4-24-3377 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuulutamise aeg 14.01.2025 Kohtuasja number 4-24-3377 Kohtukoosseis Ingrid Kullerkann Väärteoasi Priit Palmipuu karistamise

§ 68

lg 2 alusel kinnipidamise aega karistusaja hulka arvestades jäi kanda 9 päeva aresti. Menetlusalusel isiku on õigus arest ära kanda osade kaupa, korraga mitte vähem kui 2 päeva. 3.

1. Maakohus luges tõendatuks, et Priit Palmipuu juhtis 16.10.2024 Tartu maakonnas Kõnnu-Ahunapalu tee
2. km-l mootorsõidukit VW Crafter (reg nr XXX). Juhtimisõigust ei ole Priit Palmipuul kunagi olnud ning ka 17.11.2023 on ta mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. 3.
3. Tegemist oli asulavälise väiksema teega ja menetlusalune isik oli autos üksi, mistõttu oli tekkinud oht pigem väike. See võimaldab süüd lugeda väiksemapoolseks. Samas on menetlusaluse isiku ühiskonnaohtlikkus kestev. Priit Palmipuud on karistatud LS § 201 lg 2 järgi 17.11.
4. Ka varasematel aastatel on teda korduvalt karistatud. Politsei menetlusinfosüsteemi väljavõttest nähtuvalt on temast kui lubadeta sõitvast isikust teavitatud ainuüksi
5. aastal veel neljal korral. Priit Palmipuu käitumises pole näha mitte mingisuguseid paranemise märke ning tema suhtumine õiguskorda on küüniline. Juhtimisõiguseta sõitmisest on välja kujunemas elustiil ning ta kahetseb pigem vahele jäämist ja karistada saamist. Viimati karistuseks saadud rahatrahvi maksis ta ära alles 3 päeva enne kohtuistungit ning raha selleks andsid vanemad. Tema töösuhe on alles väga uus ning saadava sissetuleku suurus ei ole teada. Samuti on tal mitu alaealist ülalpeetavat. Seega paneks järjekordse rahatrahvi määramine raskesse olukorda tema perekonna või vanemad. Varasematest karistustest end mitte mõjutada laskmine näitab selgelt, et rahatrahv karistuse eesmärki ei täida. Rikkuja mingiks ajaks ühiskonnast eemaldamine annab ülejäänud isikutele suurema turvatunde. Maakohus võimaldas aresti kandmist ositi, kuna siis on Priit Palmipuul käia karistuse kandmise kõrvalt tööl ning tegeleda alaealiste ülalpeetavate eest hoolitsemisega. Apellatsioon ja menetlus ringkonnakohtus 4.Tartu Maakohtu otsuse vaidlustas menetlusaluse isiku kaitsja, kes taotleb otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ning Priit Palmipuu karistamist rahatrahviga. 5.Apellant leiab, et otsus sisaldab hinnanguid ja oletusi, mis võivad õõnestada kohtu objektiivsuse muljet. Faktilise poolega piirdumine ja subjektiivsete hinnangute vähendamine muudaks otsuse selgemaks ja vaieldamatuks. Kohtu oletustena on käsitatavad järgmised väited: Priit Palmipuu oli teadlik, et tal puudub juhtimisõigus. Priit Palmipuu loodab mitte vahele jääda. Juhtimisõiguseta sõitmisest võib kujuneda elustiil. Subjektiivsed hinnangud ja normatiivsed väited on: Menetlusaluse isiku küüniline suhtumine õiguskorda. Tema ühiskonnaohtlikkus on kestev. Selline tegevus väärib selget taunimist ja hukkamõistu. On alust arvata, et ta kahetseb pigem vahele jäämist kui oma tegevust. Apellandi hinnangul võivad sellised hinnangud ja oletused õõnestada 2 4-24-3377 kohtu objektiivsuse muljet. Faktilise poolega piirdumine ja subjektiivsete hinnangute vähendamine muudaks otsuse selgemaks ja vaieldamatuks. Kohtu siseveendumust on kallutanud varasemate karistuste rohkus ja menetlussüsteemi väljavõtte rikkumiste teavitustest. Kustunud karistusi ei tohi karistusele mõju avaldada. 6.Apellant leiab, et maakohtu otsusega mõistetud karistus ei vasta väärteo raskusele VTMS § 148 p 4 mõttes. Kui kohus oleks õigesti hinnanud süü suurust, oleks ta pidanud mõistma, et tegu ei kujutanud endast sellist tõsist ohtu teistele liiklejatele ega toonud kaasa suuri tagajärgi. Isik on alati olnud kaine, ei ole toime pannud liiklusõnnetusi ei ole kahju tekitanud teiste ega enda isikule. Aresti kohaldamine ei täida enam üld- ja eripreventiivsed eesmärk. 