Q.V süüdistuses
Abiprokurör Loreta Tšurilova L.P – isikukood: XXX; kodakondsus määratlemata; elukohtXXX; emakeel: vene keel; põhiharidus; töökoht: OÜ XXX; sidevahend: 56300561. Kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati 04.10.2013.a Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 3 järgi ning kohaldades
lg 1 vangistusega 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.
lg 1, 3 alusel ei pööratud karistust täitmisele, kui isik ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kontrollnõudeid. Väärteokorras 1 (üks) kehtiv karistus. KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 28.12.2013.a, vabastatud 30.12.2013.a. KrMS § 130 lg 1 alusel vahistatud 21.03.2016.a Harju Maakohtu 22.02.2016.a kohtumääruse alusel. 1 1-15-9045 Harju Maakohtu 20.05.2016.a kohtumääruse alusel asendati tõkend vahistamine elektroonilise valvega, L.P vabanes vanglast 02.06.2016.a. Alates 30.12.2013.a kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu, kehtivusega 30.12.2014.a. Alates 30.12.2013.a kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu, kehtivusega 30.12.2014.a. Alates 30.12.2013.a kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu, kehtivusega 30.12.2014.a. Alates 27.05.2015.a kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu, kehtivusega 27.05.2016.a. Süüdistatavad Q.V – isikukood: XXX ; kodakondsus määratlemata; elukoht: XXX (hetkel kannab 2 aasta ja 7 kuulist vangistust XXX Vanglas alates 26.03.2015.a); emakeel: vene keel; põhiharidus; töökoht: ei tööta; sidevahend: XXX. Kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati 23.03.2012.a Harju Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2,
Karistuse alguseks loeti 13.03.2012.a. Karistus täidetud 02.08.2012.a. Väärteokorras 5 (viis) kehtivat karistust. KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 29.12.2013.a, vabastatud 30.12.2013.a KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 29.01.2014.a, vabastatud 31.01.2014.a KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 10.05.2014.a, vabastatud 11.05.2014.a Alates 31.01.2014.a kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu, kehtivusega 31.01.2015.a. Kaitsjad L.P’i kaitsja Leelo Viil Q.V ’i kaitsja Riine Lumiste Juhindudes KrMS § 175, 179, 180 lg 1, 3, 247, 248 lg 1 p 5, 310, 311-313, 318, 319, VÕS § 1043, 1045, TsMS § 440 lg 1, 3 kohus otsustas: 2 1-15-9045 RESOLUTSIOON Tunnistada L.P
lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 3 (kolm) aastat. Tunnistada L.P
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta.
lg 1 alusel moodustada liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõistes liitkaristuseks vangistuse 3 (kolm) aastat.
lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 28.12.2013.a 30.12.2013.a ja 21.03.2016.a – 02.06.2016.a, s.o 2 (kaks) kuud ja 15 (viisteist) päeva. Ärakandmisele kuulub vangistus 2 (kaks) aastat 9 (üheksa) kuud ja 15 (viisteist) päeva.
lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 04.10.2013.a Harju Maakohtu otsusega nr 1-136657 mõistetud ärakandmata karistuse – 1 kuu ja 28 päeva vangistuse - võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks vangistuse 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 13 (kolmteist) päeva.
lg 1, 3 alusel mitte pöörata mõistetud karistust täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle
Vastavalt
lg 1 kohustada L.P’it täitma
lg 1 punktides 1-6 sätestatuid kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 5 ja § 75 lg 2 p 9 alusel määrata, et L.P allub elektroonilisele valvele, milleks ta on andnud oma nõusoleku.
Tulenevalt
lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitati L.P ’i keha külge, s.o 02.06.2016.a. Määrata L.P katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla.
p 1 alusel arvestada L.P ’ile määratud 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 15.07.2016.a.
