Obsah (18)
§ 214§ 200§ 263§ 323§ 114§ 199§ 64§ 65§ 45§ 68§ 83§ 121§ 22§ 136§ 307§ 218§ 16§ 21KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2021.a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-4575 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer, rahvakohtunikud
§ 214
lg 2 p 1, 4,
§ 200
lg 2 p 4, 7, 8,
§ 263
lg 1 p 1,
§ 323
lg 1 ja
§ 114
lg 1 p 1 järgi, Daniel Kaasik süüdistatuna
§ 214
lg 2 p 1, 4,
§ 200
lg 2 p 4, 8,
§ 323
lg 1 ja
§ 114
lg 1 p 1 järgi, Artur Grigorov süüdistatuna
§ 114
lg 1 p 1 ja
§ 199
lg 2 p 4, 8 järgi üldmenetluses Süüdistatav Karl Koiva isikukood: 50204276814 elukoht: XXX, asub vahistatuna XXX kodakondsus: XXX kodanik emakeel: XXX haridus: XXX töökoht: enne vahistamist XXX kriminaalkorras karistatud ühel korral kahtlustatavana kinni peetud 13.03.2020.a tõkend vahistamine kohaldatud alates 14.03.2020.a Kaitsja riigi õigusabi korras advokaat Andres Veski Süüdistatav Daniel Kaasik isikukood: 50207182755 elukoht: XXX ja XXX, asub vahistatuna XXX kodakondsus: XXX emakeel: XXX haridus: XXX õppeasutus: enne vahistamist XXX XXX kriminaalkorras karistamata kahtlustatavana kinni peetud 13.03.2020.a tõkend vahistamine kohaldatud alates 14.03.2020.a Kaitsja riigi õigusabi korras advokaat Robert Sprengk Süüdistatav Artur Grigorov isikukood: 50008262757 elukoht: XXX, registreeritud elukoht XXX, asub vahistatuna XXX kodakondsus: XXX emakeel: XXX haridus: XXX töökoht: enne vahistamist XXX kriminaalkorras karistamata kahtlustatavana kinni peetud 13.03.2020.a tõkend vahistamine kohaldatud alates 14.03.2020.a Kaitsja riigi õigusabi korras advokaat Rein Napa RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Karl Koiva
§ 214lg 2 p 1, 4 järgi ja mõista temale karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust.
Süüdi tunnistada Karl Koiva
§ 200lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista temale karistuseks 5 (viis) aastat vangistust.
Süüdi tunnistada Karl Koiva
§ 263lg 1 p 1 järgi ja mõista temale karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.
Süüdi tunnistada Karl Koiva
§ 323lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
Süüdi tunnistada Karl Koiva
§ 114
lg 1 p 1 järgi ja mõista temale karistuseks 10 (kümme) aastat vangistust.
§ 64
lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõista Karl Koivale liitkaristuseks 10 (kümme) aastat vangistust.
§ 65
lg 2 alusel suurendada Karl Koivale mõistetud karistust Tartu Maakohtu 16.12.2019.a otsusega nr 1-19-9203 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 11 (üheteistkümne) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva vangistuse võrra ning lähtudes
§ 45
lõikes 2 sätestatud piirmäärast mõista Karl Koivale liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 10 (kümme) aastat vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvestada Karl Koiva eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lugeda Karl Koiva karistuse kandmise aja algust tema kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 13.03.2020.a. Karl Koiva suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. 2. Süüdi tunnistada Daniel Kaasik
§ 214lg 2 p 4 järgi ja mõista temale karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust.
Süüdi tunnistada Daniel Kaasik
§ 200lg 2 p 4, 8 järgi ja mõista temale karistuseks 5 (viis) aastat vangistust. 2
(74)Süüdi tunnistada Daniel Kaasik
§ 323lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
Süüdi tunnistada Daniel Kaasik
§ 114
lg 1 p 1 järgi ja mõista temale karistuseks 10 (kümme) aastat vangistust.
§ 64
lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõista Daniel Kaasikule liitkaristuseks 10 (kümme) aastat vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvestada Daniel Kaasiku eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lugeda Daniel Kaasiku karistuse kandmise aja algust tema kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 13.03.2020.a. Daniel Kaasiku suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. 3. Õigeks mõista Artur Grigorov
§ 199
lg 2 p 4, 8 (ajavahemikul 26.07.2019.a kell 17.30 kuni 27.07.2019.a kell 18.00 toime pandud tegu) järgi. Süüdi tunnistada Artur Grigorov
§ 199
lg 1 (05.07.2019.a toime pandud tegu) järgi ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Süüdi tunnistada Artur Grigorov
§ 114
lg 1 p 1 järgi ja mõista temale karistuseks 12 (kaksteist) aastat vangistust.
§ 64
lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõista Artur Grigorovile liitkaristuseks 12 (kaksteist) aastat vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvestada Artur Grigorovi eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lugeda Artur Grigorovi karistuse kandmise aja algust tema kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 13.03.2020.a. Artur Grigorovi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. 4. Asitõendid ja salvestised
§ 83
lg 1 alusel konfiskeerida PPA Lõuna prefektuuri relvade hoidlas asuvad Karl Koiva kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud nukirauad kui süüteo toimepanemise vahend (pakend KK4). KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde: - lisa 30.03.2020.a asitõendi vaatlusprotokolli juurde CD-plaadil, millele on jäädvustatud 25.01.2020.a ja 06.03.2020.a häirekeskuse numbrile 112 tehtud kõned (pakend HK1.1); lisa 31.03.2020.a asitõendi vaatlusprotokolli juurde DVD-R plaadil, millele on jäädvustatud XXX turvakaamera salvestused (pakend TS1); lisa 18.03.2020.a asitõendi vaatlusprotokolli juurde CD-R plaadil, millele on jäädvustatud 09.03.2020.a häirekeskuse numbrile 112 tehtud kõned (2 tk) (pakend HK1); lisa 17.03.2020.a asitõendi vaatlusprotokolli juurde DVD-plaadil, millele on jäädvustatud linnakaamerate salvestuskeskkonnast võetud turvakaamerasalvestis (pakend VS1); lisa 18.03.2020.a asitõendi vaatlusprotokolli juurde CD-plaadil, millele on jäädvustatud 10.03.2020.a häirekeskuse numbrile 112 tehtud kõne (pakend HK1); lisa 27.04.2020.a asitõendi vaatlusprotokolli juurde CD-plaadil, millele on jäädvustatud 10.03.2020.a häirekeskuse numbrile 112 tehtud kõne (pakend HK-RI); 3
(74)- lisa 13.03.2020.a asitõendi vaatlusprotokolli juurde CD-R plaadil, millele on jäädvustatud 10.03.2020.a XXX linnas XXX keskuse turvakaamera salvestised (pakend KVARTAL.VIDEOD); lisa 19.03.2020.a asitõendi vaatlusprotokolli juurde CD-R plaadil, millele on jäädvustatud 12.03.2020.a häirekeskuse numbrile 112 tehtud kõne (pakend HK1); lisa 14.06.2020.a asitõendi vaatlusprotokolli juurde DVD-plaadil, millele on jäädvustatud kaks turvakaamera salvestust seoses 12.03.2020.a juhtumiga XXX turvakaameratest (pakend HK1); lisa 13.03.2020.a asitõendi vaatlusprotokolli juurde CD-R plaadil, millele on jäädvustatud 13.03.2020.a häirekeskuse numbrile 112 tehtud kõne (pakend HK1); lisa 13.03.2020 sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde DVD-plaadil, millele on jäädvustatud kohtuarsti kohapealse vaatluse salvestis (pakend SKF2); lisa 13.03.2020.a sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde DVD-plaadil, millele on jäädvustatud sündmuskoha vaatlusel tehtud fotod ja videosalvestus (pakend SKF1); lisa 13.03.2020.a sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde DVD-plaadil, millele on jäädvustatud sündmuskohal fikseeritud jalatsite ja sõiduauto rehvimustrijälgede fotod (pakend SKF3); lisa 11.06.2020.a sideettevõtjalt saadud andmete protokolli juurde CD-plaadil, millele on jäädvustatud kõneeristuste originaalfailid (pakend KE1); lisa 13.03.2020.a L. I. kahtlustatavana kinnipidamise protokolli juurde – Facebooki arhiivifail. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist PPA Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis asuvad järgmised esemed: - lisa 13.03.2020.a sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde – verejälgedelt võetud DNA proovid (7
- tk)pakendatud ühte paberikotti (pakend nr 14.1, pakend nr 14.2, pakend nr 15.1, pakend nr 16.1, pakend nr 17.2, pakend nr 18.2, pakend nr 18.3); lisa 13.03.2020.a sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde – põlevvedeliku proovikott, milles surnukeha seljast võetud T-särk, mis märgitud pakend nr 13.3; lisa 13.03.2020.a sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde – põlevvedeliku proovikott, milles surnukeha pealt kaasavõetud osaliselt põlenud pruuni värvi kapuuts, mis märgitud pakend nr 13.4; lisa 13.03.2020.a sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde – verejälgedega lauajupp pakendatud paberikotti, mis märgitud pakend nr 17; lisa 14.04.2020.a asitõendi lauajupp vaatlusprotokolli juurde – DNA proovid (pakendid nr L17.1, L17.3, L17.4); lisa 18.03.2020.a asitõendi vaatlusprotokolli juurde – DNA proovid (pakendid nr AG1.2, AG2.1, AG2.2); lisa 19.03.2020.a asitõendi vaatlusprotokolli juurde – DNA proovid (pakendid nr DK4.1, DK4.2, DK5.1, DK5.2, DK5.3, DK6.1, DK6.2, DK6.3); lisa 20.03.2020.a asitõendi vaatlusprotokolli juurde – DNA proovid (pakendid nr KK2.1, KK2.3, KK3.1, KK3.2, KK4.2, KK4.4, KK5.1, KK5.2, KK5.3, KK5.4, KK7.1, KK7.2, KK7.4); lisa 23.03.2020.a asitõendi vaatlusprotokolli juurde – DNA proovid (pakendid nr RT1.1, RT1.2, RT1.4, RT1.5, RT1.6, RT1.7); 15.03.2020.a läbiotsimisel võetud DNA-proovid (13
- tk)(pakendid nr LO DNA nr 2, LO DNA nr 4, LO DNA nr 5, LO DNA nr 8, LO DNA nr 10, LO DNA nr 11, LO DNA nr 13, LO DNA nr 15, LO DNA nr 16, LO DNA nr 17, LO DNA nr 18, LO DNA nr 19, LO DNA nr 20); 4
(74)- 13.03.2020.a ekspertiisimaterjali võtmisel Ravila 19, Tartu Biomeedikumis C.-K. T. surnukehalt võetud sõrmeküünealused kaapeproovid paberümbrikus; 13.03.2020.a ekspertiisimaterjali võtmisel Ravila 19, Tartu Biomeedikumis C.-K. T. surnukehalt võetud põlenud jope käis ja särgitükk paberümbrikus; lisa 13.03.2020.a Karl Koiva kahtlustatavana kinnipidamise protokolli juurde – kinnipidamisel sõrmeküünte alused kaapeproovid (pakend Karl Koiva KP1); lisa 13.03.2020.a R. H. L. kahtlustatavana kinnipidamise protokolli juurde – kinnipidamisel sõrmeküünte alused kaapeproovid (pakend nr RH6); lisa 13.03.2020.a L. I. kahtlustatavana kinnipidamise protokolli juurde – kinnipidamisel sõrmeküünte alused kaapeproovid (KPL5); lisa 13.03.2020.a Artur Grigorovi kahtlustatavana kinnipidamise protokolli juurde – kinnipidamisel sõrmeküünte alused kaapeproovid (pakend AG10); lisa 13.03.2020.a Daniel Kaasiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli juurde – kinnipidamisel sõrmeküünte alused kaapeproovid (pakend nr DK1).
- Tsiviilhagid TsMS § 440 lg 1, § 444 lg 3 ja VÕS § 128 lg 3, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu J. K. esitatud tsiviilhagi ning välja mõista Karl Koivalt 130 (ükssada kolmkümmend) eurot J. K. (isikukood XXX, XXX arveldusarve nr XXX) kasuks. KrMS § 310 lg 2 alusel jätta kannatanu A. T. tsiviilhagi Artur Grigorovi vastu varalise kahju hüvitamise nõudes summas 1240 eurot läbi vaatamata. TsMS § 438 lg 1 ja VÕS § 127 lg 4, § 128 lg 5, § 134 lg 3, 5, § 136 lg 1, § 137 lg 1 § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel rahuldada kannatanu M. H. (H.) tsiviilhagi osaliselt ja välja mõista Karl Koivalt, Daniel Kaasikult ja Artur Grigorovilt solidaarselt 30 000 (kolmkümmend tuhat) eurot M. H. (isikukood XXX, XXX arveldusarvele nr XXX või nr XXX) kasuks.
- Menetluskulu/makseinfo: KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Karl Koiva sundrahast 1000 eurot, ekspertiisi maksumusest 460 eurot ja kaitsjatasust 1989,07 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Karl Koivalt menetluskulud 6898,13 (kuus tuhat kaheksasada üheksakümmend kaheksa eurot ja kolmteist senti) eurot alljärgnevalt: kannatanu lepingulise esindaja kulud 1895 eurot, tunnistaja kohtuistungist osavõtuga seotud kulu 13,33 eurot, ekspertiisi maksumus 799,07 eurot, kaitsja tasu 3730,73 eurot, sundraha 460 eurot. Võimaldada Karl Koival menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Daniel Kaasiku sundrahast 1000 eurot, ekspertiisi maksumusest 460 eurot ja kaitsjatasust 2133,59 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Daniel Kaasikult menetluskulud 7187,17 (seitse tuhat ükssada kaheksakümmend seitse eurot ja seitseteist senti) eurot alljärgnevalt: kannatanu lepingulise esindaja kulud 1895 eurot, tunnistaja kohtuistungist osavõtuga seotud kulu 13,33 eurot, 5
(74) ekspertiisi maksumus 799,07 eurot, kaitsja tasu 4019,77 eurot, sundraha 460 eurot. Võimaldada Daniel Kaasikul menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. KrMS § 181 lg 1 alusel jätta DNA-ekspertiisi maksumus 627 eurot ja täiendava DNAekspertiisi maksumus 57 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Artur Grigorovi sundrahast 1000 eurot, ekspertiisi maksumusest 460 eurot ja kaitsjatasust 2029,67 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Artur Grigorovilt menetluskulud 6979,33 (kuus tuhat üheksasada seitsekümmend üheksa eurot ja kolmkümmend kolm senti) eurot alljärgnevalt: kannatanu lepingulise esindaja kulud 1895 eurot, tunnistaja kohtuistungist osavõtuga seotud kulu 13,33 eurot, ekspertiisi maksumus 799,07 eurot, kaitsja tasu 3811,93 eurot, sundraha 460 eurot. Võimaldada Artur Grigorovil menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Kannatanu lepingulise esindaja kulud tuleb süüdistatavatel tasuda M. H. (isikukood XXX) XXX arveldusarvele nr XXX või nr XXX. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, märkides viitenumbri ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Menetluskulude tasumisel tuleb märkida viitenumbriks: Karl Koival 99921700015236 Daniel Kaasikul 99921700015249 Artur Grigorovil 99921700015252 Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. 7. Kannatanute teavitamine KrMS § 313 lg 1 p 101 ja KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel teavitada: - kannatanut M. M. (isikukood XXX, e-post XXX) Karl Koiva ja Daniel Kaasiku ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest; kannatanut S. R. (isikukood XXX) ja tema seaduslikku esindajat J. R. (isikukood XXX, epost XXX) Daniel Kaasiku ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest; 6
(74)- - kannatanut E. T. (isikukood XXX, e-post XXX) ja tema seaduslikku esindajat M. T. (isikukood XXX, e-post XXX), kannatanut R. I. (isikukood XXX) ja kannatanut J. K. (isikukood XXX, e-post XXX) Karl Koiva ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest ning kannatanut M. H. (isikukood XXX, e-post XXX) Karl Koiva, Daniel Kaasiku ja Artur Grigorovi ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 06.07.2020.a määrusega nr 1-20-4575 anti Karl Koiva, Daniel Kaasik, Artur Grigorov, L. I., R. H. L. ja A. K. neile esitatud süüdistuses üldmenetluse korras kohtu alla. Tartu Maakohtu 14.01.2021.a määrusega eraldati KrMS § 216 lg 2 p 3 ja KrMS § 216 lg 5 alusel kriminaalasjast nr 1-20-4575
(20278000447)kriminaalasi süüdistatava L. I. süüdistuses
§ 121
lg 1 –
§ 22
lg 3,
§ 136
lg 1 ja
§ 307lg 1 järgi, R.
H. L. süüdistuses
§ 136
lg 1 ja
§ 307lg 1 järgi ja A.
K. süüdistuses
§ 136
lg 1 ja
§ 307lg 1 järgi eraldi menetlusse.