7.Lisaks tuleks arvestada, et Priit Palmipuu tasus varasema trahvi alles siis, kui uus rikkumine oli juba toime pandud. See viitab sellele, et isik ei ole eelnevalt karistust saanud mitte karistuse mõju tõttu, vaid pigem selleks, et vältida täiendavat õigusrikkumist pärast uut väärtegu. Seetõttu ei ole põhjuslik seos varasema rahatrahvi ja käitumise muutumise vahel piisavalt tugev, et õigustada aresti määramist. Rahatrahv oleks olnud tõenäoliselt sobivam, kuna see oleks andnud selgema ja proportsionaalse karistuse, ilma et see segaks isiku igapäevaelu või takistaks pereliikmete ülalpidamist, samas mõjutaks see isikut kindlasti, kuna karistus ei ole välditav. 8.Tuleb ka märkida, et arest võib tegelikult osutuda kergema mõjuga karistuseks, kuna see ei pruugi olla piisavalt tõhus õiguskuulekuse tagamiseks. Arest piirab küll isiku vabadust ajutiselt, kuid see ei pruugi olla piisav meede, et suunata isikut õiguskohastele käitumismustritele ega takista teda kergesti uut rikkumist sooritamast. Selle asemel võiks rahatrahv olla tõhusam, kuna rahaline karistus suunab isiku otseselt selleks, et ta tunnistaks oma käitumise ebaõigsust ja mõistaks, et selline rikkumine toob kaasa reaalset rahalist kaotust. 9.VTMS § 150 lg 2 kohaselt võib kohus tunnistada oluliseks ka väärteomenetlusõiguse muu rikkumise, kui see on toonud kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse. 10.Kohus jättis võtmata seisukoha isikute ebavõrdsest kohtlemisest LS § 201 lg 1 ja 2 kontekstis tulenevalt kohaldatud haldustõkendist/haldusaktist juhtimisõiguse kõrvaldamisega seonduvalt ja sellest johtuvalt jättis otsuse langetamisel hindamata selle sisulist karistuslikku mõju apellandile. (Apellandil puudub valikuvabadus/õigus/võimalus täita LS § 201 lg 1 normikoosseisu, arvestades haldusakti (tõkendi) tähtajatut kehtivust). 11.Kohus jättis sisuliselt ka hindamata võimaluse peatada (apellandi) hooldusõiguse ajaks, mil apellandile on karistusena mõistetud vabaduskaotuslik arest. Ringkonnakohtu seisukoht 12.Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 141 lg 1 p 6 kohaselt võib ringkonnakohus eelmenetluses mh lahendada asja kirjalikus menetluses vastavalt VTMS §-le
6. Selle sätte kohaselt võib ringkonnakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse ja teha lahendi VTMS § 153 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud nende seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Asja eelmenetluse käigus lahendamise eeldused on täidetud. 13.Ringkonnakohtunik, tutvunud väärteoasja materjalide, maakohtu otsuse, apellatsiooni ja kohtuvälise menetleja seisukohaga, leiab, et maakohtu otsuse sisuliseks muutmiseks alust ei ole ning apellatsioon jääb rahuldamata. 3 4-24-3377 14.Vaidlus puudub selle üle, et Priit Palmipuu on toime pannud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Menetlusalune isik vaidlustab sisuliselt üksnes seda, et tal tuleb karistusena kanda aresti. Samas on apellandil siiski hulk etteheiteid maakohtu otsusele. Tulenevalt VTMS § 146 lg-st 2 arutab ringkonnakohus väärteoasja esitatud kaebuse piires, välja arvatud juhul, kui ilmneb väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on raskendatud menetlusaluse isiku olukorda. 15.LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellele ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt LS § 91 kohaselt. LS § 201 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on juhtimiselt kõrvaldatud või kelle juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on juhtimisõigus ära võetud. 16.Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et Priit Palmipuu juhtis Tartu maakonnas KõnnuAhunapalu tee
7. km-l
8. oktoobril
9. a kell 08.54 mootorsõidukit VW Crafter registreerimismärgiga XXX omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Väärteo toimepanemine on tõendatud juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ja isiku kinnipidamise protokolliga. Juhtimisõiguse puudumist kinnitab detailandmete päring Priit Palmipuu kohta. Ka Priit Palmipuu ise on kohtuistungil tunnistanud mootorsõiduki juhtimist väärteoprotokollis nimetatud ajal. Seega on tõendamist leidnud, et Priit Palmipuu on toime pannud LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsetele tunnustele vastava teo. 17.Subjektiivse külje osas leidis maakohus, et Priit Palmipuu on väärteo toime pannud kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

