Obsah (10)

§ 424§ 184§ 74§ 75§ 65§ 68§ 16§ 57§ 64§ 56

1-24-1012 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuulutamise aeg Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetlusliik Tartu Ringkonnakohus 25.11.2024 1-24-1012 Ingrid Kullerkann, Erkki Hirsn

§ 424lg 1 järgi lühimenetluses Vaidlustatud kohtuotsus Viru Maakohtu 10.04.2024.

a otsus Süüdistatav Nikolai Levtšenko isikukood 38411260235; elukoht: XXX; määratlemata kodakondsus; keskharidus; emakeel: vene keel; töökoht: XXX korteriühistu, Doktor House OÜ; varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati 11.10.2018 Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-18-5249

§ 184

lg 2 p 1 järgi 4 aastat ja 8 kuud vangistust, millest

§ 74

lg 1, 2 alusel koheselt ärakandmisele 8 kuud vangistust ning

§ 74

lg 1, 3 kohaselt ülejäänud osa karistusest, s.o 4 aastat vangistust, tingimisi katseajaga 5 aasta (11.10.2018–10.10.2023) süüdistatava lepinguline kaitsja Aleksei Smelov prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin Apellant Teised apellatsioonimenetluse pooled Menetluse liik kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Viru Maakohtu 10.04.2024. a otsus osaliselt, s.o Nikolai Levtšenkole

§ 75

lg 2 p 2 alusel mõistetud kohustuse mitte tarvitada alkoholi ning

§ 75lg 2 p 8 alusel mõistetud kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis osas.

1. Ülejäänud osas jätta Viru Maakohtu 10.04.
2. a otsus muutmata.
3. Apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebekord Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistatavatel ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus 1-24-1012
4. Nikolai Levtšenkot süüdistatakse karistusseadustiku (

) § 424 lg 1 järgi selles, et ta juhtis 20.03.2022 kella 13.00 paiku Narvas Vaksali tn 9 juures mootorsõidukit Volvo XC60 (registreerinisnumber XXX ) seisundis, kus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 1,19 mg. Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mh mootorsõidukijuht, kelle väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Maakohtu otsus 2. Viru Maakohtu 10.04.2024. a otsusega tunnistati N. Levtšenko

§ 424lg 1 järgi süüdi ning karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust. Kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes N. Levtšenkole karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 74

lg 5 ja

§ 65lg 2 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 11.10.2018.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-5249 N. Levtšenkole mõistetud karistuse ärakandmata osaga ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva ning lõplikuks ärakandmata karistuseks jäi 4 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. 2.1.

§ 74

lg 5 ning

§ 74

lg-te 1 ja 3 kohaselt jäeti mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, tingimusel, et N. Levtšenko ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, ning täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 74lg 5, § 75 lg 2 p 9 ja § 751 lg 3 p 2 alusel on N.

Levtšenko kohustatud käitumiskontrolli ajal alluma 4 kuud elektroonilisele valvele.

§ 75lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustati N.

Levtšenkot katseajal mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis. 2.2.

§ 424lg 3 ning § 50 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel kohaldati N.

Levtšenkole lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks. 2.

1. Menetluskuludena mõisteti N. Levtšenkolt välja sundraha summas 1230 eurot ja kaitsjatasu summas 420,74 eurot, s.o kokku 1650,74 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldatakse N. Levtšenkol menetluskulud tasuda ositi alates kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul.
2. Maakohus märkis, et asjas puudub igasugune vaidlus süüdistuse põhjendatuse ja kuriteo subsumeerimise osas. Seda kinnitas ka süüdistatav ise 21.03.2022 ülekuulamisel. N. Levtšenko süü on tõendatud tunnistajate A.H. i, A.A ja A.V. ütlustega, tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükiga ning politseiametniku vormikaamera videosalvestisega. Maakohus tuvastas, et N. Levtšenko juhtis 20.03.2022 kella 13.00 paiku Narvas Vaksali tn 9 juures mootorsõidukit alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, st N. Levtšenko tegevuses ilmneb

§-s 424 ettenähtud kuriteo koosseisu objektiivne külg. Subjektiivsest küljest on tegemist otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

Süüdistatav oli teadlik, et on alkoholi tarvitanud, kuid sellele vaatamata tahtis autot juhtida ja tegi seda. 4. Karistuse mõistmisel võttis maakohus arvesse tahtluse liiki. N. Levtšenko süü aste on maakohtu hinnangul alla keskmise. Tema tegevuses puuduvad karistust raskendavad asjaolud ja ilmneb karistust kergendav asjaolu

§ 57lg 1 p 3 mõttes ehk puhtsüdamlik kahetsus.

