← Eesti

2-23-12652/12

Obsah (11)§ 397§ 76§ 402§ 1§ 406§ 4034§ 416§ 4062§ 403§ 94§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht 3. jaanuar 2025, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-12652 Tsiviilasi TF Bank AB (publ.) Ees

) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 397lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Muu 2 laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

§ 76lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

6. Vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja vahel olid sõlmitud tarbijakrediidilepingud

§ 402lg 1 mõttes.

Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (

§ 1lg 5).

Tarbijakrediidilepingute puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (

§ 406

), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (

§ 4034p-d 1 ja 2 ning lg 2).

Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (

§ 416lg-d 1 ja 2).

7.

§ 4062

lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 14,61% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (

  1. augustil 2022) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,30%. Seega ei ületa lepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
  2. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale

§ 4034 lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

§ 403

4 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 4034lg 2 teine lause).

Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

§ 4034lg 2 kolmas lause).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: · tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); · tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); · tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3 3); · tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu

  1. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-2113098, p 18).
  2. Hageja hagiavalduse p-s 1.4 selgitanud, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Hagile on lisatud laenutaotlus ja kostja konto väljavõte. Kohus on
  3. mai 2024 kohtunõudes selgitanud, et hagiavalduses esitatud andmed ei võimalda kohtul kontrollida, kas hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Selliselt ei nähtu hagiavaldusest, millised olid kostja sissetulekud ja kohustused lepingu sõlmimise ajal. Kohtu hinnangul ei ole jälgitav, kuidas hageja jõudis positiivse otsuseni. Eelneva tõttu palub kohus hagejal selgitada, kuidas on praegusel juhul järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet (sh tuua välja konkreetsed asjaolud). Hageja on
  4. juuni 2024 seisukohas selgitanud, et krediidianalüüsi läbiviimiseks esitas kostja enda konto väljavõtte. Kostja keskmine sissetulek oli 1127 eurot. Pärast laenutaotluse heakskiitmist saaksid kostja kohustused olema 274 eurot kuus. Krediidiandja on arvestanud kõik kostja kulud tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 853 eurot (1127-274). Kohus on
  5. septembri 2024 eelistungil selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmine on praegusel juhul küsitav. Esiteks jääb lepingu sõlmimise ja konto välja lõpu vahel kuu aega. Teiseks ei nähtu kostja konto väljavõttelt hageja väidetud sissetulekut, suur osa kostja sissetulekust on peretoetus 520 eurot, mis eeldab kostjal vähemalt kolme ülalpeetava olemasolu. Hageja selgitas
  6. oktoobri 2024 menetlusdokumendis, et kostja sissetuleku moodustasid peretoetused ja töötasu. Lepinguga vabanes kostja muudest kohustustest ning võlausaldajateks jäid hageja ja Swedbank AS. Vanemad eeldatavasti panustavad võrdselt, seega kostja peab üksinda kandma 1,5 last.
  7. Kohtule on esitatud kostja konto väljavõtted (dtl 23 – 55) perioodi
  8. jaanuar 2022 kuni
  9. august 2022 kohta. Kohus on kohtuistungil selgitanud, et lähtub konto väljavõttest alates aprillist 2022 (neli kuud on piisab ajavahemik kostja krediidivõimelisuse hindamiseks). Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kostja keskmine sissetulek on 1127 eurot kuus. Aprillis ei saanud kostja töötasu ning tema ainsaks sissetulekuks oli peretoetus (520 eurot). Mais sai kostja töötasu OÜ-st SOL 712 eurot 28 senti ning peretoetus 520 eurot, kokku on sissetulek 1232 eurot 80 senti. Juunis sai kostja töötasu 406 eurot 82 senti ja peretoetuse 520 eurot, kokku on sissetulek 926 eurot 82 senti. Juulis sai kostja töötasu 681 eurot 46 senti ja peretoetuse 520 eurot, kokku on sissetulek 1201 eurot 46 senti. Kohus märgib, et viimane tehing kostja kontol on tehtud
  10. juulil
  11. Seega ei kajasta konto väljavõte kostja sissetulekuid augustis. Hagejal ei olnud 4 võimalik kindlaks teha, milline on kostja sissetulek augustis 2022 ehk vahetult enne lepingu sõlmimist.
  12. Lisaks sellele on hageja arvestanud kostja sissetulekust maha laenumakse ning jõudnud järeldusele, et kostjale jääb reservi 853 eurot. Hageja ei ole võtnud arvesse ülalpeetavate olemasolu. Olukorras, kus kostja sai peretoetust 520 eurot, on tal eeldatavasti kolm ülalpeetavat (kahe ülalpeetava korral oleks toetus olnud 120 eurot). Samuti ei ole hageja arvestanud kostja majandamiskulusid. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kostjal puudusid majandamiskulud.
  13. Kohus peab vajalikuks märkida ka järgmist. Praegusel juhul on tegemist refinantseerimislepinguga, mille eesmärgiks oli kostja olemasolevate laenukohustuste refinantseerimine. Kostjal oli kokku viis laenukohustust summas 6681 eurot 34 senti (võlausaldajad TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, Bondora AS, Coop Finants AS, IPF Digital AS, AS LHV Finance). Samas ei toimunud lepinguga üksnes olemasolevate laenukohustuste refinantseerimine, vaid kostja sai täiendavalt laenu 2318 eurot 66 senti. Selliselt suurenesid kostja laenukohustused 9000 euroni.
  14. Seega moodustasid suure osa kostja sissetulekust peretoetused (aprillis oli see ainus sissetulek ning augustis ei kajastanud kostja konto väljavõte mitte ühtegi sissetulekut). Kostjal oli kolm alaealist last. Samuti olid kostjal varasemad laenukohustused summas 6681 eurot 34 senti. Sellises olukorras ei ole kohtu hinnangul põhjendatud kostjale täiendava laenu andmine. Samuti ei ole hageja selgitanud, kas ja mil viisil on olemasolevate laenukohustuste refinantseerimine parandanud kostja olukorda. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
  15. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning

§ 4034

lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

§ 94

lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei saa

§ 4034

lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

  1. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18134930, p 10).
  2. Hageja on
  3. oktoobri 2024 menetlusdokumendis toonud välja arvestuse olukorras, kus kohus asub seisukohale, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on märkinud, et sellises olukorras tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud 8779 eurot 04 senti (9000 – 220,96). Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja põhivõlg 8779 eurot 04 senti.
  4. Viivise kohta märgib kohus järgmist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui 5 seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 17. Lepingu tingimuste kohaselt on viivisemäär 10,90% aastas. Hageja saab nõuda viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (s.o 24. jaanuarist 2023). Perioodil 24. jaanuarist 2023 kuni 30. juunini 2023 oli

§ 113

lg-s 1 sätestatud seadusjärgne viivisemäär 10,5% aastas.

§ 4034

lg 7 järgi kohaldub praegusel juhul

§-s 94 sätestatud intressimäär. Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas olukord, kus lepingus kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Seega tuleb kohtu hinnangul kohaldada perioodil

  1. jaanuarist 2023 kuni
  2. juuni 2023 seadusjärgset viivisemäära ehk 10,5% aastas. Hageja viivisenõue sellel perioodil on 399 eurot 03 senti (siinkohal kasutas kohus viivisekalkulaatorit). Samas on perioodil
  3. juulist 2023 kuni
  4. septembrini 2023 (hagi esitamiseni) seadusjärgne viivisemäär 12% aastas. Seega ületab seadusjärgne viivisemäär lepingujärgset viivisemäära. Olukorras, kus kohus lähtuks seadusjärgsest viivisemäärast, rahuldaks kohus hageja nõude suuremas ulatuses, kui hageja ise on nõudnud. Seega tuleb nimetatud perioodil lähtuda lepingujärgsest viivisemäärast ehk 10,9% aastas. Hageja viivisenõue sellel perioodil on 193 eurot 38 senti (siinkohal kasutas kohus viivisekalkulaatorit). Seega on hageja hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue 529 eurot 41 senti (399,03 + 193,38). Perioodil 6 septembrist 2023 kuni
  5. detsembrini 2023 oli seadusjärgne viivisemäär 12% aastas, perioodil
  6. jaanuarist 2024 kuni
  7. juuni 2024 oli see 12,5% aastas, perioodil
  8. juulist 2024 kuni
  9. detsembrini 2024 oli viivisemäär 12,25% ja alates
  10. jaanuarist 2025 on selleks 11,15% aastas. Kuivõrd nimetatud seadusjärgsed viivisemäärad on kõrgemad lepingujärgsest määrast, tuleb edasiulatuva viivise arvestamisel lähtuda lepingujärgsest määrast. Eelneva tõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt (6681 eurolt 34 sendilt) alates
  11. septembrini 2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 10,9% aastas.
  12. Intressi ja laenuhaldustasu kohta märgib kohus järgmist. Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni või selle lõppemiseni, kuna intress on olemuslik tasu laenu kasutamise eest.