Kaitsja nimetab maakohtu sellist järeldust oletuseks, mida tõendid otseselt ei kinnita. Ringkonnakohtu hinnangul on selline etteheide asjakohatu. Priit Palmipuud on varasemaltki juhtimisõiguseta sõitmise eest karistatud ja ta on sellest teadlik. Kohtuistungil tunnistas menetlusalune isik ka ise, et on küll autokooli läbinud, kuid Transpordiametisse sõidueksamit tegema ei ole erinevatel põhjustel jõudnud. Samuti tunnistas ta, et on varasemaltki sarnaste rikkumiste eest karistatud. Eeltoodust tulenevalt on täiesti selge, et Priit Palmipuu teadis, et tal juhtimisõigust ei ole ja tegemist ei ole maakohtu oletusega. Ringkonnakohus nõustub, et väärtegu on toime pandud kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Priit Palmipuu on toime pannud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. 18.Kaitsja on apellatsioonis välja toonud veel teisigi maakohtu väiteid, mis tema hinnangul on oletuslikud või sisaldavad subjektiivseid hinnanguid ning mis võivad õõnestada kohtu objektiivsuse muljet (apellatsiooni lk 6). Ringkonnakohus, olles tutvunud väärteoasja materjalidega, kohtuistungi helisalvestisega ja protokolliga, ei näe kaitsja poolt otsusest välja toodud lausetes oletusi ega kallutatust. Priit Palmipuu käitumisest ja sõnadest peegeldub küüniline suhtumine õiguskorda ja seda kaitsvasse asutusse, s.o politseisse. Ka ringkonnakohtule jäi menetlusaluse isiku ütlustest mulje, et ta kahetseb politseile vahele jäämist, mitte juhtimisõiguseta sõitmist. Lisaks suhtub ta etteheitval toonil nii kaebajasse, kes tema sõiduki rooli asumisest politseile teada andis. Kohtuvälise menetleja küsimuse peale, milliseid järeldusi Priit Palmipuu enda jaoks varasematest karistustest on teinud, vastas viimane, et „kui ei oleks see naaber kaevanud, siis ei oleks see politsei ka mind kätte saanud“. Veel märgib menetlusalune isik ära, et nüüd käib politsei seal igapäevaselt ja sõidab tema eratee peale ja vaatab mis toimub, öeldes et: „no ma tahakski teada politsei käest, et kui ma olen, ma ei tea, mõned korrad vahele jäänud, nüüd tuleb välja, et ma olen nagu sarimõrvar, et igapäevaselt sõidan“ (30.10.2024. a kohtuistungi helisalvestis 17.19–17.57). Samuti tuleb nõustuda maakohtuga, et korduv juhtimisõiguseta sõitmine vääribki taunimist ja hukkamõistu. 4 4-24-3377 19.Peamine põhjus apellatsiooni esitamiseks on siiski see, et mõista Priit Palmipuule aresti asemel karistuseks rahatrahv. LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette nii rahatrahvi kui ka aresti. Rahatrahv on kergemaliigiline karistus, mida on põhjust kohaldada siis, kui isiku süü on väike ja karistuse eripreventiivsele mõjule allumise prognoos hea. Praegusel juhul see ilmselgelt nii ei ole. Ringkonnakohtunik jagab maakohtu seisukohta nii valitud karistuse liigi kui ka määra osas. 20.Kaitsja on kokkuvõtvalt seisukohal, et menetluse vältel ning karistuse mõistmisel on lubamatult palju tähelepanu pööratud Priit Palmipuu varasematele kustunud karistustele. Isiku õigusvastase käitumise hindamisel ja karistuse mõistmisel tuleks arvesse võtta vaid kehtivaid karistusi, mida Priit Palmipuul on üks. Ringkonnakohus selgitab, et toimepandud süüteo kvalifitseerimisel (sh nt korduvuse või süstemaatilisuse tuvastamiseks) ei ole arhiveeritud karistuste arvestamine tõepoolest lubatud. Seda pole maakohus ka teinud. Samas on Riigikohus selgitanud, et kohtu kohustus arvestada karistuse kohaldamisel eripreventiivse eesmärgina võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest tuleneb

§ 56lg 1 teisest lausest.