II SÜÜDISTUSE SISU Artur Grigorovit süüdistatakse selles, et tema - võttis ära XXX kella 00.00-02.00 ajal XXX talu hoovilt talle võõra vallasasjana selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil A. A. kuuluva murutraktori XXX XXX väärtusega 1000 eurot. - ajavahemikul XXX kell 17.30 kuni XXX kell 18.00 tungis Artur Grigorov akna kaudu sisse XXX asuvasse renoveerimisjärgus eluhoonesse ja võttis sealt võõra vallasasjana ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära A. T. kuuluva elektrilise kettsae „XXX“ väärtusega 190 eurot, tikksae „XXX“ väärtusega 45 eurot, elektrilise käsiketassae „XXX“ väärtusega 50 eurot, puulõhkumise kirve „XXX“ väärtusega 90 eurot, helipuldi „XXX“ väärtusega 605 eurot, isevalmistatud kohvri väärtusega 90 eurot, basskitarri „XXX“ väärtusega 130 eurot ning samal kinnistul asuvast puukuurist poksikoti „XXX“ väärtusega 40 eurot. Kokku tekitas Artur Grigorov kannatanule kahju summas 1240 eurot. Sellise tahtliku teoga pani Artur Grigorov toime
§ 199
lg 2 p 4 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud korduvalt ja sissetungimisega. Karl Koivat ja Daniel Kaasikut süüdistatakse selles, et Karl Koiva isikuna, kes on 16.12.2019 karistatud
§ 199lg 2 p 7 ja 8 järgi, ja tegutsedes grupis XXX.
a ajavahemikul 20:05:30– 20:31:10 nõudsid XXX asuvas XXX keskuses grupis koos M. A. T. alaealise kannatanu M. M. (M.) võla tasumist kannatanut ähvardades. Karl Koiva ähvardas kannatanut lausudes: „Kas sa arvad, et ma ei vajuta sind ära?“ ning „Kas sa arvad, et ma ei anna sulle nuga“. M. A. T. ähvardas kannatanut lausudes: “Kas sa arvad, et ma ei julge sulle siin peksa anda?“ „Kas sa 7
(74)arvad, et ma ei anna sulle nuga?“ M. M. tundis reaalset hirmu ähvarduse täideviimise eest ning maksis selle hirmu tõttu XXX. a Daniel Kaasikule 25 eurot sularaha. Sellise tahtliku tegevusega panid Karl Koiva ja Daniel Kaasik toime grupiviisilise varalise kasu üleandmise nõudmise vägivallaga ning Karl Koiva isikuna, kes on varasemalt toime pannud varguse, s.o
§ 214lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Daniel Kaasikut süüdistatakse selles, et tema XXX. a kell 14:18 mobiilirakenduse XXX teel nõudis alaealise kannatanu M. M. võla tasumist kannatanut ähvardades. Daniel Kaasik ähvardas kannatanu M. M. öeldes: „Kui sa täna õhtuks tuled maksad mingi osa ära jäävad kohe teised mängust välja“, „Homseks veel 25“ ning „Ja siis esmaspäeval ylejaanud“. M. M. tundis reaalset hirmu ähvarduse täideviimise eest ning maksis XXX. a Daniel Kaasikule 25 eurot sularaha. Sellise tahtliku tegevusega pani Daniel Kaasik toime varalise kasu üleandmise nõudmise vägivallaga, isikuna, kes on varem toime pannud väljapressimise, s.o
§ 214lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Daniel Kaasikut süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud väljapressimise, XXX. a kella 21.45 paiku XXX asuva XXX parkla juures võttis kätte noa ning ütles alaealisele kannatanule S. R. „Sa kas annad telefoni või raha, muidu saad nuga“, pärast mida haaras Daniel Kaasik kannatanu käest musta värvi mobiiltelefoni XXX, väärtusega 30 eurot. Sellise tahtliku tegevusega pani Daniel Kaasik isikuna, kes on varem pannud toime väljapressimise, toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ning relvana kasutatava muu esemega ähvardades, s.o
§ 200lg 2 p 4 ja 8 kvalifitseeritava kuriteo.
Daniel Kaasikut süüdistatakse selles, et tema pärast S. R. suhtes toime pandud röövimist XXX. a kella 21.45 paiku XXX asuva XXX parkla juures ütles kannatanule, et „Kui sa sellest politseile teada annad, siis saad kindlasti nuga“. Seejärel kannatanu S. R. lahkus XXX asuva XXX juurde, tundes reaalset hirmu ähvarduse täideviimise ees, kuna Daniel Kaasik kasutas tema suhtes eelnevalt vaimset vägivalda ja ähvardas relvana kasutatavat eset. Sellise tahtliku tegevusega pani Daniel Kaasik toime vägivalla kasutamise kannatanu vastu, eesmärgiga takistada täita tal oma kohustust ja teostada oma õigusi kriminaalmenetluses, s.o
§ 323lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu.
Karl Koivat süüdistatakse selles, et tema varem väljapressimise toime pannud isikuna ning grupis koos M. A. T. pani toime röövimise. Röövimine seisnes selles, et Karl Koiva näitas ta XXX. a kella 18:00 paiku XXX asuva maja juures alaealise kannatanu E. T. (T.) oma taskus olevat menetluses seni tuvastamata eset ning küsis kannatanu käest: „Kas sul raha on?“, „Näita taskud ette“. Kannatanu E. T. tundis hirmu ning võttis taskust rahakoti koos 105 euro sularahaga. Karl Koiva haaras rahakoti kannatanu käest ära. Seejärel haaras kannatanu selja tagant tema kaelast kinni M. A. T. Karl Koiva võttis kannatanu rahakotist 105 eurot ning andis tühja rahakoti tagasi öeldes: „Kui sa menti lähed, siis leiame su üles“ ning „Lepime kokku, et menti sa ei lähe ja telefon jääb praegu sulle“. Seejärel isikud lahkusid sündmuskohalt. Sellise tahtliku tegevusega pani Karl Koiva toime grupiviisilise võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise ning ähvardades relvana kasutatava esemega, s.o
§ 200lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Karl Koivat süüdistatakse selles, et tema 8
(74)- XXX kella 19:29 paiku XXX asuva XXX kaubanduskeskuse juures XXX tänava poolsel küljel grupis koos M. A. T. kasutas füüsilist vägivalda alaealise R. I. suhtes. Vägivald seisnes selles, et Karl Koiva ja M. A. T. peksid kannatanut korduvalt kätega pea piirkonda. Sellise tegevusega tekitasid Karl Koiva ja M. A. T. kannatanu R. I.’ile füüsilist valu. Sellega häirisid Karl Koiva ja M. A. T. sündmuskohal viibinud kõrvalise isiku A. M. rahu ja turvatunnet, milline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat suhtumist avalikku korda. Eeltooduga rikkusid Karl Koiva ja M. A. T. Korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt. - XXX. a kella 16:40 paiku aadressil XXX linn asuvate garaažide ees kasutas füüsilist vägivalda J. K. suhtes, mis seisnes selles, et Karl Koiva küsis J. K.: „Kas sa vahtisid mind?“, peale mida lõi Karl Koiva kannatanut ühe korra oma peaga kannatanu pea vasaku külje vastu ning ühe korra oma peaga kannatanu pea parema külje vastu. Seejärel lõi Karl Koiva, kasutades paremal käel kasteeti, ühe korra parema käe rusikaga kannatanut vasaku silma alla. Kannatanu J. K. kukkus pikali ning ei suutnud püsti tõusta. Peale seda läks Karl Koiva eemale, kuid tuli mõne aja möödudes tagasi. Kannatanu J. K. läks XXX linn kortermaja ees olevale trepile istuma. Talle lähenes Karl Koiva, kes lõi kannatanu ühe korra jalaga parema kõrva piirkonda. Kannatanu peksmise käigus läks kaduma kannatanu telefon XXX väärtusega 130 eurot. Peksmisega Karl Koiva põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tekitas pea pindmised hulgivigastused. Sellise tegevusega häiris Karl Koiva sündmuskohal viibinud kõrvalise isiku K. H. rahu ja turvatunnet, milline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat suhtumist avalikku korda. Eeltooduga rikkus Karl Koiva Korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt. Sellise tahtliku tegevusega pani Karl Koiva toime
§ 263
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga. Karl Koivat süüdistatakse selles, et tema pärast J. K. suhtes XXX aadressil XXX linn asuvate garaažide ees toimepandud kehalist väärkohtlemist sõnas kannatanule: „Kui sa kukkedele kitse paned, siis otsin su üles ja lõikan su kõri läbi“. J. K. tundis reaalset hirmu ähvarduste täideviimise ees, kuna Karl Koiva kasutas tema suhtes eelnevalt füüsilist vägivalda. Sellise tahtliku tegevusega pani Karl Koiva toime vägivalla kasutamise kannatanu vastu, eesmärgiga takistada täita tal oma kohustust ja teostada oma õigusi kriminaalmenetluses, s.o
§ 323lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu.
Karl Koivat, Daniel Kaasikut ja Artur Grigorovit süüdistatakse selles, et XXX. a ajavahemikus kell 2.24–3.38 XXX asuva maja juures ning XXX alevikus XXX kinnistul panid nad grupis tahtlikult toime C.-K. T. mõrva. Mõrva toimepanemine seisnes selles, et Karl Koiva, Artur Grigorov ja Daniel Kaasik peksid kannatanut käte ja jalgadega XXX asuva maja taga, misjärel Karl Koiva võttis grupis koos Artur Grigorovi, Daniel Kaasiku, L. I., A. K. ja R. H. L. kannatanu C.-K. T. tahte vastaselt tema vabaduse. Saabunud A. K. juhitud sõiduautoga XXX alevikus asuvale XXX kinnistule, asusid Karl Koiva, Artur Grigorov ja Daniel Kaasik peksma C.-K. T. käte, jalgade ja lauajupiga pea ja keha piirkonda. Peksmisega tekitati C.-K. T. pea lahtise tömbi trauma koljupõhimiku murru ja traumaatilise ämblikuvõrkkelmealuste verevalumitega, mille tüsistusena tekkis peaajuturse. Nende vigastuste tagajärjel C.-K. T. suri sündmuskohal. Seejärel süütasid Karl Koiva, Artur Grigorov ja Daniel Kaasik kannatanu C.-K. T. surnukeha põlema ja põgenesid sündmuskohalt. 9
(74)C.-K. T. surma põhjustamine oli piinav ja julm, kuna teda peksti grupiviisiliselt käte, jalgade ja lauajupiga üle kogu keha ning pikema perioodi jooksul, mil kannatanu jõudis öelda peksjatele, et tal on valus. Sellise tahtliku tegevusega panid Karl Koiva, Artur Grigorov ja Daniel Kaasik toime
§ 114lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mõrva piinaval ja julmal viisil.
III KOHTU SEISUKOHT SÜÜDISTUSE OSAS Süüdistus
§ 199
lg 2 p 4, 8 järgi
§ 199
lg 2 p 4, 8 sätestab vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ning sissetungimisega. I episood Süüdistuse kohaselt võttis Artur Grigorov XXX.a kella 00.00-02.00 ajal XXX talu hoovilt ära A. A. kuuluva murutraktori XXX väärtusega 1000 eurot. Süüdistatavale Artur Grigorovile ette heidetud vargus on tõendatud kannatanu A. A. ning tunnistajate T. A., G. S., R. T., H. A. D. ja K. T. (T.) ütlustega, teenistuslehega ning A. Grigorovi enda ütlustega. Kannatanu A. A. ütluste kohaselt varastati juulis XXX.a XXX talu hoovilt murutraktor XXX, mis asus õues maja akna all. Kadumise avastas ta XXX. Viimati nägi, et murutraktor oli olemas paar päeva enne seda. Õuel oli näha koht, kus oli traktorit läbi heina veeretatud teele. Kõigepealt helistas ta piirkonna konstaablile, kes soovitas 112 helistada. Siis helistas ta 112, patrull tuli kohale, fikseeris selle olukorra ja tegi fotod. Kannatanu A. A. ütluste lisast nähtub Google kaardi väljavõte, kus kannatanu sõnul asub tema talu koht ja kus seisis varastatud murutraktor. Kannatanu A. A. selgitas kohtus, et traktor asus elumaja ja garaažihoone vahel, noolega tee peale näitab veeretamise jälgi, kust traktor viidi kõrvalteele, mis läheb XXX mnt kahe-kolme elamu juurde. Teenistuslehelt nähtub, et XXX.a kell 14.59 registreeriti juhtum, mille kohaselt teatas A. A., et XXX talus varastati öö jooksul murutraktor. Tuli ka info, et teataja XXX tuttavad Artur Grigorov ja R. T. pakkusid kellelegi murutraktorit osta. Traktor seisis autos, murul on näha murutraktori lükkamise jälgi. Kannatanu ütlusi kinnitavad tema XXX tunnistaja T. A. ütlused, mille kohaselt avastas ta traktori varguse XXX.a siis, kui pidi hommikul minema muru niitma. Traktor kuulus XXX A. A. ja see varastati XXX talust. Tegemist oli XXX murutraktoriga. Alguses nägid nad jälgi, et oli tallatud läbi muru. Helistasid politseisse ja siis soovitati neil leida nii palju tunnistajaid, kui saab ja minna ütlusi anda. Nii nad ka tegid. Kannatanu A. A. ja tunnistaja T. A. kirjeldasid edasi, kuidas tuli välja see, kes võis murutraktori varguse taga olla. Nimelt andis kannatanu A. A. ütlusi selle kohta, kui tema XXX T. A. helistas ühele sõbrale ja muu jutu sees mainis, et murutraktor varastati ära, siis tuli välja see, kes võis traktori varguse taga olla. XXX sõber, kellele XXX helistas, oli olnud kuskil sünnipäeval ja öösel oli sõidetud sinna õue peale, kus sünnipäeva peeti ja oli pakutud murutraktorit müüa. Seal tunti ära Artur. Artur Grigorovit teab ta ise varem, kuna Artur on ühe küla inimene. XXX T. helistas korduvalt Arturile ja ütles, et paljud inimesed on Arturi sünnipäeval ära tundnud. Nad pakkusid Arturile korduvalt võimalust traktor tagastada. Artur väitis korduvalt, et ei tea midagi. 10
(74)Tunnistaja T. A. ütluste kohaselt sai ta neti kaudu murutraktori vargusest teada E. E. Ta suhtles seoses vargusega E. E. ja G. S. ning K.-R. K. Jutu käigus tuli välja, et traktori varas võis olla Artur Grigorov. Ta teadis Artur Grigorovit, kuna nad elasid samas külas ja nad on ka koos kuskil väljas käinud. Alguses Artur eitas vargust. Tunnistaja T. A. poolt uurijale saadetud Facebook Messengeri vestlusest tema ja R. T. vahel nähtub järgnev. T. A. kirjutab: „Sa käisid ise seal vedul ju. Kõik kes seal olid ütlesid seda. Kus see on nagu lege“. R. T. vastab: „Artur lubas õhtul traktori ära tuua. Ütles et varastaski“. Tunnistaja R. T. kinnitas kohtus, et selline kirjavahetus tal T. A. tõepoolest oli. Tunnistaja T. A. ütluste lisa - Facebook Messengeri vestluse T. A. ja E. S. vahel - kohaselt kirjutab E. S., et E. ütles, et Artur ja R. käisid siin öösel ja tahtsid mingit muruniidukit müüa. Tunnistaja R. T. andis ütlusi selle kohta, kuidas temaga võttis XXX. aasta juulis ühendust Artur Grigorov, kes ütles, et ühe murutraktori peab maha müüma, aga Arturil ei ole transporti selle jaoks. Grigorov palus temalt abi murutraktori transportimiseks ostja juurde. Ta oli nõus, et Grigorov maksab 50 eurot transportimise eest ja maksab ka käru rendi kinni. Ta võttis ühendust enda sõbra isaga, kellelt laenas auto ja peale seda läks XXX, rentis sealt käru ja siis läks XXX lähedal. Bussipeatuse juures ootas teda Grigorov, kellel oli sinna bussipeatuse kõrvale paigaldatud murutraktor. Ta jäi sinna seisma, tegi käru lahti ja nad panid traktori koos kärule. Edasi võtsid suuna XXX poole ja teel sinna istus autosse H. D., kes oli parajasti seal oma tüdruksõbral külas ja palus ennast XXX viia. XXX oli 2-3-korruseline maja, nad suundusid sinna Grigorovi juhendamisel ja laadisid murutraktori käru pealt maha. Seal oli päris mitu inimest tol hetkel. Ta tundis sealsetest inimestest K.-R. K., G. S. ja G. S. sugulast. Traktori ostmüük ei toimunud, kuna ei olnud piisavalt palju raha. Tunnistaja G. S. ütlused on kooskõlas tunnistaja R. T. ütlustega. Nimelt kirjeldas G. S. kohtus antud ütlustes, kuidas Artur Grigorov üritas talle murutraktorit müüa. Artur Grigorov võttis juulis XXX.a temaga Facebook Messegeri kaudu ühendust seoses murutraktoriga. Artur Grigorov kirjutas XXX.a kell 18.04, et tahab murutraktorit müüa. See oli õhtusel ajal ja Artur ütles, et seda saab südaöö paiku näha. Artur saatis ka Google`ist pildi. Artur tahtis traktori eest saada 350 eurot. Ta tingis koos sugulasega hinnas ja ütles, et kui Artur selle hinnaga on nõus, siis ta on nõus ära võtma. Ta pidi sugulasega traktori just ostma, sest väga suur maa-ala oli vaja niita. Grigorov tuli selle traktoriga tema juurde XXX tallu XXX külas XXX südaöö paiku. Grigorov tuli koos R. T. ja teisi ta ei tundnud, kes seal olid. Artur tuli halli värvi autoga, marki ja registreerimisnumbrit ta ei mäleta. Traktor toimetati tema tallu XXX logoga käruga. Traktor oli kollast värvi XXX. Murutraktor töötas. Ta ei ostnud murutraktorit, kuna nad ei saanud hinnas kokkuleppele. Ta teadis seda, et Grigorovil ja T. on pidu tulemas ja neil oli raha selleks vaja. Grigorov ja T. olid närvis, et traktorit ei ostetud. Traktori päritolust sai ta teada alles järgmisel hommikul. Päeval kella nelja ajal ärkas siis, kui L. ja K.-R. K. ajasid ta üles ja ütlesid, et ta peab nüüd ise tunnistusi andma. T. A. oli kuskil 10 minuti pärast tema hoovil ja siis sõitsid uurija juurde. Ta saatis uurijale Facebook Messegeri vestlused Artur Grigoroviga. Tunnistaja G. S. ütlusi kinnitab tema poolt uurijale edastatud Facebook Messegeri vestlus tema enda ja Artur Grigorovi vahel. Vestlusest nähtuvalt kirjutab Artur: “See sa murutraktorit ei taha osta et oleks kergem muru niita“. G. S. küsib selle peale, kui palju Artur traktori eest tahab, mille peale Artur vastab, et 350. Järgnevalt kaupleb G. vestluses hinna osas ja Artur väidab, et tegemist on XXX traktoriga, mis on peidus. Artur küsib, kas G. on ikka sularaha, mille peale G. vastab, et 100 eurot on sularaha ja 100 eurot teeb ülekandega, millega Artur ei nõustu. G. palub kirjutada, kui Artur on otsustanud, mille peale Artur vastab, et ta peab mõtlema, kelle kontole ta ülekande teha laseb. Artur kirjutab: „Nh ma tahaks lahti sellest saada ja möllu panna tna“. 11
