4-24-2507/26

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. november 2024, Võru kohtumaja Võrus Väärteoasja number 4-24-2507 Kohtunik Anu Vilt Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Väärteoasi Aare Roosiku kaebus PPA Lõuna prefektuuri 9.07.2024 otsusele väärteoasjas nr 261024001830, millega karistati teda KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, so 400 eurot Kohtuvälise menetleja esindaja Toomas Lihtmaa Menetlusalune isik Aare Roosik isikukood: 37612246517; elukoht: XXX kodanik; emakeel: XXX ; XXX jurist Feliks Luiksaar Kaitsja RESOLUTSIOON Jätta Aare Roosiku kaebus rahuldamata ja PPA Lõuna Prefektuuri Kagu politseijaoskonna uurija Kristo Lindsalu 9.07.2024 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2610,24,001830 muutmata. Edastada käesolev kohtuotsus Aare Roosikule, tema lepingulisele kaitsjale Feliks Luiksaarele ning PPA Lõuna prefektuurile. Valitud kaitsja tasu 1224 eurot jätta menetlusaluse isiku kanda. Edasikaebamise kord Menetlusealuse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada otsuse peale kassatsioon. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates tervikotsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluse käik 1.PPA Lõuna prefektuuri 9.07.2024 otsusega karistati Aare Roosikut KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 100 päevamäära ulatuses so. Summas 400 eurot. Otsuse kohaselt tõmbas A. Roosik 5.05.2024 XXX kinnistul juhtmed välja valvekaamera seadmekapist, kahjustades sellega juhtmeid ja toitesüsteemi lüliteid, pannes sellega toime võõra asja rikkumise ja hävitamise. Sellise tegevusega tekkis I.D-le varaline kahju 350 eurot. Isik pani toime KarS § 203 kirjeldatud teo, kuid arvestades asjaolu, et teo tagajärjel tekkinud varaline kahju on väheväärtuslik, siis kvalifitseeritakse tegu KarS § 218 lg 1 järgi. 2.Eelnevalt nimetatud otsuse peale esitas 17.07.2024 kaebuse A. Roosiku nimel tema kaitsja Feliks Luiksaar. Kaebusega taotletakse otsuse tühistamist VTMS § 119 alusel, alternatiivselt taotletakse menetluse lõpetamist VTMS § 132 p 3 alusel, kirjalikus menetluses. Kaebuse esitaja on seisukohal, et temale etteheidetav tegu ei ole tõendatud, oluliselt on rikutud väärteomenetluse õigust, menetleja otsus on põhistamata, otsuse järeldused ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele. Kogu menetlus on olnud ebaobjektiivne ja kallutatud kuna menetleja on ignoreerinud isikut õigustavate tõendite kogumist ja vormistamist. 3.Kohtule saadetud kirjalikus seisukohas vaidleb kohtuväline menetleja kaebusele vastu ja leiab, et väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaitsja seisukohaga, et tunnistaja U.F ütlused on ebausaldusväärsed. Tegemist on isikuga, kes paigaldas lõhutud valvekaamera süsteemi ning selle hiljem ka parandas. Ka ei mõista kohtuväline menetleja kaitsja etteheidet asitõendite vaatluse kohta, st mida tõendada tehniku poolt uuesti otsastatud kaablite, switch lüliti ja tarkvara taastamise vaatlusega. Ka ei nõustuta väitega, et pole teada A. Roosiku viibimiskoht kella 4.52 ajal. A. Roosiku viibimine sel ajal kõrvalhoones, on täie kindlusega tõendatud. 4.Kuivõrd kohtuväline menetleja soovis asja arutamist istungil ning kohus soovis kohtuistungile kutsuda täiendava tunnistajana M.V, siis määras kohus A. Roosiku kaebuse kohtulikule arutamisele. 