Tulevaste süütegude vältimiseks kohase karistuse valikule aitab kaasa teave isiku varasematest süütegudest (arv, iseloom, raskus, teo toimepanemisest möödunud aeg) ja nende eest mõistetud karistustest. Seejuures pole korduvrikkujale karistuse liiki ja määra valides põhjust välistada iseloomustava teabe seast ka varasemaid arhiveeritud karistusi, kui need on asjakohased. Liiklusasjades on Riigikohus korduvalt selgitanud, et korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo (RKKKo 4-24-1237 p 13–14). 21.Eeltoodust tulenevalt on maakohus käitunud õigesti, arvestades karistuse mõistmisel mh ka tema varasemaid samaliigilisi karistusi, s.o nii kehtivaid kui kustunud karistusi. Priit Palmipuu karistusregistri väljatrükist nähtub, et tal on juhtimisõiguseta sõitmise eest 1 kehtiv karistus ja 5 arhiveeritud karistust. Enda sõnulgi on teda varem samaliigilise väärteo toimepanemise eest karistatud nii rahatrahvi, üldkasuliku töö kui ka arestiga. Seega on täiesti selge, et ükski varasematest karistustest ei ole Priit Palmipuud mõjutanud süütegude toimepanemisest hoiduma. Priit Palmipuu varasemaid karistusi arvestades on põhjendatult prognoositud karistuse eripreventiivsele mõjule allumist kasinaks. 22.Järgmisena märgib kaitsja, et ebaõiglaselt on hindamata jäetud võimalikud isiku süüd kergendavad asjaolud, s.o süü tunnistamine ja kahetsus, koostöö menetlejega, teo tehiolud, sotsiaalne vastutus ja Priit Palmipuu tööle asumine (kaebuse lk 7-8). Maakohus karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. 23.Ringkonnakohus ei tuvasta asjas samuti karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid

§-de 57 ja 58 mõttes. Priit Palmipuu kahetsust siiraks pidada ei ole võimalik. Nagu juba eelnevalt märgitud, on selge, et menetlusalune isik kahetseb vahele jäämist, mitte teo toimepanemist. Seda, et Priit Palmipuu on kohtuistungil andnud ütlusi ja esitanud kohtule end iseloomustavaid tõendeid, ei saa käsitada süüteo avastamisele aktiivse kaasaaitamisena

§ 57lg 1 p 3 mõttes.

Asjaolu, et Priit Palmipuu on äsja sõlminud töövõtulepingu, ei ole samuti kuidagi isiku süüd pehmendav asjaolu. On igati tavaline, et täiskasvanud töövõimeline inimene tööl käib, et ennast ja oma peret ülal pidada. Priit Palmipuu süüd ei vähenda seegi, et tema sõiduki rooli istumise väidetav põhjus oli vanemate juurde appi minek. On kiiduväärt, et menetlusalune isik oma vanemaid aitab, kuid see õigusta või vabanda seaduserikkumist. 24.Kuigi väärtegu pandi toime asulavälisel teel, kus menetlusaluse isiku sõnul teisi liiklejaid ei olnud, ei tingi seegi veel karistuse vähendamist või muutmist. Lisaks on maakohus selle asjaoluga otsuse tegemisel samuti arvestanud.

§ 48sätestab, et kohus võib väärteo eest 5 4-24-3377 mõista aresti kuni 30 päeva.