(74)Tunnistaja R. T. ja alaealise tunnistaja H. A. D. ütlused tõendavad seda, kuidas toimetati murutraktor edasi XXX, kuna G. S. ei olnud nõus seda ära ostma ning murutraktorit oli vaja kuskil hoida, kuniks see ära ostetakse. Tunnistaja R. T. ütluste kohaselt panid nad traktori peale ja mõtlesid, et kuhu selle panevad, kuni ära ostetakse. Kuna Arturil ei olnud seda kuskil hoida, siis lõpuks langeski ainukeseks võimalikuks variandiks H. XXX garaaž XXX. Siis suundusid nad XXX edasi XXX poole, viisid murutraktori H. XXX garaaži juurde, laadisid traktori maha ja viisid renditud käru tagasi XXX. Alaealine tunnistaja H. A. D. andis ütlusi selle kohta, et tema oli murutraktoriga seotud nii, et ta lasi hoiustada seda enda garaažis ja ta oli müümise momendil kaasas. XXX.a juulis oli ta kunagise tüdruksõbra juures XXX. Ta helistas R. T., et koju saada. Ta läks XXX auto peale, kus olid Grigorov ja T. See oli väike buss, millel oli käru. Esimest korda nägi XXX linnas, mis kärus oli. Lõppkokkuvõttes sõitsid nad tema vanemate garaaži. Ta nõustus XXX garaažis XXX murutraktorit hoiustama, sest sõpra on vaja aidata, aga ta ei teadnud, et see varastatud on. Kannatanu A. A. kirjeldas edasi, kuidas lõpuks XXX õhtupoole tunnistas Artur üles, et võttis murutraktori ja pakkus, et võib tagasi anda. Leppisid Arturiga kokku, et õhtul 7-8 ajal saavad XXX garaažide juures kokku ja seal pidi üleandmine toimuma. Ta läks koos XXX T. A. XXX juurde. Selleks ajaks, kui nad sinna jõudsid, oli traktor aetud XXX risti. Seisis sõiduteel. Kolm noormeest oli seal, aga ta ei tundnud neist kedagi. Nad XXX ütlesid, et tulid traktorile järele ja tõstsid traktori kaubikusse. Kui nad XXX hakkasid ära sõitma, siis üks noormeestest jooksis bussi kõrvale, koputas akna peale ja küsis „aga raha?“. Ta küsis, et mis raha. Küsiti 350 eurot, mida oleks pidanud maksma neile. Kannatanu selgitas noormehele, et traktor on varastatud ja kuulub neile, siis sõitsid minema. Kannatanu A. A. ütlused on kooskõlas tunnistaja T. A. ütlustega, mille kohaselt tunnistaja T. A. väitis, et kui nad ütlusi käisid andmas, siis Artur helistas Facebookis ja pärast andis traktori tagasi. Artur ütles, et annab samal õhtul üle selle murutraktori. Siis nad läksid XXX samal õhtul sinna XXX juurde, mis asus XXX juures ja seal said traktori kätte. Ta nägi, et seal oli K. T. ja veel 2 inimest, keda ta ei teadnud. Need inimesed arvasid, et nad müüvad seda traktorit, kuna kui ta XXX ära sõitma hakkas, siis nad küsisid raha selle eest. Nad ütlesid XXX selle peale, et varastatud ja raha ei saa. Siis sõitsid minema. Facebookis samal õhtul H. vabandas. H. pidi traktorit enda pool hoidma. Alaealise tunnistaja K. T. ütluste kohaselt läks ta XXX aastal koos S. K. XXX asuvate garaažide juurde juttu ajama. Ta läks koos S. K. sinna ja seal oli H. D., R. T. ja Artur Grigorov. Artur ütles, et on alkoholi joonud ja murutraktor oleks vaja maha müüa. Siis Artur oli nõus S. K. andma 40 eurot, kui S. müüb seal kuskil nurga peal selle murutraktori maha. Murutraktori eest pidid küsima 200-300 eurot. Sinna tulid 30-ndates mees ja siis mingi noorem, so 16-18-aastane, kes hakkasid murutraktorit kaubiku peale tõstma. S. küsis, kuhu raha jääb ja siis need mehed ütlesid, mis raha, see murutraktor on varastatud. Nad ei teadnud, et see oli varastatud, kui oleks teadnud, ei oleks seda kuhugi müüma läinud. Nad läksid garaaži juurde tagasi ja siis tuli välja, et murutraktor oli varastatud. Siis ta helistas Arturile, et mis jama sellega on. Artur ütles, et on jah varastatud. Kannatanu A. A. ja tunnistaja T. A. ütlused haakuvad ja on kooskõlas omakorda ka tunnistajate R. T. ja H. A. D. ütlustega. Tunnistaja R. T. andis ütlusi, et ta sai alles järgmine päev teada murutraktori päritolu kohta, kui temaga võttis ühendust selle murutraktori õige omanik T. A. T. kirjutas talle, et keegi oli rääkinud, et nemad käisid traktorit müümas ja see traktor on T. käest varastatud. Tunnistaja H. A. D. väitis, et ka tema sai alles järgmisel päeval teada, et murutraktor on varastatud. T. helistas ja ütles seda. Järgmisel päeval, kui ta sai teada, et traktor on tegelikult varastatud, tulid XXX garaaži juurde isikud, K. T. ja ülejäänud nimesid enam ei mäleta. Grigorov palus tal nii öelda müüma minna. XXX garaaži juurest jõudis murutraktor XXX 12
(74)juurde sõites, ta ei mäleta, kes sellega sinna sõitis. K. T. ja teine noormees läksid ka sinna kohta koos murutraktoriga. Murutraktor läks omanikule tagasi XXX juures. Lõpus ta kirjutas T. A., et tema selle asjaga seotud ei ole. Süüdistatav Artur Grigorov tunnistas kohtus A. A. kuuluva murutraktori vargust ning ta andis ütlusi selle kohta, et tal tekkis mõte varastada A. A. kinnistult murutraktor ja see maha müüa, kuna oli üks isik, kellel oli vaja sellist asja hankida. Siis ta ütles, et ta teab, kust seda saada ja siis nad leppisid kokku hinna. Ta suhtles T. ja ta on neil aidanud seal muru niita sama murutraktoriga. Ta teadis, kuna nad magama lähevad ja kuna magavad. Sellega probleeme ei olnud. Traktor oli köögi akna all. Temaga oli üks isik kaasas, kes aitas tal seda ära vedada sealt. Siis vedasid selle, panid peitu. Siis see inimene, kes pidi selle esialgu ära ostma, see ei saanud seda ära osta ja siis ta pakkus edasi osta. Raha oli vaja selleks, et pidu panna. Esialgu ta eitas päris pikalt vargust. Siis lõppude-lõpuks ta tunnistas T. A. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et XXX.a kella 00.00-02.00 ajal võttis süüdistatav Artur Grigorov XXX talu hoovilt ära A. A. kuuluva murutraktori XXX. II episood Lisaks süüdistatakse Artur Grigorovit selles, et tema, ajavahemikul XXX.a kell 17.30 kuni XXX.a kell 18.00 tungis akna kaudu sisse XXX asuvasse renoveerimisjärgus eluhoonesse ja võttis sealt ära A. T. kuuluva elektrilise kettsae „XXX“ väärtusega 190 eurot, tikksae „XXX“ väärtusega 45 eurot, elektrilise käsiketassae „XXX“ väärtusega 50 eurot, puulõhkumise kirve „XXX“ väärtusega 90 eurot, helipuldi „XXX“ väärtusega 605 eurot, isevalmistatud kohvri väärtusega 90 eurot, basskitarri „XXX“ väärtusega 130 eurot ning samal kinnistul asuvast puukuurist poksikoti „XXX“ väärtusega 40 eurot. Kokku tekitas Artur Grigorov kannatanule kahju summas 1240 eurot. Kannatanu A. T. kirjeldas kohtus antud ütlustes, et ta läks XXX. aasta suvel 26. juuli õhtul kella 5-6 paiku kodust XXX minema, sulges ukse. See oli pooleliolev ehitis. Pidevalt ta seal ei viibinud, ta ei ööbinud seal. Tagasi tuli ta järgmisel päeval umbes samal ajal. 24 tundi oli vahepeal aega, kus ta ei tea, mis seal võis toimuda ja kedagi ei olnud seal. Tagasi tulles avastas ta, et aken, mis ära minnes oli tuulutuse režiimis, oli nüüd lääbakil ja siis tekkiski tal kahtlus, et seal on toimunud ebaseaduslik sissetungimine. Peale seda hakkas ta vaatama, kas on ka midagi kadunud või on see lihtsalt selline vandalism, lõhkumise pärast. Kadunud olid mitmed asjad. Täisnimekirja ei oska ta nimetada, aga kadunud oli helipult XXX, basskitarr, elektriketas-saag, elektriline mootorsaag, tikksaag, hiljem avastas, et kuurist oli kadunud ka poksikott, mis oli pandud rippuma puukuuri laetala külge. Tööriistad olid kadunud vanast aidast, mida uuendasid ja ehitasid eluhooneks. Hoonel olid uksed ees ja lukustatud. Kuur, kus oli poksikott, ei olnud lukustatud. Seal olid seinad, aga uksi ei olnud. Poksikott oli klambriga kinni kinnitatud ja sellega pidi tükk aega vaeva nägema, et seda sealt lahti saada. Ta helistas politseisse, kirjeldas juhtunut ja siis umbes 1-2 tunni pärast tuli sinna üks valveuurija, kes käis sündmuskohtadel koos kriminalistiga, siis tehti proovid sündmuspaigast ja materjal läks politsei uurijate kätte. Kannatanu A. T. ütluste lisast nähtub Google kaardi väljavõte, kus kannatanu sõnul on märgitud aken, kus oligi sissetungimise koht. Sündmuskoha XXX.a vaatlusprotokolli kohaselt viidi vaatlus läbi XXX. Vaatlusprotokollist nähtuvalt paikneb renoveeritava hoone tagaküljel paremal pakettaken, mis on praokil. Akna veeplekil on näha tolmu äratusjälgi, millelt võeti DNA proov. DNA proovid võeti veel avatud akna ülemiselt klaasilt avastatud tolmu äratusjälgedest ja akna raami alumiselt raamipuult. 13
(74)Arvestades kannatanu ütlusi teo toimepanemise osas ja sündmuskoha vaatlusprotokolli koostamise aega, saab süüdistatavale etteheidetav tegu olla toime pandud ajavahemikul XXX.a kuni XXX.a, mitte aga ajavahemikul XXX.a kuni XXX.a, nagu on märgitud süüdistuses. DNA-ekspertiisiakt nr XXX tõendab, et XXX võetud DNA proovide analüüsimisel saadi täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. DNA-ekspertiisiaktiga nr XXX loeb kohus tuvastatuks, et sündmuskoha vaatluse käigus XXX aknaraami alumiselt raamipuult võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt inimeselt. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Artur Grigorovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Akna ülemiselt klaasilt võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt inimeselt. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Artur Grigorovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Süüdistatav Artur Grigorov ennast sissemurdmisega toime pandud varguses süüdi ei tunnistanud. Kohtus antud ütluste kohaselt on ta XXX kinnistult palju kordi möödunud, aga üks päev sattus ta sinna kinnistu alale. Juhtus nii, et seal oli tema ja veel mõned inimesed, keda ta ei soovi nimetada. Nad mõtlesid, et oleks tore seal majas sees käia. Nad vaatasid, et renoveeriti maja ja seal ei ole kedagi ja siis nad tahtsid seal sees käia nagu maha jäetud majas. Mis seal ikka, ta tegi neile akna lahti, nad läksid sisse ja tema läks ära. Edasi ta ei tea, mis seal toimus. Nende inimestega ei olnud juttu sellest, mida nad elamises leidsid. Teda kutsuti hiljem uurija juurde ja sealt ta sai teada, et mis juhtus, maja tõsteti tühjaks. Kaitsja Rein Napa hinnangul ei ole tõendatud, et ajavahemikul XXX.a kell 17.30 kuni XXX.a kell 18.00 tungis Artur Grigorov akna kaudu sisse XXX asuvasse renoveerimisjärgus eluhoonesse ja võttis sealt võõra vallasasjana ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära A. T. kuuluvad esemed. Kaitsja väitel tundub küsitav, kas nende esemete vargus ja füüsiliselt nende äraviimine varguse toimepanemise kohast ühe isiku poolt on võimalik. Kaitsja leidis, et ekspert on andnud vastused selliselt, et ei saa küll välistada, et aknaraami alumisel raamilt ja akna ülemiselt klaasilt võetud DNA profiil võib pärineda Grigorovilt, kuid ekspert ei saa seda ka vastuvaidlematult kinnitada. Eksperdi vastusest selgub, et ühel juhul võivad need pärineda veel ka kahelt tundmatult isikult ja teisel juhul nii Grigorovilt kui ka ühelt tundmatult isikult. Siin on tegemist kõrvaldamata kahtlusega. Grigorov andis ütlusi, et tema ainult avas akna, mida teised isikud, kes temaga kaasas olid, seal tegid ja kas kannatanu A. T. vara omastasid, ta ei tea. Seetõttu leidis kaitsja, et need kõrvaldamata kahtlused, kas Grigorov võttis osa sellest vargusest või mitte, tuleb tõlgendada tema kasuks. Seega tuleb Artur Grigorovile esitatud süüdistus kvalifitseerida võõra vallasasja äravõtmises selle lihtkoosseisu
§ 199
lg 1 järgi ja mõista talle toimepandu eest sellele sanktsioonile ja teo tehioludele vastav karistus. Kohus, olles analüüsinud eelpoolkirjeldatud süüdistatava ja kannatanu ütlusi ning DNAekspertiisiakte, asub seisukohale, et esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik jõuda tõsikindlale järeldusele, et just Artur Grigorov oli isikuks, kes võttis XXX asuvast renoveerimisjärgus eluhoonest ja kuurist võõra vallasasjana ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära A. T. kuuluvad esemed. Süüdistatav tunnistas, et ta viibis XXX tänava kinnistul koos teiste isikutega, kelle nimesid ta ei olnud nõus avaldama. A. Grigorovi ütluste kohaselt ta kõigest tegi kaasasolnud isikutele akna lahti, teised läksid sisse ja tema läks ära. Edasi ta ei tea, mis seal toimus. Ekspertiisiaktide kohaselt saadi sündmuskohalt võetud proovist DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt inimeselt. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Artur Grigorovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Kuigi Artur Grigorovilt pärineva 14
(74)bioloogilise materjali sisaldumist võetud proovidest ei saa välistada, selgub siiski eksperdi vastusest, et proovist saadud DNA-analüüsil täisprofiil on pärit enam kui ühelt inimeselt. Käesolevas kriminaalasjas puuduvad muud tõendid, mis kinnitaksid, et süüdistatav oli see, kes võttis XXX kinnistu eluhoonest ja kuurist süüdistuses nimetatud esemed, kuivõrd A. Grigorovi ütluste kohaselt viibis temaga sündmuskohal veel teisi tuvastamata isikuid ja kuriteo toimepanemist grupi poolt ei ole süüdistatavale etteheidetud. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Süüdimõistvat kohtuotsust saab teha üksnes siis, kui isiku süü on ümberlükkamatult tõendatud. Kriminaalmenetluses ei otsustata, kas süüdistatav on tõenäolisemalt süüdi või süütu, vaid inimest saab kuriteos süüdistada ainult siis, kui kuriteo toimepanemine on nii kindlalt tõendatud, et selles ei jää mõistlikku kahtlust. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjades sisalduvate tõenditega, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus süüdistatava kasuks, mitte aga teha süüdistatavale kahjulikku otsust vastuoluliste või puudulike tõendite alusel. Käesoleval juhul ei ole võimalik kõrvaldada kahtlusi, kas Artur Grigorov oli isikuks, kes võttis XXX asuvast renoveerimisjärgus eluhoonest ja kuurist võõra vallasasjana ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära A. T. kuuluvad esemed. Eeltoodu alusel leiab kohus, et süüdistatav tuleb talle esitatud süüdistuses
§ 199lg 2 p 4, 8 järgi õigeks mõista.
Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande (lk 521-525, 2015) kohaselt kujutab vargus objektiivsest küljest võõra vallasasja äravõtmist. Õiguslikult saab hõivata üksnes võõrast asja. Võõras on asi, mis ei ole antud isiku omandis ning mis on kellegi teise omandis. Asja äravõtmine ehk hõivamine sisaldab kolme elementi: võõra valduse lõpetamine, uue valduse kehtestamine ja valduse ülekandumine, mis seisneb valduse murdmises ehk valduse üleminekus senise valdaja nõusolekuta. A. A. kinnistul olnud murutraktor oli Artur Grigorovi jaoks võõras vara, mis ei olnud süüdistatava valduses, vaid murutraktor oli A. Grigorovi jaoks võõras valduses. Süüdistatav võttis A. A. kinnistul olnud murutraktori ära, toimetades selle esmalt XXX ning seejärel XXX linna, seega kehtestas süüdistatav murutraktorile uue valduse ning saavutas selle üle võimu, mistõttu oli tal võimalik hakata võõrast vara oma äranägemise järgi kasutama ja käsutama.
§ 218
lg 1 kohaselt varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
§ 218
lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. Alates 01.01.2015.a on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot. Seega peab varguse kuriteo koosseisu täitmiseks asja väärtus ületama 200 eurot. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande (lk 522, 2015) kohaselt leiab ka Riigikohus, et § 199 järgi subsumeeritava varguse puhul ei ole alati vaja kindlaks teha varastatu täpset väärtust. Piisab sellest, kui on tõsikindlalt tuvastatud, et varastatu rahaline väärtus ületas teo ajal 20 miinimumpäevamäära. Varastatu maksumuse ulatumine üle 20 miinimumpäevamäära peab olema tõendatud või üldtuntud. 15
(74)Kohus loeb üldtuntuks, et murutraktorite väärtus võib ulatuda tuhandete eurodeni, seega loeb kohus tuvastatuks, et A. A. kuuluva murutraktori XXX väärtus oli üle 20 miinimumpäevamäära ehk üle 200 euro. Seega tekitati vargusega kannatanule A. A. varalist kahju, mis ületab kahtesadat eurot. Kuivõrd kohus mõistab A. Grigorovi XXX asuvast eluhoonest ja puukuurist esemete varguses õigeks, tuleb süüdistatava käitumine kvalifitseerida võõra vallasasja äravõtmises selle lihtkoosseisu ehk
§ 199lg 1 järgi.
Lähtudes eeltoodust täitis Artur Grigorov oma tegevusega
§ 199lõikes 1 sätestatud objektiivse koosseisu tunnused.
Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega ning teab või vähemalt möönab, et tegemist on vallasasjaga, mis on tema jaoks võõras ja on kellegi valduses. Kohus leiab, et Artur Grigorov pani varguse toime kavatsetult. Artur Grigorov oli vargust toime pannes teadlik kõikidest kuriteo toimepanemise asjaoludest. Ta teadis, et vara on võõras ja tema jaoks võõras valduses. Süüdistatav A. Grigorov kirjeldas kohtus, et tal oli vaja raha pidutsemiseks, seetõttu varastas ta A. A. kuuluva murutraktori. Muuhulgas tunnistas süüdistatav, et ta tundis A. A. XXX T. A., ta oli varasemalt selle sama murutraktoriga kannatanu krundil muru aidanud niita ja ta teadis täpselt, mis kell pererahvas magama läheb ja millal nad magavad. Seega oli Artur Grigorovil enne XXX talu hoovile minekut juba kindel plaan sealt murutraktor kaasa võtta ning vargus ette planeeritud. Kohtu hinnangul võttis Artur Grigorov endale kindlaks plaaniks ning seadis eesmärgiks XXX talu hoovilt murutraktor ära võtta, seega pani Artur Grigorov varguse toime kavatsetult. Kohus ei tuvastanud Artur Grigorovi teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Süüdistus
§ 214
lg 2 p 1, 4 järgi
§ 214
lg 2 p 1, 4 näeb ette vastutuse grupi poolt varalise kasu üleandmise nõudmise eest, kui on kasutatud vägivalda ning see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja väljapressimise. Süüdistuse kohaselt Daniel Kaasik ja Karl Koiva isikuna, kes on 16.12.2019.a karistatud
§ 199
lg 2 p 7 ja 8 järgi, tegutsedes grupis, nõudsid XXX.a ajavahemikul 20:05:30–20:31:10 XXX asuvas XXX keskuses grupis koos M. A. T. alaealiselt kannatanult M. M. võla tasumist kannatanut ähvardades. Karl Koiva ähvardas kannatanut lausudes: „Kas sa arvad, et ma ei vajuta sind ära?“ ning „Kas sa arvad, et ma ei anna sulle nuga“. M. A. T. ähvardas kannatanut lausudes: “Kas sa arvad, et ma ei julge sulle siin peksa anda?“ „Kas sa arvad, et ma ei anna sulle nuga?“ M. M. tundis reaalset hirmu ähvarduse täideviimise eest ning maksis selle hirmu tõttu XXX.a Daniel Kaasikule 25 eurot sularaha. Süüdistuses heidetakse Daniel Kaasikule ette seda, et tema XXX.a kell 14:18 mobiilirakenduse Messenger teel nõudis alaealiselt kannatanult M. M. võla tasumist kannatanut ähvardades. Daniel Kaasik ähvardas kannatanut M. M. öeldes: „Kui sa täna õhtuks tuled maksad mingi osa ära jäävad kohe teised mängust välja“, „Homseks veel 25“ ning „Ja siis esmaspäeval ylejaanud“. M. M. tundis reaalset hirmu ähvarduse täideviimise eest ning maksis XXX a Daniel Kaasikule 25 eurot sularaha. Süüteoteate vorm tõendab kannatanu M. M. politseisse pöördumise aega ja põhjust seoses XXX.a XXX keskuses toimunud intsidendiga. Süüteoteate vormist nähtuvalt pöördus teataja M. M. politseisse seoses sellega, et XXX.a kella 20.30 ajal tuli talle 8 inimest ümberringi ja pressisid temalt raha välja, lubades talle nuga anda. Teataja M. M. teab isikutest Daniel 16
(74)Kaasikut ja Artur Grigorovit. XXX ümberpiiratuna. XXX ees olevatest kaameratest on näha teda Kannatanu M. M. andis kohtus ütlusi selle kohta, et ta viibis reedesel päeval XXX.a XXX linnas XXX keskuse keskel. Siis keegi helistas talle. Helistaja ütles, et ta on keegi klubist, et saame kokku. See võis olla kella 8 paiku, siis need isikud kas leidsid ta üles või juhuslikult nägid teda ja siis tulid tema juurde. Ta oli surutud vastu seina, 180 kraadi ümber piiratud ja ümbritsetud inimestest, keda ta ei tunne, ta ei saanud liikuda. Neid oli seal peale kolme süüdistatava veel 68. M.-A. T. oli ka seal. Võis olla, et esimesena hakkas rääkima Daniel, kes nõudis mingit olematut võlga. Ta ei olnud kindlasti mitte Kaasikule ega kellelegi teisele võlgu. Ta küsis selle kohta, miks ta maksma peab. Põhjuseid küll visati, aga need ei olnud loogilised. Alguses öeldi talle, et lähme suitsu tegema ja keegi peksa ei anna. Siis hakkas see, et „Kas sa arvad, et ma ei vea sind välja siit ja siis annan peksa“, või niisama „annan peksa“ või „annan nuga“. Ta arvab, et seda ütles K., T., võib-olla ka Kaasik, kõik ütlesid. Isikud lubasid ise anda peksa ja vist ka mõndadele isikutele helistada. Siis ta helistas tolleaegsele nii öelda selle grupi ühisele tuttavale R.-A. O., et äkki saab need inimesed tema eest ära. R. jõudis mingil ajal XXX ja rääkis nendega teemal ja need inimesed lahkusid. Kannatanu M. M. ütlused on kooskõlas XXX.a asitõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtub XXX keskuse turvakaamera XXX a salvestis. Vaatlusprotokolli kohaselt on kannatanu XXX.a kell 20:05:30 XXX keskuse esimesel korrusel koos naissoost isikutega. Alates kella 20:05:48 on kannatanu isikute poolt ümber piiratud. Isikute hulgas on punases jopes Karl Koiva. Meessoost isikud on kannatanu ümber ja juurde on tulnud sinises jopes Daniel Kaasik. Järgnevalt on näha, kuidas mõned isikud eemalduvad kannatanu juurest ja tema juurde jääb hetkeks Daniel Kaasik. Isikud liiguvad kannatanu juurde tagasi ja lisandunud on tumesinises jopes Artur Grigorov. Kell 20:25:40 on isikute juures turvamees, seejärel kõik lahkuvad. Tunnistaja R.-A. O. kinnitas kohtus kannatanu ütlusi seoses sellega, mis põhjusel M. M. teda XXX.a märtsikuus XXX keskusesse kutsus. Tunnistaja väitis, et M. M. kutsus teda XXX keskusesse probleemi lahendama. Ta sai aru, et M. oli probleem Koiva, Grigorovi ja Daniel Kaasikuga, sest M. oli neile võlgu. M. tahtis, et ta tuleks sinna nendega rääkima, et see asi ära lahendada nende vahel. XXX keskuse XXX poe ees nägi ta Kaasikut, Koivat, Grigorovit, M. M. ja seal oli keegi veel, aga ta ei mäleta, kes. Ta rääkis Kaasikule, et kuna M. ei teeni kuskilt raha, siis ei ole M. linnas pahandamisel mingisugust mõtet, mingit vara küsida võla katteks. Lõppude lõpuks see asi laabus, sest turvamees tuli suhteliselt kohe selle jutu lõpus ja ajas neid laiali. Kannatanu ütlusi tema ähvardamise ning raha nõudmise kohta kinnitavad tunnistaja M. A. T. kohtus antud ütlused, mille kohaselt eelmise aasta veebruaris umbes kohtusid nad M. XXX linnas XXX keskuses. M. ja Kaasiku vahel tekkis mingi võlg. Nii sai ta Danielist aru. M. ümber kogunes kokku umbes 6-7 inimest. Nendest isikutest peale Kaasiku tundis ta ka Koivat ja Grigorovit. M. taheti raha. M. oli Danielile võlgu. M. ütles, et ta pole kellelgi võlgu. Mingi hetk tuli sinna seltskonda R.-A. O.. M. kutsus R. sinna. R. üritas konflikti lahendada ja kõiki maha rahustada. Keegi ähvardas M. ja võttis M. kinni, et välja viia. Ilmselt öeldi M., et kui välja ei tule, siis saad lõuga või midagi sellist. See tähendab, et saab peksa. Pärast XXX keskuses toimunud intsidenti helistas kannatanu Häirekeskusesse, et toimunust teada anda. Nimelt nähtub XXX.a asitõendi vaatlusprotokollist, et XXX.a kell 20.42 helistab häirekeskusesse meesterahvas, kohtueelses menetluses kogutud andmete põhjal kasutab telefoninumbrit, millelt kõne tehti, M. M., kes teatab, et teda ähvardati verbaalselt XXX keskuses. Ähvardamine oli umbes 10 minutit tagasi ja see kestis kuskil 20 minutit. Ähvardajateks oli grupp inimesi. Teataja on sellest eelnevalt ka teatanud Daniel Kaasiku osas. Teatajalt nõuti raha. Teataja ütleb, et see on väljapressimine. Teatajat ümbritseti 8 inimesega 17
(74)XXX keskuses ja öeldi: „Lähme välja, lähme välja, ma tõstan sind“, seda ütles Artur Grigorov ja Daniel Kaasik. Teataja ei läinud keskusest välja, kuna ta arvas, et siis on oht tema elule ja tervisele, kas antakse peksa või varastatakse asjad ära. Vahejuhtum leidis aset XXX keskuse XXX poe ees ja XXX vastas. Relvi ei kasutatud, teatajat hoiti vastu seina. XXX.a asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et kannatanu teatas juba jaanuarikuus XXX.a Häirekeskusele temalt raha nõudnud isiku kohta. Vaatlusprotokollis, milles on vaadeldud helifaili kõnesalvestusest politsei ja häirekeskuse lühinumbrile 112, nähtub see, et XXX.a kell 15.02 helistab häirekeskusesse meesterahvas, kohtueelses menetluses kogutud andmete põhjal kasutab telefoninumbrit, millelt kõne tehti, M. M., kes teatab, et temalt küsiti raha, mis ei olevat temapoolne võlg. Samuti ähvardati, et teatajale tulevad mustlased peale. Ähvardajaks pidi olem Daniel Kaasik. XXX.a helistas teatajale Daniel Kaasik, kes ütles, et teataja peab täna ära maksma, kui ta ära ei maksa, siis hakaku jooksma. Kaasik pidi ise mustlastele võlgu olema, mitte teataja. Daniel Kaasik väitis veel, et mustlased teavad, kus teataja elab. Süüdistatavad Karl Koiva ja Daniel Kaasik ei eitanud märtsikuus XXX.a XXX keskuses M. M. kohtumist ja temaga vestlemist, kuid süüdistatavad jäid kohtus endale kindlaks, et nemad M. M. vägivallaga ei ähvardanud. Süüdistatav Karl Koiva andis kohtus talle etteheidetava väljapressimise kohta ütlusi, milles kirjeldas, et esimesena kõnetas M. tema ise või T.. Kuna M. oli võlgu, siis nad mõtlesid, et küsivad M., et kuna ta ära maksab selle. Päris alguses Kaasikut seal juures ei olnud, aga Kaasik tuli sinna pärast neid. Ta ütles M., et lähme räägime väljas, et siin on liiga palju kõrvalisi isikuid. Selle peale M. ütles, et ei taha välja minna. Seal pooled läksid seltskonnast minema ja siis jäid nemad sinna 5-6-kesi. Siis keegi ütles, et lähme räägime väljas, et siin liiga palju inimesi, muidu turva saadab laiali. Ütlejad olid tema, T. ja vist oli S. (A. A. L.) ka. Kannatanu suhtes mingisugust vägivalda ei kasutatud, vägivallaga ka ei ähvardatud. Tema teada ei ähvardanud keegi, nii palju kui tema seda kuulis ja ta oli suhteliselt enamus aja seal juures. R. O. tuli M. appi, et rääkida sellest võlast. Tema teada see ei andnud tulemust. Tulemust andis see, et turvamees käskis neil lahkuda. KrMS § 289 alusel avaldati kohtus IV köitest toimiku lk 4 süüdistatava ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks XXX.a kahtlustatavana ülekuulamise protokollist Karl Koiva ütlused: „Ma tunnistan, et ütlesin seda vajutamise kohta ja andsin mõista, et võin talle peksa anda, aga noaga ma küll ei ähvardanud või noa andmisega“. Süüdistatav selgitas ütlustes esinevat vastuolu sellega, et ära vajutamine ei ole ähvardus tema arust. Ära vajutamine tähendab tema meelest seda, et ta aitab M. välja minna XXX keskusest ja rääkida. KrMS § 289 alusel avaldati kohtus IV köitest toimiku lk 4 süüdistatava ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks XXXa kahtlustatavana ülekuulamise protokollist sama lõigu viimane lause: „Põhimõtteliselt kõik, keda nimetasin, lubasid teda välja tirida ja peksa anda“. Karl Koiva väitis vastuolu põhjendades, et ta ei ole öelnud midagi sellist varem. Prokurör viitas asjaolule, et süüdistatav andis ütlused kaitsja juuresolekul, ta on protokolliga tutvunud ja ütlused on koostatud tema sõnade järgi ja on õiged, mille ta on ise kirjutanud protokolli lõppu. Süüdistatav Karl Koiva väitis selle peale, et ta ei ole oma ütlusi läbi lugenud. Kohtu hinnangul on süüdistatava Karl Koiva ütlused ennastõigustavad ning süüdistatav üritab enda rolli toimunus pisendada, eitades kannatanu ähvardamist. Karl Koiva andis kohtus vastuolulisi ütlusi, mis ei haaku tema kohtueelses menetluses antud ütlustega, samuti ei ole Karl Koiva ütlused kooskõlas kannatanu ja tunnistaja M. A. T. ütlustega. Viimased on selgelt kirjeldanud, kuidas M. M. ähvardati XXX keskuses vägivallaga, so M. M. lubati peksa anda ja nuga anda, kui kannatanu võlga ära ei maksa. Karl Koiva ei suutnud kohtus veenvalt 18