5.Kohtuistungil jäi A. Roosik kaebuse juurde ning kinnitas jätkuvalt, et tema pole talle süükspandavat väärtegu toime pannud. Ta küll käis väärteootsuses nimetatud ajal I.D elukohas ja ka kõrvalhoones, kuid seal ta midagi ei lõhkunud. 6.Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kohtuistungil seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtu seisukoht 7.VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo). 8.Väärteoprotokollis ja- otsuses heidetakse Aare Roosikule ette, et ta rikkus oma tegevusega KarS § 203 lg 1 sätestatut kuna tõmbas 5.05.2024 XXX kinnistul juhtmed välja valvekaamera seadmekapist, kahjustades sellega juhtmeid ja toitesüsteemi lüliteid, pannes sellega toime võõra asja rikkumise ja hävitamise. Sellise tegevusega tekkis I.D-le varaline kahju 350 eurot. Väärtegu on kvalifitseeritud KarS § 218 lg 1 järgi (kt lk 7- 9). 9.Väärteoasjas on koostatud kaks väärteoprotokolli- 15.05.2024 protokollis heidetakse väärteokirjelduses A. Roosikule ette võõra asja rikkumist või hävitamist ning 10.06.2024 koostatud täiendavas väärteoprotokollis Võõra asja rikkumist ja hävitamist. Täienava väärteoprotokolli koostamise tingis tõenäoliselt kaitsja kriitika väärteokirjelduse ebaselguse osas. Ka täiendava väärteoprotokolli osas jäi kaitsja kriitilisele seisukohale ning leidis ka kohtuistungil, et protokoll on vastuoluline ja ebaselge. Jätkuvalt pole võimalik aru saada, millist tegevust A. Roosikule ette heidetakse. 10.Kohus on seisukohal, et täiendava väärteoprotokolli koostamisega ei ole rikutud väärteomenetluse õigust ning kohtuvälise menetleja esindaja on kohtuistungil veenvalt selgitanud sellise tegevuse tagamaid. A. Roosikule heidetakse ette nii võõra vara rikkumist kui ka hävitamist, kuna juhtmeotsikud on ühekordseks kasutamiseks ja neid enam kasutada ei saa, siis on selles osas tegemist asja hävitamisega. Samas rikuti switch süsteemi normaalne toimimine, kuid see ei olnud veel hävinud, vaid vajas taastamist. 11.Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et I.D ja Aare Roosik on endised elukaaslased, kelle suhted ei ole head ning nende vahel on mitmeid lahendamata probleeme. Suure osa probleemidest moodustavad varalised vaidlused, samuti erinevad suhteprobleemid. Samuti ei ole vaidlust selles, et 5.05.2024 varahommikul käis A. Roosik koos M.V-ga I.D elukohas, sõites sinna M.V autoga Volkswagen Passat. Autot juhtis M.V. 12.Kaebuse esitaja ei vaidlusta A. Roosiku poolt I.D kinnistul käimist, väärteo otsuses näidatud ajal, kuid eitab kõrvalhoones asuva kaamera juhtmete lõhkumist. Kaebuses ja kohtus on kaitsja etteheiteks muuhulgas see, et ei ole kogutud tõendeid sellise kaamerasüsteemi olemasolu kohta ja kui see oligi, siis ei ole fikseeritud selle lõhkumine. Mingeid vaatlusi tehtud ei ole. Seega puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et A. Roosik on kaamerajuhtmeid kahjustanud või lõhkunud. Tegemist võib muuhulgas olla I.D valekaebusega, sest olukorras kus I.D nägi, et A. Roosik käis tema kinnistul, võis ta seda enda huvides ära kasutada. 13.Kohus tõendite kogumise osas kaitsja kriitikaga ei nõustu. Samuti jääb kohtule arusaamatuks etteheide otseste tõendite kogumata jätmise kohta. Süütegude puhul on suhteliselt tavapärane, et nende toimepanemisele tuleb anda hinnang erinevate kaudsete tõendite pinnalt. Ka antud juhul on tegemist väärteoga, kus selle toimepanemisele puuduvad otsesed tõendid, samas on kogutud piisavalt veenvaid kaudseid, omavahel riimuvaid, tõendeid A. Roosiku poolt väärteo toimepanemise kohta. 