Praegusel juhul on kohus Priit Palmipuud karistanud 10 päeva arestiga, mis on 1/3 sanktsiooni maksimumist. Arvestades Priit Palmipuu süü suurust ja üldist suhtumist toimepandud teosse, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning üld- ja eripreventiivseis kaalutlusi, on raskeima karistusliigi, s.o aresti kohaldamine ainuõige variant. Maakohus on karistusliigi valikut põhjalikult argumenteerinud, sh analüüsides mõlema karistusliigi mõju nii Priit Palmipuule kui ka tema perekonnale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu argumentatsiooniga täielikult. Kuivõrd Priit Palmipuu oli ka sõidukit juhtima asudes teadlik, et tal on kodus alaealised lapsed ning ülalpidamist vajav pere, ei tingi ka perekondlikud asjaolud tema karistuse muutmist või vähendamist. 25.Tagajärjetuks jäävad ka kaitsja väited selle kohta, et arest võib tegelikult osutuda kergema mõjuga karistuseks ning rahatrahv oleks isiku käitumise muutmiseks isegi tõhusam meede. Vabaduskaotuslik karistus on raskeim karistus. Asjaolu, et menetlusalune isik aresti mõistmisele nii tugevalt vastu on, pigem kinnitab samuti, et antud karistusliik on tema jaoks ebamugavam. See annab vähemalt lootustki, et karistusel võiks veel mingi eripreventiivne mõju tema suhtes olla, kuigi varasemad karistused teda mõjutanud ei ole. Maakohus on nõustumisväärselt märkinud, et isegi kui raskemaliigiline karistus isikut uute õigusrikkumiste toimepanemisel ei mõjuta, siis vähemalt rikkuja eemaldamine mingiks ajaks ühiskonnast annab ülejäänud isikutele suurema turvatunde. Seega tingivad ka üldpreventiivsed kaalutlused isikule aresti mõistmise. 26.Ringkonnakohtu jaoks jäävad arusaamatuks kaitsja väited LS § 201 lg-s 1 ja lg-s 2 sätestatud väärteo toime pannud isikute ebavõrdse kohtlemise osas. Apellatsioonis on kirjas järgmine: „Apellandile on määratud LS § 201 lõike 2 alusel raskem väärteo koosseis, kuna talle on ette heidetud juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine, isiku poolt, kes on varem kõrvaldatud juhtimisel[t]. Samas ei ole talle antud võimalust täita LS § 201 lõike 1 alusel ettenähtud kergema normi koosseisu. Tulemuseks on, et apellant on sunnitud kandma raskemat karistust (arest), samas kui samasuguse teo toimepanemise eest teistele isikutele võiks olla määratud leebem karistus, nagu näiteks rahatrahv liiklusõiguse rikkumise eest.“ Priit Palmipuul oli võimalus täita LS § 201 lg 1 koosseisu ja ta tegi seda 15.04.2014 (karistusregistri väljavõttest nähtuvalt). Olukorras, kus isik on pärast sõiduki juhtimiselt kõrvaldamist ikka otsustanud rooli istuda, vääribki riigi poolt rangemat karistuslikku sekkumist võrreldes isikuga, kes teeb seda esmakordselt. 27.Apellandi hinnangul on maakohtus teinud vea, lugedes menetlusaluse isiku vabaduskaotuse kestuseks ühe päeva, kuigi isik oli kinni peetud ajavahemiku 16.10.2024 kell 08.54 kuni 17.10.2024 kell 12.51. Vastavalt seadusele arvestatakse aresti tähtaegu täpselt päevades, kus ühe päeva arestile vastab täpselt 24 tundi. Antud juhul kestis isiku vabadusekaotus üle 24 tunni, seega tuleks kaitsja sõnul märatud arestist maha arvestada vähemalt kaks päeva. 28.Ringkonnakohus kaitsja käsitlusega ei nõustu. Riigikohus on selgitanud, et

§ 67

lg 2 teise lause eesmärk on tagada, et üheks arestipäevaks ei loetaks lühemat perioodi kui astronoomiline päev.

§ 68

lg 2 tekstist nähtub otsesõnu, et alles kahekümne neljale tunnile kinnipidamisele vastab üks päev aresti ja see arvestatakse karistusaja hulka. Kui süüdlast on väärteomenetluses kinni peetud vähem kui kakskümmend neli tundi, siis seda aega karistuse hulka ei arvestata (RKKKo 3-1-1-22-13 p 7). Seega erineb aresti tähtaja arvutamine oluliselt kriminaalmenetluses kahtlustatavana kinnipidamise tähtaja arvutamisest, mis toimub KrMS §-de 171 lg 2 ja 217 lg 1 kohaselt tundides ning mille arvestamisel karistusaja hulka § 68 järgi loetakse isiku kinnipidamine ja vabastamine eraldi päevadeks, sõltumata sellest, mitmeks tunniks neil päevadel isiku vabadus tegelikult oli ära võetud 6 4-24-3377 (Pikamäe/Sootak (koost) Karistusseadustik. Komm vlj. 5. vlj. Tallinn: Juura 2021, § 67 komm 1). Priit Palmipuu oli kinni peetud veidi vähem kui 28 tundi, seega on maakohus õigesti teinud, arvestades mõistetud arestist maha kinnipidamise ajana 1 päeva. 29.Maakohus otsustas, et Priit Palmipuule mõistetud karistus 9 päeva aresti tuleb ära kanda hiljemalt 15.12.2024. Kuivõrd enam ei ole menetlusalusel isikul võimalik temale mõistetud arestipäevi enne 15.12.2024 ära kanda, määrab ringkonnakohus, et Priit Palmipuu ärakandmata karistus üheksa