti või kohustada haldurit seda tegema. 2

viiendas peatükis sätestatud korras. Kohustus võlausaldaja ees on massikohustus sõltumata sellest, et seda ei ole pankrotihalduri ettekandes sõnaselgelt massikohustuseks nimetatud. Maakohus leidis õigesti, et võlausaldajal puudub alus nõuda kohtult temale väljamakse tegemist või seda, et kohus kohustaks pankrotihaldurit väljamakset tegema. Deposiiti kantud summa on sihtotstarbeline raha, mis on mõeldud pankrotimenetluse kulude katteks. Selle arvel ei saa täita massikohustusi. Samuti ei saa kohus kohustada võlgniku võlausaldajaid raugemise vältimiseks deposiiti raha tasuma. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 10. Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles palub nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega tunnustada võlausaldaja nõuet võlgniku massikohustusena, kohustada pankrotihaldurit kandma võlausaldaja nõue massikohustusena lõpparuandesse, keelata pankrotihalduril deposiidist väljamaksete tegemine enne võlausaldaja nõude täitmist ning maksta võlausaldajale deposiidist välja 9013 eurot 20 senti või kohustada haldurit seda tegema. Pankrotihalduril on pankrotivara puudumise korral kohustus rahuldada massikohustused deposiidi arvel. Seda kinnitab

§ 158

lg 6 sõnastus, mille kohaselt on deposiit ette nähtud massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks.

1. Pankrotihaldur vaidleb võlausaldaja määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 kolmanda lause alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Võlausaldaja määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
3. Praeguses asjas on massikohustuse võlausaldaja vaidlustanud pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise olukorras, kus massikohustust ei ole täidetud. Muuhulgas soovib võlausaldaja, et massikohustus tasutaks kohtu deposiidis oleva raha arvel. Kolleegium võtab esmalt seisukoha pankrotimenetluses tasutud deposiidi küsimuses (I) ning seejärel väljamaksete tegemise kohta pankrotimenetluse raugemise korral (II). I
4. Võlgniku pankrotimenetluses on MiniCredit enne võlgniku pankroti väljakuulutamist tasunud

§ 30alusel pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti 2500 eurot.

Maakohus on

1. mai
2. a määrusega rahuldanud pankrotihalduri taotluse ja maksnud deposiiti kantud summa võlgniku 3

§-d 11 ja 30), ja deposiiti, mis on tasutud pärast pankroti väljakuulutamist (

§ 158lg 6).

Viidatud sätete kohaselt saab deposiiti tasutud raha kasutada erinevatel eesmärkidel. Enne pankroti väljakuulutamist tasutud deposiiti saab kasutada üksnes pankrotimenetluse kulude katteks ning pärast pankroti väljakuulutamist tasutud deposiiti saab kasutada lisaks pankrotimenetluse kulude katmisele massikohustuste täitmiseks. 16. Kuna

§ 30

lg 1 järgne deposiit tasutakse üksnes pankrotimenetluse kulude katteks, siis saab seda deposiiti ka kasutada üksnes pankrotimenetluse kulude hüvitamiseks. Seega leidsid kohtud õigesti, et enne võlgniku pankroti väljakuulutamist deposiiti tasutud raha ei saa kasutada massikohustuste täitmiseks. II 17. Kohtud on tuvastanud, et pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks väljamaksete tegemiseks. Võlausaldaja ei ole määruskaebuses selle asjaolu tuvastamist vaidlustanud. Seega on iseenesest põhjendatud kohtute järeldus, et pankrotimenetlus tuleks

§ 158lg 4 alusel raugemise tõttu lõpetada.

Samas on kohtul ka menetluse raugemise olukorras

§ 84järgne kohustus teha järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle.

18.

§ 146

lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt tuleb pankrotimenetluses teha massikohustuste täitmiseks väljamakseid enne väljamakseid pankrotimenetluse kulude katteks. See väljamaksete järjekord kehtib ka pankrotimenetluse raugemise korral (

§ 158lg 2).

Olukorras, kus pankrotivarast ei jätku järjekorras eespool olevate kohustuste täitmiseks, ei saa kohus kinnitada järjekorras tagapool olevaid pankrotimenetluse kulusid. Seejuures ei ole menetluse raugemise olukorras massivõlausaldajatel õigust nõuda massikohustuste täitmist üldkorras, vaid haldur peab tegema väljamakseid

§ 146lg-s 1 sätestatud järjekorras.

Olukorras, kus vara ei jätku kõigi sama järjekorra kohustuste katteks, tuleb

§ 146lg 2 kohaselt väljamaksed teha võrdeliselt nõuete suurustega.