3 1-15-9045 sätestatud käitumiskontrolli nõuete jälgimise kohustus L.P ’il algab, kohtulahendi jõustumisest. L.P’i suhtes valitud tõkend – vahistamine, mis on 20.05.2016.a kohtumääruse alusel asendatud elektroonilise valvega – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või vastavalt KrMS § 313 lg 1 p 7 kohtuotsuse mittejõustumisel karistuse ärakandmise tähtaja saabumisel kuulub tõkend vahistamine, mis on 20.05.2016.a kohtumääruse alusel asendatud elektroonilise valvega tühistamisele karistuse ärakandmisel. Tunnistada Q.V
lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 3 (kolm) aastat. Tunnistada Q.V
lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta. Tunnistada Q.V
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 4 (neli) kuud.
lg 1 alusel moodustada liitkaristus, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõistes liitkaristuseks vangistuse 3 (kolm) aastat.
lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 29.12.2013.a 30.12.2013.a, 29.01.2014.a - 31.01.2014.a ja 10.05.2014.a – 11.05.2014.a, s.o 7 (seitse) päeva. Ärakandmisele kuulub vangistus 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva.
lg 1, 3 alusel mitte pöörata mõistetud karistust täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle
Vastavalt
lg 1 kohustada Q.V punktides 1-6 sätestatuid kontrollnõudeid: - ’it täitma
lg 1 elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2, 21 alusel määrata, et Q.V käitumiskontrolli ajal: - on kohustatud mitte tarvitama alkoholi; 4 1-15-9045 - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Määrata Q.V katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla.
p 1 alusel arvestada Q.V-le määratud 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 15.07.2016.a.
sätestatud käitumiskontrolli nõuete jälgimise kohustus Q.V ’il algab, kohtulahendi jõustumisest. Q.V ’i suhtes ei ole kehtivat tõkendit. Tsiviilhagi VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel välja mõista L.P ’ilt XXXkasuks tsiviilhagi summas 40,00 eurot (nelikümmend eurot). Tsiviilhagi XXXarvelduskontole XXXXXXXXXXXXXX Swedbank pangas. tasuda VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel välja mõista Q.V-lt Vasalemma Vallavalitsuse kasuks tsiviilhagi summas 104,00 eurot (ükssada neli eurot). Tsiviilhagi tasuda Vasalemma Vallavalitsuse arvelduskontole XXXXXXXXXXXXX Swedbank pangas. Asitõendid CD plaadid salvestustega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde. Juuksed XXXkorteri põrandalt, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. Pudrunui ja DNA proovid, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas – hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. Menetluskulud L.P’ilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 408,00 eurot (nelisada kaheksa eurot). KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1075 eurot (üks tuhat seitsekümmend viis eurot). Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures esimesel 11 (üheteistkümnel) kuul tasuma igakuiselt 123,58 eurot ning 12 (kaheteistkümnendal) kuul 123,62 eurot. Menetluskulu tasumistähtaeg on igakuiselt 28-s kuupäev. 5 1-15-9045 Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Q.V-lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 768,00 eurot (seitsesada kuuskümmend kaheksa eurot). KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1075 eurot (üks tuhat seitsekümmend viis eurot). Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures esimesel 11 (üheteistkümnel) kuul tasuma igakuiselt 153,58 eurot ning 12 (kaheteistkümnendal) kuul 153,62 eurot. Menetluskulu tasumistähtaeg on igakuiselt 28-s kuupäev. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
