Obsah (6)

§ 29§ 30§ 150§ 23§ 65§ 21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaisa Margus Määruse tegemise aeg ja koht 20.01.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-17929 Tsiviilasi A R maksejõuetusavaldus Menetlusosalised Võlgnik: A R (

§-s 29 sätestatule.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. 13. Usaldusisiku kogutud andmetest ja aruandest nähtub, et võlgniku varalist seisu arvestades esineb alus pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks raugemisega. Võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks on vähemalt 23 312,93 eurot, kuid puudub vara, mille arvel võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgnikul puudub ka vara, et pankrot välja kuulutada ning pankrotimenetlus läbi viia (vt ülal, p 3). Usaldusisiku aruande põhjal võib järeldada, et puuduvad ka perspektiivsed vara tagasivõitmise võimalused või muud perspektiivsed nõuded kolmandate isikute vastu, mis õigustaksid pankroti väljakuulutamist. Raugemise vältimiseks määras kohus

§ 30

alusel deposiidi, mida pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikud olid kohustatud tasuma, kui soovisid pankrotimenetluse läbiviimist. Deposiiti ei tasutud. 14. FIMS § 45 lg 2 sätestab, et kui esineb

§ 29

lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus jätab käesoleva määrusega kohustustest vabastamise menetluse algatamata, mistõttu ei takista FIMS § 45 lg 2 pankrotiavalduse menetluse lõpetamist raugemisega 15. Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldused, et lõpetada

§ 29

lg 1 alusel pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate (

§ 29lg 4).

1. Kuna kohus lõpetab maksejõuetusavalduse menetluse, vabastab kohus Svetlana Pildeni võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest (FIMS § 55 lg 1 p 2). Menetluskulud
2. Maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest ei tulene 4 teisiti (FIMS § 4 lg 1). TsMS § 172 lg 7 teine lause sätestab, et kui (hagita) menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 150

lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

§ 150

lg 1 punktide 2 ja 5 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks muu hulgas usaldusisiku tasu ja kulutused. Kohus jätab menetluskulud, s.o usaldusisiku tasu ja kulutused võlgniku kanda.

1. Usaldusisik on esitanud taotluse tasu määramiseks ning kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (FIMS § 54 lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (FIMS § 54 lg 2 esimene lause).
2. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi. Kohus kontrollib kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (

§ 23lg 1).

Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (

§ 23lg 2).

Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 177,2 eurot (

§ 23lg 3).

20. Usaldusisik palub määrata tehtud töö eest töötasuks 1300 eurot (lisandub käibemaks). Usaldusisik on esitanud kohtule tasu ja tööaja arvestuse (

§ 23lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 10 tundi.

Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu käesolevas asjas ning asja keerukust (sh et usaldusisik pidi mh analüüsima mahukaid krüptovaluuta kontoväljavõtteid), usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Usaldusisiku tunnitasu 130 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1300 eurot (10x130), koos käibemaksuga 1586 eurot (

§ 23

lg 3 teine lause,

§ 65lg 11).

21. Usaldusisik palub hüvitada ka tõlkekulud summas 105 eurot (käibemaksuta). Usaldusisik selgitas, et kuna võlgnik algselt väitis, et võlgnik ei saa krüptovaluuta kontoväljavõtteid usaldusisikule esitada, tellis usaldusisik 03.12.2024 kohtumääruse ingliskeelse vandetõlke, et see päringute tegemiseks välismaa makseasutustele esitada. Usaldusisik esitas kohtule ka kulu kandmist tõendavad dokumendid (vt dtl 2249 jj, arve dtl 2254). Kohus peab usaldusisiku taotlust sellise kulutuse hüvitamiseks põhjendatuks. Usaldusisiku selgitustest nähtuvalt oli tegemist usaldusisiku töö tegemiseks vajaliku kuluga ning tegemist ei ole ka n-ö üldise kuluga, mida

§ 23lg 2 teise lause kohaselt peaks katma usaldusisiku tasu.

Kohus määrab seega, et usaldusisikule tuleb hüvitada ka kulutused summas 105 eurot (usaldusisik taotleb kulutuste hüvitamist käibemaksuta). 22. Usaldusisiku tasu (käibemaksuga) ja kulutused (käibemaksuta) kokku moodustavad seega 1691 eurot (=1586 + 105). Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise ja kulutuste hüvitise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9). 23.

§ 23

lg 4 kohaselt mõistab kohus ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnikul ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamine riigi vahenditest. 5 24. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (

§ 23lg 4 viimane lause).

Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (

§ 23lg 51).

Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1) ning kulutuste hüvitamise taotlemisel tuleb kulutusi põhjendada ja esitada nende kandmist tõendavad dokumendid (määruse § 3).

1. Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 10 tunni eest summas 660 eurot (alustatud pooltunde 20 x 33), koos käibemaksuga 805,2 eurot. Usaldusisik on põhjendanud kulutusi summa 105 eurot ning esitanud ka nende kandmist kinnitavad dokumendid (vt ülal, p 21). Riigi vahenditest tuleb seega hüvitada usaldusisikule ka kulutused summas 105 eurot. Kokku tuleb riigi vahenditest järelikult hüvitada usaldusisikule 910,2 eurot (=805,2 + 105)
2. Vastavalt

§ 23

lõikele 4 mõistab kohus usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitise välja võlgnikult, kuid määrab, et see hüvitatakse osaliselt (summas 910,2 eurot) usaldusisikule riigi vahenditest. Võlgnikule seatud käsutuskeeld

1. 03.12.2024 kohtumäärusega keelas kohus võlgnikul usaldusisiku nõusolekuta oma vara käsutada. Kuna kohus lõpetab käesoleva määrusega maksejõuetusmenetluse, on põhjendatud käsutuskeeld tühistada.
2. Võlgnikul on võimalik käesolevat määrust vaidlustada. Kohus peab seetõttu põhjendatuks siduda käsutuskeelu tühistamine käesoleva määruse jõustumisega. Kui käesolev määrus on jõustunud, avaldab kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded ka vastava teate käsutuskeelu tühistamise kohta (FIMS § 13 lg 2,

§ 21lg 1 ja lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaisa Margus kohtunik 6