14.Tunnistaja I.D (kt lk 38 p-43p) ütluste kohaselt kestis kooselu A. Roosikuga 7 aastat 5 kuud. Lahku läksid nad 2022 kevadel. Kaamerad enda kinnistule lasi ta paigaldada käesoleva aasta kevadel ning tegi seda A. Roosiku käitumise tõttu. 5.mai hommikul tuli A. Roosik tema kinnistule võõra auto ja võõra autojuhiga. Tunnistaja ärkas sel hommikul kell 5 ja avastas, et 2 kaamerat on rivist väljas. Kontrollima minnes, avastas ta varjualuses rikutud kaamerasüsteemi, kust olid juhtmed välja tõmmatud. Need olid katki rebitud ja rippusid. Tunnistaja tegi ühe foto ja saatis selle enda lastele. Poeg võttis ühendust spetsialistiga, kes need kaamerad oli paigaldanud. Samal päeval tuli see spetsialist kohale ja tegi asjad korda. Avalduse politseile esitas tunnistaja esmaspäeval, sest pühapäeval kui lõhkumine toimus teda kodus ei olnud, saabus hilja. Ta edastas politseile ka videosalvestised, millelt on näha, et kell 4.48 varahommikul käis A. Roosik maja juures, ukse taga ja akna taga. Enne seda kui katkes kaamerapilt, vaatas A. Roosik kuuri ümber ringi. I.D kinnistu kõrval on tema poja kinnistu ja sealne kaamera fikseeris ka A. Roosiku hoovi peal liikumise. Tunnistaja selgitas muuhulgas ka seda, et A. Roosik on pidevalt tema juures käinud, toob lilli, samas kui oma tahtmist ei saa, järgnevad ähvardused. Ahistava käitumise osas on pooleli teine menetlus. Tehniku kutsumisega tegeles poeg, kohe sai teada ka kahju suuruse ja selleks oli 350 eurot. I.D tasus teenuse eest ise, kuid enne seda saatis korduvalt arve A. Roosikule, lootes rahumeelselt asja ära klaarida. I.D selgitas muuhulgas ka seda, et alates nende lahkuminekust 2022. aasta kevadel on nende suhtlus olnud nagu ameerika mäed. Nad on aeg-ajalt suhelnud, koos käinud üritustel, kuid ei ole koos elanud. Kui on mingi tagasilöök, siis on A. Roosik muutunud kontrollivaks, helistab ja saadab sõnumeid. Käesoleva aasta jaanuarist ei ole nad suhelnud. 15.Tunnistaja U.F (kt lk 44-49) ütlused haakuvad I.D ütlustega kaamerate paigaldamise asjaoludes, samuti juhtmete lõhkumise ja parandamisega seotud asjaolude osas. Tunnistaja sõnul tunneb ta I.D-d põgusalt, tööalaselt. Käesoleva aasta 5. mail sai sõnumi I.D pojalt – Rlt. Helistades sai teada, et keegi oli käinud I.D kinnistul ja kaamera juhtmed ära lõhkunud. Kohale sõites nägi, et seadme kilbist on kaablid jõuga välja tõmmatud. Klient soovis koheselt normaalse olukorra taastamist, mistõttu ta vahetas switchi, parandas kaablid ja kirjutas ümber internetilingil tarkvara, sest see oli kokku jooksnud. Selline asi võib muuhulgas juhtuda lühisega. Aega kulus umbes kaks tundi ning arve esitas ta I.D-le . Töö maksumuse summa ütles kohe alguses Rle. R saatis ka meiliaadressi kuhu arve saata. Arve tasuti määratud tähtajast kuu või kaks hiljem, vaja oli ka meelde tuletada. Tunnistaja soovitas kliendil olukorra fikseerida ja politseisse pöörduda, sest vara on lõhutud ja seda on niisama alla neelata imelik. Lisaks õpetas ta kliendile, kuidas salvestisi välja võtta. Selle käigus nägi ka ise, kuidas meesterahvas läks maja juurde ja seejärel kõrvalhoone poole, sisenes varualusesse ning umbes minuti pärast kadus pilt. I.D juures käis ta pühapäeval. 16.Tunnistaja I.D ja U.F ütlused on omavahel haakuvad ka osas, mis puudutab arve tasumist. U.F sõnul tuli arve tasumist korduvalt meelde tuletada. Nimetatud asjaolu haakub I.D selgitusega selle kohta, et ta saatis arve A. Roosikule ning püüdis asja lahendada rahumeelselt, omavahel. 17.Kaebuses on etteheitetud menetlejale, et asjas ei ole tunnistajana üle kuulatud M.V S, kes käis koos A. Roosikuga 5.05.2024 I.D kinnistu. Seetõttu kutsus kohus nimetatud isiku tunnistajana kohtuistungile. M.V ütluste (kt lk 49-53