Samuti tema, 28.12.2013.a kella 15:00 paiku XXX-1 korteris tõmbas XXX’t juustest selliselt, et juuksed tulid peast ära, seejärel võttis püksirihma ja lõi korduvalt püksirihmaga XXX’ele selja ja külje piirkonda. XXX tundis füüsilist valu ja sai tervisekahjustuse – parema silma aluse punetuse, lõual punetuse, kriimustused ja marrastused vasaku reie esiosal ja tagaosal, selja keskosa punetuse, selja alumises osas vasakul kriimustuse, vasaku puusa piirkonnas turse. Samuti tema, 28.12.2013.a kella 18:00 paiku XXXkorteris lõi rusikaga näopiirkonda XXX’it. XXX kukkus, seejärel lõi L.P samas korteris viibivat XXX’i jalaga korduvalt kogu keha piirkonda, seejärel lõi L.P uuesti XXX’i rindkere piirkonda. XXX tundis füüsilist valu ja sai tervisekahjustuse – otsmiku piirkonda, rinna piirkonda kriimustuse, rinnapiirkonda marrastuse ja vigastuse vasaku käe nimetissõrmele. XXX püüdis korterist väljuda, et kutsuda abi. L.P läks XXX’ile ühiskoridori järgi, kus hakkas XXX’i kägistama XXX’il seljas oleva T-särgiga. XXX ei saanud hingata. Oma tegevusega tekitas L.P XXX’ile füüsilist valu ja tervisekahjustuse – hematoomi parema silma alla, nina paistetuse, ülahuule punetuse ning huule sissepoole haava. Samuti tema, 13.02.2014.a kella 20:10 paiku XXX maja juures koos XXX’iga lõi korduvalt näopiirkonda XXX’t. XXX kukkus, seejärel lõi L.P XXX’t korduvalt jalaga pea ja keha piirkonda ja XXX lõi vähemalt kahel korral jalaga samal ajal XXX’t kõhu piirkonda. XXXsoovides kaitsta maas lamavat XXX’t, heitis XXX’le peale ja seejärel lõi L.P XXX’ile jalaga pea piirkonda. Oma tegevusega tekitas L.P XXX’le füüsilist valu ja tervisekahjustuse – näol hematoomid ja marrastused, rindkere piirkonnas vasakul pool hematoom, vasaku küünarnuki piirkonnas marrastus, vasaku 8 roide murru, ninaluu murru, Oma 7 1-15-9045 tegevusega tekitas L.P XXX’ile füüsilist valu ja tervisekahjustuse – verevalumid mõlema silma all, silmakoopa murru, ninaluude murru. Samuti tema, 02.08.2014.a kella 21:00 paiku Harjumaal, Vasalemma vallas, Rummu alevikus, Rummu karjääri juures koos XXX’i, XXX’i ja XXX’iga lõi korduvalt XXX’t rusikaga vasaku põsesarna piirkonda, suu piirkonda. XXX kukkus ja vigastas maas oleva puiduga oma jalgu. Samal ajal XXX, XXX ja XXX peksid XXX’a, XXX’t, XXX’it, XXX’i ja hiljem ka XXX’t. Oma tegevusega tekitas L.P XXX’le otsmiku turse punetusega, nina vasakule poole pindmise marrastuse, huule haava, jalgadel marrastused ja vasakul käsivarrel punetusega paistetuse. Seega D.L Senšanov, pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt, s.o
14.07.2016.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Loreta Tšurilova, D.L Senšanov ja tema kaitsja Leelo Viil käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele taotleb abiprokurör kohtus süüdistatavale D.L Senšanov’ile
lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistust 3 (kolm) aastat.
lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistust 1 (üks) aasta.
lg 1 alusel lugeda kergeim karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.
lg 2 ja § 74 lg 5 alusel, suurendades Harju Maakohtu poolt 04.10.2013.a
lg 2 p 3 järgi mõistetud karistust 1 kuu ja 28 päeva vangistust käesoleva otsusega mõistetud karistuse võrra, mõista lõplikuks liitkaristuseks vangistus 3 (kolm) aastat 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.
MS § 217 alusel kinni peetud, s.o 28.12.2013.a - 30.12.2013.a, s.o 3 päeva ja 21.03.2016.a - 02.06.2016.a, s.o 2 kuud ja 15 päeva. Kandmisele kuulub vangistus 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 13 (kolmteist) päeva.
lg 1, 3 alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui L.P ei pane temale määratud 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. Vastavalt
lg 1 on L.P käitumiskontrolli ajal kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 8 1-15-9045 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 5 ja § 75 lg 2 p 9 alusel määrata, et L.P allub elektroonilisele valvele, milleks ta on andnud oma nõusoleku.