(74)põhjendada, miks ta varasemalt teistsuguseid ütlusi andis. Kohtu hinnangul ei ole usutav ka süüdistatava selgitus, et ära vajutamine ei ole ähvardus, vaid see tähendab seda, et süüdistatav aitab M. välja minna XXX keskusest ja rääkida. Seetõttu ei arvesta kohus süüdistatava Karl Koiva ütlustega osas, milles need ei haaku teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, kuivõrd süüdistatava ütlused selles osas ei ole usaldusväärsed. Süüdistatava Daniel Kaasiku ütluste kohaselt osales ta XXX.a õhtupoole 7-8 ajal XXX toimunud intsidendis. Koiva, Grigorov, T. ja veel mõned olid temaga seal kaasas. Ta sai teada, et Koiva ja Grigorov olid XXX juba. Keegi helistas või kirjutas, et M. on XXX ja tule sinna. Ta jõudis sinna minut hiljem. XXX poe vastas olid Koiva, Grigorov, T. ja paar inimest veel. M. seisis seina juures ja teised rääkisid omavahel esialgu. Teised teadsid, et M. on talle võlgu. Ta ise oli neile rääkinud sellest. Ilmselt rääkis ta ka seda, mis summas M. võlgu on. Otseselt ta ei kuulnud, kas teised nõudsid M. käest tema võlga tagasi. Võib-olla neil seal koha peal oli see teemaks, aga ta ei kuulnud, et nad oleks küsinud. Ta küsis M. enam-vähem niimoodi, et kuna M. kavatseb maksta. M. ta ei ähvardanud. Ta ei kuulnud, kas keegi teine ähvardas M. Samas möönis süüdistatav, et ähvardamine võis olla enne seda, kui tema sinna jõudis. Prokurörile vastates väitis Daniel Kaasik, et eeluurimisel ta rääkis sellest arvamusest, et teised võisid M. ähvardada ning need olid Koiva, Grigorov, T. ja veel 2-3 tükki, kes seal olid. Kannatanu M. M. kirjeldas järgmiseks, kuidas ta sai XXX.a Messengeri teel teada, mis võlast räägiti. Hiljemalt talle öeldi, et kui ta maksab 25 eurot või mingi osa sellest summast ära. See summa koguaeg muutus. Alguses oli 50, siis 80, siis 120. Neid numbreid visati päris palju. Ta väga kartis linnas liikuda ja ta mõtles tol momendil, et kõige parem viis on probleemi lahendada, kui ta 25-eurose summa ära annab. Daniel ütles selle peale, et see on siis makstud ja muret enam ei ole. Pärast seda juhtumit XXX Keskuses, maksis ta XXX.a XXX Daniel Kaasikule 25 eurot sularahas ära. Kannatanu M. M. ütlusi selle kohta, et Daniel Kaasik ähvardas teda XXX mobiilirakenduse Messenger teel, kinnitavad kannatanu poolt politseile edastatud fotod, milles on kajastatud kannatanu ja Daniel Kaasiku vaheliste vestluste sisu. Fotodelt nähtub järgnev. XXX kell 14.18 kirjutab Daniel Kaasik: „Kui sa täna õhtuks tuled maksad mingi osa ära jäävad kohe teised mängust välja. Või mis sa arvad“. Selle peale vastab kannatanu, et tal on 15 eurot rahakoti vahel. Daniel Kaasik jätkab: „sebi 10 veel ja tänaseks sobib. Ütlen teistele et maksid kogu raha ära“. M. M vastab selle peale, et okei sebin. XXX kell 17.30 kirjutab Daniel Kaasik: „Homseks veel 25“ ning „Ja siis esmaspäeval ylejaanud“, mille peale küsib kannatanu, et mis ülejäänud. Vahepeal on üritatud rakenduse kaudu kahel korral helistada. Kannatanu M. M. kirjutab, et ta ei oma kellegile raha ja et see on täielik väljapressimine, mille peale Daniel Kaasik vastab, et M. M. tegeleks ise J. Kannatanu vastab: „ei tegele ma sinu jamadega“, mille peale süüdistatav kirjutab, et need on nüüd kannatanu jamad ja lubab tulla kannatanu XXX rääkima, et millega XXX tegeleb, kodune aadress on ammu teada. Daniel Kaasik lubab koos K. tulla, mille peale kannatanu kirjutab, et ta ei saa täpselt aru, mida Daniel Kaasik üritab hirmutada. Süüdistatava Daniel Kaasiku ütluste kohaselt tahtis ta M. XXX vestelda, et millega XXX tegeleb ja miks selline olukord tekkinud on. Ta oleks M. XXX rääkinud, et M. tegeleb XXX müümisega. M. on ka politseile vahele jäänud XXX ja XXX tablettidega. Tal jäi M. kokkulepe, et M. maksab järgmisel päeval 25 eurot. M. maksis XXX Keskuses väravate juures poe alal sularahas 25 eurot. Pärast seda M. rohkem maksnud ei ole. Ta teadis ise, kui palju M. võlgu on ja pärast Facebook Messengeris oli juttu, et ülejäänud ära maksaks. Tema hinnangul oli M. veel võlgu 90-25=75 eurot. Messengeris ta M. ei ähvardanud. M. M. poolt politseile edastatud fotod kannatanu ja Daniel Kaasiku vahelistest Messengeri vestlustest lükkavad ümber Daniel Kaasiku väite, et tema Messengeris M. ei ähvardanud. 19
(74)Vestluses on näha, kuidas süüdistatav nõuab XX õhtuks mingi osa rahast maksmist ning kinnitab, et kui kannatanu ära maksab, jäävad kohe teised mängust välja. Nagu kohus eelnevalt tuvastas, siis eelmise päeva õhtupoolikul oli kannatanu XXX keskuses mitmete Daniel Kaasiku sõprade poolt ümberpiiratud, teda ähvardati ja temalt nõuti võla tasumist. Seega võib vestluse sisust eeldada, et kui M. M. maksab süüdistatavale mingi osa ära, jätavad D. Kaasiku sõbrad kannatanu rahule. Vestlusest nähtub seegi, kuidas Daniel Kaasik lubab tulla kannatanu koju koos K.-nimelise isikuga ja vanematele rääkida M. tegevusest, kui ta raha ära ei maksa. M. M. karistusregistri väljavõttest nähtuvalt ei ole teda kriminaal- ega väärteokorras karistatud. Seega loeb kohus tõendatuks, et Karl Koiva ja Daniel Kaasik nõudsid XXX.a ajavahemikul kell 20:05:30–20:31:10 XXX linnas XXX asuvas XXX keskuses koos M. A. T. M. M. võla tasumist kannatanut ähvardades. Kuivõrd kannatanu kohtus ütlusi andes enam päris täpselt ei mäletanud, kes ning mida sel õhtul talle ütles, talle meenus, et Koiva ja T. ütlesid talle: „Kas sa arvad, et ma ei vea sind välja siit ja siis annan peksa“, või „annan peksa“ või „annan nuga“, siis saab kohus lugeda tõendatuks, et Karl Koiva ja M. A. T. ähvardasid kannatanule peksa ja nuga anda lausudes: „Kas sa arvad, et ma ei vea sind välja siit ja siis annan peksa?“, „annan peksa“ ning „annan nuga“. Kohtu hinnangul on tõendatud ka see, et Daniel Kaasik nõudis XXX.a kell 14.18 mobiilirakenduse Messenger teel M. M. võla tasumist kannatanut ähvardades. Daniel Kaasik ähvardas kannatanut M. M. öeldes: „Kui sa täna õhtuks tuled maksad mingi osa ära jäävad kohe teised mängust välja“, „Homseks veel 25“ ning „Ja siis esmaspäeval ylejaanud“. Kohus loeb tõendatuks, et M. M. maksis XXX.a Daniel Kaasikule 25 eurot sularaha. Väljapressimise objektiivne koosseis on karistusseadustiku kommenteeritud väljaande (lk 581582, 2015) kohaselt varalise kasu üleandmise nõudmine, millega kaasneb ähvardus või vägivalla kasutamine. Vara üleandmise nõudmise või vägavalla kasutamisega on koosseis täidetud. Varalise kasu saamine toimepanija poolt pole koosseisu täidetuse seisukohalt oluline. Kaitsja Robert Sprengk oli seisukohal, et kannatanu M. M. võlgnes Daniel Kaasikule kindla rahasumma ja Daniel Kaasik küsis tagasi võlgnevust. XXX.a saabus Daniel Kaasik sündmuskohale hiljem, kui kaassüüdistatavad Daniel Kaasiku sündmuskohale ilmumisel enam ähvardusi ei esitanud. Riigikohus on 30.06.2016.a otsuse nr 3-1-1-54-16 punktis 26 välja toonud, et
§ 214
järgi on karistatav varalise kasu üleandmise nõudmine, kui on ähvardatud piirata isiku vabadust, avaldada häbistavaid andmeid või hävitada või rikkuda vara, samuti kui on kasutatud vägivalda. Väljapressimine on varavastane kuritegu, mille eesmärgiks on võõra vara, varalise õiguse või muu varalise kasu nõudmine isiku poolt, kellel puudub selleks seaduslik õigus (vt RKKKo 31-1-88-03, p 9). Väljapressimise koosseis eeldab seega, et varalise kasu üleandmise nõue ei tugine seaduslikule alusele. Otsustamaks, kas
§-s 214 kirjeldatud viisil esitatud nõue on seaduslik või ebaseaduslik, tuleb hinnata, kas ja millisel määral õiguskord seda nõuet tunnustab. Näiteks on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 86 lg 1 järgi kehtetu tehing, mis on vastuolus heade kommete ja avaliku korraga (nt narkootikumide ebaseaduslik käitlemine). Kvalifitseerimaks süüdistatavate käitumise
§ 214
järgi, tuleb seega lahendada küsimus, kas süüdistatava poolt kannatanule esitatud nõue oli seaduslik või mitte. Seega juhindudes Riigikohtu praktikast tuleb käesolevas kriminaalasjas tuvastada, kas kannatanu M. M. oli süüdistatavale Daniel Kaasikule võlgu ning kas kannatanule esitatud nõue oli seaduslik või mitte. Kannatanu M. M. vastas väidetava võla tekkimise osas, et ta ei olnud kindlasti mitte Kaasikule ega kellelegi teisele võlgu. Ta ei ole Kaasikuga koos ostnud XXX, XXX. XXX sai ta tasuta. Ta 20
(74)ei ole XXX müünud. Ka jaanuaris ja märtsis XXX.a Häirekeskusele tehtud kõnede käigus väitis M. M., et tema ei ole võlgu ning ta kordas seda veelkord Messengeri vestluses Daniel Kaasikuga. Seega on kannatanu kategooriliselt eitanud süüdistatavale võlgu olemist. Ka tunnistaja R.-A. O. ütluste põhjal ei saa tõsikindlalt väita, et M. M. oli Daniel Kaasikule võlgu, kuivõrd tunnistaja kuulis võlast kolmandatelt isikutelt ning kannatanu väitis talle, et ei taha maksta, sest see ei ole õiglane. Nimelt selgus tunnistaja R.-A. O. ütlustest, et tema ei saanudki sellest aru, kas M. tegelikult oli võlgu või mitte. Ta ei teadnud, kas see võlg oli päriselt 100% või mitte. Tunnistaja kirjeldas kohtus, kuidas ta XXX keskuses aset leidnud intsidendi põhjusest aru sai ning väitis, et M. oli probleem Koiva, Grigorovi ja Daniel Kaasikuga, sest M. oli neile võlgu ja M. tahtis, et ta tuleks sinna nendega rääkima, et see asi ära lahendada nende vahel. Ta oli seda ühe korra kuulnud, et M. on võlgu, aga ta ei pööranud tähelepanu sellele. M. pärast rääkis, et ei taha võlga ära maksta, sest see ei ole õiglane. Ta ei saanudki sellest aru, kas M. tegelikult oli võlgu või mitte. Ta uskus mõlema osapoole jutte. Kuna ta küsis mõlema osapoole käest, et mis teema on, siis ta üritas ise oma peas kokku panna asja, et kas see kõigepealt saaks loogiline olla. Kuna ta tegi oma järeldused seal, siis seda ta muidugi ei teadnud, et kas see võlg on päriselt 100% mingi asja eest või mitte. Süüdistatav Karl Koiva sai võlast teada paar päeva varem Daniel Kaasikult. Karl Koiva ütluste kohaselt oli M. Kaasikule võlgu mingite XXX värkide ja XXX eest. Muud ta väga ei teadnud selle kohta. Seda, mis summa M. võlgu oli, ta otseselt ei teadnud. Ta eeldas, et 180 eurot, aga tuli välja, et vähem. Võlast sai ta teada paar päeva varem, kui nad suitsul väljas käisid ja siis tuli jutuks lihtsalt. Ainult Kaasik rääkis talle võlast. Süüdistatav Daniel Kaasik kirjeldas võlgnevuse tekkimist järgmiselt. Süüdistatava sõnul tekkisid M. mingi hetk võlad ja M. küsis temalt, kas ta saab aidata. Ta mõtles natuke aega ja siis andis M. kaks XXX ja selle pidi M. maha müüma ja raha saama. XXX on karpide kogu, milles on 10 karpi. M. pidi 90 eurot selle eest maksma, aga ei maksnud. M. aga lubas maksta. Kuu aega M. ei vastanud talle üldse. Lõpuks vastas. M. lubas ja lubas ja siiamaani lubab. Teised teadsid, et M. on talle võlgu. Ta ise oli neile rääkinud sellest. Ilmselt rääkis ta ka, mis summas M. võlgu on. Neil jäi kokkulepe, et M. maksab järgmisel päeval 25 eurot. M. maksis XXX Keskuses väravate juures poe alal sularahas 25 eurot. Pärast seda M. rohkem maksnud ei ole. Ta teadis ise, kui palju M. võlgu on ja pärast Facebook Messengeris oli juttu, et M. ülejäänud ära maksaks. M. oli võlgu 90-25=75 eurot. Messengeris ta M. ei ähvardanud. Ta oleks tahtnud M. XXX vestelda, et XXX rääkida, millega M. tegeleb ja miks sihuke olukord on tekkinud. Ta oleks rääkinud, et M. tegeleb XXX müümisega. Ta kirjutas M., et viimane peab edasi suhtlema J., kelle kaudu XXX või XXX sai. M. pidi ise J. suhtlema, kuna M. võttis, aga mingi hetk nõuti temalt seda võlga tagasi, kuna M. ei olnud maksnud. M. oli lihtsalt tornid võtnud ja teised teadsid, et tema suhtleb M.. Ta ise nende tornide eest kellelegi maksnud ei olnud. Prokurörile vastates väitis süüdistatav Daniel Kaasik, et tema neid patju ei võtnud, tema andis M. kontakti, kelle kaudu see võttis. Tema ise M. neid padjakesi üle ei andnud, tema käest M. sai kontakti. Ta andis M. sellesama J. Snapchati kontakti. M. pidi talle andma müügist saadud raha, selle 90 eurot, mis sai sinna sisse pandud. Järgnevalt vastas süüdistatav prokuröri küsimusele, et miks M. pidi talle raha andma, kui ta ise ei maksnud J. padjakeste eest, et ta ei maksnudki J., vaid ta andis selle raha 90 eurot M. kätte. Ta andis M. kätte 90 eurot, mille eest M. ostis XXX patju. Daniel Kaasiku ütlusi võla tekkimise osas kogumis vaadeldes tuleb asuda seisukohale, et ütlused on suuresti vastuolulised, mistõttu ei saa neid pidada usaldusväärseks. Seega ei saa kohus otsuse tegemisel arvestada süüdistatava ütlustega osas, milles ta kirjeldab väidetava võla tekkimist. Nimelt avaldas Daniel Kaasik kohtuistungil kaitsjale vastates, et kannatanu palus temalt abi, kuna kannatanul oli võlg tekkinud. Siis ta andis M. M. kaks XXX ja selle pidi M. 21
(74)maha müüma ja raha saama. Kuid prokurörile vastates väitis Daniel Kaasik, et padjakesi ta M. M. üle ei andnud, vaid ta andis kannatanule kellegi J-nimelise isiku Snapchati kontakti, kelle käest M. M. võis ise XXX hankida. Lisaks väitis süüdistatav, et tema ise XXX eest J. ei maksnud, seejärel väitis ta, et M. M. pidi talle andma müügist saadud raha ehk 90 eurot, mille eest said XXX hangitud. Siis rääkis Daniel Kaasik, et ta andis 90 eurot M. M., mille eest kannatanu ostis XXX. Seega nõudis Daniel Kaasik kannatanult raha, mida ta tegelikult ei ole M. M. andnud. Kuna K. Koiva sai väidetavast võlgnevusest teada kaassüüdistatavalt Daniel Kaasikult, kes on kohtus väidetava võla tekkimise osas andnud väga vastuolulisi ütlusi, ei saa ka K. Koiva ütlusi selles osas pidada usaldusväärseks ja nende põhjal ei saa väita, et M. M. oli D. Kaasikule võlgu. Isegi kui jaatada Daniel Kaasiku versiooni võla tekkimise osas, siis tuleb arvestada sellega, et süüdistatav nõudis enda ütluste kohaselt raha kannatanult, kes pidi XXX hankima selleks, et seda edasi müüa. Kuivõrd XXX müük on Eesti Vabariigis tulenevalt Tubakaseadusest keelatud, lubatud on üksnes selle omamine ja kasutamine, siis Daniel Kaasiku poolt varalise kasu üleandmise nõue ei tuginenud seaduslikule alusele. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes (lk 583, 2015) on märgitud, et varalise kasu üleandmise nõudmine moodustab koosseisuteo juhul, kui sellega kaasneb mh vägivald. Vägivald võib olla psüühiline kui füüsiline. Esimesel juhul ähvardatakse tapmisega või tervisekahjustuse tekitamisega, teisel juhul seisneb ähvardamine tervise kahjustamises või kehalises väärkohtlemises. On oluline, kuidas kannatanu ähvardust tajub. Ähvardamine on kahju tekitamise kavatsuse teadvustamine, mis on suunatud teises inimeses hirmutunde tekitamisele. Tavaliselt toimub ähvardamine suuliselt või kirjalikult esitatud sõnades. Kaastäideviimise korral võib ähvardamisena käsitada ka olukorda, kus üks süüdistatav võimendab oma kohalolekuga teise poolt esitatud nõudmiste ja ähvarduste sisu, aktiviseerides kannatanus hirmu. Ei ole oluline, kas ähvardaja kavatses oma ähvarduse täide viia või mitte. Määrav on see, et ähvardus on objektiivselt tõsine ja seda peab tõsiseks ka ähvarduse adressaat. Daniel Kaasiku kaitsja on seisukohal, et D. Kaasiku hilisemat kirjavahetust ei saa käsitleda ähvardustena. Koju minemist M. M. juurde kellegi kannatanu jaoks võõraste isikutega nagu K. ja J. ei saa kaitsja meelest käsitleda ähvardustena. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga. Daniel Kaasik lubas koos K. tulla, mille peale kannatanu kirjutas, et ta ei saa täpselt aru, mida Daniel Kaasik üritab hirmutada. Seega nähtub juba vestlusest endast, et kannatanu võttis seda kui ähvardust. Kohtu hinnangul tuleb tekkinud olukorda vaadata tervikuna ja kogu kontekstis ning sellest saab järeldada, et kannatanu ähvardamine algas juba eelmisel päeval XXX keskuses, kui kannatanu ümber kogunes suur seltskond ja ta piirati sisse. M. M. nõuti raha ja selle raha nõudmine jätkus D. Kaasiku poolt ka järgmisel päeval. Ehk süüdistatava ähvardusest võib välja lugeda seda, et kui M. M. mingit osa ära ei maksa, võib juhtuda sama, mis juhtus eelneval päeval ehk seekord D. Kaasik juba teisi inimesi enam asjast välja ei jäta. Seega käesolevas kriminaalasjas ähvardati kannatanut nii verbaalselt kui ka kirjalikult. M. M. ähvardati XXX.a suuliselt XXX keskuses ja järgmisel päeval, so XXX kirjalikult rakenduse Messenger kaudu. Kannatanu M. M. kirjeldas tajutud hirmu ähvarduse ees järgmiselt. Kannatanu väitis kohtus, et ta tundis, et tema elu on väga tõsises ohus. Kui nii suure grupiga inimesed piiravad juba XXX, on suutelised teda üles leidma juhuse või tutvuste kaudu, siis ei oleks teda raske leida ka väljaspool XXX, natukene väiksematel tänavatel ja teha, mis vaja. Ta väga kartis linnas liikuda ja ta mõtles tol momendil, et kõige parem viis on probleemi lahendada, kui ta 25-eurose summa 22