1. p)kohaselt on A. Roosik tema kursusekaaslane ja nad on mõnda aega autoga koos ringi sõitnud, ringi vaadanud ja Eestiga tutvunud. XXX kinnistul käimist mäletab ta hägusalt. Sõitsid sealt mööda ja Aare palus peatada, et käib korraks ära, tualetis või midagi sellist. Tema autost välja ei läinud. Aare käis ära mõne minuti. Ta läks alla maja juurde ja tuli siis tagasi. Tunnistaja oli autoga perve otsas, kahe hoone vahel ja sealt oli majani umbes 100 meetrit. A. Roosiku liikumine oli tunnistajale kogu aeg nähtav. Samas ei näinud M.V ei kas ja kus või kas üldse A. Roosik kuskil tualetis käis. Küll aga nägi ta, et A. Roosik läks maja ukse juurde ja tuli siis tagasi. Tunnistaja kinnitab ka kohtule, et talle näidatud fotol on tema auto, mille roolis istub tema. Auto oli suunatud ninaga elumaja poole. 18.Asjas on vaadeldud tunnistaja I.D poolt ülekuulamise lisana esitatud viit videofaili ja 8 pildifaili, mille kohta on koostatud 14.05.2024 vaatluse protokoll (politsei väärteotoimik tl 411) Nimetatud faile uuriti vahetult ka kohtus. 19.Videofaili Camera 01_kaugu_2024050504450_20240505044941_469191.mp4 pikkuseks on 7 minutit ja 15 sekundit. Video üleval vasakus nurgas on kuupäev ja kellaaeg. Kell 4:49:42 liigub teksapükste ja halli värvi T särgiga mees elumaja poole ja koputab välisuksele. Seejärel, kell 4:50 koputab sama mees maja aknale. Kaadri vahetudes on näha sõiduautot Volkswagen, mille roolis olev naisterahvas tagurdab sõiduki kaamera vaateväljast kaugemale, kella 4:50:30 ajal sõidab auto tagasi kaamera vaatevälja. 20.Videofaili Camera 01_kaugu_20240505045050_2024050504217_490990.mp4 pikkuseks on1 minut ja 27 sekundit. Videos on vaade elumajale ja selle hoovile. Video alguses on meesterahvas elumaja juures ja hakkab liikuma kaamerale lähemale. Kell 4:51:11 mees peatub ja liigub ekraani vasakus servas oleva hoone juurde ning kell 4:51:39 siseneb sellesse hoonesse. Kell 4:52:16 video lõppeb. 21.A.Roosik (kt tl 53 p-58
2. p)selgitas kohtuistungil, et elas I.D-ga 2014.aastast kuni 2022.aastani, kui I.D ta välja viskas. Peale seda on nad suhtlemist jätkanud. I.D on temaga kaasas käinud, ta on viinud teda spaadesse ja nad on suhelnud telefoni teel. Viimati suhtlesid selle aasta alguses. A. Roosik kinnitab, et käis tõesti otsuses märgitud ajal oma endise elukaaslase I.D kinnistul koos M.V-ga. Tal oli soov näidata kui palju tööd ta sellel kinnistul oli teinud. Lisaks oli soov I.D-ga kokku saada, kuid milleks, seda A. Roosik selgitada ei osanud. Ta koputas nii välisuksele kui ka aknale ja seejärel suundus tagasi auto juurde. Kuna tal oli tarvis urineerida, siis otsustas seda teha kõrvalhoones nurka, kuhu I.D oli kunagi tema riided visanud. Sel hetkel seal enam riideid ei olnud. Välikäimlasse oleks pikem maa olnud minna. Selle kõrvalhoone peal nägi A. Roosik ka kaamerat, mis oli paigaldatud seina peale räästa alla, see oli suunatud tee peale. Enne seda korda pole kaameraid sellel kinnistul näinud. A. Roosik kinnitas, et ei ole midagi lõhkunud, kuid ei osanud selgitada, miks alles kohtus rääkis sellest, et käis selle kuuri all urineerimas. Menetlusalune isik on arvamusel, et I.D fabritseerib, püüab talle käru keerata. 