Arvestades süüdistatava puhul karistuse eesmärkide saavutamist ja süü astet, asus kohus seisukohale, et N. Levtšenko suhtes on põhjendatud ja otstarbekas mõista karistus alla

§ 424lg-s 1 ettenähtud sanktsiooni määra.

2 1-24-1012 4.

1. Süüdistatavat on varem karistatud šokivangistusega ning ülejäänud vangistuse osas kohaldatud 5-aastast katseaega. N. Levtšenko pani katseaja jooksul toime uue tahtliku kuriteo. Seetõttu ei näinud maakohus võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest rahalise karistusega. Karistus uue tahtlukult toimepandud kuriteo eest ei saa olla eelnevast karistusest leebem. 4.
2. N. Levtšenko töötab, tal on alaealiste lastega pere. Kuritegu on toimepandud rohkem kui kaks aastat tagasi. Vahepeal on ta käitunud seadusekuulekalt. Töökohast iseloomustatakse N. Levtšenkot positiivselt. Reaalse vangistuse kohaldamine ei ole otstarbekas ning N. Levtšenkot on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest leebemate meetmetega, kohaldades

§ 74

lg 5 ning

§ 74lg-te 1 ja 3 sätteid.

N. Levtšenko elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. 4.

1. Süüdistatav pani kuriteo toime alkoholi mõju all, mistõttu asus kohus seisukohale, et süüdistatava käitumise parandamise huvides tuleb kohustada N. Levtšenkot katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi. Selleks, et teda aidata paremini kohaneda ühiskonnas heakskiidetud liiklusreeglistiku täitmisega ja distsiplineerida, mõistis kohus N. Levtšenkole lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise minimaalses määras, s.o kolmeks kuuks.
2. Menetluskulud (sundraha, kaitsjatasu) kokku summas 1659,74 eurot kuuluvad N. Levtšenkolt väljamõistmisele. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud asjaolusid, mis tingiksid menetluskulude vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise. Samas pidas maakohus võimalikuks väljamõistetavate menetluskulude ajatamist ühele aastale alates kohtuotsuse jõustumisest. Apellatsioon
3. Süüdistatava lepingulised kaitsjad Aleksei Smelov ja Valentin Moto1 vaidlustasid maakohtu otsuse, taotledes selle tühistamist mõistetud karistuse osas.
4. Kaitsja palub teha asjas uue otsuse, millega mõista N. Levtšenkole

§ 424lg 1 järgi rahaline karistus.

Võttes arvesse, et kuritegu oli toime pandud katseajal, tuleb mõista

§ 65

lg 2 alusel liitkaristus, suurendades mõistetud rahalist karistust Harju Maakohtu 11.10.2018. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning

§ 64lg 2 alusel määrata, et rahaline karistus tuleb täide viia iseseisvalt.

8. Apellant leiab, et maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust ning vastuoluliselt kaalunud karistuse määramist mõjutavaid asjaolusid, mille tulemusena määras süüdistatavale ebamõistlikult koormava karistuse. 9.

§ 56

lg 1 ls 1 kohaselt on karistamise aluseks süü.

§ 56

lg 2 ls 1 sätestab, et vangistust võib mõista üksnes juhul, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Võttes arvesse süüdistatava puhtsüdamliku kahetsust kui karistust kergendavat asjaolu, raskendavate asjaolude puudumist ning teost möödunud aega ja ülejäänud asjaolusid, sh süüdistatava isikuomadusi (rahaliste kohustuste täitmine, tema eluviis, ametliku töökoha olemasolu), on süüdistatava süü keskmisest väiksem ning eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb N. Levtšenkole määrata rahaline karistus. 1 (Ringkonnakohtu märkus) Kaitsja Valentin Moto on maakohus 11.03.

