Obsah (10)

§ 317§ 407§ 162§ 138§ 139§ 144§ 175§ 176§ 4842§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Otsuse tegemise aeg ja koht 27.12.2024 Tallinn Tsiviilasja number 2-23-132461 Tsiviilasi OÜ GS Core hag

) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

1. OÜ GS Core esitas Harju Maakohtule hagi V Si vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid xxx AS (laenuandja) ja kostja (laenusaaja) 24.05.2021 kirjalikus vormis laenulepingu nr xxx (edaspidi laenuleping või leping), mille alusel sai kostja laenu 1382 eurot intressiga 34,24 % aastas, krediidi kulukuse määraga 52,47 % aastas. Leping sõlmiti viieks aastaks, lõpptähtpäevaga 13.05.
2. Laenuandja on laenusummast 1300 eurot kostjale välja maksnud ja leping hakkas kehtima. Laenulepingu p 1.
3. kohaselt pidi kostja maksma lepingutasu 82 eurot, mille laenuandja pidas vastavalt lepingu punktile 4.
4. kinni laenusummast. Lepingu juurde kuulub ka kirjalikus vormis maksegraafik. Kuivõrd hagejal ei ole esitada tõendeid, millest võiks järeldada vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist krediidiandja poolt, asub hageja hagis seisukohale, et nimetatud kohustust rikuti, ja esitab hagis nõude sellele vastavalt, arvestades VÕS § 4034 lg 7 tagajärjena, et lepingust ei tekkinud kõrvalkohustusi (seaduslik intressimäär oli 0 % ja muid kõrvalnõudeid kostja ei võlgne) ning nõudes ainult väljamakstud põhivõla tagastamata jääki ja viivist sissenõutavaks muutunud summadelt seaduslikus määras. Kuivõrd hageja on seisukohal, et esitab nõude vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumisest lähtuvalt, tuleb lugeda, et kostjal oli ainult maksegraafikus märgitud põhiosamaksete tasumise kohustus, tehtud maksed põhiosa tagastamiseks ümber arvestada ja lugeda, et tehtud maksetega oli kostja tegelikult tasunud 17 kuu põhiosamaksed kuni 13.10.2022 makseni ja lisaks osaliselt 14.11.2022 makse, millest oli tasutud 3,94 eurot ja tasumata 10,49 eurot. Kuivõrd ülesütlemisavaldus tehti 15.02.2022, ei olnud ülesütlemise ajal põhiosamaksete võlga. Seega on ülesütlemine vastuolus VÕS § 416 lg-s 1 sätestatuga ja ülesütlemisel ei ole õiguslikku tagajärge, st laenuleping ei ole kehtivalt üles öeldud. Eeltoodu tagajärjel võlgneb kostja lepingu alusel sissenõutavaks muutunud summana 14.11.2022 makse tasumata põhiosa 10,49 eurot ning kõik igakuised põhiosamaksed alates 13.12.2022 maksest kuni 13.10.2023 makseni, s.o hagi koostamise seisuga 199,14 eurot ning järgnevad maksed muutuvad sissenõutavaks vastavalt maksegraafiku maksetähtpäevade möödumisele. 20.07.2022 loovutas laenuandja laenulepingust tuleneva nõude hagejale, millest teavitati ka kostjat. Hageja on kostja uus võlausaldaja ja kostja peab täitmata kohustuse täitma hagejale.
5. Harju Maakohtu 11.12.2023 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 20 päeva hagile vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. 3 4.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. 5.

§ 317

lg 12 näeb ette, et olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, võib maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks käesoleva seadustiku § 486 lõike 1 punktis 2 sätestatu kohaselt kohtu määruse alusel toimetada hagiavalduse kätte avalikult, kui makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte toimetades täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise eeldused. Kohus leidis, et makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte toimetades täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise eeldused. 6. Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega

§ 317

lg-te 1, 12 ja 5 alusel (dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast) kostjale kätte 21.06.2024. Vastamise tähtaeg saabus 11.07.2024. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud. 7. Kohus rahuldab

§ 407

lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte.

§ 407

lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. 8. Kuna kohtule ei ole kostja elukoha andmed teada, toimetab kohus tagaseljaotsuse kostjale kätte

§ 317

lg-te 1 ja 5 alusel (dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast). Menetluskulud 9.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulud 20 eurot ja õigusabikulu 360 eurot (3x 120 eurot)ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 10.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 139

lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli tasuda riigilõivu 280 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõivu väljamõistmine kostjalt. 11. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõisa õigusabikulud 273,50 eurot. Hageja kinnitab, et eelnimetatud menetluskulud on kantud seoses antud tsiviilasja kohtumenetlusega (

§ 176lg 5) ning ta ei ole käibemaksukohustuslane.

OÜ GS Cote osutab teenust 120 eur/h ilma käibemaksuta. Lepingulisele esindajale õigusabi eest makstav summa ei ole ülemäära suur. See on mõistlik ja vastab üldteadaolevale teabele õigusabi hinna kohta. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja tasu 360 eurot (ilma käibemaksuta) põhjendatud ja vajalik. 4 12. Vastavalt

§ 4842

tuleb kostjalt välja mõista 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. 13. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 660 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177

lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik 5