22. Uuritud tõendeid hinnates jõudis kohus järeldusele, et tunnistajate I.D ja U.F ütlused on usaldusväärsed ning kooskõlas materjalide juures olevatest videofailidest ja fotodest saadava infoga. 23.Tunnistja M.V ja menetlusaluse isiku A. Roosiku ütlused seevastu on ebalevad ja vastuolulised. 24.Erinevalt kaebuses toodud seisukohtadest, leiab kohus, et A. Roosiku süüd ei väära asjaolu, et kaamera juhtmete lõhkumisel polnud tunnistajaid. Videofailidest nähtub selgelt, et 5.05.2024 varahommikusel ajal käis I.D elukohas A. Roosik koos M.V-ga. Samuti nähtub videost, et sel hetkel kui katkes kaamerapilt viibis A. Roosik kõrvalhoones. Enne hoonesse minekut silmitses ta tähelepanelikult kõrgemalt ümbrust, justkui otsides midagi. A. Roosiku selgitused selle kohta, et tal oli tarvis oma häda teha ja ta otsustas seda teha kõrvalhoones, ei ole eluliselt usutavad ning ei haaku teiste tõenditega. A. Roosik tuli sellise versiooniga välja alles kohtuistungil ning ei osanud selgitada, miks enda kangest hädast ja selle tegemise kohast ei rääkinud politseis, väärteomenetluse käigus. Olukorras, kus A. Roosikule heideti ette võõra vara hävitamist ja lõhkumist, oleks asjakohane tuua välja kõik olulised asjaolud. Seda enam, et kaitsja on korduvalt ette heitnud, et asjas ei ole tuvastatud tõde. A. Roosik on I.D elukohta minemist põhjendanud erinevalt. Küll oli sooviks näidata M.V-le oma tehtud tööd, samuti oli soov suhelda varahommikul I.D-ga ning kohtuistungil tuli teravanalt päevakorda A. Roosiku vajadus urineerida, mida ta peale pikemaid otsinguid otsustas teha I.D kõrvalhoones. Viimati nimetatud tegevus langes täpselt kokku ajaga kui kadus kaamerapilt. 25.Eelnevale hinnangut andes leiab kohus, et A. Roosiku selgitused I.D elukohas viibimise asjaolude kohta ei ole veenvad ning on kantud soovist vabaneda vastutusest. Nõustuda saab sellega, et I.D ja A. Roosiku sassis suhted on tõenäoliselt tinginud erinevaid lahendamata probleeme. 26.Kohus ei nõustu kaitsja poolt kohtus väljendatud seisukohaga, et puuduvad otsesed tõendid, et A. Roosik läks lahtisesse kuurialusesse. A. Roosik on ise korduvalt tunnistanud, et tema sel ajal sel kuuri all käis. Samuti on see nähtav videosalvestiselt. Samuti ei ole keegi asjassepuutuvatest isikutest nimetanud veel kellegi viibimist sel ajal samal kinnistul või hoones. 27.Kohtu hinnangul ei ole tõsiseltvõetavad kaitsja poolt tõstatatud kahtlused selle kohta, kas selline kaamera üldse kinnistul oli. Nii I.D kui U.F andsid sarnaseid ütlusi kaamerasüsteemide paigutamise aja ja asjaolude kohta. Kuna U.F oli kaamerad paigaldanud, siis kutsuti tema ka parandustöid tegema. Muuhulgas kirjeldas U.F üksikasjalikult mis oli lõhutud ning milliseid taastamistöid ta pidi tegema. Tema selgitused olid tema ametist tulenevalt professionaalsemad, kuid haakusid siiski I.D ütlustega juhtmete kirjelduse ja vigastuste kohta. 