Tulenevalt
lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitati L.P’i keha külge. Kokkuleppest nähtuvalt on asitõenditeks: CD plaadid, juuksed XXXkorteri põrandalt ning pudrunui ja DNA proovid. Tsiviilhagid on esitanud XXX, kes soovib 40 euro hüvitamist ning Vasalemma Vallavalitsus, kes soovib 104 euro hüvitamist. Samuti nähtub kokkuleppest, et süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva otsusega kaasneb sundraha (1075 eurot) ning kaitsjatasu (408 eurot) väljamõistmine, mis tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuulise tähtaja jooksul igakuiselt võrdsetes osades kohtuotsuse jõustumisest. Q.V ’i süüdistatakse selles, et tema, 31.07.2013.a kella 23:00 paiku Harjumaal, Vasalemma vallas, Rummu alevikus, Aia 9 maja juures koos L.P’iga, kes ähvardas püstoli taolise esemega XXX’u, samal ajal seisis Q.V kõrval nuga käes, seejärel lõi L.P kolm korda rusikaga XXX’ule näopiirkonda, Q.V lõi peapiirkonda, XXX kukkus pikali ja seejärel lõi L.P vähemalt kaks korda jalaga ning Q.V lõi jalaga XXX’u peapiirkonda, mida kannatanu püüdis kätega löökide eest kaitsta. Seejärel L.P hoidis XXX’u kätest kinni ja samal ajal Q.V võttis XXX’ul pükste taskust rahakoti ja sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 90 eurot. Seega Q.V , pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga, isikute grupis ja relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades, s.o
Samuti tema, 29.12.2013.a kella 19:20 ajal eluruumi valdaja tahte vastaselt, lõhkudes aknaklaasi, ebaseaduslikult tungis võõrasse korterisse asukohaga Harjumaa, XXX, kus viibisid XXX ja xxx. XXX ja XXX jooksid oma korterist naaberkorterisse, asukohaga XXX, naabrimehe XXX juurde, kuid Q.V järgnes neile ja eluruumi valdaja tahte vastaselt tungis võõrasse korterisse asukohaga XXX, kus haaras XXX’e käest kinni, tekitades füüsilist valu ja hematoomi küünarnukil ja samuti lõi rusikaga näkku, tekitades füüsilist valu ja hematoomi vasaku silma all, samuti XXXasuvas korteris lõi XXX’i, kes püüdis kaitsta XXX’t, mitu korda rusikaga. Samuti tema, 01.01.2014.a kella 21:01 paiku eluruumi valdaja tahte vastaselt, ebaseaduslikult tungis sisse aknaklaasi lõhkumise teel XXXvalduses olevasse korterisse asukohaga Harjumaa, XXX. Samuti tema, 06.04.2014.a kella 15:30 ajal olles alkoholijoobes läks aadressile Harjumaa, XXXoma elukaaslase XXXjuurde, koputas uksele, kuid kodus olnud XXX ning eluruumi valdaja XXX ei avanud Q.V-le ust. Seejärel, olles lõhkunud akna, tungis ebaseaduslikult, omaniku tahte vastaselt võõrasse korterisse XXX, kus sel ajal viibisid XXXja XXX. Q.V tungis kohe XXX’le kallale, lüües kannatanut karguga, puust lõikelauaga ja jalgadega kehasse, vastu käsi, jalgu ja nägu, tekitades füüsilist valu ja 9 1-15-9045 kehavigastusi – alahuule hematoom, kriimustused ja hematoomid lõual, vasaku õlavarre, küünarnuki ja randme hematoomid. Samas korteris viibinud XXXpüüdis oma ema kaitsta, kuid Q.V tungis talle kallale, lõi puuhaamriga vastu laupa, tekitades laubale lahtise põrutushaava, samuti lõi mitu korda jalgadega kehasse, tekitades füüsilist valu. Seega Q.V , pani toime valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise või valdaja poolt esitatud sealt lahkumise nõude ebaseadusliku täitmata jätmise, mis on toime pandud elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega, s.o
