Kuriteotunnuseid võlgniku juhatuse tegevuses uurimisorganid ei tuvastanud, mistõttu kriminaalmenetlused jäeti alustamata. Pankrotihalduri hinnangul oli võlgnik pannud toime KarS § 3811 ja KarS § 384 lg 1 koosseisudele vastavad kuriteod, kuid kriminaalmenetlused jäeti alustamata, mistõttu tuleb järeldada, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (
) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Vastavalt
Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus
lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Lähtuvalt
lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 16.09.2024 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastuväiteid lõpparuandele ei esitatud. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab
Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis
Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu
Tulenevalt eeltoodust kuulub võlgniku pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. Kooskõlas
§-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Võlgnik pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid ei esitanud. Vastavalt
3 Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu pankrotiseaduse § 23 lõigete 1–3 alusel (
lg 12).
lg 1-3 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. 2021 aastal oli tunnitasu ülemmäär 130,80 eurot. Haldur on kulutanud ülesannete täitmiseks 32,25 tundi. Töötasu arvestamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 130,80 eurot, mis mahub kehtestatud piirmäära. Töötatud tundide ja tunnitasu määrast lähtuvalt kujuneb halduri tasuks 4218,30 eurot, millele lisandub käibemaks 928,03 eurot, kokku 5146,33 eurot. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning kohus rahuldab halduri tasu taotluse. Pankrotihalduri tasu tuleb välja mõista võlgnikult. Käesolevas tsiviilasjas on kaks võlausaldajat tasunud kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse läbiviimiseks: 19.08.2021 summas 1000 eurot ja 22.01.2022 summas 3000 eurot. Summast 1000 eurot on välja makstud ajutise halduri tasu 972 eurot ja seega jääk on 28 eurot. Kuivõrd halduril ei ole õnnestunud leida täiendavaid võimalusi pankrotivara suurendamiseks, siis tuleb panktoihalduri tasu 3028 eurot hüvitada kohtu deposiiti tasutud summade arvelt. Haldur on palunud hüvitada 1000,40 eurot (koos käibemaksuga) riigi vahendite arvelt. TsMS § 183 lg 2 sätestab, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Seega TsMS § 183 lg 2 järgi eeldatakse, et pankrotivõlgniku võlausaldajad kannavad menetluskulud ning alles seejärel, kui seda ei saa eeldada, võib pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist. Nimetatud sätte mõte on, et menetlusabi taotletakse tulevaste kulude katteks. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud menetlusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna kõik toimingud on pankrotimenetluses tehtud ja taotlus on esitatud hilinemisega, mistõttu ei kuulu TsMS § 183 lg 2 kohaldamisele.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Martin Traat tuleb vabastada võlgniku pankrotihalduri kohustustest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et võlgniku dokumendid tuleb vastavalt pankrotihalduri taotlusele anda võlgniku juhatuse liikme xxx (isikukood xxx) vastutavale hoiule. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.