§ 4034

lg-st 7 tulenevalt saab hageja intressi

§-s 94 sätestatud määras. Hageja ei ole kohtule uut intressi arvestust esitanud. Eelnevat arvestades ei pea kohus võimalikuks hageja intressinõuet ka rahuldada. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ei võlgne tarbija krediidiandjale muid tasusid (

§ 4034 lg 7).

Kohtupraktikas on leitud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on krediidileping tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Eelneva tõttu ei saa hageja nõuda kostjalt laenuhaldustasu. 19. Lisaks nõuab hageja kostjalt 50 euro suuruse sissenõudmiskulu väljamõistmist.

1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. 6 Hageja on tuginenud sellele, et ta on saanud kostjale

  1. märtsil 2023,
  2. aprillil 2023 ja
  3. aprillil 2023 tasulised meeldetuletused. Need meeldetuletused on kohtule ka esitatud (dtl 56 – 59). Seega peab põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud 35 eurot (25 + 5 + 5). Samas ei pea kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja muud makseviivitusega seotud kulud 15 eurot. Praegusel juhul saab kohtule arusaamatuks, milliseid päringuid ja kontaktandmete otsinguid hageja tegi, mida tähendavad nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, samuti millal hageja kostjale helistas (kostjale tehtavate kõnede kulud) ning milliseid kulusid tegi hageja võlanõude avaldamisega seoses. Kohtu hinnangul ei saa sissenõudmiskulusid sisustada üldistavalt. Kohus märgib, et esimese meeldetuletuskirja ülempiir on kõrgem (25 eurot), et hüvitada vähemalt osaliselt ka võlausaldaja üldkulusid. Seega on hageja üldkulud kaetud ka esimese meeldetuletuskirja kuludega.
  4. Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 9343 eurot 45 senti (s.o põhinõue 8779 eurot 04 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 529 eurot 41 senti ja sissenõudmiskulud 35 eurot). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (8779 eurolt 04 sendilt) alates
  5. septembrini 2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 10,9% aastas. Kohus jätab täielikult rahuldamata hageja intressinõude (285 eurot 93 senti) ja haldustasu nõude (11 eurot 60 senti). Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude 99 euro 55 sendi ulatuses (628,96 – 529,41) ja sissenõudmiskulude nõude 15 euro ulatuses (50 – 35).
  6. Arvestades hagi rahuldamise ulatusest (hageja nõuded olid kokku 10 337 eurot 19 senti ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 9343 eurot 45 senti, seega rahuldab kohus hagi ca 90% ulatuses), jääb TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskuludest 90% kostja ja 10% hageja kanda.
  7. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 1347 eurot (riigilõiv 840 eurot ja lepingulise esindaja kulud 507 eurot). Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja seega on tegemist põhjendatud kuluga. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulud 507 eurot (4 x 169 eurot/h). Kohtu hinnangul saab tasumäära 169 eurot tunnis pidada põhjendatuks vandeadvokaadist esindaja puhul. Praegusel juhul esindas hagejat mitteadvokaadist esindaja ning sellist tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda mõistlikuks pidada. Kohtu hinnangul on mitteadvokaadist esindaja puhul mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot. Arvestades vaidluse keerukust ja mahtu, samuti asjaolu, et asjas toimus kohtuistung ning hageja esitas omapoolsed täpsustused, on kohtu hinnangul põhjendatud ajakuluks 3 h. Hageja lepingulise esindaja kulu on seega 360 eurot (3 x 120).
  8. Hageja põhjendatud ja vajalikud kulud on kokku 1200 eurot (840 + 360). Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja menetluskulud 1080 eurot (1200 x 0,9). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1080 eurolt)

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ 7 Karina Kukkes kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.