Haldur ei tohi eelistada raugemise olukorras üht massivõlausaldajat teisele. 19. Praeguses asjas väidab massivõlausaldaja, et tema nõuet ei ole pankrotimenetluses täidetud. Samas on kohtud kinnitanud vaidlustatud määruses väljamaksed pankrotimenetluse kulude katteks, mis tuleks täita järjekorras pärast massikohustusi. Maakohus ei ole enda määruse põhjendustes massikohustusi üldse maininud. Ringkonnakohus on küll

§ 146

järgsele kohustuste täitmise järjekorrale viidanud, kuid ei ole teinud sellest järeldusi praeguse asja lahendamise kohta. Kuigi õige oli ringkonnakohtu seisukoht, et massikohustuse täitmist ei saa nõuda

§ 30

alusel makstud deposiidi arvel, on ringkonnakohus jätnud tähelepanuta, et lisaks deposiidile, oli pankrotihalduri ettekannete kohaselt pankrotivara 11 500 eurot, mille arvel sai massikohustuste täitmist nõuda.

§-s 146 sätestatud kohustustuste täitmise järjekorrast kõrvalekaldumiseks ei anna alust ka võlausaldajate üldkoosoleku või pankrotitoimkonna nõusolek. Sellega on kohtud jätnud ekslikult

§ 146lg 1 kohaldamata ning rikkunud Ts

MS § 465 lg 1 p-st 8 tulenevat määruse põhjendamise kohustust. 20. Samuti on kohtud jätnud tähelepanuta, et pankrotihalduri ettekannetest nähtub

§ 146lg 2 rikkumine.

Nimelt märkis pankrotihaldur

1. mai
2. a ettekandes, et pankrotivara on alles 1380 eurot 4 senti ning sellest ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihalduri
3. novembri
4. a ettekandest nähtuvalt oli 4

§ 146lg-st 2 tulenevat massivõlausaldajate võrdse kohtlemise kohustust.

21. Pankrotimenetluse raugemisel peab kohus lisaks

§ 146

järgimise kontrollimisele hindama ka kulude vajalikkust ja põhjendatust.

§ 66

lg 1 esimesest lausest tulenevalt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud nende vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

§ 66

lg 2 esimeses lauses on sätestatud, et halduril on õigus pankrotitoimkonna eelneval nõusolekul nõuda õigusalase nõustamise ning audiitor- ja raamatupidamisteenuse saamiseks tehtud kulutuste hüvitamist, kui kulutused on vajalikud pankrotimenetluse või halduri täidetava ülesande suure mahu või keerukuse tõttu ja ei saa mõistlikult oodata, et haldur täidaks ülesande ise.

§ 66

lg 3 esimese lause kohaselt võib pankrotitoimkonna nõusolekul kulud jooksvalt katta pankrotivara arvel. Seejuures peab haldur arvestama sellega, et nõusolek on üksnes esialgne. Lõplikult kontrollib ja kinnitab kulud

§ 66lg 3 teise lause kohaselt kohus.

Võlausaldajate üldkoosoleku või pankrotitoimkonna nõusolek pankrotivara arvel kulude katmiseks ei ole kohtule siduv (RKTKm 11.05.2016, 3-2-1-27-16, p-d 11 ja 14; RKTKo 28.05.2004, 3-2-1-51-04, p 17). 22. Maakohus rikkus oluliselt põhjendamiskohustust kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Maakohus leidis vaidlustatud määruses lakooniliselt, et raamatupidamisteenuse kulu on põhjendatud. Samas ei põhjendanud maakohus kuidagi seda, kuidas on 8640 euro ulatuses väljamaksete tegemine raamatupidamisteenuse eest võlgniku pankrotivara suurust ja laekumiste arvu vähesust arvestades

§ 66lg 2 esimese lause mõttes vajalik ja põhjendatud. Maakohtu rikkumist ei kõrvaldanud ka ringkonnakohus. Tegemist on Ts

MS § 669 lg 1 p 5 järgi menetlusõiguse normi olulise rikkumisega, mille puhul ei ole kolleegium TsMS § 692 lg 4 ja § 695 kohaselt seotud määruskaebuse piiridega. 23. Kui asja uuel läbivaatamisel selgub, et pankrotihalduri väljamaksed, sh raamatupidamisteenuse eest, olid (osaliselt) põhjendamatud, tuleb väljamaksed saanud isikul, sh pankrotihalduril seadusliku aluseta saadud raha alusetu rikastumise sätete alusel pankrotivarasse tagastada või tekitatud kahju hüvitada (RKTKm 11.05.2016, 3-2-1-27-16, p-d 11 ja 14; RKTKo 28.05.2004, 3-2-1-51-04, p 17).

§ 66

lg 4 esimeses lauses on sätestatud, et kui pankrotitoimkond on andnud haldurile nõusoleku teha tema ülesannete täitmiseks põhjendamatuid kulutusi, vastutavad nõusoleku andnud pankrotitoimkonna liikmed võlgniku ees solidaarselt halduriga. Seejuures võib

§ 66

lg 4 teise lause kohaselt nõude põhjendamatuteks kulutusteks makstu tagastamiseks pankrotivarasse esitada ka võlausaldaja. 24. Kolleegium märgib, et kui asja uuel läbivaatamisel ei ole võimalik rikkumisi kõrvaldada ja alusetuid väljamakseid pankrotivarasse tagasi saada, võib võlausaldajal olla

§ 63lg 1 eelduste täitmisel halduri vastu kahju hüvitamise nõue.

25. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) 5