1. a määrusega menetlusest kõrvaldanud ning seda määrust vaidlustatud ei ole. Seetõttu käsitab ringkonnakohus apellandina kaitsjat Aleksei Smelovi. 3 1-24-1012
2. Vaidlust ei ole selles, et N. Levtšenko sooritas kuriteo katseajal. Kuigi katseajal toime pandud kuritegu on äärmiselt taunimisväärne, ei tingi see automaatselt vanglakaristuse mõistmist. Arvesse tuleb võtta ka sooritatud kuriteo iseloomu, teosüüd ning eripreventiivseid kaalutlusi. Joobes juhtimise näol pole juba kuriteospetsiifiliselt tegemist raskeimat laadi kuriteoga, mistõttu ei ole teosüü suur. N. Levtšenko tabati tema elukoha XXX juures, kus ta parkis oma sõidukit. Puuduvad tõendid, et ta oleks joobeseisundis mootorsõidukit juhtides pikema perioodi jooksul liiklusohutust tõsiselt ohustanud. Kuigi tema tegevus kujutab endast liiklusseaduse rikkumist, ei toonud see kaasa liiklusõnnetust ega põhjustanud raskendavaid tagajärgi. Seega võimaldab teosüü rahalise karistuse mõistmist.
3. N. Levtšenkol puuduvad kehtivad liiklusalased karistused ja katseajal on ta suutnud pikema perioodi vältel siiski hoiduda kuritegude toimepanemisest. Tema eelmine kuritegu leidis aset kuus aastat tagasi, ning vabaduses olles on N. Levtšenko pikemat aega käitunud õiguskuulekalt. Seega on tegu üksikjuhtumiga ning rahalise karistuse rakendamine ennetab tõhusalt edasiste õigusrikkumiste toimepanemist. Vangistuse mõistmine võib neutraliseerida need positiivsed arengud, mida on N. Levtšenko käitumises täheldatud. Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et ta on täitnud kõik täitemenetluses olevad kohustused, mis demonstreerib tema usaldusväärsust ja võimet rahalisi kohustusi täita. Ringkonnakohtu seisukohad
4. Kolleegium leiab, et apellatsiooni sisuline väide, et N. Levtšenkole on mõistetud põhjendamatult range karistus, väärib tähelepanu. Maakohus on N. Levtšenko karistuse individualiseerimisel eksinud. See toob kaasa Viru Maakohtu 10.04.
5. a otsus tühistamise täiendavate kohustuste määramise osas.
6. Kogutud tõendite pinnalt on tuvastatud 20.03.
7. a kuriteosündmuse asjaolud ja jõutud õigele järeldusele, et N. Levtšenko juhtis sel päeval tahtlikult oma elukoha lähedal mootorsõidukit olles ise alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis. N. Levtšenko on toime pannud

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo.

Eelnimetatud asjaolude üle vaidlus puudub. Ringkonnakohus tugineb maakohtu otsusega tuvastatud faktilistele asjaoludele ning menetlusökonoomia kaalutlustel neid kordama ei asu (RKKKo 1-16-2675/108, p 14). 14. Apellant on vaidlustanud mõistetud karistuse liiki, leides, et rahaline karistus oleks N. Levtšenko puhul tõhusam meede jätkamaks tema suunamist õiguskuulekale käitumisele. Maakohus ei pidanud rahalise karistuse kohaldamist võimalikuks, kuna uue tahtliku kuriteo toimepanemine katseajal ei saa kaasa tuua eelnevast leebemat karistust. 15.

§ 424lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Apellant väidab, et joobes juhtimise näol ei ole juba kuriteospetsiifiliselt tegemist raskemat laadi kuriteoga, mistõttu pole süü suur. Ringkonnakohus selle käsitlusega ei nõustu. Süü suuruse hindamisel keskendutakse süüdistatava teole (vt RKKK 1-22-227/66 p 10), kõrvutades seda teiste võimalike sama karistusnormi alla subsumeeritavate tegudega.

§ 424

lg 1 kohaste tegude puhul iseloomustab süüd näiteks joobe suurus ja liiklemise asjaolud. Seda, kas tegu on kuritegu ja milline võib olla teo eest määratav karistus, otsustab seadusandja. Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest võidakse karistada nii rahalise karistuse kui ka vangistusega. Kuriteospetsiifilisus seega karistuse liigi valikul rolli ei mängi. 16. Kohtu kohustus arvestada karistuse kohaldamisel eripreventiivse eesmärgina võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest tuleneb

§ 56lg 1 teisest lausest.