(74)ära annab. Ta mõtles, et on hea võimalus maksta 25 eurot ära ja loota, et need inimesed ei otsi teda enam taga. Ta ausalt öeldes ei tahtnud peksa ega nuga saada ega oma perele halba. Kannatanu M. M. XXX K. V. kirjeldas kohtus, kuidas ta oma XXX XXX käest raha väljapressimise asjaoludest teada sai ning kuidas XXX raha nõudnud isikuid kartis. Nimelt andis K. V. ütlusi, et M. rääkis talle nädal aega hiljem väljapressimisest. M. rääkis, et ta piirati ümber ja küsiti raha. M. öeldi, et on võlg, aga M. ütles, et ta ei ole kellelegi võlgu. M. oli häiritud sellest. Ta pani tähele, et M. ei käinud nädal aega kodustki väljas. Ta sai aru, et M. ikkagi kartis. Midagi oli ikkagi teoksil, aga M. ei rääkinud talle. M. otsustas politseisse minna seetõttu, et M. teadis, et ei ole midagi teinud valesti ja teda rünnati. Tulenevalt kannatanu enda kirjeldusest hirmu tundmise kohta, mida kinnitavad ka M. M. XXX K. V. ütlused, on kohus veendunud, et XXX keskuses M. M. verbaalselt öeldud ning Messengeri teel kirjalikult edastatud ähvardused on objektiivselt tõsised ja seda pidas tõsiseks ka ähvarduse adressaat ehk M. M. Grupp moodustub kaastäideviijatest. Isiku vastutuselevõtmiseks kaastäideviijana tuleb näidata tema teopanus, teo valitsemine täideviijana. Riigikohtu 20. juuni 2003.a otsuse nr 3-1-1-88-03 punktis 10 on sedastatud, et kaastäideviimist on Riigikohtu kriminaalkolleegium sisustanud materiaal-objektiivse teooriaga, mille kohaselt on täideviija isik, kes tegu valitseb, kes saab seda enda tahtele vastavalt pidurdada ja juhtida, muutudes sellega koosseisupärase teo keskseks figuuriks. (Kaas)täideviimine seisneb objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste kogumis, mis näitab, kelle teod moodustavad kaaluka osa kuriteokoosseisu tunnuste täitmisel ja kelle tahe tegu juhib (valitseb) (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-23-01 - RT III 2001, 8, 91). Kohus on veendunud, et süüdistatavad Daniel Kaasik ja Karl Koiva on kaastäideviijad, kuna nad tegutsesid kooskõlastatult ning ühiselt – Daniel Kaasik nõudis raha üleandmist ning Karl Koiva ähvardas kannatanut vägivallaga. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et Daniel Kaasik ei olnud kannatanu ähvardamisest teadlik, kuivõrd ta oli ise varasemalt oma sõpradele väidetavast kannatanu võlast rääkinud ning kohtus ütlusi andes väitis ta, et Koiva, T. ja Grigorov on vägivaldsed ning nad on varasemalt juba teisi ähvardanud. Samuti teadis süüdistatav Daniel Kaasik, et Karl Koiva kandis M. M. seotud episoodi ajal nukiraudu. Märkimist väärib ka asjaolu, et Karl Koiva tunnistas kohtus, et tema ja teised isikud hakkasid M. M. nõudma Daniel Kaasiku võlga. Süüdistatav Daniel Kaasik võimendas oma kohalolekuga Karl Koiva poolt esitatud ähvarduse sisu, aktiviseerides sellega kannatanus hirmutunde, seega süüdistatavate ühise tegevuse tagajärjel põhjustasid nad koos M. M. hirmu. Daniel Kaasiku raha nõudmise tegu ja Karl Koiva poolne vägivallaga ähvardamine moodustasid kaaluka osa kuriteokoosseisu tunnuste täitmisel, seega juhtis nii Daniel Kaasiku kui ka Karl Koiva tahe väljapressimistegu. Kuigi kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et Daniel Kaasik ja Karl Koiva oleksid varem kannatanult raha nõudmises kokku leppinud, saab siiski nende käitumisest järeldada, et nad asusid vahetult sündmuskohal ehk XXX keskuses vaikivalt ühise eesmärgi teostamiseks kooskõlastatult tegutsema, seega nende tegevus kogumis täitis väljapressimise objektiivse koosseisu. Kaitsja Robert Sprengk viitas kohtus asjaolule, et kui eeldada väljapressimist, siis XXX.a ja XXX.a episoode ei saa lugeda eraldi väljapressimisteks, vaid neid tuleb käsitleda ühe jätkuva teona. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga ning leiab, et XXX a ja XXX.a toime pandud teod on käsitletavad jätkuva süüteona. 23
(74)Riigikohus on 08.05.2020.a otsuse nr 1-18-7408 punktis 10 selgitanud, et ühe teoga on tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Hindamaks, kas tegemist on ühe või mitme erineva teoga, tuleb tähelepanu pöörata selle teo objektiivsele avaldumisele. Jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud üldjuhul ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toime pandud süütegu. Sarnased on sellised teod, mis ründavad sarnastel asjaoludel sama õigushüve ja täidavad sama süüteokoosseisu ning on omavahel reeglina ka ajaliselt ja ruumiliselt lähedased. Ühtset tahtlust näitab see, kui isiku tahtlus hõlmab juba enne ühe niisuguse teo lõpuleviimist ka järgmise teo. (Vt nt RKKKo 1-15-11032/308, p 34 ning RKKKo 1-17-11432/93, p 9.) Eeltoodud kriteeriumid kogumis aitavad hinnata, kas tegude toimepanemise asjaolud on käsitatavad jätkuva või korduva teona. Süüdistatava Daniel Kaasiku käitumine oli nii XXX kui ka XXX.a suunatud M. M. varalise kasu üleandmise nõudmisele, tema teod olid ajaliselt lähedased ning tema tegevuse eesmärgiks oli vägivallaga ähvardamise kaudu varalise kasu saamine, seega võib järeldada, et süüdistuses etteheidetud väljapressimise kaks üksikkorda olid kantud ühtsest tahtlusest. Süüdistatavate Daniel kaasiku ja Karl Koiva väljapressimine algas XXX.a, kui grupp noorukeid, kuhu kuulusid ka D. Kaasik ja K. Koiva, XXX keskuses M. M. ümber piirasid ning nõudsid võlgnevuse maksmist, vastasel juhul lubati talle peksa ja nuga anda. Väljapressimine jätkus järgmisel päeval ehk XXX.a sama kannatanu suhtes, mil Daniel Kaasik ähvardas M. M. Messengeri vestluses, lubades teised isikud välja jätta, kui kannatanu talle sama päeva õhtuks mingi osa rahast ära maksab, järgmiseks päevaks veel 25 eurot ning esmaspäevaks ülejäänud. Eeltoodud asjaoludel tuleb Daniel Kaasikule süüks arvatud XXX.a toime pandud väljapressimisi õiguslikult hinnata tervikuna ja lugeda need üheks jätkuvaks kuriteoks. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et süüdistatavad Daniel Kaasik ja Karl Koiva tegutsesid varalise kasu üleandmise nõudmisel kooskõlastatult ning ühiselt, seega on nad kaastäideviijad. Varalise kasu üleandmise nõudmisega kaasnes vaimne vägivald kannatanu suhtes ehk ähvardus kasutada nuga või füüsilist vägivalda. M. M. ähvardati nuga anda, samuti ähvardati talle peksa anda. Kannatanu M. M. ütluste kohaselt tundis ta, et tema elu on väga tõsises ohus. Ta väga kartis linnas liikuda, kuna ta ei tahtnud peksa saada. Seega oli kannatanule esitatud ähvardused objektiivselt tõsised ja seda pidas tõsiseks ka ähvarduse adressaat, mistõttu oli kannatanu õigustatud tundma ähvarduste täideviimise hirmu. Kuna Karl Koivat on Tartu Maakohtu 16.12.2019.a otsusega nr 1-19-9203 karistatud
§ 199
lg 2 p 7, 8 järgi, siis on ta käsitletav
§ 214
lg 2 punktis 1 sätestatud isikuna ehk isikuna, kes on varem toime pannud varguse. Kuivõrd kohus leidis, et Daniel Kaasikule süüks arvatud XXX.a toime pandud väljapressimised tuleb lugeda üheks jätkuvaks kuriteoks, ei saa D. Kaasikut käsitleda isikuna, kes on varem toime pannud väljapressimise ehk tema tegu ei saa kvalifitseerida
§ 214
lg 2 p 1 järgi, vaid see tuleb kvalifitseerida
§ 214lg 2 p 4 järgi.
Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Daniel Kaasik täitis oma tegevusega
§ 214
lg 2 p 4 objektiivse koosseisu ning Karl Koiva
§ 214lg 2 p 1, 4 objektiivse koosseisu tunnused.
Subjektiivsest küljest eeldab väljapressimine tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et Daniel Kaasik pani väljapressimise toime kavatsetult ja Karl Koiva vähemalt kaudse tahtlusega.
§ 16
lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda 24
(74)võimalikuks. Daniel Kaasik oli väljapressimist toime pannes teadlik kõikidest kuriteo toimepanemise asjaoludest ning tema kindlaks eesmärgiks oli M. M. saada varalist kasu ükskõik, mis hinnaga. Ta pidi olema teadlik sellest, et tema sõbrad XXX ähvardasid kannatanut ning tema ise koos K. Koiva ja M. A. T. nõudsid kannatanult võla maksmist ehk varalise kasu üleandmist, lisaks ähvardas Daniel Kaasik ka ise järgmisel päeval kannatanut, kui viimane talle õhtuks mingit osa raha ära ei maksa. Daniel Kaasik oli teadlik ka sellest, et tema tegevus põhjustab kannatanus hirmutunnet. Samuti oli Daniel Kaasik teadlik, et ta paneb väljapressimise toime koos teise isikuga, s.o grupis. Süüdistatav D. Kaasik seadis endale kindlaks eesmärgiks saada kannatanult raha ning ta kasutas raha saamiseks vaimset vägivalda ja ähvardusi.
§ 16
lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Karl Koiva pidi möönma, et kannatanut vägivallaga ähvardamine ning varalise kasu nõudmine on keelatud õigusvastane tegevus, mis tekitab kannatanus hirmutunde ning selline käitumine ei ole mõistliku kõrvalseisja vaatekohast tolereeritav. Karl Koiva oli teadlik asjaolust, et ta on varem toime pannud varguse ja ta pidi möönma, et ta paneb õigusvastase teo toime grupis. Seega Karl Koiva möönis oma teo keelatust ning täitis seega väljapressimise subjektiivse koosseisu tunnused. Seega täitsid Karl Koiva ja Daniel Kaasik oma tegevusega väljapressimise subjektiivse koosseisu tunnused ehk Karl Koiva pani toime
§ 214
lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning Daniel Kaasik
§ 214lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kohus ei ole tuvastanud Karl Koiva ega Daniel Kaasiku teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Süüdistus
§ 200
lg 2 p 4, 7, 8 järgi
§ 200
lg 2 p 4, 7, 8 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise, grupi poolt ning relvana kasutatava muu esemega ähvardades. Daniel Kaasiku süüdistus röövimise toimepanemises Süüdistatavale Daniel Kaasikule on esitatud süüdistus selles, et tema, isikuna, kes on varasemalt toime pannud väljapressimise, XXX. a kella 21.45 paiku XXX linnas XXX asuva XXX parkla juures võttis kätte noa ning ütles alaealisele kannatanule S. R. „Sa kas annad telefoni või raha, muidu saad nuga“, pärast mida haaras Daniel Kaasik kannatanu käest musta värvi mobiiltelefoni Samsung XXX, väärtusega 30 eurot. Süüteoteate vormist nähtub, et S. R. pöördus politseisse ning teatas, et temalt varastati XXX.a XXX turu taga mobiiltelefon Samsung XXX Kohtus andis alaealine kannatanu S. R. temalt telefoni röövimise kohta järgmisi ütlusi. Nimelt oli ta XXX.a kevadel õhtul kella 8-9 paiku XXX juures turu taga koos K. H., U., K. ja M.. Kella 9 ajal nägid nad Daniel Kaasikut. Daniel Kaasik tuli XXX sissepääsu juurest koos G. K. ja kutsus teda kaasa. Ta läks G. ja Kaasikuga kaasa XXX hotelli taha. Tunnistaja K. L. ütluste kohaselt toimus R. ja Kaasiku konflikt XXX.a. Tunnistaja oli turu taga, kus on XXX, koos M. M. ja K. J. S. R. tuli bussijaamast. Nende seltskonda tuli juurde G. K.. G. ütles S., et tule meiega kaasa. S. läks nendega kaasa mingi suure pundi juurde. G. ja S. läksid umbes 30-40 meetri kaugusele XXX poole XXX kõrvale. Tunnistaja G. K. kirjeldas kannatanuga kokkusaamist järgmiselt. XXXa talve poole läks ta XXX välja turu poole ja seal ta nägi S. R.. S. oli turu taga lillepoe juures. Tema ise oli tol 25
(74)momendil koos kolme süüdistatavaga. Siis ta kutsus S. eemale tõkkepuu juurde, mis on XXX hotelli ees. Süüdistatava Daniel Kaasiku ütluste kohaselt tuli ta XXX XXX Keskusest koos Koiva, Grigorovi ja T. ja nägi R XXX taga koos K.. Nad hakkasid kõndima XXX poole ja siis tuli G. S. vastu sinna. XXX.a asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud XXX asuva XXX turvakaamera salvestust, millest nähtub kannatanu kirjeldusele vastav kogunemine XXX.a kell 21.40. Järgnevalt kirjeldas kannatanu, kuidas Kaasik küsis temalt, kus on G. võlg. Kaasik ütles, et kas annad raha, telefoni või saad nuga. Ta nägi Kaasiku käes nuga. Noatera pikkus oli umbes 10 cm. Kaasik hoidis nuga enda käes püsti. Tegelikult ta G. ega Kaasikule võlgu ei olnud. Konkreetset summat Kaasik ei öelnud. Tal oli Kaasiku ähvardamise ajal käes telefon Samsung XXX, kuna ta tahtis kirjutada K., et K. kutsuks politsei. Daniel tõmbas tal telefoni käest ära. G. oli sel momendil kõrval ja pidi nägema seda, et Kaasik võttis telefoni käest ära. Ta tundis hirmu selle peale, kui Kaasik lubas nuga anda. Ta arvas, et Kaasik võib nuga kasutada ka, kuna see tundus juba Kaasiku iseloomust niimoodi. Sel hetkel tundus kõhe. Kaasik ütles talle, et kui ta politseisse läheb, siis ta saab kindlasti nuga. Daniel Kaasik ütles talle, et politsei ei tee Kaasikule midagi, kuna Kaasik töötab vanglas. Kui talt telefon ära võeti, läks ta sõprade juurde tagasi ja sõpradega oli juttu sellest, mis juhtus, sest küsiti, miks telefon ära võeti. Tunnistaja K. L. nägi seda hetke, mil S. andis midagi enda käest üle Daniel Kaasikule. S. tuli pärast tagasi ja ütles, et telefon võeti ära ja lubati nuga anda. S. värises ja pisarad olid silmas. Ta soovitas S. politseisse helistada. Pärast läks see kamp bussijaama poole. Kambas oli ka Daniel Kaasik, ta tundis Danieli sinise jope järgi ära. Kannatanu ütlused lahknevad telefoni äravõtmise osas tunnistaja G. K. ja süüdistatava Daniel Kaasiku ütlustest. Kannatanu väitis, et D. Kaasik nõudis temalt G. võlga, kuid tegelikult ei olnud ta võlgu ei G. ega Kaasikule. Kannatanu väitis ka, et D. Kaasik ähvardas teda nuga käes hoides ning lausus: „Kas annad raha, telefoni või saad nuga“. Kui kannatanu üritas telefoniga abi kutsuda, tõmbas süüdistatav tal telefoni käest ära. Tunnistaja G. K. aga väitis, et tõkkepuu juures küsis ta S., millal S. võla tagasi saab. S. oli 20 eurot võlgu. S. vastas, et hetke seisuga ei ole raha ja homme saab maksta. Seejärel, keegi ei pressinud S. midagi, S. andis telefoni panti ja mille käigus oli ka nõus andma vabatahtlikult telefoni parooli, et kui G. oma raha ei saa, siis telefon jääb G.. Telefon jäi Kaasiku kätte. Süüdistatava Daniel Kaasiku ütluste kohaselt tema S. R. telefoni ära ei võtnud, R. ise andis. G. ütles talle, et R. ei maksa võlga ära. Nad küsisid lihtsalt, et miks S. ära ei maksa. Ta aitas G. võlga tagasi küsida. Ta ei ole R. telefoni ära võtnud. Jäi kokkulepe, et S. R. maksab järgmine päev ära ja annab nii kauaks oma telefoni panti, et kõik aus oleks. Süüdistatav selgitas, et R. ei olnudki otseselt talle võlgu, ta võttis selle G. siis nii öelda üle. R. andis oma telefoni tema kätte. Rääkimise käigus ta S. R. ei ähvardanud, kõik läks rahumeelselt. R. pidi võla tema kätte andma. Kuna S. R. järgmine päev ei ilmunud kohale, sai pea poolteist tundi kokkusaamise kohas oodatud, siis ei viitsinud ka ta ise seal rohkem olla. Telefon jäi tema kätte ja ta pani oma SIM kaardi sinna sisse. Tunnistaja G. K. ei osanud kohtus põhjendada, miks S. R. enda telefoni D. Kaasiku kätte andis. Tunnistaja väitis, et kuna telefon sai Kaasiku kätte, siis S. oleks raha Kaasikule viinud ja Kaasik oleks S. telefoni tagasi andnud. Karl ja Daniel küsisid ilusti S. käest, et kuna maksta saad. Siis S. ütles, et homme. Karl ja Daniel küsisid lihtsalt huvi pärast. Ta astus paar sammu eemale, sest ta arvas, et seal võib natuke käpaks minna ehk veidi nihu. Tema ühtegi terariista ei näinud. 26