Samuti tema, 29.12.2013.a kella 19:20 ajal eluruumi valdaja tahte vastaselt, lõhkudes aknaklaasi, omavoliliselt tungis võõrasse korterisse asukohaga Harjumaa, XXX, kus viibisid XXX ja XXX. XXX ja XXX jooksid oma korterist naaberkorterisse, asukohaga XXX, naabrimehe XXX juurde, kuid Q.V järgnes neile ja eluruumi valdaja tahte vastaselt tungis võõrasse korterisse asukohaga XXX, kus haaras XXX’e käest kinni, tekitades füüsilist valu ja hematoomi küünarnukil ja samuti lõi rusikaga näkku, tekitades füüsilist valu ja hematoomi vasaku silma all, samuti XXXasuvas korteris lõi XXX’i, kes püüdis kaitsta XXX’t, mitu korda rusikaga. Samuti tema, 29.01.2014.a kella 17:30 ajal viibides korteris aadressil Harjumaa, XXX, tungis kallale oma emale XXX’le, kägistas teda kõrist, tiris juustest ning lõi vähemalt viis korda rusikaga näkku, tekitades kannatanule füüsilist valu ning pindmised kriimustused ja hematoomid kaelal ja näol. Samuti tema, 06.04.2014.a kella 15:30 ajal olles alkoholijoobes läks aadressile Harjumaa, XXXoma elukaaslase XXXjuurde, koputas uksele, kuid kodus olnud XXXning eluruumi valdaja XXXei avanud Q.V-le ust. Seejärel, olles lõhkunud akna, tungis ebaseaduslikult, omaniku tahte vastaselt võõrasse korterisse XXX, kus sel ajal viibisid XXXja XXX. Q.V tungis kohe XXX’le kallale, lüües kannatanut karguga, puust lõikelauaga ja jalgadega kehasse, vastu käsi, jalgu ja nägu, tekitades füüsilist valu ja kehavigastusi – alahuule hematoom, kriimustused ja hematoomid lõual, vasaku õlavarre, küünarnuki ja randme hematoomid. Samas korteris viibinud XXXpüüdis oma ema kaitsta, kuid Q.V tungis talle kallale, lõi puuhaamriga vastu laupa, tekitades laubale lahtise põrutushaava, samuti lõi mitu korda jalgadega kehasse, tekitades füüsilist valu. Samuti tema, 10.05.2014.a kella 19:30 ajal olles alkoholijoobes, viibides Harjumaal, XXX korteris lõi mitu korda rusikatega ja jalgadega vastu pead ja keha oma elukaaslast XXX’t, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi – hematoomi, marrastused ja nihestused kuklas ja näol. Seega Q.V , pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes ja korduvalt, s.o
14.07.2016.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Loreta Tšurilova, Q.V ja tema kaitsja Riine Lumiste käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele taotleb abiprokurör kohtus süüdistatavale Q.V-le
lg 2 p 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistust 3 (kolm) aastat. 10 1-15-9045
lg 2 p 2, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistust 1 (üks) aasta.
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistust 4 (neli) kuud.
lg 1 alusel lugeda kergeim karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.
MS § 217 alusel kinni peetud, s.o 29.12.2013.a - 30.12.2013.a, s.o 2 päeva, 29.01.2014.a -31.01.2014.a, s.o 3 päeva ning 10.05.2014.a - 11.05.2014.a, s.o 2 päev, kokku 7 päeva. Kandmisele kuulub vangistus 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva.