28.Kuigi kaitsja on õhku visanud võimaluse, et I.D ise oma tegevusega üritas A. Roosikut süüstada, siis mingeid võimalikke ja kontrollitavaid tõendeid sellise väitega ei ole esitatud ning kohtul selliseid kahtlusi tekkinud ei ole. 29.Kuigi kaitsja leidis, et A. Roosiku süü ei ole millegagi tõendatud, on ebaproportsionaalselt pööratud tähelepanu kahju tekkimisele, selle suurusele ja tasumise asjaoludele. Arvestades A.Roosikule etteheidetava väärteo sisu, omab antud asjas tähtsust üksnes asjaolu, et tema tegevus põhjustas varalise kahju. See on kohtu hinnangul leidnud tõendamist eeltooduga kui ka U.F poolt esitatud I.D-le esitatud arvega (väärteotoimik tl 22) ja I.D poolt kohtus esitatud maksekorraldusega (kt tl 63). Kahju täpse kujunemise ja selle hüvitamisega seotud küsimused tuleb vajadusel lahendada teises menetluses. 30.Kuigi kaitsja kriitikaga väärteomenetluse läbiviimise kohta saab teataval määral nõustuda, ei ole kohtu hinnangul siiski tuvastatud ühtegi sellist väärteomenetluse rikkumist, mis tingiks A. Roosiku osas väärteomenetluse lõpetamise. Kaitsja etteheited on muuhulgas seotud ka sellega, et tegemata on jäetud rikutud ja hävitatud asja vaatlus. Antud juhul teatas I.D kaamerasüsteemi rikkumisest 6.05.2024, so järgmisel päeval. Selleks ajaks oli endine olukord U.F poolt taastatud, mistõttu ei oleks vaatlus juurde väärteomenetluse seisukohalt olulist infot. Samas esitas I.D foto lõhutud kaablist. Karistuse kohaldamisest 31.Menetluse käigus kogutud ja kohtus uuritud tõenditega leidis tõendamist, et KarS § 218 lg 1 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Aare Roosik. 32.Karistuse määramisel peab juhinduma KarS § 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-11-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). 33.KarS § 218 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kohtuväline menetleja on Aare Roosikut karistanud LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras ehk 100 trahviühikut ehk summas 400 eurot. 34.Karistuse määramisel tuleb võtta arvesse toimepandud väärteo asjaolusid. Tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Asja juures olevalt videosalvestiselt nähtub, et A. Roosik otsis silmadega kaamera asukohta ning liikus seejärel varjualusesse, kus viibis mõne hetke. Juhtmete lahtirebimisel teadis A. Roosik, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda, seega subjektiivsest küljest pani ta rikkumise toime otsese tahtlusega. 35.Väärteo toimepanemise ajal A. Roosikul kehtivaid karistusi ei olnud. Sellest tulenevalt täidab kohtu hinnangul A. Roosiku puhul karistuse eripreventiivset eesmärki ka rahatrahvi määramine sanktsiooni keskmisest määrast madalamas määras. 36.Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud väärteoasja menetlemisel väärteomenetlus õiguse rikkumist, tõendatud on KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine ja Aare Roosiku karistamine on toimunud kohtu hinnangul vastavuses KarS § 56 lg 1 sätestatuga, tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata ning väärteootsus muutmata. Tegemist oli võõra asja rikkumise ja hävitamisega. Menetluskulud 37.A.Roosiku kaitsja esitas kohtule menetluskulude hüvitamiseks riigi poolt. Avaldusest nähtuvalt on A. Roosik kokku kandnud õigusabikulusid summas 1224 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud kuludega ja see tuleb arvata menetluskulude hulka. Kuna kohus jätab Aare Roosiku kaebuse rahuldamata, siis jäävad kaitsja poolt esitatud õigusabikulu Aare Roosiku kanda. (allkirjastatud digitaalselt)