(74)Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kannatanu oma telefoni vabatahtlikult ära andis. G. K. ja Daneil Kaasik on andnud ütlusi, mis ei haaku teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kannatanu väitis, et temalt võeti telefon ära noa ähvardusel. Samuti oskas kannatanu kohtus nuga ka kirjeldada. Tunnistaja K. L. kinnitas, et vahetult pärast telefoni äravõtmist tuli S. tagasi ja ütles, et telefon võeti ära ja lubati nuga anda. Tunnistaja sõnul S. värises ja pisarad olid silmas. Seega eeltoodust nähtuvalt rääkis kannatanu juhtunust tunnistajale K. L. vahetult pärast selle asetleidmist. Kohtu hinnangul puudub igasugune põhjus või loogiline selgitus, miks kannatanu oleks pidanud koheselt pärast telefoni äravõtmist valetama noaga ähvardamise kohta. Ei ole ka eluliselt usutav, et kannatanu teeskles pisarsilmis sõprade juurde naastes hirmutunnet. Kui väidetavalt oli kannatanu võlgu G. K., siis ei suutnud tunnistaja G. K. ega süüdistatav D. Kaasik veenvalt selgitada, miks oleks kannatanu pidanud andma väidetava võla katteks oma telefoni Daniel Kaasiku kätte. Puudub ka loogiline selgitus sellele, miks nõudis G. K. võlga sisse hoopis D. Kaasik ning miks oleks S. R. pidanud maksma G. K. võlgnetava summa Daniel Kaasikule ning alles seejärel oleks süüdistatav telefoni kannatanule tagasi andnud. Rõhutada tuleb sedagi, et kuivõrd G. K. tunnistas, et ta astus mingiks hetkeks seltskonnast eemale, sest tema hinnangul võis olukord nö nihu minna, saab tunnistaja käitumisest järeldada, et mingit rahumeelset võla küsimist seal ei toimunud, nagu ta eelnevalt väitis, et D. Kaasik ja K. Koiva ilusti küsisid võlga. Vastupidiselt, kohtu hinnangul eemaldus tunnistaja seltskonnast seetõttu, et kannatanut ähvardati noaga ja ta arvas, et see olukord võib tõsiseks muutuda. Süüdistatav D. Kaasik ei osanud arusaadavalt selgitada, miks ta võttis G. K. võla üle ja miks kannatanu telefon tema kätte jäi. Samas ta tunnistas, et ta kasutas kannatanu telefoni ja sisestas sinna enda SIMkaardi. Kannatanu andis ütlusi, et varem ta Kaasikut ei tundnud, kuid pärast telefoni äravõtmist sai ta Daniel Kaasiku nime teada sõprade juurde tagasi minnes K. L.. Bussiga koju sõites kirjutas ta juhtunust K. telefoniga Messengeris ka oma sõbrale M. K.. Järgmisel päeval sai ta M. kokku ja M. ütles, et tuleks avaldus politseisse teha. M. helistas 112 ja pärast tegid M. arvutist avalduse. Kannatanu ütlusi kinnitab tunnistaja M. K., kes rääkis kohtus sellest, kuidas S. kirjutas talle eelmise aasta märtsis Facebooki, et G. võttis telefoni ära. Ta helistas Häirekeskusesse ja Häirekeskus küsis selle inimese telefoni numbrit ja ta vastas, et temal ei ole telefoninumbrit. Keskus ütles, et siis nad ei saa midagi teha. S. tuli järgmine või ülejärgmine päev tema juurde, siis ta helistas uuesti Häirekeskusse ja siis S. juba rääkis ise ja S. soovitati teha avaldus. Ta kasutas märtsis telefoninumbrit XXX. Pärast Häirekeskuse kõnet S. seletas, et telefon võeti ära XXX turu taga XXX ääres. Võib-olla oli mingi selline jutt, et saad vastu lõgemeid, mis tähendab, et vastu lõugu ja siis võeti telefon ära. Kannatanu S. R. ja tunnistaja M. K. ütlused on kooskõlas XXX.a asitõendi vaatlusprotokolliga, milles on vaadeldud Häirekeskusesse XXX.a tehtud kõne salvestist. M. K. kinnitas kohtus antud ütlustes, et tema kasutas märtsis telefoninumbrit XXX ning vaatlusprotokolli kohaselt helistas Häirekeskusesse meesterahvas telefoninumbrilt XXX, seega oli helistajaks tunnistaja M. K.. Edasi on vaatlusprotokollis kirjeldatud, kuidas meesterahvas ütleb, et tema sõbral varastati mobiiltelefon ära. Häirekeskuse töötaja ütleb, et sõber peaks sellisel juhul tegema avalduse ning küsib helistajalt sõbra telefoninumbrit, mida helistaja aga ei tea. XXX.a helistab Häirekeskusesse meesterahvas, kes ütleb, et tal varastati eile õhtul telefon Samsung XXX ära ja nüüd kirjutatakse tema Facebookis kirju teistele. Tal võeti telefon turu taga vägisi käest ära. Tema sõber eile teatas sellest juhtumist. Neid sõnumeid saadab Daniel Kaasik, kes pidi olema vangivalvur. Daniel oli see, kes telefoni ära varastas. Telefon võeti ära noaga ähvardades. Danielil oli nuga käes. Kannatanuks on S. R.. Kannatanu S. R. selgitas telefoni päritolu ning andis ütlusi selle kohta, et telefoni ostis ta kaks nädalat enne sündmust E. R. käest 30 euroga. Telefon on kodus ja see jõudis tagasi tema XXX 27
(74)kaudu. Kannatanu XXX J. R. kinnitas oma XXX ütlusi telefoni päritolu ja tagasisaamise kohta ning selgitas kohtus, et Samsung oli XXX S. valduses, XXX ise ostis selle telefoni. Telefoni sai ta politsei käest kätte. S. R. äratundmiseks esitamise protokollis tundis kannatanu fotol nr 3 ära Danieli nimelise noormehe kui isiku, kes 09.03.2020.a XXX XXX hotelli turu ees noaga ähvardades temalt mobiiltelefoni Samsung XXX ära võttis. Kannatanu tundis Danieli ära näokuju, silmade ja soengu järgi. Kuivõrd kannatanu ütlused on kooskõlas ja haakuvad teiste kriminaalasjas kogutud nii isikuliste kui ka kirjalike tõenditega, puudub kohtul alus kahelda S. R. ütluste usaldusväärsuses. Seetõttu loeb kohus tõendatuks, et XXX. a kella 21.45 paiku XXX linnas XXX asuva XXX parkla juures võttis Daniel Kaasik kätte noa ning ütles alaealisele kannatanule S. R. „Kas annad raha, telefoni või saad nuga“. Seejärel haaras Daniel Kaasik kannatanu käest mobiiltelefoni Samsung XXX väärtusega 30 eurot. Karl Koiva süüdistus röövimise toimepanemises Karl Koivat süüdistatakse selles, et tema varem väljapressimise toime pannud isikuna ning grupis koos M. A. T. pani toime röövimise, mis seisnes selles, et Karl Koiva näitas XXX. a kella 18:00 paiku XXX linnas XXX asuva maja juures alaealise kannatanu E. T. oma taskus olevat menetluses seni tuvastamata eset ning küsis kannatanu käest: „Kas sul raha on?“, „Näita taskud ette“. Kannatanu E. T. tundis hirmu ning võttis taskust rahakoti koos 105 euro sularahaga. Karl Koiva haaras rahakoti kannatanu käest ära. Seejärel haaras kannatanu selja tagant tema kaelast kinni M. A. T.. Karl Koiva võttis kannatanu rahakotist 105 eurot ning andis tühja rahakoti tagasi öeldes: „Kui sa menti lähed, siis leiame su üles“ ning „Lepime kokku, et menti sa ei lähe ja telefon jääb praegu sulle“. Seejärel isikud lahkusid sündmuskohalt. XXX.a aset leidnud süüdistatava Karl Koiva ja kannatanu E. T. vahelise kohtumise kohta on andnud ütlusi nii kannatanu ise, tunnistajad R.-A. O. ja M. A. T. ning süüdistatav Karl Koiva. Kõik kohtus ütlusi andnud isikud kinnitasid, et süüdistuses kirjeldatud kohtumine süüdistatava ja kannatanu vahel toimus. Tunnistaja R.-A. O. väitis, et K. Koiva tahtis T. kohtuma minna. Ta sai aru, et T. oli võlgu jäänud, ta eeldab, et Koivale. Tunnistaja M. A. T. ütluste kohaselt tahtis keegi XXX osta ja sellel eesmärgil saadi T. kokku. Kohtumine lepiti kokku interneti teel. Ka süüdistatava selgituste kohaselt taheti XXX.a XXX suitsetada, mistõttu kirjutas ta E., kes ütles, et temalt saab XXX. Alaealise kannatanu E. T. ütluste kohaselt mingit eelnevat kokkulepet kohtumiseks ei olnud, vaid ta liikus XXX.a umbes kell 18.00 XXX tänavalt XXX poole, kui tema juurde tulid 6 isikut, Koiva oli ees ja teised olid taga. Koival oli erkpunane jope, lühikesed heledad juuksed. Nad ütlesid talle, et lähme räägime sealpool natuke juttu. Kuna neid oli palju ja tema oli üksi, siis ta kartis ja läks kaasa. Nad kõik läksid majade taha, kust hakkas park. E. T. äratundmiseks esitamise protokollis tundis kannatanu fotol nr 2 ära noormehe kui isiku, kes XXX.a XXX XXX tänaval kella 18.00 paiku temalt sularaha 105 eurot röövis ning kellel oli seljas punast värvi jope. Kannatanu tundis isiku ära näokuju, silmade ja soengu järgi. Fotol nr 2 on Karl Koiva. Kannatanu E. T. ülekuulamise lisana internetikaardi väljatrükis märkis kannatanu kohad, kus talle kallale tungiti ja temalt raha rööviti. E. T. selgitas kohtus, et punase noolega on märgitud maja, mille kõrval intsident toimus. Rohelise noolega on märgitud teekond, kuidas ta kambaga kaasa liikus. Röövimine toimus puu ja auto vahel. 28
(74)Kannatanu selgituste kohaselt küsis Koiva temalt, kas tal raha on. Ta ütles, et ei ole. Siis Koiva tuli talle lähemale ja võttis taskust välja, aga ta ei näinud, kas oli nuga või nukirauad. Koiva oli siis võib-olla 20 cm kaugusel temast, väga lähedal. Ta hakkas kartma ja ütles, et tal võib-olla natuke on. Ta hakkas taskus rahakotti otsima ja võttis rahakoti välja. Kui Koiva nägi, et on rohkem raha, siis Koiva krabas tal rahakoti käest ja võttis kõik raha ka ära. Rahakotis oli 105 eurot. Raha oli uue arvutihiire ostmiseks. Kui Koiva sai rahakotist raha, siis Koiva ütles talle, et kui ta menti läheb, siis Koiva leiab ta üles. Ta sai sellest ütlemisest nii aru, et kui ta Koiva üles annab, siis Koiva leiab ta üles ja võib talle veel rohkem halba teha. Selle peale hakkas ta veel rohkem kartma, tal oli hirm Koiva ees. Tunnistaja R.-A. O. viibis raha äravõtmise ajal seltskonnast eemal, kuna ta ei tahtnud sellesse olukorda sekkuda. Kohtus rääkis tunnistaja, kuidas ta nägi, et üks moment hoidis T. T. selja tagant käega kinni. Ühel hetkel ta kuulis, kui Koiva tõstis häält, siis ta keeras pilgu Koiva poole ja nägi, kuidas Koiva hoidis T. riietest kinni ja karjus midagi. Ta nägi seda, kui eeldatavalt T. rahakott oli Koiva käes ja siis Koiva võttis sealt raha. Koiva andis osa rahast T. Tunnistaja M. A. T. versiooni kohaselt hakati kannatanult raha nõudma seetõttu, et alguses T. ütles, et XXX on ja siis kui nad kohale läksid, siis T. ütles, et andis just XXX sõbra kätte ja sõber läks XXX linna. Tunnistaja ütluste kohaselt oli see ka üks põhjustest, miks Karl ägestus. Siis hakati raha nõudma T. käest. Äkki oli 40 eurot, mida nõuti. Lõpuks võeti rohkem ära. T. ei tahtnud raha anda. Kui T. ei olnud nõus raha andma, siis Koiva ähvardas sõnadega. Koival olid nukirauad ka. Koiva tõmbas taskust nukirauad välja ja T. ehmus ja võttis taskust rahakoti välja. Koiva tõmbas rahakoti T. käest ära. Koiva võttis raha seest välja ja andis rahakoti T. tagasi. M. A. T. tunnistas, et ka tema sai 20 eurot sellest rahast endale, mille Koiva ära võttis. Süüdistatav Karl Koiva väitis sarnaselt tunnistaja M. A. T., et kannatanult raha nõudmise põhjuseks oli see, et seltskond läks XXX juurde XXX järgi, aga kannatanut seal ei olnud ja siis E. järsku kirjutas, et ta on XXX tänaval. Kui nad XXX tänavale jõudma hakkasid, siis ta nägi E. seal seismas. E. ütles, et XXX ei ole, kuna andis oma sõbra kätte ja kui nad tahavad, siis peavad kesklinna liikuma. Siis ta küsis E., et mis sa meid siia kutsusid, kui sul ei ole midagi või mis me XXX juurde pidime liikuma. E. hakkas midagi kokutama ja siis ta ütles E., et maksa siis 40 eurot, et nad niisama pidid ringi töllerdama siin. E. ütles, et raha ei ole ja siis keegi ütles seltskonnast, et näita taskud ette. Siis E. ütles, et raha ikkagi on ja võttis rahakoti välja. Ta võttis E. rahakoti käest ära ja raha välja, kokku 105 eurot. Tunnistaja R.-A. O. sai pärast K. Koivalt teada, et süüdistatav sai E. T. 105 eurot. Koiva tahtis tunnistaja ütluste kohaselt selle raha eest alkoholi osta. Ka tunnistaja M. A T. kinnitas, et Koiva sai T. rahakotist natuke üle 100 euro. Kannatanu E. T. kirjeldas edasisi sündmusi järgnevalt. Kui ta hakkas minema kõndima, siis keegi Koiva sõber ütles, et anna poisile rahakott tagasi ja Koiva andis tagasi. Kui ta rahakoti tagasi sai, siis Koiva ütles, et anna telefon ka. Ta ütles Koivale, et ta ei taha ja peale seda Koiva tuli tema juurde, andis käe ja ütles: „Lepime kokku, et kui politseisse ei lähe, siis jääb telefon sulle“. Ta oli nõus ja nad surusid Koivaga kätt. Ta oli juhtunust šokis. Tunnistaja M. A. T. kinnitas, et T. öeldi midagi sellist, et kannatanu ei tohi politseisse minna teatama. Talle meenub, et T. lubati peksa anda, kui T. ikkagi pöördub politseisse. Süüdistatava sõnul andis ta rahakoti E. tagasi ja läks minema. Nukiraudade kohta väitis K. Koiva, et ta tegi ainult tasku 2 nööpi lahti ning ta ei kujuta ette, kas E. võis seal sees nukiraudu näha või ei võinud näha. Tasku lahtitegemist põhjendas ta sellega, et äkki läheb vaja ja siis on hea kiire võtta. Pärast rahakoti tagasiandmist hakkasid nad süüdistatava sõnul kesklinna poole kõndima, XXX poole ja siis ta mõtles, et ehk E. annab telefoni ka, aga selle peale E. ütles, et ei anna. Siis ta ütles „ok“ ja kõndis edasi. 29