lg 1, 3 alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Q.V ei pane temale määratud 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
Vastavalt
lg 1 on Q.V ’i käitumiskontrolli ajal kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2, 21 alusel määrata, et Q.V on kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ning mitte omama ja tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kokkuleppest nähtuvalt on asitõenditeks: CD plaadid, juuksed XXXkorteri põrandalt ning pudrunui ja DNA proovid. Tsiviilhagid on esitanud XXX, kes soovib 40 euro hüvitamist ning Vasalemma Vallavalitsus, kes soovib 104 euro hüvitamist. Samuti nähtub kokkuleppest, et süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva otsusega kaasneb sundraha (1075 eurot) ning kaitsjatasu (312 eurot, millele lisandub kaitsja tasu kohtumenetluses 456 eurot) väljamõistmine, mis tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuulise tähtaja jooksul igakuiselt võrdsetes osades kohtuotsuse jõustumisest. 14.07.2016.a toimunud kohtuistungil süüdistatavad L.P ja Q.V kinnitasid, et on süüdistusest aru saanud, nõustusid kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses ning kinnitasid, et jäävad sõlmitud kokkulepete juurde. Süüdistatavad nõustus kannatanute poolt esitatud tsiviilhagidega ning väljendasid valmisolekut nende hüvitamiseks. Abiprokurör jäi sõlmitud kokkulepete juurde, palus neid kinnitada. Süüdistatava L.P’i kaitsja Leelo Viil lisas, et kokkuleppe on L.P’i vaba tahte väljendus ning palus see kinnitada. Süüdistatava Q.V ’i kaitsja Riine Lumiste märkis, et kokkulepet sõlmides järgiti kriminaalkohtumenetluse sätteid, palus kokkuleppe kinnitada. 11 1-15-9045 Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud süüdistatavate selgitused sõlmitud kokkulepete kohta, olles veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkulepete juurde, asub seisukohale, et süüdistatavad on kokkulepetest aru saanud ning nendega nõustunud, kokkuleppeid sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepped on sõlmitud kriminaalkohtumenetluse sätteid järgides. Seega tuleb süüdistatav L.P talle esitatud süüdistuses
lg 2 p 3 ja § 200 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning Q.V talle esitatud süüdistuses
lg 2 p 2, 3, § 200 lg 2 p 7, 8 ja § 266 lg 2 p 1 järgi süüdi tunnistada ja määrata neile karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppetele. TSIVIILHAGI Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. KrMS § 310 lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega vastutab isik teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekitatud isiku poolse tegevuse või tegevusetuse tagajärjel, selline tegevus on õigusvastane ning isik on kahju tekitamises süüdi. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et L.P on oma õigusvastase tegevusega tekitanud varalist kahju kannatanulw XXX’le ning Q.V on oma õigusvastase tegevusega tekitanud varalist kahju kannatanule Vasalemma Vallavalitsusele. Kohus leiab, et kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid on põhjendatud ja esitatud mõistlikus suuruses ning kahju on tekitatud süüdistatavate õigusvastase käitumisega. Süüdistatavad L.P ja Q.V nõustusid toimunud kohtuistungil kannatanute poolt esitatud tsiviilhagidega ja nende suurustega. Sellest lähtuvalt kuuluvad tsiviilhagid täies mahus L.P ’ilt ja Q.V-lt väljamõistmisele. ASITÕENDID 12 1-15-9045 Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks CD plaadid salvestustega, juuksed XXXkorteri põrandalt ning pudrunui ja DNA proovid. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Lähtudes eelpool toodust tuleb CD plaadid salvestustega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja materjalide juurde. Juuksed XXXkorteri põrandalt ning pudrunui ja DNA proovid tuleb peale kohtuotsuse jõustumist hävitada kui väärtusetud asjad. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: L.P’ilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 408,00 eurot (nelisada kaheksa eurot). KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1075 eurot (üks tuhat seitsekümmend viis eurot). Arvestades L.P’i varalist seisundit, tema resotsialiseerumisväljavaateid, kohus leiab, et menetluskulude tasumist tuleb maksimaalselt ajatada, väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures esimesel 11 (üheteistkümnel) kuul tasuma igakuiselt 123,58 eurot ning 12 (kaheteistkümnendal) kuul 123,62 eurot. Menetluskulu tasumistähtaeg on igakuiselt 28-s kuupäev. Q.V-lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 768,00 eurot (seitsesada kuuskümmend kaheksa eurot). KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1075 eurot (üks tuhat seitsekümmend viis eurot). Samas peab kohus põhjendatuks menetluskulude osas kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätteid (arvestades Q.V ’i varalist seisundit, s.h et temalt kuuluvad väljamõistmisele tsiviilhagi ning tema resotsialiseerumisväljavaateid) ning määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi, s.o väljamõistetud menetluskulud kuuluvad hüvitamisele 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures esimesel 11 (üheteistkümnel) kuul tasuma igakuiselt 153,58 eurot ning 12 (kaheteistkümnendal) kuul 153,62 eurot. Menetluskulu tasumistähtaeg on igakuiselt 28-s kuupäev. 13 1-15-9045 Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.