Tulevaste süütegude vältimiseks kohase karistuse valikule aitab kaasa 4 1-24-1012 teave isiku varasematest süütegudest (arv, iseloom, raskus, teo toimepanemisest möödunud aeg) ja nende eest mõistetud karistustest (RKKKo 4-24-1237/24 p 13).

1. N. Levtšenkot ei iseloomusta üldine õiguskuulekus. Ta on minevikus toime pannud mh kaks
2. astme kuritegu, mille eest on teda kahe erineva kohtuotsusega karistatud. Mõlemal korral on ta kandnud reaalset vangistust. Korduvale vanglakogemusele vaatamata pani ta katseajal toime uue kuriteo. See näitab, et N. Levtšenko karistuse eripreventiivsele mõjule allumise prognoos ei ole hea. Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, et kohane karistuse liik on vangistus.
3. Pikaajalise vangistusega karistatud isiku katseajal toime pandud tahtlik kuritegu toob reeglina kaasa liitkaristuseks mõistetud vangistuse reaalse ärakandmise. N. Levtšenko puhul esinevad asjaolud, mis õigustavad karistuse kandmise võimaldamist vabaduses. Tegemist on inimesega, kes on eelmiste vanglakaristuste järel resotsialiseerunud. Ta on hinnatud töötegija kahes erinevas ettevõttes ning läbinud erioskust andva koolituse. Lisaks on ta ühiskondlikult aktiivne, olles korteriühistu juhatuse liige. Süüdistataval on perekond ja kaks alaealist last. Praeguseks on ta tasunud varasemast kohtuotsusest tulenevad rahalised kohustused. 19.

§ 74

lg 5 sätestab, et kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt

§ 65lg-le 2.

Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele

§ 75lõike 2 punktis 9 või 10 sätestatud korras.

Seega on katseajal toime pandud tahtliku kuriteo puhul võimalik tingimuslik vabastamine üksnes koos käitumiskontrolli ja elektroonilise valvega. Selliselt ongi maakohus toiminud. 20. Küll aga ei jaga kolleegium maakohtu seisukohta selles, et süüdistatavat tuleb kohustada mitte tarvitama alkoholi ning osalema sotsiaalprogrammis.

§ 75

lg 2 kohaselt võib selliseid lisakohustusi kohaldada tulenevalt kuriteo toimepanemise asjaoludest või süüdlase isikust. N. Levtšenko näol on tegemist väljakujunenud isiksusega, kelle varasemad karistusandmed ei viita alkoholi tarbimise ja õigusrikkumiste toimepanemise seosele. Seega tuleb nõustuda kaitsjaga, et

§ 424lg 1 süüteo toimepanemine on ühekordne libastumine.

Riigikohus on erinevate õigusjärelmite kohaldamisel järjekindlalt viidanud sellele, et põhiõiguse riive peab olema proportsionaalne, mis põhiseaduse § 11 teisest lausest tulenevalt tähendab selle vajalikkust demokraatlikus ühiskonnas. Proportsionaalsuse põhimõte ehk ülemäärasuse keeld seob kogu riigivõimu, sellega peab arvestama mitte ainult seadusandja, vaid ka õiguse kohaldaja (RKKKo 3-1-1-1-12 p 16, viimati nt 1-06-9135/67 p 17 kontrollnõuete rikkumise õigusliku tagajärje valiku kontekstis). Ringkonnakohtu hinnangul sõltub edasine õiguskuulekas käitumine ainuüksi N. Levtšenko enda otsusest. Riske, mida saaks alkoholi tarvitamise keeluga või sotsiaalprogrammiga maandada, tema puhul ei esine.

1. Eelnevat arvestades rahuldab ringkonnakohus apellatsiooni osaliselt. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 4 ja § 340 lg 2 p-st 4, tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 10.04.
2. a otsuse N. Levtšenkole kohaldatud lisakohustuste osas. Muus osas jääb kohtuotsus muutmata.
3. KrMS § 185 lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse üks käesoleva seadustiku § 337 lõike 1 punktides 2–4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Määratud tähtajaks ringkonnakohtule menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente ei esitatud. 5 1-24-1012 (allkirjastatud digitaalselt) 6