(74)Kannatanu XXX M. T. kirjeldas kohtus, kuidas ta sai XXX.a õhtul umbes kella 8 paiku teada, mis tema XXX juhtus. M. T. andis ütlusi, et kui E. koju tuli, siis ta küsis, et kuidas läks. E. käed olid jääkülmad ja poeg ütles, et läks halvasti. E. oli üle XXX tn silla tulnud, tahtnud endale arvutihiirt osta, aga seal võeti talt raha ära. E. ütles, et kaasas oli 105 eurot. Ta teadis, et E. tahtis hiirt osta, aga ta ei teadnud, mis päeval. E. väga kartis ja ei tahtnud üldse midagi rääkida, värises üle kere ja käed olid külmad. E. tuli üle silla, siis tuli paar võõrast inimest juurde ja võtsid selle raha ära. Kuna need võõrad inimesed olid vanemad ja suuremad, siis E. ei hakanud vastu. Ta ütles kohe, et tuleb politseisse teatada ja püüdis lapsele selgeks teha, et ilmselt ei ole E. ainukene, kellelt raha ära võetakse. XXX ütles, et ühel oli punane jope ja teine oli must või midagi tumedat. Lõpuks teavitasid ka politseid. Politsei ütles, et asjad ei olnud nii, nagu E. oli tunnistanud. E. ütles, et temal on nii suur hirm ja ei tahtnud öelda, kus see päriselt toimus. E. kutsuti uuesti tunnistusi andma ja siis rääkis tegelikku juttu. XXX.a asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi Häirekeskusesse XXX. a tehtud kõne salvestist. Häirekeskusesse helistab M. T., kes teatab, et tema XXX rööviti just XXX jalakäijate silla lähedal. XXX tahtis minna arvutihiirt ostma ning pojal oli kaasas 100 eurot. XXX tuldi kallale, nuga pandi kõrile, kaks meest, üks oli musta pika mantliga, teine punase jopega. Kuigi XXX.a asitõendi vaatlusprotokollist ja kannatanu XXX M. T. ütlustest nähtuvalt väitis kannatanu esialgselt teo toimepanemise kohana ja toimepanijatena teised andmed, põhjendas E. T. valetamise asjaolusid sellega, et ta kartis, et kui ta tõtt räägib, siis politsei leiab Koiva üles ja siis Koiva leiab tema üles ja siis ta saab tappa või peksa. Ta on Koiva kohta kuulnud, et Koiva on suur kakleja, keda kardetakse. E. T. karistusregistri teatisest nähtuvalt ei ole kannatanut kriminaal- ega väärteokorras karistatud. Tunnistaja A. M. tunneb kannatanut E. T. ja tema ütluste kohaselt on E. T. üks korralikumaid poisse, keda ta teab. Ka kannatanu XXX M. T. sõnul on tema XXX kohusetundlik, malbe, õpib hästi, alati tuleb talle etteantud kellaajaks koju ja kui tuleb hiljem, siis alati teavitab sellest. M. T. ütluste kohaselt ei ole tema XXX politseiga probleeme olnud. Arvestades kannatanut iseloomustavat materjali, puudub kohtul alus kahelda tema ütluste usaldusväärsuses. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis annaks alust arvata, et kannatanu on valetanud ja valeütlusi andnud. Ka süüdistatav ise on möönnud, et kannatanu võis tema taskus näha nukiraudu ja K. Koiva ei ole eitanud süüdistuses märgitud ajal ja kohas kannatanult raha äravõtmist. Hoolimata sellest, mis põhjusel kannatanu E. T. ja süüdistatav Karl Koiva XXX.a kohtusid, on tõendamist leidnud see, et süüdistatav nõudis kohtumenetluses tuvastamata eset (milleks võis olla kas nuga või nukirauad) näidates kannatanult raha üleandmist ning M. A. T. haaras kannatanust selja tagant kinni. Kannatanu E. T. ei mäletanud täpselt, kas K. Koiva haaras taskust noa või nukirauad, kuid ta jäi endale kindlaks, et mingit eset raha nõudmisel talle näidati, süüdistatav tunnistas raha nõudmist ja selle äravõtmist kannatanult, tunnistaja M. A. T. väitis, et K. Koival olid kaasas nukirauad ja tunnistaja R.-A. O. nägi, kuidas M. A. T. hoidis E. T. selja tagant käega kinni. Tunnistaja M. A. T. kinnitusel ähvardati kannatanut peksa andmisega, juhul kui kannatanu peaks politseisse pöörduma. Arvestades kõiki tõendeid kogumis, loeb kohus tõendatuks, et Karl Koiva näitas XXX. a kella 18.00 paiku XXX linnas XXX asuva maja juures E. T. oma taskus olevat menetluses seni tuvastamata eset ning küsis kannatanu käest: „Kas sul raha on?“. Kannatanu E. T. tundis hirmu ning võttis taskust rahakoti koos 105 euro sularahaga. Karl Koiva haaras rahakoti kannatanu käest ära. Seejärel haaras kannatanu selja tagant temast kinni M. A. T.. Karl Koiva võttis kannatanu rahakotist 105 eurot ning andis tühja rahakoti tagasi öeldes: „Kui sa menti lähed, siis leiame su üles“ ning „Lepime kokku, et kui sa politseisse ei lähe, jääb telefon sulle“. Seejärel isikud lahkusid sündmuskohalt. 30
(74)Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande (lk 530, 2015) kohaselt seisneb röövimise objektiivne külg võõra vallasasja äravõtmises vägivalla abil. Psüühiline vägivald on ähvardamine. Vägivald peab olema asja äravõtmise vahend, olema suunatud kannatanu vastupanu mahasurumisele. Lisaks peab vägivald olema ajaliselt soetud asja hõivamisega. Relvaseaduse (RelvS) § 11 p 4 kohaselt on külmrelvana käsitletav relv, mis on ette nähtud objekti kahjustamiseks lihasjõu abil vahetus kontaktis kahjustatava objektiga. RelvS § 15 lg 1 p 1 sätestab külmrelvade liigid, milleks on löögirelv, mh kasteet (ehk nukid, sõrmenukkide metallkaitse külmrelvana). Kohus nõustub prokuröriga, et ka nuga on võimalik oma ohtlikkuse tõttu käsitleda relvana kasutatava esemena, kuivõrd noaga on võimalik tekitada kannatanule kehavigastusi. Sellist seisukohta toetab ka 13. jaanuari 1998.a Riigikohtu otsus nr 3-1-1-10-98, mille kohaselt saab relvana kasutatava muu esemena mõista spetsiaalselt kehavigastuste tekitamiseks valmistatud või kohandatud eset ning teisi esemeid, millega on võimalik kannatanu elu või tervist reaalselt kahjustada (nt tööriistad ja -vahendid, nagu kirves, saag, vasar, kruvikeeraja ja peitel; spordivahendid - pesapalli kurikas, golfikepp, kuul, oda jne; muud esemed - kivi, metallitükk, kaigas jne). Toodud loetelu on näitlik ja mitteammendav. Määrav on, et esemel on objektiivselt sellised omadused, et teda saab relvana kasutada niisuguse vägivalla mõttes, millega süüdlane ähvardas. Seega D. Kaasik, ähvardades S. R. noaga ja K. Koiva, ähvardades E. T. tuvastamata esemega (milleks võis olla kas nuga või nukirauad), panid röövimised toime relvana kasutatava muu esemega ähvardades
§ 200lg 2 p 8 mõistes.
D. Kaasiku poolt kannatanult S. R. äravõetud mobiiltelefon Samsung XXX ja K. Koiva poolt kannatanult E. T. äravõetud sularaha 105 eurot oli süüdistatavate jaoks võõras vara ehk võõrad vallasasjad. Mobiiltelefoni ja sularaha äravõtmisega soovisid süüdistatavad lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada nendele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete seniste valdajate vastav nõusolek puudus. Asjade üle uue valduse kehtestamiseks kasutasid süüdistatavad D. Kaasik ja K. Koiva vaimset vägivalda ehk süüdistatavad ähvardasid kannatanuid. Daniel Kaasik ähvardas S. R. nuga anda ning Karl Koiva näitas E. T. enda taskus olnud tuvastamata eset, mis võis olla kas nuga või nukirauad ning nõudis kannatanult raha üleandmist. Kannatanu S. R. kirjeldas kohtus, et ta tundis hirmu selle peale, kui Kaasik lubas nuga anda. Ta arvas, et Kaasik võib nuga kasutada ka, kuna see tundus juba Kaasiku iseloomust niimoodi. Sel hetkel tundus kõhe. Ka tunnistaja K. L. kinnitas kannatanu hirmutunnet ning ta väitis, et S. värises tagasi tulles ja S. olid pisarad silmades. Kannatanu E. T. ütluste kohaselt vastas kannatanu raha nõudmise peale, et tal ei ole raha. Seejärel tuli süüdistatav talle lähemale ja võttis taskust välja eseme, mis võis olla kas nuga või nukirauad. K. Koiva oli sel hetkel kannatanule väga lähedal, vahemaa nende vahel võis olla kõigest 20 cm. E. T. hakkas enda sõnul seetõttu kartma ja võttis hirmu tõttu rahakoti enda taskust välja, misjärel süüdistatav haaras tema käest rahakoti ära ja võttis kõik rahakotis olnud sularaha ära. Tunnistaja R.-A. O. nägi, kuidas teine tunnistaja M. A. T. hoidis kannatanut E. T. selja tagant käega kinni. Kannatanu E. T. toimus ka füüsiline kontakt, mis väljendus selles, et M. A. T. hoidis E. T. selja tagant käega kinni. Seega hõlbustas M. A. T. tegevus Karl Koival kannatanult rahakoti äravõtmist. Seega võib kannatanute ütlustest järeldada, et S. R. noa näitamine ja E. T. relvana kasutatava eseme näitamine, samuti ähvardamine nuga anda ja kannatanu üles otsida, oli suunatud kannatanutes hirmutunde tekitamisele ja ka vastupanu mahasurumiseks. Kannatanud hakkasid külmrelvana käsitletavaid relvi nähes kartma, et nende suhtes võidakse näidatud esemeid ka 31
(74)reaalselt kasutada ja neile vigastusi tekitada. Nii näiteks rääkis kannatanu E. T., et tal tekkis suur hirm ja ta oli juhtunust šokis, kuna ta on kuulnud, et süüdistatav on suur kakleja, keda kardetakse. Ka S. R. kinnitas, et ta tundis noaga ähvardamise peale hirmu. Kohus on veendunud, et vägivald oli ajaliselt seotud kannatanutelt asjade hõivamisega, kuna süüdistatav Daniel Kaasik kasutas ähvardust vahetult enne telefoni äravõtmist ja süüdistatav Karl Koiva näitas oma taskus olnud relvana kasutatavat eset samuti vahetult enne sularaha äravõtmist. Süüteo toimepanemine grupi poolt tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist. Riigikohtu 06.12.2013.a otsuse nr 3-1-1-108-13 punkti 6 kohaselt moodustab
§ 21
lg 2 esimeses lauses sätestatud muude kaastäideviimise eelduste täidetuse korral röövimise kaastäideviimise ka olukord, kus ainult üks täideviijatest kasutab kannatanu kallal vägivalda ja teine hõivab kannatanule kuuluva asja. Otseselt peab röövimise sarnaseid mitmeaktilisi delikte silmas
§ 21lg 2 teine lause (vt RKKKo 3-1-1-100-06, p 9).
Süüdistatav Karl Koiva pani röövimise toime grupis koos M. A. T., kuna nad tegutsesid ühise eesmärgi nimel ehk saada võõrast vara vägivalla abil. Karl Koiva kasutas ähvardamiseks relvana kasutatavat eset ning võttis kannatanult ära sularaha, M. A. T. hoidis kannatanut selja tagant käega kinni, seega üks piiras kannatanu liikumist teda kinni hoides ja teine hõivas kannatanule kuuluva asja. Kriminaalasjas on tuvastatud, et M. A. T. sai K. Koivalt pärast kannatanult raha ära võtmist osa rahast ka endale. Seega oli nii K. Koiva kui ka M. A. T. tahe suunatud võõra vara ebaseaduslikule omastamisele, nad mõlemad valdasid ja juhtisid tegu täielikult, mistõttu saab neid pidada röövimise võrdväärseteks täideviijateks. Lisaks eelmärgitule on süüdistatavate käitumine kvalifitseeritud ka
§ 200
lg 2 p 4 järgi, so röövimise toimepanemisena, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise. Kuna kohus luges käesolevas kriminaalasjas tuvastatuks, et Karl Koiva ja Daniel Kaasik panid eelnevalt, so XXX.a ajavahemikul 20:05:30–20:31:10 XXX linnas XXX asuvas XXX keskuses ja Daniel Kaasik jätkuva teona XXX.a kell 14.18 mobiilirakenduses Messenger toime väljapressimise, siis on nii Daniel Kaasik kui ka Karl Koiva käsitletavad
§ 200
lg 2 punktis 4 sätestatud isikutena ehk isikutena, kes on varem toime pannud väljapressimise. Subjektiivsest küljest eeldab röövimine tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Seega eeldab röövimise subjektiivne koosseis tahtlust nii vägivalla kasutamise kui ka asja hõivamise suhtes ning lisaks sellele ka hõivatu ebaseadusliku omastamise eesmärgi tuvastatust. Kohus leiab, et süüdistatavad Daniel Kaasik ja Karl Koiva panid röövimised toime otsese tahtlusega. Süüdistatavad võtsid teadlikult vägivallaga ähvardades kannatanutelt ära nendele kuulunud asjad. Ähvardusteod olid toime pandud tahtlikult, eesmärgiga kannatanute vastupanu maha suruda ning sellest tulenevalt mobiiltelefon ja sularaha enda valdusesse saada. Seega olid süüdistatavad teadlikud, et nad kasutavad võõra vara ebaseaduslikuks omastamiseks relvana kasutatavaid esemeid ja ähvardusi. D. Kaasik ja K. Koiva olid teadlikud ka asjaolust, et nad on varem toime pannud väljapressimise. Karl Koiva oli teadlik sellest, et ta paneb teo toime koos teise isikuga ehk grupis. Seega möönsid Daniel Kaasik ja Karl Koiva oma tegude võimalikku iseloomu ja tagajärgi ning täitsid seega röövimise subjektiivse koosseisu tunnused. Kohus ei tuvastanud Daniel Kaasiku ega Karl Koiva käitumises teo õigusvastasust ega ka süüd välistavaid asjaolusid. Süüdistus
§ 263lg 1 p 1 järgi 32
(74)Karl Koivat süüdistatakse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumises, kui see on toime pandud vägivallaga. I episood Süüdistuse kohaselt Karl Koiva, XXX.a kella 19:29 paiku XXX linnas XXX asuva XXX kaubanduskeskuse juures XXX tänava poolsel küljel, grupis koos M. A. T. kasutas füüsilist vägivalda alaealise R. I. suhtes. Vägivald seisnes selles, et Karl Koiva ja M. A. T. peksid kannatanut korduvalt kätega pea piirkonda. Sellise tegevusega tekitasid Karl Koiva ja M. A. T. kannatanu R. I. füüsilist valu. Sellega häirisid Karl Koiva ja M. A. T. sündmuskohal viibinud kõrvalise isiku A. M. rahu ja turvatunnet. Kannatanu R. I. ütluste kohaselt oli ta XXX.a kella 19 paiku XXX keskuses koos sõbraga. Keskuses tulid tema juurde mingid poisid. Algul rääkisid ja siis hakati ütlema, et välja minna. XXX keskuse juures löödi talle rusikaga näkku. Kaks isikut peksid. Punase jopega noormees oli vähemalt 18-19–aastane, umbes 190 cm pikkune, jalas olid teksad, kõhnema kehaehitusega ning heledate juustega, mis olid päris pikad ja kammitud ühele poole. Teine oli musta värvi jopega noormees, kes oli kiilakas. Teine oli neist kõige lühem. Teda löödi 2-3 korda rusikaga näkku. XXX.a äratundmiseks esitamise protokollis tundis kannatanu R. I. ühe peksjana ära Karl Koiva, kes kandis punast jopet. Tunnistaja M. A. T. tunnistas kohtus, et tema ja Koiva peksid R. millalgi märtsis XXX keskuse ja piljardiklubi XXX vahel. Ta selgitas, et R. kõndis XXX keskuses juhuslikult vastu neile. Siis Koiva ütles, et see ongi see poiss, kes lubas Koivale nuga anda ja siis Koiva jooksis R. välja järgi ja siis läks ta ise ka järgi. Koiva hakkas kohe R. kätega pähe peksma, Koiva käsi oli rusikas. Mingi hetk R. kukkus maha. Siis Koiva lõi R. jalaga. Lõpuks kogunes päris palju inimesi sinna. Ka süüdistatav Karl Koiva tunnistas kohtus R. I. löömist. Karl Koiva ütlustest nähtub, et pärast E. T. kohtumist kirjutas talle üks tuttav, kes ütles, et XXX Keskuse juures liikus R. I.. Siis ta kõndis XXX sisse ja läks R. vastu. R. peksmine leidis aset XXX väliterrassi all. Ta peksis koos M. A. T., aga seltskonnas oli rohkem isikuid. Tema oli aktiivsem lööja. Nukiraudu ta ei kasutanud. Ta lõi R. käega ja käsi oli rusikas, lõi pea piirkonda. R. pani käed ette. R. kukkus korraks pikali ja siis tuli püsti tagasi. Tema R. mingeid vigastusi ei näinud. Mingi mees tuli ja ütles, et mis te teete ja siis hakkaski kõik vaikselt laiali ära minema see asi seal. Tunnistaja A. M. oli üheks tunnistajaks, kes nägi pealt R. I. löömist. Tunnistaja kirjeldas kohtus, et XXX.a kella 6-8 ajal õhtul oli ta kahe sõbrannaga XXX juures, kui see juhtus. Ta nägi pealt, kuidas üks poiss jooksis XXX, siis 3-5 poissi jooksid järgi. Ühel oli punane jope, ühel sinine jope ja üks oli tumedamas riietuses. Kannatanul võeti kapuutsist kinni